Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
sotsiaalprotokolli küsimused Kvalifitseeritud häälteenamus · Töökeskkonna täiustamine, töötingimused · Töötajate informeerimine ja konsulteerimine · Meeste ja naiste võrdsed võimalused tööturul ja tööturualases kohtlemises · Töötute integratsiooni toetamine tööturule (laialulatuslikud tööturupoliitika meetmed ja tööturukoolituse programmid) Amsterdami leping (1997) sotsiaalprotokolli küsimused Ühehäälsuse nõue · Sotsiaalkindlustus, töötajate sotsiaalne kaitse · Töötajate kaitse töölepingu lõppemisel · Töövõtjate (a/ü) esindatus ning kollektiivne huvide kaitse · EL territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike töötingimused · Riikide rahaline panus uute töökohtade loomisesse Amsterdami leping 1997 Rooma lepingule lisati uus tööpoliitikat käsitlev peatükk: · Uus ettevõtluskultuur luua uusi ja paremaid töökohti · Töölerakendamise uus kultuur (täiendõppe
70. Kindlustatud isiku mõiste võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud 71. Kindlustusjuhtumi mõiste Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. 72. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus-organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 73. Pensionikindlustussüsteem
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused. Kui sotsiaalkindlustus rahuldavad need turvavajadused, ei pööra inimesed ümber, ega täna. Selle asemel avastavad inimesed enda seest uusi vajaduste alasid - sotsiaalsed vajadused, teiste lugupidamine ning eneseaustus ja lõpuks vajadus eneseteostuse järele ehk potensiaali realiseerimine isiksuse kasvu kaudu. Püramiidi jalamil asuvad vajadused on tugevamad ja algelisemad. Kui neid ähvardatakse, siis inimesed astuvad sammu tagasi ja asuvad neid kaitsma.
- mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon
tarbimisvõimalusi, indiviidi terviseseisundi hinnangu ja ravikindlustuse olemasoluga seotud ressursse. Ühishüved Ühishüvedeks nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühissõidukid, pargid jne). Sotsiaalne turvalisus sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse, tööpuuduse vms tõttu on sissetulekud kaotanud. Sotsiaalkindlustus jaguneb järgmiselt: 1) riiklik pension (pensioni esimene sammas) solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pension...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus (ASSO), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasuta...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
Tabel 1. EMTAK 2008 teenustesektori struktuur Jagu Pealkiri G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus N Haldus ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused 1.1.1 Areng Teenindusel on olnud oluline tähendus kõikides kultuurides. Madalamasse klassi kuuluv teenuse osutaja teenindas kõrgklassi erinevat teenuse saajat. Varasemalt mõeldi teenindaja all jooksupoissi, koduabilist, passijat. Üleüldine suhtumine 2
18. geneetiliselt muundatud toiduained - genetically modified foods 19. müügipindade suurendamine - increasing outlet size 20. toetama sisemaist turismi - to support domestic tourism 21. kohapeal tarbimiseks - for consumption on the premises 22. kulutused reklaamile - advertising expenditure 23. kasvuhoonegaaside eritumine - emissions of greenhouse gases 24. töötatööliste protsent - unemployment rent 25. konkurentsivõime edendamine - to encourage competitiveness 26. riigikaitse ja sotsiaalkindlustus - national defence and social insurance 27. kulutused korrakaitsele - spending on security 28. koolituste ja kutseõppeprogrammide pakk - training and vocational education pack 29. looduskaitsealad ja metsapargid - conservations and forest parks 30. lai valik kaupu ja teenuseid - extensive choice of goods and services 31. jaemüügi hinnaindeks - retail prices index 32. tagasilangus - receission 33. stabiilne kasum - sustainable profit 34. struktuurne inflatsioon - underlying inflation 35
taheti panna tööle ja parandada selle mainet, tuli seda planeerida. Uus ja parem plaan? Pärast 1945. aastat olid Euroopa heaoluriikide kasutada olevad ressursid ja finantseerimisviisid väga erinevad. Aga siiski on võimalik teha teatud üldistusi. Ühiskondlike teenuste hulgas oli peamiselt haridus.Nendeks võis lugeda ka elamuehitust ja arstiabi, aga ka linnade puhkealasid, subsideeritud ühistransporti, ühiskonna rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi. Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku kindlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul. Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatud uute üheskondlike teenuste eest tasumine. Mõned riigid kogusid vajalikke vahendeid maksude abil ja pakkusid tasuta või suurtele subsiidiumidele toetuvaid teenuseid : niisugune süsteem võeti kasutusele
Ehitus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Töötlev tööstus Veondus ja laondus Muud teenindavad tegevused Majutus ja toitlustus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Info ja side Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Finants- ja kindlustustegevus Haridus Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus Mäetööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus Maksu- ja Tolliameti andmed 1. Koosta antud diagrammiga võimalikult sarnane diagramm. Vii kursor andmetabelisse, vali Insert menüüst käsud Insert Bar Chart-Clustered Bar. Kustuta pealkirjaväli. Legendi paigutamiseks diagrammi kohale klõpsa diagrammi paremal kõrval olevat + märki ja vali Legend- Muuda 2012. a andmeseeria diagrammitüüpi, selleks märgista punane seeria klõpsates ühel tulpadest, vali Chart Tools m
töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis nr 102 sotsiaalkindlustuse miinimumstandarditest. 1.2. Mõisteid. Sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustus. Sotsiaalhoolekanne sotsiaalhooldus kitsamas tähenduses hõlmab üksnes sotsiaalhoolekannet. Sotsiaalhoolekanne on individuaalne konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest rahalistest vahenditest. Seda abi võimaldatakse ainult juhul, kui muust abist, eelkõige ülalpidamiskohustuslike perekonnaliikmete abist, ei piisa. Sotsiaalhoolekande oluliseks tunnuseks saab pidada selle subsidiaarsust. Sotsiaalhoolekandealased teenused ja toetused ei
4) sotsiaal e pensionikindlustus 72. * Kindlustus kindlustusvõtja e kliendi ja kindlustusandja e kindlustaja vaheline leping kindlustamise kohta 73. * Kindlustatud isik - kindlustusv6tja ise v6i kolmas isik, kell kasuks leping on sõlmitud 74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus
arvväärtus. Vaatleme kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad Vaatleme, Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded SKP Väärtuse langus (põhivara ümberhindamine) Tulemus:Rahva- majanduse puhas- Kaudsed ärimaksud toodang Tulemus: Rahvatulu Jaotamata kasum järgneb Sotsiaalkindlustus 28 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded maksude ja intresside tagasikanne Tulemus: isiklik tulu Üksikisiku tulumaks Tulemus : käsutada olev isiklik tulu Jaguneb: Isiklik
Vastutuskindlustus, Sotsiaal- e pensionikindlustus 72 Kindlustuse mõiste- kliendi ja kindlustaja vaheline leping kindlustuse kohta 73 Kindlustatud isik- võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud 74 Kindlustusjuhtum- sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustaja peab hüvitama var- ale tekkinud kahju või välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral. 75 Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus- organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 76 Pensionikindlustussüsteem- RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUS( I sammas) vanaduspension, töövõimetus-
2. Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus Trahvid Pensionikindlustus Riigilõiv Sotsiaalkindlustus Maksud (sundk, töötusk, pensionik, Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest. 1. I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport. 2. Eriolukorral -Mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused hea korra ja päästetöödel. Erinevalt maksust on trahvi pealmine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastasest tegevusest või korduvatest õigusrikkumistest.
Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus
Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond Valitsuse roll Kaitsta rahvast Ühishüvis, maj. reg, Sotsiaalkindlustus Avalik haldus infrastruktuuri tagamine Tähtsaim kapital Maa Tööjõud, tooraine Knowhow Info, aeg Näide tänapäevast Jeemen, Keenia, PKorea, Kõrgõstan, Hiina, Venezueela, Eesti, Läti, USA Laos Usbekistan Venemaa Tekkimise põhjus Neoliitiline Tööstusrev
kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e. 21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus) reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. a on 4350 krooni. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid
Ehitus 8,8% 3,6% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 27% 24% Hotellid ja restoranid 3,5% 9% Veondus, laondus ja side 12,2% 4,2% Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 14,2% 10,8% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus .. 1,6% Haridus 7,3% 18,6% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1,2% 6% Eesti Statistika kodulehelt on kättesaadav ainult 2006 aasta minimumbrutotöötasu jaotus erinevates töövaldkondades. Tabelist on näha, et suurim hulk miinimum töötasu saajaid nii naiste kui ka meeste hulgas on hulgi- ja jaekaubanduses. Väikseim arv miinimum töötasu saajatest meeste hulgas
kättesaadavaks võimalikud hüved ja kaitsta tema huve (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapitalistliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus. Hiljem astus vastastikuse abistamise kõrvale riiklik sotsiaalkindlustus, kuid niisugused kassad on ametiühinguliitudel ka Eestis säilinud tänaseni (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Peamine, mille eest edaspidi liha enam seisti, oli palga taseme säilimine ja suurendamine, töötingimuste parandamine, puhkuse tasu ja pikkuse paremustamine. Ametiühing pidi võimaldama töötajatel taotleda paremat. õiglast töölepingut ja kollektiivset lepingut, lühendades nende nõudmised. Kui tööandja ei tahtnud ametiühingusse ühinenud töötajate
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkon...
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
Kreeka tööturg on väga suuresti reguleerimata, mis paneb kahtluse alla kogu sotsiaalsüsteemi. Ning Kreekas on probleemiks ka tihti makstakse töö eest suuremat palka kui see kasu sisse toob. Esineb tugevasti soolist ebavõrdsust naiste ja noorte suhtes. Samuti mõjutab tööturgu suur immigrantide hulk nii Aafrikast ja Lähis-Idast. Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada ja töötada Kreekas ning olla koheldud Kreeka kodanikega võrdsetel alustel (töötingimused, tasu, sotsiaalkindlustus, majutus, ametiühingud). Alates 1.05.2006 Eesti kodanikud Kreekas töötamiseks enam tööluba ei vaja. Kreeka keele oskus on Kreekas töötamisel oluliseks eelduseks. Kreeka kandideerimisdokumendid koosnevad enamasti kandideerimisavaldusest ja CVst. Soovituskirju tavaliselt ei nõuta, kuid need peavad olema alati kättesaadavad. Karistuste puudumist tõendavaid dokumente võidakse küsida turvatöötajaks või tippjuhiks kandideerimisel. 10
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest
EESTI FISKAALPOLIITIKA MÕNINGATEST ASPEKTIDEST Kaie Kerem Tallinna Tehnikaülikool Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse ühe...
Regionaalne teatud regioonis näiteks suletakse mingi suurtööandja; Hooajaline teatud ajal on rohkem tööd, nt. põllumajanduses soojal ajal Tsükliline põhjustatud majanduse muutusest (majandustõus tööpuudus väike, langus tööpuudus suur) Siirdeline vabatahtlik enamasti, seotud ümberõppega, asud kohe tagasi tööle; töökohe vahetamine 33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks: Sotsiaalkindlustus igaüks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia läheb raha sotsiaalmaksust 33,3% (pensioni I sammas 20%, tervisekindlustus 13%, töötuskindlustus 0,3%, NB! Alates 1.juuni 2009 - 1%) Sotsiaaltoetused konkreetsed summad, mida makstakse sotsiaalsete riskidega inimestele; nt. lastetoetus, sünnitoetus, matusetoetus Sotsiaalhoolekanne toimib solidaarsuse põhimõttel, st
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
Perekonna- ja tööelu 1. Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all. 2. Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel. Artikkel 34 Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi 1. Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral. 2. Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sot
inimestele Liberaalne- eesti Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. Tõrjutust võib põhjustada: töötus, erivajadused või piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. Sotsiaalne turvalisus on inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalturva liigid: a) sotsiaalkindlustus pensionikindlustus, see mida oled ise kogund b) sotsiaalabi see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
o poliitiliste otsuste igapäevase ja plaanipärase elluviimine riigi- ja omavalitsus asutuste poolt. · Siit omakorda mõiste avalik poliitika ehk halduspoliitika, s.o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne. · Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika. · Vastavad institutsioonid: sõjavägi, politsei, vanglad Avalik õiguslik institutsioon ehk asutus: · avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest ehk asutustest · Riigil ei ole otstarbekas teostada kõiki avalik-halduslikke ülesandeid oma organite
teatada rakendatud meetmetest nimetatud organitele ja esindajatele, 11) luua tingimused, mis tagavad töötajatele eelnimetatud seadusega, muude riiklike seadustega ja kollektiivlepinguga sätestatud vormis osalemise organisatsiooni juhtimises, 12) tagada töötajatele tööülesannete täitmisega seotud olmevajaduste rahuldamine, 13) tagada seadustega sätestatud korras töötajate kohustuslik sotsiaalkindlustus, 14) hüvitada töötajatele tööülesannete täitmisega seoses tekitatud kahjud ning hüvitada neile moraalsed kahjud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ja muudes normatiivsetes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, 15) täita muid tööõiguse alases seadusandluses ja muudes tööõiguse normatiive sisaldavates normatiivsetes õigusaktides, kollektiivlepingus, kollektiivlepetes, kohalikes
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüste...
vaesemaile võimalusi toime tulla. Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
5 SISEPOLIITIKA (lk. 22) Inglismaal on kahepartei süsteem: konservatiivid ja liberaalid. Sajandi alguses tekib tööerakond (1900), mis on sotsialistlik partei. Uus erakond ei hakka veel süsteemi kõigutama, aga muutub kiiresti populaarseks. Võimule tulevad liberaalid kuna Buuri sõda tõi konservatiividele halba kuulsust. Liberaalide peaminister on Loyd George, kes viib läbi sotsiaalreformid: 8 tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus. Kuna Saksamaa on hakanud relvastuma, otsustab hakata Inglismaa vasturelvastuma ja suur osa kulutustest läheb sõjatööstusesse. Saksamaa hakkase seaduse järgi oma laevastikku arendama, aga Inglismaa otsustab iga saksa sõjalaeva kohta teha kaks. Tekib uus nähtus: võitlus naiste hääleõiguse eest sugrazetid. VENEMAA MAJANDUS (1861 pärisorjuse kaotamine) Sajandi lõpus algab kiire majanduslik areng. Tööstuspööre oli
teadvustada tarbija kohustusi. Tarbjakaitse kujundab tarka tarbijat kes oskab säästlikult käituda ni meie elukeskkonnas kui ka isikliku eelarve piires.ning kes enne kauba või teenuse ostmist oskab nõuda infot. Tarbijakatse seaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest mda ta müüb, mitte tootja kes on ned valmistanud. Ühishüved. - kaup/teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenudseta Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.--vähe kindlustatud või majanduslikult raskesse olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtivata seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riig ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimetele kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku
damage, losses) hüvitama 301. social security law sotsiaalhooldusõigus 302. incapacity for work töövõimetus 303. occupational accident = work accident tööõnnetus 304. occupational disease kutsehaigus 305. loss of income saamata jäänud tulu 306. right to state assistance õigus riigi abile 307. disability to work 308. loss of a provider toitjakaotus (a person who supports a family) 309. social insurance sotsiaalkindlustus 310. social assistance sotsiaalabi 311. depend on the former income sõltub eelnevast sissetulekust 312. insured event (social risk) occurs kindlustatud sündmus juhtub 313. social benefit sotsiaaltoetus 314. benefit the general money provided by the government to people who need it (e.g. sick or unemployed) 315. State Family Benefits Act riiklike peretoetuste seadus 316. allowance money which is given for a special reason 317
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
idee. Ajaloo taust: Bismarcki programmi 4 elementi 1.Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2.Tervisekindlustus 3.Töövõimetuspensionid 4.Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas. Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2
--- Diskrimineerimine ja vaesus: Mustade, eakate, naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku Lapse (laste) sünnitamisest ja kasvatamisest tulenev mehest erinev objektiivne karjäärimuster naisel Lahutuse järel sattub naine halvemasse sotsiaalmajandusliku situatsiooni võrreldes mehega (näiteks Saksamaal puudub kodusel naisel üldjuhul sotsiaalkindlustus jms) --- Vaesuse kultuuriline seletus: Vaesus kui spetsiifiline väärtuste ja käitumisskeem. (O.Lewis, 1962, 65, jne) Vaesuskultuuri teooria- elustiil ja identiteet, praktiline käitumine. Vaeste koondumine kui selle tõestus. Vaesed vaeste tagant ei varasta. Vaeste linnaosades pole oodatud ametnikud, kiirabi, politsei, õpetajad. Eestis vaesuskultuuri kui sellist pole. Neli tunnustegruppi:
tööjõumaksude alandamise ja keskkonnamaksude suurendamise vajadusest. Hinnang Eesti keskkonnamaksudele Euroopa. Komisjoni tasandil: tagasihoidlikult rakendunud MAKSUKORRALDUS EL-IS: Esmane õigus varasemalt Euroopa Ühenduse asutamisleping (art 25-26, 2. peatükk art 90-93, art 94), praegu EL toimimise lepingu art 110- 114, 352, neid muutvad lepingud ning liitumisaktid. Teisene õigus institutsioonide määrused ja direktiivid, nn leebe regulatsioon. Otsekohaldatavad määrused toll, sotsiaalkindlustus. Direktiivid liikmesriikide seadusandluse ühtlustamiseks. Euroopa Kohtu lahendid, siduvad eelotsused. Liikmesriigi siseriikliku seadusandluse kooskõlla viimine Euroopa teisese õigusega harmoniseerimine, ühtlustamine, direktiivi üle võtmine. Liikmesriigid on vabad oma maksusüsteemide valikutes. Vajalik ei ole laialdane liikmesriikide maksusüsteemide harmoniseerimine, tegelikkuses vajatakse rahvuslike poliitikate paremat koordineerimist.
c. Eestis on kaotatud ettevõtte tulumaks. > V (peab olema ,,ainult ettevõtte tulumaks investeeringutelt, mitte aga tuludelt, mida kasutakse dividendideks, luksuskauba ostmiseks ja firmapidudeks) d. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu maksab Eestis töövõtja. >V (,,töövõtja" asemel peab olema ,,tööandja") e. Aktsiisimaksu ei ole kehtestatud alkoholile, tubakale ja mootorikütusele. -> V (,,ei ole" asemel peab olema ,,on") 89) Sotsiaalturva liigid a. Sotsiaalkindlustus (penisoni-, tervise- ja töötuskindlustus) b. Peretoetused (laste-, sünni-, lapsehooldustasu ja koolitoetus) c. Sotsiaalhoolekanne ja toetused (toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused) 90) Varjupaika või rehabilitatsioonikeskusesse sattumise põhjused Eestis a. elukoha puudumine b. hulkurlus c. kodune hoolimatus d. perevägivald e. raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
