Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Sõna sotsiaalne all mõeldakse nii enamasti hoolitsemist nende inimeste eest, kes mingil põhjusel ei saa oma eluga hakkama. Toimetulematuse põhjuseks võib olla kas vanadus, haigus(ed), invaliidsus, töötus, vanemliku hoolitsuse puudumine. Nendele inimestele antakse sotsiaalabi, toimib sotsiaalhooldus ja sotsiaalkindlustus (Vooglaid 1999). 20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID U. Bonfenbrenner kirjeldab lapse arengu näitel ökoloogilist perspektiivi kui areneva inimese ja teda kujundava pidevalt muutuva keskkonna vahelist kahepoolset sobitamist. Mikrokeskkond on esmane, milles laps areneb ja saab kogemusi. Bronfenbenneri arvates on mikrosüsteem see, mida laps kogeb ning mille üheks osaks on ta ka ise. Mikrosüsteemid on kodu ja klass...
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast kaotada, seda leidub kõikjal meie ümber. Minu arvates on tegemist vaesusega kui: on nälg ja pole võimalik endale piisavalt toitu hankida; puudub eluase ja...
Ehitus 8,8% 3,6% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 27% 24% Hotellid ja restoranid 3,5% 9% Veondus, laondus ja side 12,2% 4,2% Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 14,2% 10,8% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus .. 1,6% Haridus 7,3% 18,6% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1,2% 6% Eesti Statistika kodulehelt on kättesaadav ainult 2006 aasta minimumbrutotöötasu jaotus erinevates töövaldkondades. Tabelist on näha, et suurim hulk miinimum töötasu saajaid nii naiste kui ka meeste hulgas on hulgi- ja jaekaubanduses. Väikseim arv miinimum töötasu saajatest meeste hulgas...
Tulumaks on seotud mingi tulu tekkimise või selle suurenemisega. Omandi maksud on seotud millegi omamisega või millegi olemas olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 5 Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks....
MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
Nii puhkes Mehhikos kodusõda, millesse sekkusid ka Ühendriigid. USA tahtis teha Mehhikost enda mõjualuse riigi. 1917. a. jaanuaris võeti Mehhiko Asutava Kogu poolt vastu konstitutsioon, mis oli demokraatlik ja antiimperialistlik. Keelustati igasugused feodaalsuhted, piirati välismaalaste omandiõigust maale ja maavaradele, nähti ette maa jagamist talupoegadele, kehtestati 8- tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus jne. 20-ndatel aastatel olid Ladina-Ameerikas veel ulatuslikud sisepiirkonnad asustamata. Immigratsioon Euroopast jätkus ja mandrit alles hõivati. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil ei tekkinud Ladina-Ameerikas veel ühtki uut riiki. Suurbritannia senine seisund Ladina-Ameerikas peamise väliskapitali paigutajana ja tooraine ostjana hakkas Esimese maailmasõja ajal nõrgenema. See protsess jätkus ka 1920. aastail Asemele tulid Ameerika Ühendriigid. 1929...
Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
* Kindlustus kindlustusvõtja e kliendi ja kindlustusandja e kindlustaja vaheline leping kindlustamise kohta 73. * Kindlustatud isik - kindlustusv6tja ise v6i kolmas isik, kell kasuks leping on sõlmitud 74. * Kindlustusjuhtum - sellise sündmuse tegelik saabumine, mille puhul kindlustusandja e kindlustaja peab hüvitama varale tekkinud kahju v6i välja maksma kindlustussumma isikukindlustuse korral 75. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus ? 76. Pensionikindlustussüsteem Esimene sammas koosneb baas-,staaz- ja kindlustusosakust. Teine sammas: kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile,pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut(2% brutopalgast+4% sotsiaalmaksust) Kolmas sammas(sissemaksete suurused määratakse ise,maksepuhkuse võimalus,tulumaksusoodustus) 77. Ravikindlustussüsteem 78. Isikukindlustuse liigid pere-,laenu-,6nnetusjuhtumi lisakindlustus jne 79. Varakindlustuse liigid kodu-ja kaskokindlustus...
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e. 21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus) reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2010. a on 4350 krooni. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid...
Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid on: · Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine · Tööjõu taastootmine · Mittetöötava elanikkonna ülalpidamine · Humaanne abistamine · Ühiskonda kohandamine · Normide kinnistamine (Leppik). 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku Sotsiaalpoliitika kõige laiemas mõttes tähendab inimeste ainelise toimetuleku tagamist. Selles on kaks suurt alajaotust: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne. Järgnevas püüan välja tuua nende põhikriteeriumid ja erinevused. Sotsiaalkindlustuse all peetakse silmas abi sotsiaalsete riskide katmiseks. Sotsiaalsed riskid on need, mille tõenäosust me teame, oskame arvestada ja mis puudutavad kas kõiki ühiskonna liikmeid või väga laiu ühiskonnaliikmete hulki. Olgu siinkohal esitatud loetelu sotsiaalsetest riskidest: vanadus. ajutine või püsiv töövõimetus, töövigastus või...
, Vaikma., Vare 2000: 3). Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapitalistliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus. Hiljem astus vastastikuse abistamise kõrvale riiklik sotsiaalkindlustus , kuid niisugused kassad on ametiühinguliitudel ka Eestis säilinud tänaseni (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3). Peamine, mille eest edaspidi liha enam seisti, oli palga taseme säilimine ja suurendamine, töötingimuste parandamine, puhkuse tasu ja pikkuse paremustamine. Ametiühing pidi võimaldama töötajatel taotleda paremat. õiglast töölepingut ja kollektiivset lepingut, lühendades nende nõudmised. Kui tööandja ei tahtnud ametiühingusse ühinenud töötajate...
Tarbjakaitse kujundab tarka tarbijat kes oskab säästlikult käituda ni meie elukeskkonnas kui ka isikliku eelarve piires.ning kes enne kauba või teenuse ostmist oskab nõuda infot. Tarbijakatse seaduse järgi vastutab müüja nende kaupade ja teenuste eest mda ta müüb, mitte tootja kes on ned valmistanud. Ühishüved. - kaup/teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenudseta Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.--vähe kindlustatud või majanduslikult raskesse olukorda sattunud isikul on õigus riigis kehtivata seaduste järgi saada riigilt abi. Üks riig ülesannetest ongi tagada oma kodanike sotsiaalset turvalisust. Seda tagatakse riigis kehtiva sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi süsteemi abil. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile inimetele kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, emaduse või muu sellist tõttu on kaotanud sissetuleku...
Sotsiaalriigi printsiip Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1. normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad. Põhiraskus langeb valdadele ja linnadele. 2. sotsiaalse julgeoleku tagamine, PS §28, näiteks sotsiaalhooldus, sotsiaalkindlustus , ravikindlustus, töötingimuste kontroll jne. 3. üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine, haridus, kultuurilised vajadused, tervidekaitse ja arstiabisüsteem 4. keskkonnakaitse, säästlik loodusvarade kasutamine. Peab tagama ökoloogilise eksistensi miinimumi. 5. riigi ja majanduse teatud põimumine, riigipoolne intervensioon (riik tagab sotsiaalse õiguse põhimõte, nt konkurentsiseadus) ja suvensioon (toetused). 6...
Kärpimine. Poliitilised arengud: konservaiivse poliitika taaselustumine, maksukoormuse vähendamist taotlev liikumine, ühingute nõrgenemine, tekkisid sotsiaaldemokraatilikud parteid, heaoluriigi delegitimeerimine. Majanduse areg: Aeglasem majanduskasv, palkate paigalseis, kasvav ebavõrdsus, Euroopa töötuse kasv, tugevad nõudmised sotsiaalkindlustusele vananevalt ühiskonnalt. Sotsiaalpoliitika: Mõni uus programm, avaliku abi kindlustuslepingute erosioon, tagasihoidlik kärpimine sotsiaalkindlustus programmides, kulutuste taseme stabiliseerumine Valitsuse roll: Reagan ja Thatcher püüavad vähendada riigi suurust ja ulatust, detsentralisatsioon, erastamine. 10. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut industrialiseerimine teooria? Industrialiseemine, majanduse muutus tehnoloogia tõttu, töö iseloom muutus, uued sotsiaalsed ja demgraafilised protsessid, riigi sekkumine, proaktiivne poliitika 3...
Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene,...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Uus ja parem plaan? Pärast 1945. aastat olid Euroopa heaoluriikide kasutada olevad ressursid ja finantseerimisviisid väga erinevad. Aga siiski on võimalik teha teatud üldistusi. Ühiskondlike teenuste hulgas oli peamiselt haridus.Nendeks võis lugeda ka elamuehitust ja arstiabi, aga ka linnade puhkealasid, subsideeritud ühistransporti, ühiskonna rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi. Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku kindlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul. Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatud uute üheskondlike teenuste eest tasumine. Mõned riigid kogusid vajalikke vahendeid maksude abil ja pakkusid tasuta või suurtele subsiidiumidele toetuvaid teenuseid : niisugune süsteem võeti kasutusele...