Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või sündmus/tegevus mis pakub rõõmu ja head tunnet ongi ju hea. Ja elu on selline pisike ajaperiood suures plaanis. Olen isegi vahel arutlenud, et mis on elu mõte. Kuskilt olen kuulnud, et keegi on öelnud, et elul ei olegi mingit mõtet, siis iseenesest saan sellisest mõttekäigust isegi aru. Suures
rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361- 347 Platoni surmaaasta tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni idealism Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja
tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lauseid koostada. Süllogism on väitlus, kus mingitest väidetest järeldub uus väide. Induktsioon, deduktsioon: Fundamentaalsed mõtlemismeetodid
"Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole Herodotos oma töödes. selles valdkonnas üleproduktsiooni." Pythagoras ei lubanud end targaks nimetada, tarkus Jacques Maritain (1987) ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult vastandas end sofistidele, kes pidasid keeruliselt mõtlemist või oma koolkonna end tarkadeks. asutamist, vaid ka tarkuse armastamist Esimeseks filosoofiks peetakse sageli
3)Igavene see olla ei saa. sest siis oleks lõputu. 4)Isegi kui oleks olemas olemine, siis oleks see haaramatu. 5)Kui see oleks haaratav, siis ei oleks see väljendatav. Mitte midagi ei ole olemas ja kui see olekski olemas, siis ei oleks see tunnetatav ja kui miski oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav. Milline lisatavatest seemnetest teeb hunnikust hunniku? Milline väljalangevatest juustest toob kiilaspäisuse? SOFISTID JA SOKRATES INIMESEST JA FILOSOOFIAST Sofistidele pole miski püha - kõik on suhteline. Inimene on vaatluste lähtepunktiks, mitte maailm. Inimese soove on valmis põhjendama. Sokrates: "Nad ei tea, et nad midagi ei tea". Sofistika on inflatsioonifilosoofia. Palju teravmeelseid sõnu, palju argumente, vähe sisu. 3 saavutust: 1)Suunasid filosoofiaajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele. 2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire.
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased...
Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord, kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et
4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik. Euripidese puhul tunded rebivad inimese tükkideks individualiseeritud karakter. Tema puhul omane draakon kui sümbol sümboliseeris ürgse tumeda jõu esindajat ning
- Jäigemaks ja kallimaks muutub kauplemine kolmandate riikidega - Hinnad peavad olema ühtlustatud, ei saa maale tuua EL-i ülejääke nagu varem, (suhkur ja banaanid kallinesid) Eesti ja Euroopa Liidu koostöö, mis algas juba enne Eesti liitumist 2004. TEADUS 29. oktoobril 2002 sõlmiti Euroopa Liidu ja Eesti vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta EL-i teadusuuringute mitmeaastaste projektidega. HARIDUS, KOOLITUS ja NOORSUGU Koostöö programmid: Sokrates, Noored, Leonardo Da Vinci. Koostanud: Madis Somelar 5 Euroopa Liit alates 1. jaanuarist 2007. http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
- 5. Sajand eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg, samas ka suurte sõdade periood: Kreeka-Pärsia sõda, Peloponnose sõda (kodusõda Ateena), makedoonlaste vallutused; · Hellenism 330 30 eKr - Kreeka alad suurriigi koosseisus, aga Kreeka on eeskujuks, kultuuride segunemine; võõrvõimud: 4. Saj. eKr Makedoonia koosseisu (Aleksander Suur), 2. Saj eKr Rooma Tuntud isikud: · Homeros ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Sokrates Vana-Kreeka filosoof, teda peetakse lääne filosoofia rajajaks · Pythagoros - a² + b² = c², matemaatik · Hippokrates lääne meditsiini isa Peajumalad: · Zeus peajumal, äikesejumal · Poseidon merejumal · Hades allilmajumal · Dionysos veinijumal · Hera naiste- ja abielujumalanna · Apollon valguse-, päikese-, muusikajumal · Athena tarkuse- ja sõjajumalanna 3) Vana-Rooma · Kuningriigi aeg (753 510)
*pidid võistlema paljalt *rahvusvahelised *valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati piitsahoobid *peeti jumalate auks * kaugushüppe taustaks mängiti flööti 5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest. RIIGIVALITSEMINE Sokrates *ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda *ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema õpilased püüdsid demokraatiat relva jõul kukutada
Sõna ,,kriminoloogia" on tuletatud kahest sõnast: ladinakeelsest ,,crimen", mis tähendab kuritegu ja kreekakeelsest ,,logos", mis tähendab teadust, õpetust, ka mõistust ja sõna. Esmakordselt kasutas nimetust ,,kriminoloogia" itaalia teadlane R. Garofalo (Rebane 1975). 3 Ehkki ajaloost on teada suuri mõtlejaid, kes ka kuritegevuse põhjuste ja olemuse üle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse arengust rääkida siiski alates keskaja lõpust. Siis algas nö. uus ajastu. Toimus tormiline teaduse areng, mille murdepunktiks võib lugeda Mikolaj Koperniku (1473-1543) avastust heliotsentrilise maailma loomisest ( Raska 2002). Seni religioonidele toetuva inimese maailmapilt avardus, inimene hakkas tunnetama võimu asjade ja protsesside üle, nägema iseenese võimu ja tähtsust.
· Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned teadlased otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid
teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi,
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas
· Teater sai alguse dionysuse pidustustelt. Zanriteks olid tragöödia ja komöödia. · Tragöödia oli tõsine ja lõppes tegelase surmaga. · Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast. Filosoofia ja teadus. · Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade. · Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. · Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos, sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles. · Matemaatikas püüti sõnastada teoreeme. Matemaatikat edendas Pythagoras kelle arvates põhines maailm arvulistel suhetel. · Meditsiinis arvas Hippokrates et inimese haiguse põhjused on looduslikud, mitte jumalikud. Tema arust sõltus inimese tervis nelja ihumahla vere, lina musta ja valge sapi tasakaalust. Ühe domineerimine põhjustas haigust. · Hakati kirjutama proosa vormis uurimusi ajaloo kohta.
lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda
Lähte Ühisgümnaasium ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED Referaat SISUKORD 1. ÕIGUS MITTE ESITADA PÕHJENDUSI JA ÕIGUSTUSI, MIKS ÜHT- VÕI TEISTMOODI KÄITUTI............................................................................................. 4 2. ÕIGUS OTSUSTADA, KAS VÕTTA ENDALE KOHUSTUS LEIDA TEISTE INIMESTE PROBLEEMIDELE LAHENDUSI............................................................5 3. ÕIGUS MEELT MUUTA........................................................................................ 6 4. ÕIGUS TEHA VIGU JA NENDE EEST ISE VASTUTADA ...................................7 5. ÕIGUS ÖELDA: "MA EI TEA." .............................................................................8 6. EI PEA VALMISTAMA TEISTELE INIMESTELE HEAMEELT, ET NENDEGA LÄVIDA......................................................................................................................9 7. ÕIGUS OLLA OMA OTSUSTE TEGEMI...
"Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi
*antiikaja tuntuim arst *tervis sõltus 4 ihumahla -vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust *Hippokratese vanne: kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. · Herodotos (u 484 425 eKr) *ajaloo isa *kirjutas Kreeka Pärsia sõdadest. Teose pealkiri ,,Historia"(uurimus) · Sofistid e targad *esimesed, kes hakkasid arutlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle 5.saj eKr. *õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi · Sokrates (470 399 a eKr) *vaidles sofistidele vastu *oli huvitatud moraaliküsimustest · Platon (472 -347 eKr) *tuntuim Sokratese õpilane *rikkast suguvõsast *pärast Sokratese surma rändas 12 aastat *387 eKr Ateenas tagasi *asutas enda kooli (Akadeemia) Pühendatud muinaskangelasele Akademosele. · Aristoteles (387 322 eKr) *sündis Makedoonias *tema isa oli Makedoonia kuninga Amnytase ihuarst *18 aastasena sai tast Platoni õpilane
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. Ta kartis surma. ,,Ta võis eluaeg koolis vaimustusega kõnelda Sokratesest, surma silma ees polnud ta ise mingi Sokrates. Ta oli elav inimene, kes kõige oma elutarkuse juures oli veel võimeline nutma ja naerma, ja iga elav kardab surma." ( X peatükk lk 352 ). Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Noorukieas oli Juulius mõneti mässumeelne (põgenemine onu juurest maalt), otsusekindel, oma põhimõtetes kaljukindel, katsetaja (,,Põllulilled"). Seevastu
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri
16. saj) · usk jumalasse asendub usuga inimesse 4. uusaja filosoofia (17. saj - ...) · muutuvad inimese ja maailma vahelised suhted (eelkõige muutub tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
positiivset mõju: -) Suunasid esmakordselt filosoofia ajaloos pilgu looduselt inimesele. -) Muutsid mõtlemise mõtlemise aineks (hakkasid mõtlema mõtlemisest endast). -) Retilised väärtushinnangud allutati mõistuspärasele vaatlusele. * Tolleaegne poliitiline tulem oli see, et vabam demokraatlikum mõtteviis, mis esialgu näis nõrgemana, võitis Spartat. Sokraatikud * Samal ajal kui valitsesid sofistid, kasvasid välja ka Sokraatikud Sokrates, Platon, Aristoteles jne. * Sokrartes 469-399 eKr ise ta ei pannud midagi kirja (oli tekstide vastu üldse vaenulik ja ütles, et raamatutega ei saa dialoogi pidada, vaid ta vastab ikka sama) ning tema elust on ainsad märkmed teinud Platon. -) Ta oli kiviraiduri ja ämmaemanda poeg ning hiljem juba üsna vanalt oli ta abielus Xanthippega, kes oli Platoni sõnutsi väga kuri naine. -) Maieutika idee, et tõde on varjatud iga inimese meeles sünnipäraselt, kui vastata
Hippokratest. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Selles teoses on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos 5.sajandi keskpaiku. Tema teos ,,Historia" keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirledab paljude rahvaste kombeid Sofistid ja Sokrates Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. 5.sajandile eKr tekkis uus filosoofia suund sofistika, mis tegele inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Paljud seofistid jõudsid järeldusele, et 'hea' ja 'halb' on suhtelised. Osa sofiste leidis, et inimesed peaksid oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtuvalt, nii nagu toimib looduses tugevama õigus. Sofistide ideed
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
tähendust. Nad on ainult keelemärgid, millel ei ole tegelikkuses vastet. Reaalselt eksisteerivad ainult üksikesemed (ld. k. res singulares), üldine on lihtsalt "hääleväljend", millele on asjaga kaudne suhe. Keeles võime luua mõiste "valge", kuid see ei väljenda midagi, sest tegelikkuses on olemas valged üksikesemed, aga mitte valge kui niisugune. Ka näiteks mõiste "inimene" eksisteerib ainult keeles, reaalsuses on Sokrates, Platon, Aristoteles jt üksikisikud. Esemed on ürgsed, üldmõisted on tekkinud alles pärast neid (universalia post res). Nominalismi teooriat pooldas William Ockham (u 1285-1349). Ta on sündinud Occami (Ockhami) külas umbes 1285 (erinevad autorid pakuvad daatumeid 1280 ja 1289 vahel) aastal. William astus frantsiskaani ordusse juba enne õpingute alustamist Oxfordis ja seejärel Pariisis. On põhjust uskuda, et Pariisis oli ta Duns Scotuse õpilane ja kindlasti oli
keskmisest, valikusuundi arenguks ning parima suuna poole kaldumiseks arvesse võttes mikro kui ka makro tasandi konteksti. Kuritegevusest arengupotentsiaaliks Kuritegevus lausa mõningal juhul valmistab niisuguseid muutusi ette ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsed tunded piisavalt elastsed võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need tunded võtavad kuritegu on tulevase moraali eelaimdus, samm tuleviku poole (nt Sokrates ja vabamõtlemine. 80nendatel Nõukogude Liidu vastane agitatsioon ja propaganda, eraettevõtte sugemetega tegevus (Ginter & Kaugia 1998: 256)). Kurjategijal on sotsiaalses elus teatav roll ja kuritegu ei saa mõista kui pahet, mida on vaja kõigi vahenditega maha suruda. Kuritegevuse järsk langus viitab ühiskonna arengu aeglustumisele, võimalikule paigalseisule. Seega kuritegevuse positiivse mõju ühiskonnale saab kokku võtta (Mitendorf 2004: 13):
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning ...
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr.
mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll." Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika Ent kas me veedaksime elu n-ö "Naudingumasinas" lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest lahus reaalsest elust? Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix) Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Millest tuleneb väärtus(likkus)?
-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes.
Loodusfilosoofid urivad, millest maailm koosneb. Loodusfilosoofid: · Thales (6. saj ekr). Ta arvas, et maailm koosnev veest, ükski ajahetk ei kordu. · Aleximandros. Maailm koosneb määramatusest. · Demokritos. Aatomite õpetus. · Pythagoros. Kõik koosneb arvudest. 1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates. 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid? 1. Sokratese kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkuleppest sõltumatu. Filosoofie hüve ja vooruse mõistmiseks. Tuleb mõista kui vähe teatakse. Dialoogina ja ajas inimesi segadusse. Platon arendas edasi sokratese teooriaid. Tuli leida põhjus. Hüve- igavene ja puutumatu. Ideed on muutumatud ja reaalsed olemus põhjused
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
väiksema osa keskmine võrdeline ( a/b = (a+b)/a = 1,618 ) (või protsentides 62%+ 38%). Kuldlõige on loodusest sageli leitav suhe. Nii on näiteteks päevalill ja inimese keha kuldlõikes. Ja seepärast pole mingi ime, et seda hakati kasutama mujal. Renessansi aegadest saati on paljude kunsti ja arhitektuuri teoste kavandamisel lähtutud kuldlõikest. 10. Mida tähendab ilu defineerimine kasulikkusena? Tooge näiteid! Sokrates vältis, et ilusaim asi on see, mis sobib kõige paremini oma eesmärgile. Näiteks, suured kõverad saavad heli paremaks, siis nad on ilusad. Samal ajal ilu tungib meie elu sisekujunduse, mööbli, rõivaste raamatute arhitektuuri, autode kujunduse läbi. Ja muidugi, see ilu on kasulik, kui ta mõjutab meie heast küljest. 11. Mida tähendab ilu defineerimine hüve või loomutäiuse kaudu? -- , , -- . , , .
weebly.com/uumlrgaja-kunst.html) Esimesed teadaolevad kujutava kirja alged on lelitud Hiinast ja Egiptusest, kus 3000 aastat e.m.a. on kasutatud silindervorme kujutiste pressimiseks. Kuid tõsisema trükitehnoloogia algeteks peetakse 200 aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis
o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn?
Teoloogid on kümne käsu alusel töötanud välja jumaliku käsu teooria. Sellest tuleneb et ,,moraalselt õige" tähendab ,,see, mida Jumal käsib" ja ,,moraalselt halb" on ,,see, mida Jumal keelab". Teooria järgi pole moraalinormid mitte inimestevahelise kokkuleppe või tunnete alusel sündinud, vaid tulenevad Jumala tahtest. Mingi asi on õige, kui Jumal käsib seda ja vale, kui Jumal keelab. Selle probleemi sõnastas Platon oma teoses "Euthyphron" Sokrates: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea? 11. Kas usk soosib moraalset elu? Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed. Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
