vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega. ühtegi teost, ta vestles aristokraatlike Võttis eelkäijate teadmised kokku, noortega moraaliküsimustest ja oli süstematiseeris need ja kujundas selle põhjal kindel, et voorus ja hüve on midagi oma originaalsed seisukohad. Arvas, et
põhihariduse ning kutse omandamise või tööleminekuga, vaid jätkatakse õpinguid gümnaasiumis ning sealt juba edasi kõrgkoolis. 4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse. Ei Sokrates, Platon ega Aristoteles kahelnud selles, et inimese tõeline olemus avaldub mitte tema sünnipärases loomuses, vaid selles, milliseks ta võib muutuda, kui suudab realiseerida oma potentsiaali. Selleks vajab aga inimlaps täiskasvanute abi ja juhtimist kasvatust. Musta kasvatuse (black education) mõiste jõudis meieni Alice Milleri, Saksamaal elava psühhoanalüütiku kirjutistega. Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei olnud suunatud ühe
magistrikraadi pälvimiseks väitekirja „Iroonia mõistest, pidades pidevalt silmas Sokratest“, milles oli juba kergelt märgata „Emma-kumma“ kontuure ning seega esimesi viiteid Kierkegaardi hilisemale loomele. Ta tunnetas ilu ja kasulikkust Sokratese kaunis maieutilises meetodis, mis pani inimesed iseendale mõtlema ja lõpetas kõik loba, ja ta tundis tõmmet Sokratest, endasarnast, oma tegevuses kasutada. Lõpuks meeldis tallegi käia mööda tänavaid nagu Sokrates, ning laskuda vestlusse igaühega, ja ta soovis nagu too suur kreeka filosoofki argiste ja rahvalike eesmärkide lähtekohaks võtmist, et sedakaudu jõuda kõrgeimate probleemideni. See oli üks ilusam ja argisem joon tema karakteris ja ta näitas ennast avalikkusele ainult niipalju, et sõdida pärast vastu sellele muljele, mille ta endast oli jätnud, tehes endast argise kuju. Kuid siinkohal on kindlasti tegu enesepettusega, ta tegi kõike ainult selleks, et olla
seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod. Pythagoras, Herakleitos ja Demokritos müütiline arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347 eKr), Aristoteles (384 322 eKr) ja Polybios (200-120 eKr) ratsionaalne mõtteviis arenes mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sokrates arvas, et valitsema peavad need kellelon teadmisi ja oskavad eraldada õiglust ebaõiglusest. Sokrates oli Platoni õpetaja. Platon asutas filosoofiakooli nimega Akadeemia. Platon arvas, et kuna inimese võimed on piiratud mistõttu ta
Elatasid teda , suured, rikkad noored ateenlased. Tema ei kirjutanud teadaolevalt mitte midagi, küll aga sai tema järgneva 4 saj filosoofia eeskujuks, kahe oma õpilase kaudu Xenophon ja teine Platon. Mõlemad kirjutasid 'Sokratest, idealiseerides. Xenophon maalähedasem , platon sügavamalt, tema dialoogides Sokrates vestleb ja kuulutab oma vestluskaaslaste väärust. Platoni puhul selge see, et ta küllalt sageli pani Sokratese esitama seisukohti, mis on tegelikult tema omad, Sokrates väljendas, väga raske vahet teha milline on Sokratese seisukoht ja milline Platoni enda oma. Nende kahe mehe teostes, ilmneb Sokrates sophistide vastandina, kuultutab ja naeruvääristab, eriti Platoni omas. Aristophanes, kelle hiilgeaeg langeb samasse aega. Tema kirjutas muude komöödiate hulka,, Pilved“ seal on peategelane Sokrates, seal ilmneb ta kõige ehedama naeruväärse sophistina, kes õpetab naeruväärasi, poeg annab oma isale peksa. Küüniliselt amoraalne
Kreeka filosoofia Miks erinevalt varasematest seletustest peetakse Kreeka filosoofide ettekujutust maailmakõiksuse tekkimisest teadlikuks? Kreeka filosoofid püüdsid seletada asju looduslike põhjuste järgi, nad polnud enam arvamusel, et jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende...
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend heatahtlikkus; noorem vend austus. 4. Mehe ja naise suhe: mees õiglus; naine kuulekus. 5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ustavus; noorem sõber usaldus. · Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet. · Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi. · Inimene on oma olemuselt hea. · Kust tuleb kurjus? Ebapiisavast mõistmisest inimest tuleb kasvatada vooruslikuks. Sokrates uskus ka, et kui inimene teab, mis on hea, siis ta ei tee enam halba. · Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust. · Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse." · Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne). · Keskne mõiste: REN inimlikkus. Väljendub viies vooruses: 1. Väärikus 2. Avar maailmapilt 3. Truudus 4. Usinus 5. Tegus headus Ehk inimene täidab oma kohust riigi ees.
Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Luuletuses, mille järgi on antud kirjandi pealkiri võetud, ütleb Artur Alliksaar: "Eksivad need, kes arvavad, et elu on tühi töö. Õigus pole ka neil, kes omistavad talle mingi otstarbe. Poolel teel tõeni on vaid need, kes ei tiku arvama." Ma ei taha küll selle teksti kohta mingeid emotsioone avaldada, kuid need read mulle meeldivad. Inimesed ei tea ju tegelikult mitte midagi, küll aga kiputakse igasuguseid asju arvama ja siis veendunud olema, et nii peabki olema. Filosoof Sokrates on kord öelnud: "Ma tean, et ma midagi ei tea." See on minu jaoks tarkuse definitsiooniks. See osa mida me maailmast teame, pole midagi selle kõrval mida me ei tea. Olematus on vajalik, kuid ainult neile, kes midagi teada tahavad. 1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, Praha kevade mahasurumisega purunesid 1960. aastate lootused "inimnäolise sotsialismi" sünniks. Ehkki kirjanduses polnud
kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. 1) Theatron vaatajate istumiskohad, 2) orkestra koori ja muusikute esinemispaik, 3) skenee ehitis, milles asusid näitlejate ruumid, kostüümide ja lavainventaaride ruumid, rahvapoolne sein dekoreeriti, 4) proskeenion lava, kes näitlejad esinevad. 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127. Platon Aristoteles Tegevus õpetajana Rajas Ateenasse Rajas Lykeioni. Akadeemia. Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa nähtustel on ideed, mida ta lahutada. Idee ongi asja
probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses: trivium grammatika, loogika, retoorika (kuidas mõjutame kuulajat oma keelega) quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Keskajal oli kogu grammatika ladina keeles. Hakati erinevate keelte grammatikat kirjutama. N. Itaalia keel. c)18
a) varased, b) keskmised, c) hilised 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides), eetika (õiglus, paljudes dialoogides), poliitika (õiglus, täiuslik riik), retoorika, poeetika, kosmoloogia. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Dialoogides on eestkõnelejaks Platoni õpetaja Sokrates. 79. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsamaid õpilasi oli Aleksander Suur. 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Kool: lykeion, filosoofiline koolkond: peripateetikud 81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. loogika ("Tööriist")
Thukydides 5. saj eKr. Herodotosest põlvkonna võrra noorem. Raskepärase, teadusliku stiiliga, karm hoiak, objektiivse tõe taotlemine. Teadvustab, et oraaklid mõjutavad mõne inimese käitumist, kuid mitte ajalooliste sündmuste kulgu. Ajaloo uurimise isa uurib iga fakti. Meeldib lisada kuulsate ajalooliste isikute kõnesid (Periklese kõne). Xenophon 5. saj keskpaik 4. saj keskpaik eKrPäris Sokratese õpilane. Tema proosa põhjal saab otsustada Sokrates õpetuse mõju üle tema loomingule. Pärit Ateenast, kuid Peloponnesuse sõjas Sparta poolel. Äärmiselt subjektiivne, ülistab iseennast (sarnaneb Caesariga), ei pelga palgasõduri tööd. Osaleb sõjakäigus Pärsia printsiga, kes hukkub, avaneb võimalus juhtida suurt armeed. Uuendus ajalookirjandusse kirjaniku portree loomine. ,,Kyrose kasvatus" tõstab esile Pärsia riigi rajajat Kyros vanemat (6. saj
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud Isikud · Homeros - pime laulik, eeposte ,,Illias" ja ,,Odüsseia" autor · Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos ,,Kuningas Oidipus" · Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma (,,Ma tean, et ma midagi ei tea!") · Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist. · Aristoteles - filosoof. Peetakse paljude teadusharude rajajaks. · Hippokrates - arst. Arstikutse ja -eetika rajaja. · Perikles - Ateena riigimees, kes kindlustas demokraatia edu. · Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile. Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja
m.a.) : kasutas pikki ja canadas. sumto = isum loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) RETURN - apooriad/paradoksid;Sofistid - Sokrates (470-399 1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END . e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide näited:1. eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2. COBOL on imetaja.2
1977 – Luuakse Oracle Bob Miner ja Ed Oates (+ n (sumto ( n 1))) )). sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid;Sofistid - vahe on cache mälu ja DRAM Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - tehnoloogial? 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide
Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide ,,puhastamise" ning alkeemia juurte lähedale. Teaduses arenes kaks suunda metafüüsiline (nt idealistlik Platon) ja atomistlik (materiaalne). Joonia koolkonnast saab alguse küsimus hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest. Ateena periood - kippusid mõtted materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates, Platon ning Aristoteles. Põhimõte - ,,inimene on kõikide asjade mõõt". Kreeka filosoofial oli kaks haru moraali e. eetika haru (Platon ja idealism) ning loodusteaduste e. füüsika haru (Aristoteles). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks. Tema matemaatikas oli ka palju müstilist. Pythagoras algatas matemaatikas mõistete täpse defineerimise. Usk sellesse, et kõike peab
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust...
Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL
Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv, verb). Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL
elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Filosoofiline periood. Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses ,,Kratylos" keeleteaduslike probl üle sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb) Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis) Aristoteles lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it HIINA : Konfutsianism on mõjutanud keeleteaduse arengut (8-5 saj eKr) keel on korra looja! Taoism (alates 4. saj. eKr) keel segab ühendust kõiksusega. ALEKSANDRIA PERIOOD: Aleksandri koolkonna esindaja Dionysios Traakiast (2. saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem.
Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa! 4 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Arm=agape. Agape vs Eros agape on spontaanne, üldine, ei hooli objekti väärtusest; eros on igatsev ja suunatud objekti omandamisele
muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni hakata
Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda
on alati olnud, jääb igavest olema, mõõdujörgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva utlena. Tuli- arche-liikuv, kooshoidev. Teine arche- logos-kõne lausumine. 6.Sokratese pööre- üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Vastandas ennast sofistidele-olid prof õpetajad, õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekutel esinemiseks. Ametist sõltuvalt ei otsinud viimset tõõde, õpetasid kuidas argumenteerida. (kuulsaim sofist Protagoras). Sokrates eristamaks end sofistidest ei võta õpetamise eest tasu. Ei esitanud doktriine vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Ma tean, et ma midagi ei tea. Tegevuse mõtet nägi nö vaimses ämmaemandakunstis. Hüüdlause: tunneta iseennast. 7. Platon- rajas esimese metafüüsilise süsteemi. Mis on olev tervikuna? Kantud sokraatilisest intuitsioonist, et üldine on olemas. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus. Olemus
Kehal pole vaja vaeva näha toidust selliste välismaiste energiabukettide eemaldamisega, mis on tema jaoks võõrad/vaenulikud. Kui inimene tunneb peale toidu söömist väsimust, siis on see märk sellest, et ta keha suunas oma jõuvarud toidus olevate mürkide neutraliseerimiseks. See on parim toidu kvaliteedi testimise moodus. 8 Gastronoomia alustalad Nagu ütles Sokrates, eKr469-eKr399 : ,,Parim maitseaine söögi juurde on nälg." Siis üldiselt on kõik maailmaköögid arenenud välja geograafilisest paiknemisest ja puhalt ühiskonnakihtide domineerimise osakaalust. Üldiselt seega vaesusest. Niisiis oleks mõistlik jätta maailmaköögid sinnapaika ja mõelda natuke alustalade peale ,mida aegade algusest saati on austatud! Liha Pikka aega oli lihasöömine inimeste jaoks üsna juhuslik, sõltudes aastaajast ning jahiõnnest
" Pärast kirja saatmist ei ole juba võimalik seda parandada või täiendada, nii et peab korralikult läbi mõtlema mida täpselt ja kuidas kirjutada ja nagunii hiljem mõtled, et võiks asja teha paremini. KOKKUVÕTTE Ei kujutaks praegu maailma ilma arvutita. Arvutid lihtsustavad meie igapäevast tööd. Vahest kerkib selline küsimus: kuidas inimesed said vanasti ilma arvutita? Selle peale toon lause Indrek Meose raamatust Antiikfilosoofia: ,,Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on 8 asju, milleta võib elada". Vastus on ju lihtne: vanasti oli kõik teistmoodi. Inimesed ei vajanud selliseid teenuseid, mida tänapäeval on võimalik teostada arvutiga, kuna nende elustiil oli teistsugune. Indrek Meos väljendab Sofistide mõtteviisi omas raamatus Antiikfilosoofia järgmiselt: ,,Edukas inimene näeb maailma hoopis teises valguses kui edutu." Selle inimese
mitte ümmargused. Küsimuste esitamine nõuab teadmisi antud valdkonnas ka coach’ilt. Dialoogi ajal on väga tähtis ka kuulamisoskus juhil ja kliendil. (Wiles, Gregory 2018; Olson, Cheok 2018) Kuigi coaching on ärivaldkonnas laialdasemalt kasutusel olnud vaid umbes 30 aastat, ulatuvad coaching’u juured mitme aastatuhande taha. Coaching’u alusepanijaks peetakse 5. sajandil eKr elanud Vana-Kreeka filosoofi Sokratest. Sokrates pidas filosoofia üheks ülesandeks , võib-olla isegi kõige tähtsamaks, aidata inimestel ennast tundma õppida. Parimaks viiskiks pidas ta küsimuste küsimist. Tema sõnul ei suuda ta kellelegi midagi õpetada, vaid ta saab ainult inimest panna mõtlema. Selline mõttekäik ongi praeguse coaching’u üks alustala. (Ülavere 2012) Ärisse jõudis coaching spordist, täpsemalt tennisest. 1970ndate aastate alguses jõudis Harvardi
Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Pindarose büst Kapitooliumi muuseumites (http://et.wikipedia.org/wiki/Pindaros) PLATON – Sokratese kuulsaim õpilane, rajas pärast mitmeid aastaid võõrsil rändamist Ateena linna lähedale filosoofiakooli – akadeemia; kirjutas oma teosed filosoofidevaheliste vestluste ehk dialoogidena, kus peategelaseks oli enamasti Sokrates Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa
loogikasse puutuvaid küsimusi. Platoni ideedeõpetus põhineb arusaamal, et nähtava maailma asjad põhinevad ainetutel, igavestel ja muutumatutel olemustel ehk ideedel. Seega saame me eristada kahte maailma olemuslikku ja nähtumuslikku. Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks. 77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates ise ei kirjutanud oma eluajal midagi, sest arvas, et kirjutamise käigus kaugenevad sõnad oma tõelisest tähendusest veelgi. Platoni dialoogides on Sokrates tihti vestluse juht ning tal on küsimustes oma arvamus, mistõttu ta ei ole sageli Platoni ideede kandja. 78. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane, Aristotelese kuulsaim õpilane oli Makedoonia kuninga
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees.
Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine. Seda pikka ajastut võime vaadelda kolmes ulatuslikus perioodis:
Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma?
allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus
*Vana-Kreeka Platon (4-5 eKr) arutles oma kuulsas teoses „Kratylos” keeleteaduslike probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik. Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis). Ta lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) b)keskaja Euroopas *Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) *Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. *Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. *Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine: (püüab keeli võrreldes välja selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on
kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“) Ei oleks õiglane, kui ta lahkuks vanglast ilma ateenlaste loata. Peaasi tema arust oli mitte toimida ebaõiglaselt. (Põgenedes näitaks ta, et väljakuulutatud kohtuotsusel pole mingit jõudu, sest üksikisikud, nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.) Kant: (1724-1804) 9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises. („Filosoofile pole siin muud nõuannet kui see, et kuivõrd inimeste ja nende mängude puhul tervikuna ei saa ta eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust, siis proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele
põhiolemus? Teemasid: ontoloogia ja ideedeõpetus, eetika ja õiglus (väga paljudes dialoogides), poliitika (täiuslikust riigist: "Riik"), retoorika, poeetika, kosmoloogia. Ideedeõpetus: kujutlus täiuslikust maailmast. Materiaalse maailma objektid on ideede "varjud". Näide: idee täiuslikust toolist, "tooli tuum". Iga tool meie maailmas on veidi isemoodi vari tooli ideest. 81. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates figureerib paljudes dialoogides ühena osalistest 82. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane. Aristotelese kuulsaim õpilane oli Aleksander Suur, Philippos II poeg. 83. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Kool Lykeion, koolkond peripateetikud (tähendus "ringi jalutama", aga sarnane sõna
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega. Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus'' Sokrates vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma midagi ei tea'' Platon Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena Aristoteles Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid
aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone; 4.Kas 1950. ja 1960. aastate iidolid olid kangelased, kes kujutasid ajastut, või olid nad ajastu kujundatud kangelased? Põhjendage oma arvamust. 1950. keskel USA-s algas boheemlaslik liikumine, mille liidriteks olid peamiselt kirjanikud(nt Allen Ginsberg). Filosoofid- Sokrates ja Nietszche- kõik kolm kuulutasid üksikisiku vabanemist, keset traditsioonikindlat ühiskonda(kohustustest ja tavadest). Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
