kodanliku teatripubliku tekke ajal. 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: 1) Kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. 2) traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi 3) positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp 4) värsskõne 5) Tragöödial on kindel struktuur, poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: 1) tegelased on lihtsad inimesed 2) situatsioonid igapäevased 3) keel argine 4) lõpp tavaliselt õnnelik 5) võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: 1) Hakkas välja kujunema 18. sajandil. 2) Denis Diderot: "Igas moraalses asjas on keskpaik ja kaks äärmist. Äärmused on meil olemas: tragöödia ja komöödia
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
olnud palju sobilikum. Kui sõnum on keeruline, tundub saatjatele, et kirjalikul suhtlemisel on mitte arusaamise võimalus tunduvalt väiksem. Kui vastuvõtjal on hea kuulamisoskus, osutub suuline informatsiooni edasi andmine tunduvalt efektiivsemaks, kuna see on kiirem ning võimaldab kohest tagasisidet. /10/ Kuulamisprobleemidest ülesaamine Oma reaktsioonide ning väliste häiringute kontrollimine Kontsentreerumisoskuse arendamiseks tuleks kõigepealt selgusele jõuda, millised on need situatsioonid, mis hajutavad tähelepanu. Seda on lihtsaim teha, kui igakordne tähelepanu hajumine märkida üles. Hiljem analüüsides saab teada, mis oli põhjuseks - näiteks sõna, mis seostus millegagi, kas see tähelepanu hajumine oli reeglipärane. Selline ülesmärkimine aitab leida olukordi, mis viivad tähelepanu hajumiseni ning hiljem samasugustes olukordades on tähelepanu koondamine kergem. /6/ 18
Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kliendid, mida tuleb arvestada. Tähtsaim on tööjõu kasutus. Eestis on umbes 80 000 ettevõtjat. Kõige rohkem on osaühinguid (umbes 64%). Järgmised on FIE-d (umbes 20%). Ülejäänuid on umbes 16%. Mida rohkem ta asjast teab, seda kaugemale ta jõuab. Varajaotusleping sõlmitakse enne abielu, mis hakkab kehtima 6 kuu pärast. 2) Ettevõtja isiksuse omadused ORGANISEERIB, TOODAB
üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandustingimuste ja -poliitika ning nende mõju analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism
mittetulundusorganisatsioonide turg. Tööstusliku otstarbega kaupade turu iseärasused tarbekaupade turuga võrreldes: 1) vähem ostjaid, kuid üksikostud suuremad, 2) ostjad geograafiliselt kontsentreerunud, 3) tuletatud nõudlus, mis tööstusharu tasemel on mitteelastne, 4) järsud nõudluse muutused, eriti tootmisahela alglülides, 5) jaotuskanalid lühikesed. Põhilise ostuotsuse langetamise situatsioonid: 1) muutumatu kordusost, 2) modifitseeritud kordusost, 3) ost uute ülesannete lahendamiseks. Ärituru ostuprotsess: 1) vajaduse (probleemi) tunnetamine, 2) vajamineva toote (materjali) üldiste omaduste ja koguse määratlemine, 3) vastavate spetsifikatsioonide koostamine, 4) võimalike hankijate otsimine ja hindamine, 5) ettepanekute hindamine ja analüüs, 6) hankijate valik, 7) hangete korra reglementeerimine, 8) hanke edukuse tagasiside (hinnang). 14. Sihtturundus
tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust. Sauteri tekste iseloomustab tugev enese- reflektsiooni tasand, pidev mõtlemine elust ja iseendast. Pessimistlik arusaam elust; 80-90ndatel iseloomustab ta tekste üsna suur ükskõiksus.. jääb skeptiliseks kapitalistlike ideede osas. See pessimistlik eluvaade süveneb 90ndate vältel ja 00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on silmatorkav, toob kirjandusse ühena esimestest kõnekeele, kasutab palju ka slängi ja obstsöönseid sõnu (see jõuab haripunkti teoses „Lauakõne....“ 1998.a). Kui muidu ta suht nagu kirjutaks koguaeg ühe ja sama raamatu järku, siis 2012.a ilmunud romaan „Ära jäta mind rahule“ on suurem pöördumine isikliku/omaelulise ainekäsitluse poole. Keskseks Peeteri nimeline tegelelane,
6. CO-EXISTING (kooseksisteerivad). M. Cunninghami loomismeetodit võiks iseloomustada kui kooseksisteerivate elementide esitamist. Kõik meediumid (liikumine, esitaja, muusika, ruum) on töös esindatud, kuid ei integreeru tervikuks teineteist otseselt täiendaval moel. Samuti ei ole neid kasutatud ka kontrasti looval põhimõttel. Sel moel peegeldab Cunningham elu, kus mitmed isiksused, sündmused, situatsioonid võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt. KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB? KAS TA KOMMUNIKEERUB? Kas tants on keel? Mõned tantsuvormid kommunikeeruvad otseselt (directly)- india klassikaline tants Bharat Natyam, kus iga liikumine ja liigutus on märk millegi edastamiseks või väljendamiseks (liblikas, lootus, armastus, pisarad jne.) Teised tantsuvormid kommunikeeruvad abstraktsemal tasandil, olles ühelt poolt see, mis ta
Eristada saab kolme kategooriat teenindusvigu: teenus, mida ei võimaldata (ajutiselt mittesaadav); aeglane teenindus (pikk järjekord) ning lubamatu teenindus (praak) (Fitzsimmons, 1997, lk. 246) Käesoleva bakalaureusetöö töö autori arvates saab eeltoodud problemaatilistes situatsioonides paremini toimetulemiseks kasutada eelnevalt ettevõttes kaardistatud probleemsete situatsioonide põhjal läbiviidavaid koolitusi. Koolituste käigus tuleks kõik reaalselt juhtunud ning teoreetilised situatsioonid läbi mängida. Teise variandi kohaselt tuleks motiveerida ettevõtte töötajaid omavahel ebameeldivate situatsioonide kohta olevat informatsiooni jagama. Samas tuleks aga kõik reaalselt juhtunud situatsioonid teenindustaseme tõstmise huvides kaardistada. Iga ost on kliendi jaoks tähtis, samal ajal teenindaja jaoks tavaline rutiin. Kahjuks on tüdinenud personalil üsna raske säilitada vastavat taset emotsionaalsel pühendumisel.
kelle enesehinnang on madal, Stanley hall nimetas kuidas nad lähevad konflikti jne. Keskmises noorukieas 12-14 nii poisid kui tüdrukute eneseteadlikus on kõrgeim. MK on ebastaabiilseim. Nende kahe parameetriga seoses eneseteadlikkus on tipus. See et MK on ebastabiilne mõjutab noorukite puhul sellist enesehinnagut mdia nim parameetrilisuseks enesehinnanguks, mida mõjutavad situatsioonid. Sotsiaalsed situatsioonid noorukiealiste puhul, millega seoses ängi vb ka hirmu tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega
· kangelane, eriline inimene, enamasti jumal või ülik · kangelase eetilisus · traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi · positiivse lahenduseta olukord · õnnetu lõpp · värsskõne KOMÖÖDIA arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast. Klassikalises mõttes on komöödia tragöödia vastand, madal zanr, mille tegelased on lihtsad inimesed, situatsioonid igapäevased ja keel argine. Kaasajal piirangud puuduvad. Komöödia lõpp tavaliselt õnnelik, sündmustik kutsub esile naeru, mõjub puhastavalt ja löögastavalt. Naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas ilmnevaid pahesid. Koomika allikad: · situatsioonikoomika naljakas olukord · karakterkoomika naljakas tegelane, tema taunitavad omadused tuuakse esile liialdatuna · sõnakoomika kasutatakse naljakaid sõnu, väljendeid, võrdlusi, irooniat jms Tuntumad autorid E
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
2) Oletuste tegemine a) ceteris paribuse eeldus b) käitumuslikud oletused 3) Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine (hüpotees teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm kohta; prognoos teadusliku ettenägemise eri vorm) 4) Mudeli paikapidavuse kontroll Analüüs jaguneb: 1) positivistlik olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüs 2) normatiivne otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 2) Kompositsiooni viga selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes. Graafiline analüüs: Graafik peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid. Funktsionaalne sõltuvus ühe muutuja väärtus sültub teise muutuja väärtusest.
Eriti keerulised on olukorrad, kus tunnetatakse oluiste personaalsete ressursside kaotust, mida uuendada ei saa. Nt krooniline haigus, nägemise kaotus jms. Stressi soodustavad tegurid: olulised elusündmused, igapäevaelu aspektid, stressi sotsiaalne aspekt. Sarafino on rääkinud igapäevaelu aspektidest, et need on tihemini stressi tekitavad, kui olulised elusündmused. Lazarus konstrueeris igapäevamurede skaala. Koosneb 117 sündmusest, kus alguses on rumalad pisivead, kuni tõsised situatsioonid (nt pole raha, et toitu osta). 9 kuud järjest igal kuul küsitleti 100 inimest, keskealist. Tõi esile kuus kõige enam esinenud muret igapäevaelus. Liiga palju tegemisi, pereliikme tervis, asjad kadunud või vales kohas, tarbekaupade hinnatõus, kodused tööd, kehakaal. Lazaruse teine skaala on tuju tõstvad asjad. On 135 sündmust, mis tõid rahu, rahulolu ja rõõmu. Kolm kõige sagedamist tujutõstjat: head suhted elukaaslase või armastatuga; hea
Seega rünne peab olema ühe nende õigushüve vastu. Kogu asi taandub sellele kas sa tegutsesid otsese või kaudse tahtlusega. Kui räägime, et tegemist on hädakaitse piiride ületamisega, siis tuleb ära määrata kas on hädakaitseks sobimatu vahend või tagajärg on liiga raske. Hädakaitse piiride tuvastamisel vaata RK lahendit nr 3-1-1-26-11 ja nr 3-1-1-108-10 (ründe tahtlluse küsimus). Kõrtsukaklustes ei ole hädakaitset, kuna kaitse ja ründe situatsioonid vahetuvad nii kähku. Hädaseisund Tegemist on ohu olukorraga. Tuleb kaaluda õigushüvesid. Kaitstav ja päästetegevuseks rikutav õigushüve. Kaitstav õigushüve peab olema suurem, kui kahjustatav hüve. KarS § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem
Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab järkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele. Veeressursse kahjustavad: 1. Raiskamine 2. Risustamine tahkete osadega 3. Reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist Raiskamine: 1. Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse Lahendused: 1. Tehnoloogilie protsessi ümberkorraldamine 2. Igapäevaselt vähem tarbida 2. Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad Lahendused : remontida ja trahvida Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne Kõik ülejäänud nn. Kunstlikud jaotatakse: Veele ohtlikud ja ohutud Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. Sanitaatoksiline aspekt hinnatakse vett joogiks ja söögiks 2. Üldsanitaarne aspekt hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
ehk selgitamine, vestlus, iseseisev töö. Ehk uued teadmised saadakse läbi selgituste. Selgitus peab põimuma vestlusega, mille käigus õpetaja aktiviseerib laste endi kogemusi. Uut tegevust kinnistatakse praktilise tegevusega ja lõpetatakse iseseisva tööga. Et lapsed suudaks neid teadmisi mujal olukorras rakendada, siis seda tuleb neile eraldi selgitada ja õpetada. Tuleb välja mõelda analoogsed situatsioonid. g. Klassifitseerida saab teadmiste omandamise allika alusel. See jaguneb omakorda kolmeks alatasemeks: materjali sõnalise esitamise meetodid (õpetaja poolne vestlus lastega, töö õpikuga või teise trükitud materjaliga) , näitlikud meetodid (vaatlus, esemete või kujutiste demonstreerimine klassis ja väljaspool) ja praktilised meetodid
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris. 87. Mida nimetatakse sotsiaalseks muutuseks? Sotsiaalne muutus protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 88. Millised on sotsiaalsete muutuste kanalid? · Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. · Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimine. · Kultuurilised kontaktid
Kattub paljuski Maslowi hierarhiaga Lühem/madalam 3 vajaduste kategooriat: E- eksistents- vajalik ellujäämiseks (M 1+2) R- seotus (M 3+4) G- areng (M 7) Nägi ette edasi-tagasi liikumist hierarhias. Kui inimene ei jõua uuele astmele, langeb uuesti alla. Täiendus M ideele Kahe faktori teooria (F.Herzberg): Uuris insenere I rahulolust mitterahuloluni- s.o motivatsioonifaktor II rahulolematusest mitterahulolematuseni- s.o hügieenifaktor Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand, tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades. Kui puuduvad mitterahuolematuse faktorid, ei ole inimene õnnelik, vaid lihtsalt neutraalne. Rahuloluga ja rahulolematusega seotud erinevad asjaolud. Teised ei ole nõus- mis kuulub ühtede ja teiste faktorite alla. Ei kehti kõigi puhul. Võtta üldine tee, et rahulolu ja rahulolematuks teevad erinevad asjad. Ilmsete vajaduste teooria (H.Murray):
seenhaigustesse ning 2) Rühmatöö Keeleõpetus: kirjaliku vältimisvõimalused ( artiklid), kuidas selle vältimine juhtumi analüüs: teksti analüüs ja inimesed on nakatunud erinevad põhjuste leidmine, seenhaigustesse ning situatsioonid, esinemisoskuse selle avastanud. kuidas inimesed arendamine on nakatunud seenhaigustesse. 29. Samblike ehitus ja 1) Praktiline töö Loodusõpetus Keskkond ja Õppevahendid:
Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. Ühel kargel talveõhtul, mil laiad pehmed lumeräitsakad Milaano tänavaile langesid, kohtas Verdi täiesti juhuslikult "La Scala" impressaariot Merellit. ""Kujutle vaid," hüüdis Merelli. "Solera libreto, hämmastav! Grandioosne! Täiesti ebatavaline! Pingelisus ja suursugused dramaatilised situatsioonid, imeilusad värsid!... Ent see tõrges saksa maestro ei taha seda taibata ning peab libretot võimatuks... Ma ei tea, kus on mu pea ja millisel moel ma uue libreto nii kiirelt hankida saan!" "Kuid ma võin sind aidata," lohutasin ma teda. "Kas sa "Pagulast" mitte minu jaoks ei tellinud? Ma pole selle tekstile ühtki nooti kirjutanud. Libreto on sinu käsutuses." "Braavo!... Seda nimetan ma kordaminekuks!""
interaktsiooni emotsionaalsed küljed. b) käsitlused, mis puudutavad keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust, näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule. Kasvustiimulite hulka kuuluvad kõik keskkonnamõjutused (ökoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised). Teine põhivaldkond sisaldab seega kõiki kasvataja käsitlusi selle kohta, kuidas mõjuvad kasvustiimulina erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust: a) käsitlused, mis puudutavad neid konkreetseid indiviide, kes on kasvatuse objektiks. b) käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi. c) käsitlused, mis puudutavad inimese ja eriti lapse õige põhilisemaid olemuslikke, inimlikkust kirjeldavaid jooni Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid Kasvatuse suhe väärtusega
praktikuid otsima mingeid üldistusi kk-a käsitlustes. Grigori Kaganov kk-d on meie selline vahetu ümbrus ja psy üks põhilisi nõudeid on onkologiseerimise nõua, mis peab olema sõltumatu objektist. Aine puhul räägitakse füüsilisest vastuoludeta invariantsest tegelikkusest, kus oluline on eristada oluline ebaolulisest. Peame kirjeldama seoseid nende osade vahel uurija isiksust ja eelistusi püütakse tõe tunnistamisel eristada, situatsioonid peavad olema taasloodavad kõik peak olema võimalikult lihtne ja tõestatav, teadmine kk-a objektide kohta ilma laiema kk-a tundmiseta kk- teadmine väidav, et kk-d on see mis on aktualiseeritud antud subjekti poolt tema käitumisega, vaadeldakse läbi subjekti silmade. Seetõttu subjekti ja objekti eristamine on suhteliselt kkeeruline, kui mitte võimatu. Kõik, mis meie ümber on meile oluline, kk-a osad ühenevad tervikuks subjektist lähtuvalt, objektiivne seos võib puududa
keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud konkreetse suhtlussituatsiooniga, samas võib öelda, et need situatsioonid võivad muutuda metafooriks. · Literal-metaphorical eristuse ümbermõtestamine: ,,need mõisted, mida ei saa haarata mõistemetafoori (conceptual metaphor) tuleks kutsuda kirjalikuks". · Metafoor on ennekõike kontseptuaalne, konvetsionaalne ning osake tavalisest mütte- ja keelesüsteemist. ,,Lühidalt öeldes ei peotu metafoor keeles, vaid viisis, kuidas me üht valdkonda läbi teise kontseptualiseerime".
Vaja õpiaktiivsust, rõhutab teiste kaaslastega suhtlemise olulisus (egotsentr. Üle saamiseks) tuleb anda arenguastmele vastavat õpetust. Ei seostu vanusega, vaid ikkagi arengutasemega. Teadmisi ei saa hinnata ainult testidega. Kriitika: M. Donalds- suuremosa laste raskustest mõtlemisel ei ole tingitud loogilisuse puudumisest vaid sellest, et nad ei saa aru täiskasvaute keelest. Ja valitud ülesannetel ei ole nende jaoks erilist tähendust. Katse situatsioonid olid liialt abstraktsed- nad ei seostu lapse igapäevase sotsiaalse kogemusega. Katsed olid natukene valesti üles ehitatud. ETOLOOGIA Ch. Darwin K.Z.Lorenz teatud sensitiivne periood ! Labori eksperimentide vastu. !!!!! J.Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine J.B. Watson- armastas labori eksperimente. Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases
II peatükk. Kaebuse lubatavus Selleks, et halduskohtul oleks võimalik esitatud kaebus rahuldada peab see olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud. Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmin...
nimega, kes esitas 1964. aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 10. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. H. Münsterberg (1863-1916) oli sakslane. Ta oli Wundt'i õpilane, kuid erinevalt Wundtist pidas ta vajalikuks rakendada psühholoogiat praktiliste probleemide lahendamisel. Tema jaoks tulenes teadvusekogemus käitumise või käitumisvalmiduse tajumisest, mida tekitavad situatsioonid. 1892. läks ta ära Ameerikasse Harvardisse, kus suhtuti asjasse tunduvalt leebemalt. Teda loetakse rakenduspsühholoogia rajajaks. Teda huvitas, kuidas seda uut eksperimentaalpsühholoogiat rakendada nt kuidas kasutada inimese omadusi töövõime tõstmiseks. Oma 1908. aasta vastuolulises peateoses ,,On The Witness Stand" käsitles Münsterberg kohtuprotsessi käigu ekslikkust eeldamisel, et advokaadid, kohtunikud ja kuritegude pealtnägijad
kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3. Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt. Muinasjuttudes on, et ,,Elas kord...", müüdis, et Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad. Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema
psühholoogiline, moraalne või intellektuaalne ülendav kogemus. Hiljem on seostatud samastumisega: vaataja seab end mingi tegelase positsiooni, st otsib omasugust. Melodraama ülev, globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea-kurja võitluseks, kus hea saavutab alati vähemalt moraalse võidu, kuigi peategelased võivad ise hukkuda. Kujunes välja 19.saj. Komöödia tragöödia vastand, võis seda ka parodeerida. Tegelased on lihtinimesed, situatsioonid ja keel argised. Lõpeb õnnelikult. Võõrituslikkus distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu, naerdakse kindla tunnuse üle. Koomika olemus ei vasta füüsilisel ja vaimse, tegeliku ja näiva, sisu ja vormi suhtele. Koomika on normidest kõrvalekalle, ebatäius. Komöödia nõuab üldiselt aktsepteeritud normidest kinnipidamist, mis annab vaatajale moraalse pideme, sisendades kindlustunnet ja eneseusku. - Karakterkoomika keskmes 1 tegelane
(postiljon, töökaaslane). Kasutusel mitte isiklikke asju ajades. 4. Avalik ehk ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m). Käitumine nii avaras vööndis on küllaltki formaalne. Sõnad, laused on hoolikalt valitud, konkreetselt esitatud. Kui suhtlejate vahe on juba üle kaheksa meetri, siis hääl muutub kõvemaks, zestid energilisemaks. Selle vööndi igapäevased kasutajad on poliitikud ja näitlejad. RUUMIVÖÖNDITE PRAKTILINE KASUTAMINE Rahvarohke üritused, situatsioonid (kino, kontsert jne.) tingivad paratamatult tungimise üksteise intiimsetesse vöönditesse. Lääne inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata reeglite alusel: 1. Üksteisele otsa ei ole soovitav vaadata 2. Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused. 3. Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu. 4. Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud vestelda. Kalle Küttis 2011 31
rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Üldistamise eesmärgiks on kindlustada õpitu rakendamine oludes, mis erinevad nendest, milles õppimine algul toimus. Elus toimetulekuks on oluline nii mitmesuguste teadmiste ja oskuste meeldejätmine kui ka võime kasutada neid uudsetes seostes ja oludes. Thorndike’i ja Woodworth’i järeldus katsetest: kui kaks situatsiooni sisaldavad/edastavad katsesubjektile sarnaseid märguandeid, kutsuvad need situatsioonid temal esile sama reageeringu. Siin on alust rääkida õpitud vastuse ehk konkreetse sisu ülekandest, sest varem õpitud käitumisviis vallandub teistes oludes. Mida rohkem on situatsioonil, millele subjekt on õppinud kindlal viisil reageerima, sarnaseid elemente teise samalaadset reageeringut eeldava olukorraga, seda suurem on ülekanne. Niisiis on õpitu ülekanne, st varem õpitu rakendamine uudses situatsioonis vastavalt Thorndike’i uurimustele võimalik vaid siis, kui me näeme
Vetikate "õitsemised" põhjuseks reovee väävli-, lämmastiku- ja fosforiühendid. Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks". Nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Põhjustab lindude surma. VEE RAISKAMINE Põhjus: 1) Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine igapäevaselt vähem tarbida 2) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida; trahvida Tagajärg: Mageveevarude vähenemine. VETE RISUSTAMINE Põhjus: Looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Mõju:
” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt isiku panusele (töö tootlikkusele). Tööturu situatsioonid on olulised. 3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon. Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini aren...
Tõlgendamine on vajalik õiguse rakendamiseks. Mis on üldiste reeglite elluviimne. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogika kaudu Analoogia- Selline situatsiooni olemasolu, mille lahendamiseks, polegi konkreetset õigusnormi olemas. Sel juhul tuleb vastata küsimusele. Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud. Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste
lahendamiseks ning arusaamiseks mis on inimene ja kes ta ise oma sügavas olemuses on. See seadus aitab paljuski lahendada seksi ja abielu probleeme. Ta aitab luua inimest, kes palju tähelepanelikumalt sammub oma elurajal. 78. Tagasipõrke seadus. See seadus räägib õigusest tulla välja negatiivsest situatsioonist tugevama ja vapramana ja suurema hingelise kasvuga kui oli enne kogetud. Inimkonna ajaloo algusest peale on lugudes näiteid seaduse toimimisest. Traumaatilised situatsioonid loovad vajaduse tagsipõrkele. Hing sageli otsib negatiivset ümbrust, et anda endale ja vaatlejatele võimalust pikaks sammuks saatuses. 79. Eemalelükkamise seadus. Teatud kui hävitavate inglite seadus. Sümboliks on leegitseva mõõgaga ingel, kes pöördub igas suunas. See ingel valvab varandust, ajades inimest teise sisekäigu edasistele otsingutele ning niimoodi sundides inimest taassüni tsüklisse kuni too leiab värava pühendunuks saamiseks. See on esimese Kiire
destruktiivsetest tungidest aitavat vabaneda näiteks sport.) Agressiivse käitumise põhjalikud uuringud on näidanud, et agressiivsust mõjutavad mitmed sisemised (stressihormoonide tase, nälg jm) ja välised (rivaalide esinemine, ressursside nappus jm) tegurid agressiivsus ise on aga väga keerukas kogum erinevaid tegevusi, kusjuures agressiivsuse erinevad aspektid võivad olla väga erinevalt tingitud. Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb, varieerub liigiti. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti võitlevate kukkede või oma tibusid kulli eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Kokkuvõttes võib järeldada järgmist: agressiivsuse motiveeritus varieerub liigiti ja situatsiooniti
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.....................................................................
NT Sudeedimaal kutsuti üles humanitaarsele interventsioonile Sks poolt sest Sks kiusati tema arvates. NT Kosovo probleem NATO tungis sanktsioneerimata Serbiasse, nad ütlesid, et ärga otsige pretsedenti, tegelt nii teha ei tohi. Ei olnud legaalne teha, see oli legitiimne teha. Seda ei saanud õiguspäraselt teha: Kanada valitsus kutsus kokku grupi ,,Vastutus kaitsta" lähtus arusaamast, et midagi tuleb muuta normatiivsetes otsustes. Teatud situatsioonid on sellised et ei saa oma sõpra kaitsta, ükskõik mis ta teeb. (Vm Serbia) Illegitiimne oli see et teatud riigid olid valmis oma sõpra no-matter-what kaitsma. Uuemad raportid aksepteerivad, tõlgendused aksepteerivad seda. · Henri Dunant lahinguvälja kole pilt, asutas liikumise mis võttis eesmärgiks, et parandada sõja keskele sattunud inimeste olukorda. Luuakse rahvusvaheline Punase Risti ühing rahvusvaheline ühing, kuid ka Sveitsi MTÜ
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Lapse kõne areng: Foneemitaju • Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed 32 33 • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. • Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele) Ühe sõna periood Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta) Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon Tähenduse üldistamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste) 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu 10 kuu vanuselt üks sõna 12 kuu vanuselt 10 sõna
progressiooni komponenti, et üle üle üle üle.). Aldefer rääkis et võib ka tagasi, et tulemuse mitte saavutamine viib mid frustratsiooni ja langen tagasi madalamaleastmele. KAHE FAKTORI TEOORIA (F. HERZBERG) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades. 18 19 ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. MURRAY) Vajadused on õpitud Jätab kõrvale, selle millest rääkisid Maslow ja Aldefer, ehk füsiologilised vajadused. Vajadused o õpitud ja elu jooksul omandatud. Ei
1)kuulmishallutsinatsioonid 2) nägemishallutsinatsioonid 3)haistmishallutsinatsioonid 4)maitsehallutsinatsioonid 5)puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid(keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused) 1)hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2)hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega. 1)tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi),
püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui: · ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel · lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad · tagajärjed on huvilistele väga olulised. Näited - Klient soovib firmalt mingisugust toodet või teenust, kuuldes hinda, teatab, et selline hind ei ole
Interpersonaalsus avaldub selles, kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse? Modaalsus, adverbid). Sotsiaalse tegelikkuse loomise juures on oluline analüüsida ka seda, mis eesmärk tekstil ja tähendustel on. Tekstid ei vahenda tegelikkust, vaid loovad seda. Sisuanalüüs ehk tähistusfunktsioonid annavad edasi kirjelduse valdkonnast, mida tekst käsitleb. See toob esile tekstiga edasiantavad situatsioonid, osalised, protsessid, nimetab kõnealused tegelased ja tegevused ja nendevahelised suhted. Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr. Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
