keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste muld jne. Reostumine Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Raiskamine Igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse. ( saaks vähendada: tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamisega, igapäevaselt vähema tarbimisega ) Avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad. (reomntida, trahvida) 6) MULDADE DEGRADATSIOON PÕHJUSED, MÕJU, TAGAJÄRG Degradatsioon viljaka mulla kahjustumine või kadumine. Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega Ehitusdegradatsioon kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga kivi asfalt Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob
Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile. Krathwohl toob välja võrdluse kvalitatiivsete meetoditega. Kvalitatiivsed uurimused viiakse läbi tingimustes, kus objektid on oma loomulikus keskkonnas. Ka eksperiment võib toimuda samadel alustel, kuid tihti meeldib eksperimendi läbiviijatele määrata inimesed gruppidesse juhuslikkuse alusel. Ka keskkond võib olla loomulik, kuid segajate eemaldamiseks on eksperiment viidud tihti
AGIL-süsteem: kohanemine (A), eesmärkide saavutamine (G), seesmine integratsioon(I) ja ühiskondliku süsteemi kestvus(L). Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed IV KONFLIKTITEOREETILINE SUUND KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub
Olgu kõigi hüviste hinnad võrdsed ( pi 3, i 1,...,4 ) . Komplekt A koosneb hüvisekogustest q1 ja q2 , kusjuures eelistusi nende suhtes väljendab kasulikkusfunktsioon u A ( q1 , q2 ) q1 q22 . Komplekt B koosneb hüvisekogustest q3 ja q4 , kusjuures eelistusi nende suhtes väljendab kasulikkusfunktsioon u B ( q3 , q4 ) q3 2 q4 . 1. Leida hüviste ostetavad kogused, tarbija heaolutase iga komplekti tarbimisel ja valitud komplektiga samaväärse kasulikkusega komplektide hulk. Kujutada situatsioonid joonisel. 2. Oletame nüüd, et hüviste hinnad muutuvad: p1 p3 3, kuid p2 p4 6. Mis muutub tarbija valikutes? Kujutage eelmistel joonistel ka uued situatsioonid. 14420715420128.doc 4 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Lahendus. 1. Komplekti A valimisel on tarbija eelarvepiirang 3q1 3q2 12 , kust eelarvejoon q2 4 q1
Piparpuu lõi hirmsas vihas, ning ta keres, pisut paksus, nõudis võitlust iga lihas. ... On võimalik, et Betti Alveri varaste poeemide iroonias ja vaimukustes on jälgi Voltaire'ist, kelle teravmeelsusi luuletaja olevat nautinud. Poeemi ,,Pirnipuu" stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult naljakad kui karmilt iroonilised. 1937. aastal valminud ja 1938. aasta ,,Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem ,,Pähklikoor" esined Betti Alveri varasematest poeemidest oluliselt. Poeemi sõnastus on tõsine ja selge, legendipärastes peatükkides ja pidulik-poeetiline. 1939. aastal hakkas Betti Alver kirjutama poeemi ,,Mõrane peegel". Selle stiil on erinevalt varasematest romantilistest poeemidest tüsedalt realistlik, sõnavara
Kas maksate sularaha või kaardiga? x Sugestiivküsimus alternatiiv on valik, sugestiiv on millelegi suunav. Äkki teeme kohvipausi? Kas eelistate suhelda edasi e-maili või telefoni teel? x Vastuküsimus kasutatakse nt palga/hinnaläbirääkimistel. Aga mida Te ise ise pakute välja? x Kontroll ehk kinnitusküsimus peegeldavad. Fakti, arusaama, tunde kontrollimine. Sain ma õigesti aru, et ... ? x Kaudsed küsimused situatsioonid, kus inimene ei ütle kõike välja. Poolikud, ,,aga" laused. Esitad jutustaval toonil fakti, partner lõpetab. Pole otseselt küsiv. Meie senise koostööga, nagu ma aru saan, olete rahul? Mõisted: kokkulepe jõudmine üksmeelele, tingimusel, et kõik teised nõustuvad sellega kompromiss läbirääkimiste käigus mõlema osapoole vastastikune järelandmine veendumus kõigutamatu usk oma asjasse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli ...
Linnas on palju lahtisi prügikaste ja mahavisatud toitu ning suuri õõnsustega pargipuid ja katusealuseid, mis on lindudele sobivaks elupaigaks. Linnud linnas on inimestega harjunud ja kohastuvad kiiresti. Näiteks võib tuua tuvi, kes seavad end kiirelt sisse kortermaja katusel, rõdudel või pööningul, kui vaid üks elanikest neid toidab ning reostavad väljaheidetega aknalaudu, vihmaveetorusid, ventilatsiooniavasid jm. (Teder 2008) . Sellised situatsioonid tekitavad lindude ja inimeste vahel probleeme. Seoses inimpopulatsiooni ekspansiooni ning linnade laienemisega on loomade-lindude ning inimeste konfliktid üha sagenemas ja süvenemas.(Lodjak 2008) Asulate ehitamine ja laiendamine hõlmab palju põllumaad ja looduslikke. Vähemalt 50 000 linnupaari võib sellega seoses jääda ilma oma pesitsuspaigast. Linnustik küll taastub, st vanade asemele tekivad uued, kuid see on kvalitatiivselt täiesti uus, eeskätt sünatroopne. Paljud linnud, eriti
6) Osatakse minu küsimusele vastata 7) Ettevõttesse siseneded teenindaja naeratab ja ütleb viisakalt ,,Tere" 8) Ettevõttest lahkudes teenindaja naeratab ja ütleb viisakalt ,,Headaega" 9) Teenindaja austab ja kohtleb kliente võrdselt 10) Ei kasutata suhtlemisel tänapäeva slänge 16 Kokkuvõte Selle töö käigus sain teada, et inimesele jäävad meelde rohkem negatiivsed, kui positiivseid situatsioonid ning teenindamine. Sellepärast peaksidki kõik teenindusasutused pöörama eriti suurt rõhku klientide korrapärasele teenindamisele, sest sellest kujuneb välja kliendi arvamus ettevõttest ning tahtmine sinna kas tagasi minna või enam kunagi üldse sinna minna. 17 HEA TEENINDUS Hea teenindus on see, kui teenindaja märkab klienti kohe tema ettevõttesse saabumisel,
sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib
Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria- on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüs võib olla- 1) Positivistlik (olemasolevate majandustingimuste ja -poliitikate ning nende mõju analüüs); 2) Normatiivne (otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on). Analüüsi vead- 1) Vale põhjuse viga (arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes); 2) Kompositsiooni viga (selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes. Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: 3) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb." See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks huvipakkuvad situatsioonid, sest sellised valikud, kus järgnev ühik annab rohkem kasulikkust juurde kui eelmine, teeme me nagunii. Meid huvitavad ikka need valikud kus piirkasulikkus on kahanev. Ehk kuidas teeb tarbija oma valikuid kui täiendava ühiku kauba tarbimine annab talle võrreldes eelnevaga vähem kasulikkust juurde. Ja enamasti see piirkasulikkus on kahanev, seega võime lähtuda edasises arutelus kahaneva piirkasulikkuse eeldusest.
institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sots. Muutused toimuvad protsesside ja sündmuste läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised. Sots. Muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1)keskkonnasündmusi, 2)sissetunge ja sõdu, 3)kultuurilisi kontakte, 4)innovatsiooni, 5)populatsiooninihkeid ja 6)difusiooni. Keskkonnasündmused: keskkonnast tulenevad muutused on: 1)loodussündmused, nagu maavärinad, haigused ja kliimanihked 2)inimese loodud situatsioonid, nagu reostus või 4 loodusressursside üle- või liigkasutamine. Neist teguritest võib igaüks põhjustada muutusi grupi majanduslikus baasis ja sots. sidemetes. Sissetung: teiste suguharude, koloniaalvõimude või majandusliku võimu sissetung grupi territooriumile on sarnaselt sõjaga üks sots. muutuste suurimaid esilekutsujaid. Mõlemaga
kujunemisprotsessi. Väliskeskkonnas tekib alati küsimusi selle kohta, mida tähele pandi. Õpetaja roll sellises olukorras on õpetlikku küsimusepüstituse protsessi vahele jätmata õpilast ennast oma küsimust lisaküsimuste abil edasi arendama julgustada, kuni sel viisil koos vastuseni jõutakse. Üks pedagoogiline alternatiiv, et õpilased saaksid õpetatava sisust aru, on võtta lähtepunktiks reaalsed nähtused, situatsioonid ja sündmused ning püüda seejärel erinevate valdkondade kontseptsioonide abil neist aru saada. Õuesõppe pedagoogika põhimõtted eeldavad teadmiste kasutamist. Praktikas saab seda teostada õpilaste omavaheliste või õpilaste ja õpetaja vaheliste diskussioonide ja aruteludena. Teadusuuringud kinnitavad, et just loodusteaduslikud valdkonnad on seeläbi muudetud väga formaalseks, tihtipeale vahendatakse õppurile hierarhiliselt ja aksiomaatiliselt ülesehitatud struktuure.
võib kaasa tuua tegevuste eiramise. 2) Spetsialisti otsus peale arutelu grupis Eelised: • Kasutatakse mõningast grupiliikmete ressurssi. • Grupi arutelu positiivsed küljed on otsustamisse kaasatud. Halvad küljed: • Ühtegi kohustust ei seata arutelus osalejatele otsuse elluviimisel. • Grupi liikmete seas ilmnevaid konflikte ja vaieldavaid küsimusi ei lahendata. • Esinevad situatsioonid, milles mõningad grupi liikmed võivad hakata “esinema”, et jätta muljet grupi juhile. 3) Väikese grupi (vähemuse) otsus Eelised: • See võib olla kasulik, kui vähesed grupi liikmed on võimelised otsuseid tegema. • See võib olla sobiv, kui otsustamiseks on vähe aega või mingid muud tegemised suruvad peale. Halvad küljed: • Inimesed tunnevad end eemale jäetuna. • Vaikimist tõlgendatakse sageli valesti (“vaikimine on nõusolek”) ja see põhjustab hilisemaid probleeme.
vastanud keegi. Sellest võib järeldada, et 60,4% vastanutest ei saa piisavalt magada. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 6. Joonis nr 6. Vastanute öine uneaeg 3,80% 39,60% 56,60% 5-6 tundi 7-8 tundi alla 5 tunni 17 Autor tundis huvi millised situatsioonid tekitavad õpilastes kõige rohkem pingeid ja stressi. Selle analüüsimiseks said õpilased hinnata erinevaid võimalikke stressi tekitavaid olukordi skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Autor võttis analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6, mis näitavad, et toodud asjaolu on vastanu jaoks tõsine probleem. Vastustest selgus, et 75% vastanutest tunnevad stressi siis,
Aga MB>0, seega välistamine oleks ebaefektiivne. Mänguteooria - vahend interaktiivsete otsusesituatsioonide kujutamiseks ja analüüsimiseks. Interaktiivne otsusesituatsioon - situatsioon, kui minu enda saadav kasu sõltub teiste – samuti strateegiliseselt käituvate – inimeste otsustest ja tegevustest. Mänguteooria annab meile vahendid, kuidas strateegilist situatsiooni kirjeldada ja kuidas määrata kindlaks kirjeldatud mängu tasakaal st teha kindlaks strateegiliselt stabiilsed situatsioonid. Strateegiliselt stabiilsed situatsioonid - situatsioonid, kus ühelgi osalisel, ühelgi mängijal pole motiivi või stiimulit oma otsusest kõrvale kalduda st otsusest taganeda ja kuidagi teisiti otsustada. Sellist tasakaalusituatsiooni nimetatakse Nashi tasakaal - strateegiliselt stabiilne situatsioon, kus ühelgi mängijal pole põhjust kõrvale kalduda. See on stabiilsuse, mitte efektiivsuse omadus. See võib anda kollektiivse kasulikkuse seisukohalt väga ebaefektiivseid tulemusi
Saku Gümnaasium Referaat Hirmud Meta Karasevits & Carmen Rooväli Saku 2008 Sissejuhatus Kartus ja hirm ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Just selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest , kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimaimusest taolisele situatsioonile. Hirm on nii tugev , et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamistu...
Projekti sümboliks on Sõber Karu (Buddybear), mis väljendab turvalisust, hellust ja sõprust (http://www.palliponn.edu.ee/index.php/kiusamisest-vaba-lasteaed). Laste vägivaldse käitumisega puutub õpetaja oma karjääri jooksul kokku küllaldaselt. Olukord, kus kaks või enam last kasutavad vägivalda, et oma asju klaarida, tähendab seda, et sõnadega ei suudetud üksteisele ennast arusaadavaks teha ning käiku tuleb võtta muud vahendid. On ka situatsioonid, kus laps lõhub asju või teeb haiget iseendale. Agressiivsuseks nimetatakse ründavat käitumist eesmärgiga mingil moel kahjustada selle objekti (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 97). See võib olla otsene või kaudne ja kas füüsiline, verbaalne või mitteverbaalne zestide ja ilmega väljenduv (Lastehoidja käsiraamat. Perekasvatuse kvaliteet, Tallinn 2007, lk. 97). Seega alati ei ole rusikad agressiivsuse näitajaks
summast 40%. Aastas kord toimub ettevõttes töötajatega arenguvestlus, mis annab meile teada, kuhu töötaja areneda soovib ning me saame teda sel teel toetada, võimaldades talle vastavad arengut. Samuti toetab ettevõte sportlikku eluviisi, pakkudes töötajale spordiklubi teenuse toetust. 7. Reeglid probleemsituatsioonideks (täpne käitumisjuhis) Igas ettevõttes võib tekkida probleemsituatsioone. Sageli saab konflik alguse väikestest asjadest. Kriitilised situatsioonid jäävad klientidele kauaks meelde ning võivad neid hiljem tunnete tasandil mõjutama hakata, mille tulemusena võib pikaajaline lojaalne klient lahkuda. Selle olukorra vältimiseks oleme loonud oma teenindajatele juhised, kuidas toime tulla probleemsituatsioonis: · mõista kliendi muret; · ole mõistev ja kannatlik ning ära lase end negatiivsetest tunnetest kaasa kiskuda;
psühholoogiliste mõjurite toime töökeskkonnas; · Tagada mistahes töö füüsiline ja vaimne vastavus töötaja füsioloogiliste ja vaimsete võimetega, erivajaduste ja piirangutega; · Kasutada kõiki kaitsevahendeid (alati tuleb püüda anda eelis ühiskaitsevahenditele isikukaitsevahendite ees) vastavalt tööde ja indiviidi eripärale; · Avastada ja kõrvaldada kõik situatsioonid töökeskkonnas, mis võiksid avaldada tervisele ebasoodsat toimet. 6 2. Töötervishoid ettevõttes Uuringutest on selgunud, et paljud inimesed töötavad pidevat ebamugavustunnet või isegi tervisehäireid tekitavas keskkonnas. Liiga paljud tööandjad peavad töötingimuste eest hoolitsemist kas
Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna
Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus(inimressurss). 4 Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised.
Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on. Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omadustega kaupa Nõudlustabel – kajastab hüviste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral
KASUTATUD KIRJANDUS · Järve, J. & Veisson, T. (2003). Finantsjuhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Ivanova, N. (1998). Panganduseettevõtlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Sorikova, L. (1994). Rahvusvahelised finantsturud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Gapenski, B. (1996). Intermediate financial management. The Dryden Press. · Block, S. & Hirt, S. (1992). Foundations of financial management. Irwin. · Ivanova, N. (1999). Situatsioonid pangandusettevõtluses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Zirnask, V. (1996). Raha, pangad ja finantsturud, II osa. Tallinn: Coopers & Lybrand. · Zirnask, V. & Lilkane, K. (1994). Raha, pangad ja finantsturud. Tallinn: HP Toimetised. · Hansapank. (02.2008). [www.hansa.ee] · Etevõtluse Arendamise Sihtasutus. (10.02.2008). Laen või liising. [www.aktiva.ee/261/AddToCart/Laen_voi_liising_.html] · Riigiportaal. (05.02.2008)
süsteemi edasise eksistentsi. mõistetavalt ning regulaarselt;edastatakse ainult tõest ja kontrollitud teavet, väärinfo levimisel esitatakse Vaheetapp- hädaolukordade ja probleemsete olukordade vahel. situatsioonid, kus reaalse ohu kõrval vastuväited koos korrektse teabega; hoidutakse spekulatsioonidest-Teavitamisel lähtutakse sihtrühma on olemas ka võimalus positiivsete muutuste jaoks. Kriisiolukorda raskendab asjaolu, et situatsioonis osalejad prioriteetsusjärjestusest: ohustatud piirkonnas viibivad isikud; kannatanud; kannatanute ja hukkunute võivad käsitleda seda erinevatest seisukohtadest lähtuvalt
Avalikkusel õigus saada informatsiooni. • Avalik huvi – Ei ole uudishimu ega erahuvi, äriline. • Panus avalikku debatti: – Peamine kaalutluskoht sõnavabaduse ja teiste õiguste konflikti korral! 14. Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. (Inimväärikus, õiglus, süütu kaitsmine.) Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? Nime, maine kaitsmine, vähem kaitsute diskrimineerimine Printsiibid: Ära valeta- ausus! Autonoomia? Igal inimesel õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni kohta. Õigus nt au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui ei tõendata andmete tõesust.
Selleks, et käituda moraalselt peab indiviid omama võimet teha moraalseid otsuseid. Tuleb omada soovi käituda moraalselt.(6) 2.3.1 Moraalsuse kolm komponenti: 7 · Affective tundeliigutuslik (tunnetuslik) hõlmab endas kaalutlust, millised käitumisvõimalused on konkreetses situatsioonid võimalikud ning millised on nende tegude tagajärjel.(9) · Cognitive (teadmuslik) · Behavioral (käitumuslik) Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist. Moraali otsused sõltuvad olukorrast ja selle sisust ehk ka võib öelda valdkonnast. Seetõttu ei ole moraalne käitumine alati seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid. (6) Näited spordis: · Jalgpallimängija teab, et tahtlikult vastasmängija vigastamine ei ole õiglane
) - "toidul on mürgi maitse"; 5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile h.) - nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis; 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad hallutsina- toorsed elamused. *1) hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2) hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega. 3 *1) tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt
ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand tuleb püüelda rahulolu suunas motivatsioonifaktoreid suurendades ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray) Vajadused on õpitud Igal vajadusel on intensiivsus ja suund Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused Intiimsuse/läheduse vajadus motiiv kogeda soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teiste inimestega Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust
24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks 25 · Koostöövõime ja valmidus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Võime ja valmisolek õppida ja areneda · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27 · Võime kontrollida oma emotsioone,
omadused · Positiivsus · Koostöövõime ja valmidus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Abivalmidus,, sõbralikkus · Võime jja valmisolek õppida pp ja j areneda · Empaatiavõime · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, · Teenidusvalmidus tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Täpsus, korrektsus · Stressi- ja pingetaluvus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek · Kannatlikkus suhtlemiseks · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 25 26
uuesti. (Mc Closkey 2004: 143; Rankin jt 2006: 334). Suhtlemine aitab vältida isolatsiooni ja depressiivseid sümptomeid. Emotsionaalne ebastabiilsus on üsna tavaline dementsusega kaasnev sümptom. Emotsioonid, mida eakas dementsusega patsient väljendab, võivad olla kiiresti muutuvad ning mitte alati seotud käesoleva situatsiooniga. Ka ärevus ja hirmutunded võivad sageli tekkida ootamatult. Tavaliselt õnnestub õel/hooldajal pikapeale välja selgitada, millised situatsioonid või tegevused kutsuvad haigel esile erinevad emotsionaalsed reageeringud ning see omakorda aitab kas emotsioonide teket ära hoida või neid olukordi võimalikult kiiresti lahendada. Õel/hooldajal on oluline meeles pidada, et dementsusega eakas tekkinud negatiivsed tunded ei pruugi sugugi olla tingitud hoolduspersonali käitumisest. (Jaanson 1999: 13). 9
37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Et kuulata efektiivselt tuleb vältida kuulamisprobleeme, ülekoormatust, hüplevat mõtlemist, müra ja ebakohast kuulamisviisi. 39. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 41. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel
Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne. Kõnelemise tempo on u 10 korda kiirem kui kirjutamisel.kõnelemise ajal saame mõelda vaid üksusele, mida produtseerime, kirjutades saab vaadata valmis teksti. spontaanne ja redigeeritud tekst kui palju on aega sõnumi planeerimisest esitamiseni, kui palju öeldavast ja reaktsioonist on ettemääratav või prognoositav. Olulised taustamõjurid: ootamatu varem kavandatud situatsioonid, kõnetaval on vahetu seos kõneks oleva situatsiooniga, kõnelejate koosseisu vahetamise kiirus, vooruvaheldus vaba ja reguleeritud. argine ja avalik suhtlus tähtsad on inimeste rollid, inimeste suhted: kas nad on võõrad või tuttavad, füüsiline olukord: kas ollakse suletud ehk kodus, neutraalsed ehk kohvikus või avatud ehk tööl. Avalik avatud kõrvalistele isikutele.institutsionaalne üks isik on institutsiooni esindaja.
Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; Usk grupi moraali; Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; Tugev surve grupiliikmetele; Tulemuste üksmeelsuse illusioon Kaitseseisund Nt: Kui organisatsioonis olevatest inimestest koosnev grupp arvab negatiivselt teisest organisatsioonist, arvavad seda kõik grupiliikmed- stereotüüp. 41. Selgitage mõistet „sotsiaalne logelemine grupis“. Sõnastage eluline/konkreetne näide.
Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid eksisteerivad finantsturul tarbijate jaoks. • Tarbijatele on vajalik pakkuda teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks. Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34
24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks 25 · Koostöövõime ja valmidus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Võime ja valmisolek õppida ja areneda · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27 · Võime kontrollida oma emotsioone,
rääkida, sest kohus ei mõista minult seda tasu välja. Loomulikult ei ole sellel lool otsest filosoofilist tähendust. Kuid siin on meil Protagorasega seostatult antud näide sotsiaalsest situatsioonist, kus on tegemist kahe vastandliku väitega – üheltpoolt, et tuleb maksta, ja teiselt poolt, et ei tule maksta – ja kumbki väide on argumenteeritud, antud juhul koguni veel täpselt sama argumentatsiooniga. Niisiis sellised situatsioonid, millest kõneleb Protagorase teine tees, olid võimalikud, ja tekitasid küsimuse, mille alusel valida erinevate vastandlike väidete vahel niisugustes olukordades. Selleks valiku kriteeriumiks ei saa olla ei tõde ega ka argumentatsioon, mis tõe väljaselgitamise poole püüdleb – seda paistavad Protagorase teesid ütlevat. Kuidas kellelegi paistab, nii see temale tõene ongi, ja argumenteerida saab alati võrdvaliidselt nii poolt kui ka vastu. On ka üsna
inimesega. 43 Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Konflikti olemus: Inimestevaheline tüli /lahkheli tekib tavaliselt olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktitüübid: 1. Eesmärgikonfliktid ... on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga: a) konfliktid, mis tekivad töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (tööülesande täitmine) b) konfliktid, mis tekivad töötajate isiklike eesmärkide saavutamist takistavas keskkonnas (töötasu ebaõige arvestamine) 2. Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena
· Mitusada foneemi vs mõnikümmend konkreetses keeles · Eimas et al., 1970ndad imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod- harjutamismeetod. Lastel paigutati kahele poole kõlarid, mis olid seadistatud nii, et oli võimalik tekitada eri helisid. Jälgiti, mida lapsed teevad. Lapsed pööravad pea, kus tuleb heli, harjuvad ja enam ei vaata · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine(l-r eristamine) Imikute häälitsemine · Karjumine · Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid · Lalisemine (3-4-kuul) - kõne · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Ühe-sõna periood · Mõistavad sõnu 5-8-kuuselt · Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) · Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon · Üleüldistused ja alaüldistused · Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Hoidekeel (Motherese) · Lapsele kohandatud kõne · Laused selged, lühemad, eraldatud pausidega, intonatsioonikam, küsimused · Aitavad avastada kuidas sõnu lauseteks konstrueerida
Tulujaotuse ühtluse üldnäitajana on kasutusel Gini indeks (koefitsient), mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Seega oleks täiesti ühtlase tulujaotuse korral Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Kuna mõlemad nimetatud situatsioonid on hüpoteetilised, jääb empiiriliste andmete alusel arvutatud Gini indeks alati nulli ja saja vahele. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mõnikord vaadeldakse linna- ja maaelanike tulujaotust eraldi, arvesse võivad olla võetud vaid palgasaajad jne. Gruppidesse jagamisel võib arvestusüksuseks olla majapidamine (perekond) tervikuna või tulu pereliikme kohta per capita
ka kontrollida täidetud naabriga tööd ise. Oli põnev nii laste jaoks kui ka minu jaoks. Kui töö pakub lastele huvi, siis neid lapsi, kes keelduvad tunniosalemisest on vähe või üldse pole. Selleks, et kaasada last tööle, võib ka minna tunni jooksul korduvalt lapse juurde, kontrollida, kuidas tal töö edeneb, seadma motiveerimiseks sihtmärke ja jagada tunnustust, nimetades last alati nimepidi. 12. Liiga emotsionaalne õpetaja Õpetaja ametis, kus juhtuvad erinevad situatsioonid, mõnikord on raske oma emotsioone kontrollida. Toimetulek oma sisemiste emotsionaalsete reaktsioonidega on osa professionaalina käituma ja reageerima õppimisest. Emotsioone võiks ohjeldada, kui asjad ei võta liiga tõsiselt. See aitab liigset emotsionaalsust vältida. On väga tähtis ka oma töö suhtes perspektiivitunne säilitada. Mõnedes situatsioonides on vaja proovida ehitada enda ja probleemide vahele nähtamatu barjääri
millal turniirid ei toimunud. Sinna hulka kuulusid jõulud, lihavõtted, nelipühad ning kõik teised pühakute päevad.15 Turniirist võtsid osa rüütlitest koosnevad meeskonnad. Peale võitu jaotasid rüütlid sõjasaagi omavahel võrdselt laiali, kuid võitudest saadud varandus neid ei rahuldanud. Turniiridele tulid nad veel selleks, et koguda isiklikku sõjasaaki, mille käigus rööviti relvi, turviseid ja lahinguratsusid vahel isegi inimesi.16 Turniiri lõppedes asendusid võitlus situatsioonid laadaga, kus vabaneti lömmis varustusest ning loodi sõprussidemeid. Peale võitlust leidis aset arvukalt läbirääkimise, mille käigus püüti võlad tasa saada ning kaotatud varandus tagasi osta. Peale igat turniiri oli võitjatel raha küllaga ka vaesemad lubasid endile luksust. Duby on oma raamatus kirjutanud turniiride lõppemise kohta järgmist: “See lõppes, nagu peod ikka, tervete varanduste muretu
Utilitaristliku lähenemise kohaselt tuleks ühiskonna heaolu esitada lihtsalt üksikute kasulikkuste summana. John Rawls väidab, et ühiskonna heaolu näitajaks on vaid selle halvimas olukorras oleva inimese heaolu; tema heaolu parandamine parandab ühiskonna heaolu, kuid teiste heaolu parandamine ühiskonnale kasu ei too. Edgeworthi kast – pannakse turud kokku. Tegemist on kahe teljestikuga, mis on tõstetud kokku. Missugused on võimalikud situatsioonid,m kuidas me võime esitada selle tasakaalu kujuneminst. Kui vaadata olukorda, siis me saame ära näidata selle, et kui meil on mingisugune kaup, siis Meil on mingid eelistused ja kaupade varu. Kasutamist leiab kaubandusteoorias
· ERG TEOORIA (C. Aldefer) kattub paljuski Maslow hierarhilise lähenemisega Kolm vajaduste kategooriat: E - eksistents (existence) vajalik ellujäämiseks (Maslow 1+2) R - seotus (relatedness) - (Maslow 3+4) G - areng (growth) - (Maslow 7) KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg) Motivatsioonil on kaks dimensiooni: I rahulolust mitterahuloluni so. MOTIVATSIOONIFAKTOR II rahulolematusest mitterahulolematuseni so. HÜGIEENIFAKTOR Juht peaks kõrvaldama rahulolematust põhjustavad situatsioonid. Kui on saavutatud mitterahulolematuse tasand, tuleb püüelda rahulolu suunas, motivatsioonifaktoreid suurendades. ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray) · Vajadused on õpitud · Igal vajadusel on intensiivsus ja suund · Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused · Intiimsuse vajadus motiiv kogeda soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teiste inimestega · Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. · Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust
Emotsionaalne ebakindlus TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest • Enesekontroll väiksem • Emotsionaalsed kriisid • Situatsioonid, milleks pole valmis • Koolis probleeme, õpib halvemini • Hilisküpsed: • Riiakam, nõudlikum • Vaidlushimulisem • Sotsiaalselt vähemadekvaatne SOTSIAALSE ARENGU SEADUSPÄRAD. Varajane areng ja suhted perekonnas Lugemiskontroll 1. Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega: autoriteetsed 2. Järjesta seotussuhte kujunemise etapid (Bowlby, 1969 järgi): 3. Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5
vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
