....................................................... 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2.3 Riigi rahvastiku eeldatav eluiga........................................................................................4 2.4 Riigi rahvuslik koosseis.................................................................................................... 5 2.5 Hõive riigis-millega inimesed tegelevad...........................................................................5 Riigi majandus.....................
desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära
Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest;
Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine. Korraldamise ühtsus. Töötajate väljaõpe. Töötajate toetamine. 15. Kuidas on planeerimine (kavandamine) ja organiseerimine kui juhtimistegevused omavahel seotud? Töökoha organiseerimise all mõistetakse selle otstarbekohast planeerimist, varustamist ja teenindamist ning normaalsete töötingimuste loomist. 16. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel, mis on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni struktuur on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi seoseid. Organisatsiooni allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeks on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas reeglina on eraldi juht. 17. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik.
Maslov inimvajaduste hierahria: Humanistlik koolkond - Tõid fookusesse järgmised teemad: Töötaja motivatsioon, pühendumine, Tööga rahulolu, Töötajate individuaalsed vajadused ja areng, Grupid, Töötajate kaasamine, Töö rikastamine ja laiendamine, Horisontaalne infovahetus, Juhid vs liidrid Panus tänapäeva: Tööpsühholoogia, Personalijuhtimine, Väärtustepõhine juhtimine Avatud süsteemide teooria – (Katz & Kahn) Organisatsioon on ajas muutuv ja arenev, selle struktuur areneb organisatsiooni põhitegevuse ja keskkonna vajadustest tingitud muutuste tõttu, mis toovad pidevalt kaasa ümberstruktureerimise vajaduse Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid (Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega?
Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid
Sahhariitidel ja lipiididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. VALGUD Biopolümeer valgud on biopolümeerid, sest nad moodustuvad ainult elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid ja nukleiinhapped) Aminohape valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Peptiidside kovalentne side, mis tekib kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis nende vahele. Valgu koostises on peptiidsidemega ühendatud väga palju aminohappejääke. Valgu aminohappeline järjestus on esimest järku struktuur (primaar). Kõigil on esimest järku struktuur! Teist järku struktuur (sekundaarne) moodustub polüpeptiidi (mitmest aminohappest koosnev peptiidahel, mis võib eraldi või koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli) keerdumisel heeliksiks. NT juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi valgud. Kolmandat järku struktuur (gloobul) kerakujuline Neljandat järku struktuur kui ühinevad mitu polüpeptiidi, moodustub valk, mis on neljandat järku struktuuris.
ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja tootmine ja kõik energia mis saadakse hajub soojusena siseküte nt taliuinakust virguvad imetajad kehatemperatuuri tõstmiseks. Inimestel on pruunrasvkude põhiliselt imikutel siseelundite juures ja peapiirkonnas. b) ehituslik struktuur - funktsiooni täidab kehas olev rasvkude. Valdavalt on rasvaga täidetud. Normaalset ehituslikku funktsiooni täidab nahaalune rasvkude, eriti naistel. Ebanormaalne funktsioon rasvkoe rasvumine. Meestel ülakeha, naistel alakeha tüüpi rasvumine. c) varuaine- taimedel õlirikkad seemned ja viljad. Päevalill, lina. Pähklid, oliivid. Loomadel varuainelist funksiooni täidab kõhuõõnde ja kehakatete alla kogunev rasv.
moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel. Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist, mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal. Isotroopne pigi muutub anisotroopseks, kui seda kuumutada mõned tunnid 350-450°C juures. Anisotroopsus tekib tänu vedelkristalse mesofaasi esinemisele
duralumiiniumi omadustele. Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur. Ebapüsiva struktuuriga sulamis toimuvad muutused, mille tulemusena eraldub üleküllastunud tardlahusest liigne vask ühendi CuAl2 näol. Sellist protsessi nimetatakse loomulikuks vananemiseks ehk vananemiseks, kui ta toimub normaaltemperatuuril, ja kunstlikuks vanandamiseks ehk vanandamiseks - kõrgematel temperatuuridel.
Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. Valgu struktuuri võivad lagundada: temp. Happed, alused mehaaniline töötlemine kiiritus Valkude bioloogilsed funktsioonid: 1)ensümaatiline
Põltsamaa Ühisgümnaasium Saalihoki Uurimistöö eelkaitsmine Koostaja: Alvar Karu 10A Juhendaja: Maikel Mikson Põltsamaa 2009 Sisukord 1. Uurimistöö teemavalik 3 2. Uurimistöö eesmärgid, hüpotees, struktuur 4 3. Uurimistöös kasutatavad allikamaterjalid 5 4. Uurimistöö metoodika 6 5. Uurimistöö ajakava 7 6. Juhendaja kinnitus, kuupäev 8 2 1. Teemavalik Valisin selle teema selle pärast, et ma ise tegelen selle spordiga ja ma tahan saada rohkem teada sellest ning tahan teada mida teavad Põltsamaa noored sellest spordist. Tahan teada saada, palju
elektronpaari/negatiivset laengut) ning lõppema tühjal orbitaalil (näidake selle täpset asukohta noolepeaga). 6) Otsustage kas aatomitel, millega reaktsioon toimus, on nüüd liiga palju sidemeid; kui on, siis mõni side peab katkema, et ei tekiks absurdseid struktuure. Valige välja side, mis katkeb. Joonistage kaarnool valitud sideme keskelt ning lõpetage see sobivas kohas. 7) Kirjutage välja produkti struktuur, lõhkuge sidemed, millelt kaarnooled alguse said ning joonistage välja need, mis tekkisid. Võtke arvesse laetud aatomite mõju ning kontrollige, et kogulaeng ei ole reaktsiooni käigus muutunud. Kui kaarnooled on joonistatud, siis produkti struktuur on sellega juba kindlaks määratud. Kui struktuur tuleb välja vale, siis kaarnooled on valesti joonistatud ning minge tagasi algusesse ning muutke neid.
või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur. Org iseloomustavad: eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur/mikrokliima, missioon/visioon. 3. Organisatsioon kui süsteem organisatsiooni struktuur on tööriist, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel. On aluseks org liikmete omavahelistele suhetele, võimule, õigusele otsustada ja tööjaotusele. Org struktuuri loomisel peaeesmärk töö effektiivne jaotamine,
Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks. Ei väljenda ruumilist kuju, määrab ära valgu ülejää omadused valgu teistjärku struktuu(sekundaar struktuur)- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Järgmisena kolmandat järku struktuur- enamasti on see kera kujuga ja kannab gloobuli nimetust.
ii. Taimsed vahad 4. Steroidid a. Sugu hormoonid b. Kolesterool (põhjustab infarkti) Ülesanded: 1. Energeetiline ülesanne ja energia varu a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude) 2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid b. vitamiinid valgu struktuurid 1. järku struktuur primaar struktuur a. kõikides molekulides b. on aminohappete jääkide järjekord molekulis 2. järku struktuur sekundaaene struktuur (pepiidside) a. keerdub või voltub (vesinik sidemed) b. nt. Ämbliku võrgu niit, siidi niit, juuksed 3. järku struktuur tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul ,,kägardub" kokku a. kerajas e. Gloobu a.i. nt. Kanamuna valge a.ii. vereplasma valgud b
KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA: 1. Töö eesmärk SWR lähendamine ideaalile SWR=1, koormuse sobitamine liiniga 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik mõõtelehelt ja aruandest |Generaator, lühis, koormus, horisontaaltoru, lühisliin | struktuur laboris 3. Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur
üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Sulamisüsteem- antud komponentidest kõikide võimalike sulamite kogum. Sulami komponent- aine, mis moodustab sulami.
11) Milline on sulami lõiketöödeldavus? V) Lõiketöödeldavus on halb kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks. 12) Kus kasutatakse sellist kõvasulamit? V) Sellist materjali kasutatakse näiteks puuri otstes, relva kuulides ja rehvi naeltes. Lihv 5: 13) Kuidas nimetatakse faasimuutust, mille tulemusena antud struktuur tekib? V) Faasimuutust, mille tulemusena tekib selline sturktuur nimetatakse euteksulamiks. 14) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver ja faasimuutus sellel. V) Tegu on mehaanilise seguga. (Graafik 3). Ülevalt alla vaadates: Vahemik 1: Kogu sulam on vedelas olekus. Vahemik 2: Üks osa sulamist muutub tahkeks kui teine osa on
millele generaalsed transkriptsioonifaktorid seonduvad tugevamini. • HDAC (histoondeatsetülaasid) - need valgud põhjustavad nukleosoomides, mis seonduvad TATA- box’i ja promootor-proksimaalsele järjestusele, histooni N-treminaalsete sabade de-atsetülatsiooni. Kui histoon on deatsetüleeritud, siis generaalsed transkript-sioonifaktorid, ei suuda seonduda TATA- box’ile. • “capping” on struktuur maatriks RNA 5’-otsas. • Poly(A) on suure hulga adenosiinmonofosfaadi jääkide kinnitamise protsess primaatse mRNA 3’-otsa külge. • Splaising on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast RNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud otsad ühendatakse. • RNAi on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. • miRNA on mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune
struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest uued Konformatsiooni - valgu kolmemõõtmelise struktuuri muutumist ilma kovalentsete sidemete lõhkumiseta nimetatakse valgu konformatsiooniks. Mis tuleneb vabast rotatsioonist ümber C-C sideme. Nelja struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus- 1)Primaarstruktuur- On valgu kõige algelisem struktuur mis näitab aminohapete järjestus valgus esinevad ainult kovalentsed sidemed (peptiid- ja disulfiidsidemed) 2)Sekundaarstruktuur- Vesiniksidemete tekkimise tõttu valk saab kolmemõõtmelise struktturi kas a- heeliksi või B-struktuuri(volditud ahel). See on ainult üks kõrgematest struktuuri liikidest kus eksisteerib kolmemõõtmeline arhidektuur. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid)
ensüümid e biokatolüsaatorid. MÕISTED! ATP- mis on kõikides biokeemilistes reaktsioonides energijakandjaks. Peptiitside- moodustub 1 anionhappeanionrühma ja 2 anionhappe kaarboksüül rühma vahel. Geen- DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni ühe RNA sünteesiks. Nukleiinhapped- biopolümerid, mille monomeriks on nukleotiit. Transkriptsioon- maha kirjutamine DNA-lt informatsiooni ülekandmine RNA-le. Vastavus e komplementaarsus. Biheeliks- sekuntaarne struktuur, hoiab koos vesinik side. DNA RNA Adeniin ---;--- G- guaniin. ---:--- C tsütosiin ---:--- T- tümiin U- uratsiil DNA PUHUL: A-T T-A G-C C-G DNA-st RNA-ks : DNA: -A-A-C-G-T-T-T- RNA: U-U-G-C-A-A-A Replikatsioon e DNA biheeliksi 2 kordistamine. RNA 3 erinevat tüüpi: mRNA- informatsiooni RNA. Ül: kanda informatsiooni DNA-st valgusünteesikeskusesse (heeliks primaarne struktuur) tRNA- trantsport RNA
vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses.Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma asukohta looduses ja oksüdatsiooniastet. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsitleme atmosfääri saastumise juures Teemant C--C-sidemed on väga tugevad, muidu ei saaks tekkida ja koos püsida teemandi struktuur ega ka pikad süsinikahelad. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud teemandid kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti
jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul.
2)________________________ (___________________) 3)________________________ (___________________) Valgud koosnevad _________________________________________________________________ . Valgud täidavad organismis _______________ , _______________ , _____________, ____________ , ____________ , __________ , __________ ja ____________ funktsiooni. Valgu __________________ Nimetatakse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib _______________________ _________________________________________ . Valgu kolmandat järku struktuur on enamasti ________________________________ . Organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: ________ ja __________ . DNA on ______________ peamine koostisaine, tema molekul on _________________ __________________________ . DNA tähtsus seisneb _____________________________________ ________________________________________________________________________________
Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han
· Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne komponent ja juhtimine-juhid / operatiivne komponent, tööjaotus Organisatsioonide liigid Gerndorfi järgi:
3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad
9. Mida kujutavad polümeeride termomehaanilised kõverad? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. polümeeride mehaanilisi omadusi toatemperatuuril 0% 2. deformatsiooni sõltuvust temperatuurist konstantse koormuse korral 100% 3. deformatsiooni sõltuvust ajast konstantse koormuse korral 0% Score: 10/10 10. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response Value Correct Answer Feedback 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 0% 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust läbib) 100% Score: 10/10 Jump to Navigation Frame 0100090000033103000000004e02000000004e02000026060f009204574d464301000000000001 006d8c0000000001000000700400000000000070040000010000006c000000000000000000000 00f0000000f0000000000000000000000df010000df01000020454d4600000100700400000f00000
edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5:
edukamad). Likerti 4 tüüpi: 1) puhtalt bürokraatlik. 4) käitumisel põhinev mudel. Juhi põhitegevused struktuuri loomisel nt: ametikohtade kavandamine, ametikohtade rühmitamine, õiguste ja võimu jaotamine jne. Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri. Ametikohtade loomisel lähtutakse spetsialiseerumisest, optimaalsest töötajate arvust, tööjaotusest jm. Ametikohtade rühmitamiseks on: multidivisjoniline struktuur, meeskondlik struktuur, struktuur asukoha järgi, struktuur tarbija järgi, maatriksstruktuur, funktsionaalne struktuur, tootepõhine struktuur. Delegeerimine: juht annab töötajale ülesande, selle täitmiseks vajalikud õigused ja volitused, fikseerib aruandekohustuse jne. Otsustusprotsessis osalemine tõstab alluva aktiivsust ja vastutusvõimet. Delegeerida ei saa, kui juht ei oska oma tööd planeerida või kardab, et alluvad on milleski temast paremad või kardab, et alluvad ei saa hakkama. Alluv ei tohi vastutust karta! LOENG 5:
Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli
Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga struktuuri kohta tuua näite, millistel valkudel leidub? V: Primaarstruktuur Aminohappeline järjestus valgu molekulis. Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded?
• Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine • Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia • Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik • Kontroll – varjatud • Juhtimisulatus – suur • Otsustamine – delegeeritud 8.Situat.käsitlus: • Keskmeks organisatsiooni struktuur • Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi • Kõige olulisem mõju on situatsioonil (keskkond ja tehnoloogia) • On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks • Juhid peavad kohanema situatsiooniga • Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud: • Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad)
tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel (Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv kotjas struktuur, milles tekivad endogeenselt *haploidsed *kotteosed (tavaliselt 8). Eoslava e
Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas siis teine.
SAHHARIIDID : Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, vere erütrotsüütide koostises määravad nad veregrupi, kuuluvad mõndade hormoonide koostisesse, hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on hea säilitada.(Nt: glükogeen, mida leidub seentes). VALGUD : Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Valkudel on oluline roll kõikides organismides ja viirustes. Valkudel on erinevad struktuuritasemed: * Primaarne struktuur * Tertsiaarne struktuur * Sekundaarne struktuur * Kvaternaarne struktuur LIPIIDID : Vedelad rasvad(taimsed õlid), tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad(taimsed ja loomsed).Taimedes on rasvad energiaallikaks ja seemnetes varuaineks.Liipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Eristatakse kahte tüüpi
Asjaajamiskorra allikad Kehtiv seadusandlus. Olemas (SYGA 2012:3); Organisatsiooni tegevust reguleerivad õigusaktid (põhimäärus jt). Olemas (SYGA 2012:3-20); Organisatsiooni töökorda reguleerivad dokumendid (kvaliteedistandardid, struktuuriüksuste põhimäärused, tegevus- ja töökorrad ning –juhendid). Olemas, (SYGA 2012:13) ning kooli koduleht; Töötajate ametijuhendid. Puudulik, kuid eeldusel on need sisemised dokumendid. Asjaajamiskorra struktuur I Üldsätted: asjaajamise korra kehtestamise kord, asjaajamise eest vastutajad, töötajatele teatavakstegemise kord, töötajate kohustused asjaajamiskorra täitmisel.- osaliselt olemas, kuid pole täpsemalt välja võimalik lugeda. Olemas, et sekretär tegeleb asjaajamise korraldamisega (SYGA 2012:4); Organisatsioonis kasutusel olevad dokumendiliigid, nende vorminõuded. Olemas (SYGA 2012:19);
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud. · Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud) · Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur- tekib mitme ...
1 Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika Semiootika on teadmine semioosist. Semiootika on katse teoreetiliselt käsitleda seda, mis on märgis erilist. Semiootika keskmes on arusaam (eriti Peirce'i järgi), et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Lotmani arvates iseloomustab semiootikat mitte eriline uurimisvaldkond, vaid uurimismetoodika. Märgilisus on vaid analüüsi tulemus. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest, justkui liigitub ühe allüksusena semiootika alla. Toetub Sausurre’i ja Euroopa traditsioonidele! Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid –
3.Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine 4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt
Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused:
e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Mängu struktuur = spordimehe elu ja karjääri struktuur = raamatu struktuur. g) hinnanguline Kirjanduskriitika: iga kriitik lähtub oma subjektiivsest kogemusest. h) absoluutsest tõest lähtuv Näide: marksistlik-leninistlik kirjanduskriitika Lenin Maksim Gorki ,,Emast": ,,See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat." (Tsit
Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused Aine omadused:
materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall struktuur on aga võimalik ainult puhaste ainete korral, sest igale ainele on omane mingi kindel kristallstruktuur ja kui sinna viia lisandeid, siis tekib sega struktuur, kuna põhiaine püüab kujundada oma kristallstruktuuri, lisandid aga oma. Pooljuhtide omajuhtivus Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. St nende välises elektronkihis on neli elektroni
Keevituse termotsükliks nimetatakse keevistoote mingi keevisõmbluse lähiala punkti temperatuuri sõltuvust ajast. Keevitusprotsessi termotsüklit iseloomustab: a) temperatuuri tõusu kiirus e. kuumutuskiirus; b) maksimaalne kuumutustemperatuur; c) seisutusaeg maksimaalsel temperatuuril; d) jahtumisaeg või jahtumiskiirus. Keevisliidete omadused sõltuvad põhiliselt keevituse termotsükli maksimaalsest temperatuurist ning jahtumiskiirusest. Keevisliite omadused ja lähiala struktuur sõltuvad suurel määral jahtumiskiirusest vahemikus 800 °C kuni 500 °C, mida hinnatakse jahtumisajaga selles vahemikus ja tähistatakse kirjanduses t8/5 või 8/5. Väikese jahtumisaja korral iseloomustab keevisliidet ja kõrvalala suur kõvadus ja madal külmhapruse piir löögisitkusele. Aeglasel jahtumisel väheneb kõvadus. Keevituse termotsükkel on raskesti määratletav, kuna teda mõjutavad suured keevisvanni, jahtunud keevismetalli ja põhimetalli temperatuuride erinevused,
Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus heterotsüklilised ühendid – tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid fenoolid - hüdroksüareenid fenolaat – fenooli kui happe sool delokalisatsioon – elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel
jada (kõne) (keel) (kõne) 2. positsiooni jada (kõne) suhtes, diskreetne jada (keel) 4. positsiooni suhtes Lotman ja semiootika: modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur · Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti,
alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e. valgemalmid- seotud süsinik tsementiidi kujul (grafitiseerivad lisandeid vähe või on jahtumiskiirus suur)
Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteerimise temperatuurid? 2.3. Milline on metallide p6hiliste kristalliv6rede pakketihedus? Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus on võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse: K8: 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
