2. Stalin kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena. Võitis Lenini seisukoht, 30. dets. 1922 moodustati NSVL. 1923 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi kõrgeim võim kuulus Nõukogude Kongressile. Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin. Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse, õiguskorraldus. Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1
palljastava kõnega fssistide arvel. Pärast seda Mateotti kadus ning tema laip leiti hiljem Rooma lähedalt. Teine periood (1925-1927) Pärast Mateotti kriisi fasistide seisukord halvenes ning et võimu kindlustada, siis 1926. aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt sai Mussolini välja kuulutada dekreete e. seadlusi. Nendeks olid: 1. Opositsiooni parteid keelustati 2. Omavalitsused kaotati 3. Salapolitsei muudeti OVRAks ja loodi ka Erakordne Riigikaitse Tribunal 4. Kõik streigid keelustati 5. Loodi Korporatsioonide Ministeerium 6. Mussolini hakkas korraldama majandusarengut ja hakkas tegutsema rahva hüvanguks 7. Piirid suleti Kolmas periood (1928-1935) Korporatiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimateti ka konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmis Mussolini Lateraani leppe paavstiga, mille tulemusena loodi Vatikani riik. Mussolini sai tänu sellel leppele väga rsuure rahva toetuse
c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19. Mari kulutas kaubamajas 20% oma 150 kroonist, kaubahallis aga 30% ülejäänud rahast. Mitu krooni jäi Marile pärast kaubaretke järele? a) 74 krooni b) 78 krooni c) 84 krooni d) 88 krooni 20. Mis alltooduist vastab kõige enam ühishüvise kriteeriumile? a) mängu- ja golfiväljak b) riigikaitse c) elektrienergia d) turismitalu 21. Riik asub teiste riikidega kaubavahetusse selleks, et a) saavutada absoluutne eelis teiste riikide suhtes b) saavutada suhteline eelis teiste riikide suhtes c) saada teistelt riikidelt soodustusi d) saada kaupu, mida ta ei suuda või ei soovi ise toota 22. Mis alltoodust on kõige tõenäolisemaks põhjuseks graafikul kujutatud nahkjalatsite pakkumise kõvera nihkumisele S1-st S2-ni ? a) ei ole nahkjalatsite kõrgmoe hooaeg b) naha kokkuostuhindade tõus
aastane). Tema põrm paigutati Panteoni, kus oli ka Voltaire'i põrm... Mehe kasvatamine Naise kasvatus: 21. sajand 21. sajand * Peab ise hakkama saama iseseisvus, * Iseseisvad toetab naist, vanemaid * Kodused toimetused * Eneseteostus töös * Laste kasvatamine * Ajateenistus, riigikaitse * Töö, eneseteostus, haridus * (Autoremont), ehitus-/parandustööd * Naine ja mees on võrdsed * (kodused toimetused, laste kasvatamine) * Näputöö * NB! Tundekasvatus Rousseau 18. sajand Rousseau 18. sajand
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92; 11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametisse nimetamiseks; 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta. · Valitsuse otsuste varjuküljed: Stiimulid: need ressursid, mida valitsus kasutab, ei kuulu neile endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel. · Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded, riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad. · Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, muud maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine, laenata ainult
aastal alustas ta õppejõuna tööd Tartu Ülikoolis, olles 1934–1936 dotsent (1934 ilmus ka Doctor philosophiae naturalis töö “Ümbrus, majandus ja rahvastik Eestis. Ökoloogilis-majandusgeograafiline uurimus” ning 1935 a. “Bevölkerung und Lebensraum Estlands”, eesti k: “Eesti rahvastik ja asustus”.), 1936–1944 majandusgeograafia professor, 1936–1938 majandusteaduskonna prodekaan. Aastatel 1941–1944 oli samas ajutine rektor. 1937–1939 pidas loenguid ka Riigikaitse Akadeemias ja 1938: sai temast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1944 põgenes Rootsi, Lundi. Aastail 1950–1963 Lundi ülikooli majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, hiljem professor. Teosega "Tartu linnasüda" (1924) pani aluse Eesti linnageograafiale. Ta on osalenud ka Eesti atlase toimetamises. Ta andis suure panuse ka eestikeelsele maateaduslikule aimekirjandusele, eriti tuntuks sai tema raamat "Maailma maad ja rahvad" (1930–1932).2 1 http://et.wikipedia
peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel. 2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse
Kahandada või tõkestada väliskeskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele. Suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest. 21. Protektsionismi õigustavad argumendid: tööpuuduse argument, tärkava (vananeva) tööstusharu argument, kulude võrdsustamise argument, dumpingu vastu võitlemise argument, riigieelarve tulude argument, ratsionaalse tarbimise struktuuri argument, riigikaitse ja ohutuse argument jne. · Tööpuuduse argument- Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms
Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine
tootmine pole majanduslikult kasulik. Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud: 1)hüvede loomine on seotud kulutustega 2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja 3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine
häälteenamus. Riigikogu tegevus Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Võtta vastu seaduseid Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja valispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse struktuur: Peaminister juhib ja esindab valitsust, koordineerib valitsusasutuste tegevust. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministreeriumi valimisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Määrusi ega käskkirju ei anna aga nn porfellita minister ehk minister, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Ministeeriumi igapäevatööd juhib kõrgema
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. ...
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56
alati suurnikke ning soosisid aristokraatliku riigikorda, seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintslased meeleldi Rooma ülemvõimu. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlaste eest. Ka provintside linnad säilitasid omavalitsuse: igat suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ja maksude kogunemine. Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus, kõige selle tõttu puudus provintsielanikel huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega stabiilsena. Ida- ja lääneosa erinevused Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside romaniseerumist
Rooma impeerium oli õigusriik. Kõik inimsed olid seaduse ees võrdsed, ka keiser. Kohtumõistmisel lähtuti suuresti varem asetleidnud juhtumitel. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja palju seadused põhinesid tema määrustel. Provintsid ja nende valitsemine Nagu vabariigi ajal sõltusid provintslinnad ka keisririigi ajal Rooma keskvõimust suhteliselt vähe. Iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi põhiliselt riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Provintsid jaotusid kaheks: ida- ja lääneprovitsid. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad. Lääneprovitsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Kuna suuremad linna tekkisid sinna alles pärast roomalste vallutusi, omandasid provintsid algusest peale roomaliku ilme. Peamiseks keeleks sai linnades ladina keel.
Õigustloovad aktid määrused. Üksikaktid korraldused. Teeb ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, Välisministeeriumis Vabariigi President; riigipea; esindusfunktsioon; riiginotarifunktsioon; tasakaalustaja- peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja vahekohtunikufunktsioon; riigikaitse kõrgeima juhi funktsioon. Seadlus, otsus, käskkiri. teenistusest vabastamiseks. Riigikontroll: majanduskontroll; Nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud ja muud töötajad,
Vabariigi Presidendi pädevuses on ka mitmete kõrgete ametiisikute ametisse nimetamine ja määramiseks ettepanekute tegemine. Ta võib sellest keelduda vaid juhul, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt on vastaval isikul, keda ametisse ei nimetatud, õigus esitada Riigikohtule taotlus Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht ja seetõttu on tal ka riigikaitselised pädevused. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised pärast umbusaldusavaldust ja kutsub kokku erakorralise istungjärgu (põhiseaduse muutmise algatamiseks või ohu korral, mida Riigikogu arutama peaks). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada)
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
06.2001. aastal Riigikogu poolt. President on kõnealuse õigusakti oma otsusega välja kuulutanud. 3 Karistusseadustik jõustus 01.09.2002. aastal, olles avaldatud Riigi Teatajas.4 Õigusakti võib muuta või tühistada ainult seda välja andnud organ. 5 Riigikogu on karistusseadustikku muutnud järgnevatel kuupäevadel: (järgnevalt, tuuakse välja viimased kümme akti, millal KarS'i muudeti). · 15.06.2011, mil võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seonduvalt rahuaja riigikaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus.6 · 08.12.2011, mil võeti vastu politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja päästeteenistuse seaduse muutmise ning asutuste ümberkorraldamisest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus.7 · 21.03.2012, mil võeti vastu karistusseadustiku muutmise seadus.8 · 30.05.2012, mil võeti vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku,
docstxt/130691980120645.txt
Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur.
Valitakse Riigikogus 5 aastaks, 40-aastane sünnipärane EV kodanik. Riigikogus peab kandidaat saama 2/3 poolthääli, kui see ei õnnestu, valib presidendi Valimiskogu, kus piisab koosseisu häälteenamusest (vt PS § 79). Olulised funktsioonid: (vt PS § 78) - esitada Riigikogule kõrgeimate ametnike kandidaate (õiguskantsler, riigikontrolör Eesti Panga nõukogu esimees) ja nimetada ametisse EP president EP nõukogu ettepanekul, samuti kohtunikud, diplomaadid, kaitseväe juhtkond - on riigikaitse kõrgeim juht. Võib agressiooni korral kuulutada välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetada ametisse kaitseväe juhataja, ilma Riigikogu otsuseta. Hädaolukorras annab koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja seadusi. 12. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. PS XIII ptk. Lk.122-125 Kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine, selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu.
· Tootjateenused- raamatupidamine, kontoriruumide koristamine, kaupade vedu pooid, turu-uuring, tööjõu koolitamine, ETV uudistesaadete tegemine, reklaamiäri, ajalehtede väljaandmine, sideteenused · Isikuteenused- maniküür, kinnisvara konsultatsioon, laste õpetamine, arstiabi, toitlustus, juuksuriteenused, spordiklubid, hambaravi Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? · Avalikud teenused on ühishüved nagu haridus, teede korrastamine, riigikaitse, arstiabi. Miks on nüüdisajal kiiresti kasvanud logistika tähtsus? · Nüüdisajal väärtustatakse väga palju kaupade kohaletoimetamise ajalist täpsust ja madalaid kulutusi. Mida tähendab mugavuslipp ja kes seda pakub/kasutab? · Mugavuslipp on see, kui ühed riigid, kellel on väga madalad maksud laevaomanikele ja leebed seadused, pakuvad võimalust teistele riikidele oma lipu all sõita. Nt. Panama lipu all sõidavad USA laevad ning Libeeria lipu all
seoses nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed. Teeb riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimene, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleti ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamise – sellega seoses nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi, nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud, nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. On Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja saab anda sellega seoses riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. President on inimene, kes teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni erakorralise seisukorra väljakuulutamise ja Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel
Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism. 5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. Avalikud kaubad on näiteks riigikaitse, seadusandlus, maksusüsteem ja teadus. Majakas (kõik saavad selle valguse järgi orienteeruda) Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist omadust: • Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks • Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi sama kaupa tarbida Uue tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Nende tootmisega või nendega varustamisega peab tegelema riik
2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 4/5 kohalolijatest (poolt hääletab vähemalt neli korda rohkem kui vastu) + 68 (2/3 koosseisust) 3. § 167 – president peab välja kuulutama VI Põhiseaduse areng TÄIENDA!! 1) 2003 § 156, jõustus oktoobris 2005 2) 2003 PSTS, jõustus jaanuaris 2004 3) 2007 preambulisse lisati eesti k 4) 2011 muudeti riigikaitse korraldust 5) 2015, lagendati KOV valimisiga § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste (suuremast väiksemani) 1. Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses 3
o Missuguseid kaupu peaks avatud sektor pakkuma ja missugustes kogustes o Mis põhjustab tururikkeid ehk miks ei saa turg hakkama kõigi kaupade ja teenuste pakkumisega Valitsuse majanduslikud ülesanded: Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine Vaba konkurentsi tagamine turul Majandusarengu soodustamine Tulude ümberjaotamine Lisaks juba loetletud funktsioonidele tegeleb valitsus ka riigikaitse ja avaliku sektori korra tagamisega, tervishoiu, hariduse ja kultuuri edendamisega ning mitmete muude valdkondadega, kus vaid nõudmise ja pakkumise tulemusena ei jõuta ühiskonnale soovitava tulemuseni Pareto-efektiivne jaotus Ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata on PARETO- EFEKTIIVNE Turutõrked valitsuse tegevuse ajendina:
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. Tee seda 5 korda järjest. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.slideshare.net/aasake/pletused http://www.rkelu.ee/index.php?dok_id=518&module=2&op= http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Referaadid/1186-Esmaabi#Selgroovigastused http://inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=975 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/4.htm http://erikpuura.wordpress.com/2008/08/08/rastikuhammustus-mida-teha-19-pohipunkti/ Raamat: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. 17 18
palgaastmele viimine (1 aastaks) · Karistused: kirjalik noomitus, rahatrahv (kuni 10 päeva palk), palga maksmise peatamine, madalama palgaastmele viimine (kuni 1 aastaks), teenistusest vabastamine · Ametnikke atesteeritakse ja teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust. Kinnise asja sundvõõrandamine · ..on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. · Üldised huvid: 1) Riigikaitse 2) Sadamad 3) Elektrijaamad 4) Kalmistud 5) Avalikud tänavad 6) Spordiväljakud 7) Jäätmehoidlad 8) Energia tootmine · Lõppotsuse tavaliselt teeb vabariigi valitsus · Sundvõõrandamise taotlejaks võivad olla riigiasutus, või valla ja linnavalitsus · Ka kinnisasja omanik võib taotleda sundvõõrandamist · Tasu makstakse üldjuhul rahas · Kui võõrandatud asja ei kasutata sihipäraselt, võib nõuda selle tagastamist
Lisaks tavalisele filmile ja kommenteeritud versioonile on DVD-l koostöös ETV-ga toodetud pooletunnine dokumentaalfilm mängufilmi tegemisest. Elmo Nüganen valiti riigikaitsesõbraks seoses tema lavastatud filmiga ,,Nimed marmortahvlil". Riigikaitsesõbra väljaselgitamiseks viidi foorumile registreerinute hulgas läbi küsitlus, mille käigus selgitati välja, kes on viimase aasta jooksul kõige positiivsemalt mõjutanud Eesti riigikaitse arengut. 2.1 Filmi nimed teistes keeltes ,,Nimet marmoritaulussa" soome keeles ,,Names in marble" inglise keeles (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) 2.2 Osades Filmis mängivad EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX ja XXI lennu tudengid. Filmi peaosas mängivad inimesed on Nüganeni kursuse tudengid. (Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Priit Võigemast Henn Ahas Indrek Sammul Ants Ahas
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
o Läbipaistvus, informatsiooni avalikustamine o Kaasamine o kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused o õiglane kohtlemine o ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama o Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada o Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid Näited: maanteed, riigikaitse, tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne. Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon, uudised Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna, saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond. Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest o Kohati on tegemist ka poolavalike kaupadega
2.liidumaa ainupädevust; 3.föderatsiooni ja liidumaa konkureerivat pädevust seadusandluse valdkonnas. Föderatsiooni ainupädevusse kuuluvas valdkonnas annab seadusi ainult föderaalne parlament, liidumaa saab selles valdkonnas seadusi anda ainult föderaalseaduse otsese volituse alusel. Föderaalpädevusse 27 kuuluvad põhiseaduse järgi näiteks välissuhtlemine, riigikaitse, föderaalkodakondsus, migratsioon, liikumisvabadus, raharinglus, toll ja post. Tegelikkuses on aga valdav enamus eluvaldkondi reguleeritud föderaalseadustega. Seda võimaldab teha föderatsiooni ja liidumaa konkureeriva seadusandluse instituut. Konkureeriva pädevuse vallas saab liidumaa anda seaduse, kui föderaalvõim pole kasutanud enda seadusandlikku õigust. Selles valdkonnas tohib föderaalvõim anda seadusi järgmistel tingimustel: 1
vahetult saadud teenuse eest maksad söögi eest jne. Tootja- ehk äriteenused Osutatakse kaupade või isikuteenuste Nt: uurimis- ja arendustöö, tootmiprotsessis ja nende hind kajastub turustamine, transport jms lõpptoodangu hinnas. Avaliku sektori teenused Riik või omavalitsus korraldab need teenused Nt: riigikaitse, arstiabi, haridus inimestelt ja ettevõttedelt kogutud maksuraha eest. Avalikke teenuseid osutavad kas riigiasutused ise või ostetakse need mõnelt ettevõttelt Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused: Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne)
Tallinna Majanduskool EESTI PUNANE RIST Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. AJALUGU.............................................................................................................................. 3 2.RAHVUSVAHELISE PUNASE RISTI LIIKUMISE PÕHIMÕTTED..................................5 3. EESTI PUNASE RISTI TEGEVUSE ALGUS......................................................................6 4.EESTI PUNASE RISTI HASARTMÄNGUD........................................................................9 5. EESTI PUNASE RISTI LÕPP............................................................................................. 10 6. ESMAABI JA TERVISHOID ............................................................................................. 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPOR...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu, eesmärgiks on teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel. **Erasektor - Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing, eesmärk kasumi teenimine. 4
tervikuks. Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist. See soodustas provintside, eriti provintsiaristokraatia romaniseerumist. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlase eest. Ka provintside linnas säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks "jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu astuda. Samas ei seganud roomlased ennast allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset
Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle. Samuti ei suudetud kaitsta Tartut linna. Eesti väed taganesid peatumatult Viljandi ja Põltsamaa ümbrusesse. Taandumisega võideti aega riigikaitse korraldamiseks ja kõvendamiseks. Elanikkonna hulgas tehti isamaalist kihutustööd, kaasates selleks ajakirjandust ja haritlastest kõnemehi.Rahva meeleolu tõususle aitas kaasa välisabi saabumine. Inglise laevastiku ja Soome vabatahtlike üksuse- Põhjapoegade rügemendi lahingusse astumine tõstis ka Eesti sõduri võitlustahet. Saksa vägede lahkumisega tugevnes ja ühtlustus omavalitsuste võim. Politsei ja Kaitseliit
II astme kohtud on ringkonna kohtud, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Ringkonna kohtusse saab edasi kaevata appelatsiooni korras. III astme kohus on riigikohus, mis on kõrgeim kohtu instants. Asub Tartus. Ringkonnakohtu otsuse peale saab edasi kaevata kassatsiooni korras. Riigikaitse Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus, terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad: 1. Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit). 2. Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga. 3. Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused. 4. Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused. 5. Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust. Viimane on vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb paika põhiseadus.
Vabariigi President peab pärast Riigikogu valimisi nõu fraktsioonide esindajatega ja esitab Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud. Vabariigi President on valitud kas Riigikogu või valimiskogu poolt. Vabariigi President on Eesti riigipea, kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtluses ning on Eesti riigikaitse kõrgeim juht. Presidendil on piiratud poliitiline võim. Ta on vahekohtunik ehk võimuse tasakaalustaja. President kuulutab välja seadusi, määrab peaministri kanditaadi, nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmed. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ja üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Eesti Vabariigi President on Toomas Henrik Ilves. Olulised funktsioonid:
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu.
ühiskonna ühtsuse sümbol, kui integreeriv organ teiste riigiorganite seas 2. poliitilise reservi funktsioon nt kriisiolukorras võib hakata andma seadlusi; kui riigikogu järsku enam ei saa, siis president saab 3. õiguslik reserv kontrollib aktide põhiseaduslikkust enne seaduste väljakuulutamist, ametnike ametissenimetamisel kontrollib õiguspärasust riiginotari funktsioon 4. esindus 5. riigikaitse funktsioon kui sümbol II Pädevus § 78 1. seaduste väljakuulutamine koos sellega kaasneva pädevusega vaidlustada seadus Riigikohtus § 78 p.6, § 107 2. § 78 p. 3-10 3. täidesaatva võimu pädevus § 78 p.1, 2, 10-15, 19, 20 4. riigikaitse § 78 p.16 §97- valitsus võib teha presidendile ettepaneku korraldada erakorralised valimised ja president võib seda kinnitada, kui on umbusaldust avaldatud valitsuse vastu.
negatiivse mõju klientidele, lepingupartneritele ja ka ettevõtetele endile. Riigi omandus peab tagama nende hüvede stabiilse pakkumise. Ettevõtete näideteks on Eesti Raudtee, Tallinna Vesi, Eesti Energia jms. 42.Milles seisneb avaliku hüve ja avaliku hüvise olemus ja milles nende erinevused? Avalikud hüved on hüved, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna ja on selles suhtes ka indiviidide lõikes jagamatud. Näideteks on riigikaitse, õigussüsteem jms. Avalikud hüvised on aga küll riigi poolt pakutud, kuid individuaalseks tarbimiseks – näiteks pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib. 43.Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogilise individualismi kohaselt on
· Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e. Olla riigikaitse kõrgeim juht 25) Eesti valitsuse ülesanded a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasustuste tegevust 26) Mõisted: a. Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi b. Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
