Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida bakterid valmistavad inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud.
a) toiduainetest nt. teravili, munad, liha jne. b) toitainetest nt.rasvad, valgud, sahhariidid 3)Miks kasutatakse toiduvalmistamisel lisandeid? et muuta paremaks toidumaitset, välimust ja et pikendada säilivust 4)Mida näitab toiteväärtus ehk kalorsus? see näitab soojushulka, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil (põlemisel). 5)Võrdle rasvade, sahhariidide ja valkude oksüdatsioonil vabanevat energiat! sahhariidid/valgud ~17 KJ/kg (4,1kcal/g) rasvad ~39KJ/kg (9,3kcal/g). rasvad annavad üle kahekorra rohkem energiat 6)Mitu % energiavajadusest peaksid katma sahhariidid, valgud ja rasvad? sahhariidid 60%, rasvad 30% ja valgud 10% 7)Mis võib juhtuda sahhariidiga liigsel manustamisel? võivad muutuda organismis rasvadeks 8)Miks on taimetoitlus tervisele ohtlik? kõiki aminohappeid ei saa toidust 9)Miks vajab organism vitamiine? vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning reguleerivad vastupanu võimet haigustele
-Fruktoos -Tsellulos (Puutüves on tselluloosi palju) -Kitiin -Glükogeen Süsivesikute ülesanded: 1) Anda energiat Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas 2) Ehituslik Taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoe koostises 3) Varuaine (Taimedes tärklis, Loomades glükogeen) Lipiidid Rasvad Õlid Vahad Steroidid Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist . Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P) Lihtlipiidide ülesanded: 1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse Fosforlipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse Millised on vahade kaks ülesannet? 1) Kaitse
Kanapihv, eelküpsetatud 20 Mandariin 28 Arvutatud menüü, ilma parandusteta Toitaine Esmaspäev Keskmine % Soovitusest Energia (sh kiudained), kcal 567 567 27,7 Valgud, g 20,4 20,4 - Rasvad, g 15 15 - Süsivesikud (sh. Kiudained), g 85,8 85,8 - Alkohol, g 0 0 - Valgud, %E, 14,6 14,6 100 Rasvad, %E, 23,9 23,9 95,8 Süsivesikud, %E, 61,4 61,4 102,4
7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained. Tervislikust toitumisest ainuüksi ei piisa kehalise korras olu hoidmiseks
Tumepunane on ka viljaliha ja maitselt on see magus. Oranži osa maik võib olla ka mõrkjas. Tamarillo passib magustoiduks ning kooritult puuvilja- ja aedviljasalatitesse. Tamarillo’t on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette. Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures. Sisaldab A, B, C ja K vitamiine Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81 › Valgud 1,5 Rasvad 0,79 Kiudained 4 http://www.youtube.com/watch?v=COr8D7MtcRE& RAMBUTAN Rambutani nimi tuleneb vilja koorest, mis oleks justkui kaetud karvadega. Metsikult kasvavad need viljad Malaisias, haritult laiemalt Kagu-Aasias. Rambutani sisu on valkjas või roosaka varjundiga, maitse on magus ja samal ajal kergelt hapukas. Oluline on teada, et vilja sees on ovaalne kivi, mis on mürgine. Rambutane tarvitatakse värskelt, aga ka moosi või kompotina.
lahustu vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides ja veidi ka polaarsetes solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e
on lõpp aat. Amiidide nimetused moodustatakse karboksüülhapete nimetusest, asendades liite- hape tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses.
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
Alkoholi funktsioon: vahuvastane; mikroobidevastane; kontrollib toote viskoossust; toimib lahustina;on kootav ja annab tootele lõhna.Sageli asendatakse etanool väikese koguse propüül- või isopropüülalkoholiga. Glütserool ja glükool on samuti head lahustid, mis segunevad igas suhtes veega. Glütserooli funktsioon: denaturant ja niiskusesäilitaja (humektant); toimib lahustina.Glükooli funktsioon: niiskusesäilitaja; toimib lahustina ja kontrollib toote viskoossust. 2.2.3 Õlid ja rasvad Esinevad kahes vormis: tahked ja vedelad. Vedelad rasvad on enamasti taimsed rasv- või leotisõlid. Kreemi tegemisel eelistatakse rafineeritud õlisid, sest nad on lõhnatud ja värvivaesed. Ühtlasi on rafineeritud õli säilivusaeg pikem võrreldes rafineerimata õliga. Nii pikeneb ka kreemi säilivusaeg. Tahked rasvad on nii taimset (kookosrasv), loomset (mesilasvaha), mineraalset (parafiin) kui ka sünteetilist päritolu. Tahkete rasvade lisamine kreemi paksendab kreemi alust ja mõningal
energia tootmiseks; kasvamiseks. arenemiseks, kasvamiseks, paljunemiseks Rasvhapete allikas. Süsivesikud hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega; süsivesikuid vajatakse kõige rohkem; seedimisel on vajalikud kiudained; Head süsivesikud Halvad süsivesikud aeglaselt imenduvad ja vähese kiudainesisaldusega veresuhkrut aeglaselt tõstvad Rasvad Energiavarud; talletatakse kõhuõõne piirkonnas ja rasvkoes; Taimsed Tuleks tarvitada rohkem. Nt: taimeõlid, loomsed rasvad, seemned, pähklid. Loomsed Nt: Liha- ja piimatooted. Valgud Valgud koosnevad aminohapetest - organism ei suuda ise sünteesida organismi ehituse, arengu ja kasvamise tagamine; osalevad antikehade tootmises ja tagavad tugeva immuunssüsteemi; ühendite transport; toit peaks sisaldama loomseid valke rohkem kui taimseid. Vesi
Taimeõlid: · Saadakse õlitaimede seemnetest · Suure kalorsusega ja organismi poolt hästi omastatav · Kasutatakse toiduainetetööstuses, toiduvalmistamisel ja tehnilisteks vajadusteks (värnitsad, lakid, värvid) Toiduõlide liigitus: · Tooraine alusel · Töötlemisviisi alusel · Konsistentsi alusel · Omaduste järgi Toidurasvad : · Taimeõlid maitseõlid, erinevatest viljadest/seemnetest õlid · Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või
OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64) 13) Nimeta elusorganismidele tähtsaid süsinikühendeid. Sahhariidid, rasvad, valgud. 14) Mille poolest erinevad üksteisest tärklis ja tselluloos. Kirjuta struktuurivalemid. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja painduv. Ta ei lahustu üheski tavalises lahustis ja on ka keemiliselt vastupidav. Kõik erinevalt tärklisest. 15) Milliseid sahhariide nim suhkruteks? Nimeta tähtsamad esindajad. Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nim suhkruteks
Polüsahhariid e liitsuhkrud: Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine), Tselluloos(taimede rakukestade peamine koostisaine), Kitiin (lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa) Ülesanded: 1. Energiallikas ja varuaine 2. Ehitusmaterjal 3. Kaitse 4. Lähteaine 5) lipiidide ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, hüdrofoobsed. Lihtlipiidid on rasvad (loomsed), õlid(taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 3 pikas süsinikuahelaga rasvahppemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid: fosforhappejäägid Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv)
toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles. Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi.Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Sappi moodustub pidevalt.Ülejääk talletub sapipõies ja seda kasut. siis kui inimene sööb rasvarikast toitu.Sapp ise seedeensüüme ei sisalda kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks: rasvad muutuvad väikesteks tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete
Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktuuri, sealhulgas lihased. Süsivesikud ja rasvad annavad energiat, mida me vajame liikumiseks, mõtlemiseks ja igapäevaseks elutegevuseks. Vett tuleks tarbida iga päev 1600 milliliitrit. Soovitav päevane toidukordadest saadava toiduenergia jaotus oleks, et 20-25% moodustaks hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% õhtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Väga olulise tähtsusega on tarvitatava toidu kvaliteet ning selle vastavus meie organismi igapäevasele vajadusele. Asjata ei öelda, et inimene on see, mida ta sööb
rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained.
3) Varuaine Taimedes tärklis ja loomades glükoos. 4) Kaitseülesanne süsivesikud kaitsevad taime külmumise eest. 5) Bioregulatoorne osad hormoonid on süsivesikud LIPIIDID Lipiidid- koosnevad alkoholist ja rasv happejäägist. On veest kergemad ja HÜDROFOOBSED. Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS. I Lihtlipiidid e. neutraalrasvad 1) Vedelad rasvad- taimsed õlid 2) Tahked rasvad loomsed rasvad 3) Vahad taimsed ja loomsed II Lihtlipiidid e. fosfolipiidid Üks rasvhape on asendunud fosfaatrhmaga. III Tsüklilised lipiidid e. steroidid Esinevad loomarakkudes vees ei lahustu 1) hormoonid, vitamiinid ja kolestoriid Lipiidide funktsioonid. Energiline funktsioon. kõige energiarikkamad, aga ei saa kiiresti kätte. Ehituslik nt rohu membraani koostises Varuaine loomadel rasv, taimedel õli, mesilastel kärjad,
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
TOIDUPÜRAMIID Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine.
derivaadid, ained. 2. Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles (reageerimine alusega) happevesinik on Rasvad on väga Kasutamine: värvid, lakid, asendatud hüdrofoobsed, st lahustid, puuviljaessentsid, CH3COOC2H5 + KOH => CH3COOK + CH-OOCC17H33 alküülrühmaga. nad ei märgu ega karastusjookide ja kondiitri- C2H5OH lahustu vees.
uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi
100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks kissellide ja putrude keetmisel jne). Praktikas avaldub: · Kisselli paksenemine kartulitärklise lisamisel · Kastme paksenemine nisujahu lisamisel. Rasvade muutumine Rasvu sisaldavad lihad, kalad, munad, piimatooted, pähklid, vähesel määral köögi- ja puuviljad. Rasvad on oluliseks kuumtöötlemiskeskkonnaks, näiteks praadimisel. Kui rasva kuumutatakse, siis esmalt tahked rasvad sulavad, täiendaval kuumutamisel aga hakkavad need lagunema. Kui rasvu liiga kõrgel temperatuuril või pikka aega kuumutada, halveneb nende kvaliteet järsult (need hakkavad suitsema). Emulgeerumine Toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, kus osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub
lõplikult seeduvad nad peensooles. Peensooles hakkavad toidukörti mõjutama soole enda nõre pluss veel maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on peensooles juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustmine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on seedimiseks oluline, sest maks toodab sappi, moodustub pidevalt, et seda seedimisel koguaeg ei vajata, talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutab organism juhul, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks, rasvad muutuvad tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine:
· Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahadsteroidid, terpenoidid. Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid · Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid. · Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid,
välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki
Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb
oligosahhariidid retseptoritena loomarakumembraani välispinnal 3. ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 4. varuaine talletatakse taimedes tärklise- ja inuliinina ning seentes ja loomades glükogeenina 5. kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine. Kaitseb ärakülmumise eest 6. toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 7. biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite sünteesil. Süsivesikud rasvad, lipiidid. Riboos, desoksuriboos nukleiinhape. Süsivesikud on fotosünteesi pimedusstaadiumis algvahe ja lõpp-produktoriteks. 8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad
funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9. Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur, aminohapped, rasvad, kolesterool, kahjulikud ained 10. Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse 11. Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk 12. Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin, glükagoon ja adrenaliin 13
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad
neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped, suureneb kusiaine, soolad, väheneb vesi (mineraal soolad), verre imenduvad glükoos, aminohapped, osa vett, esmase ja lõpliku uriini erinevus, sest lõplikus uriinis imenduvad verre tagasi glükoos ja aminohapped, et säilitada organismis stabiilne sisekeskkond. makrotoitained mida inimene peab saama pidevalt suurtes kogustes: valgud, rasvad, süsivesikud, vesi. mikrotoitained mida inimene peab saama väikestes kogustes: sool, vitamiin, mineraalained.
Bioloogia miks on vaja süsivesikuid, lipiide ja valke ? Süsivesikud, lipiidid, valgud SÜSIVESIKUD 1. Mõiste : Süsivesikud e lihtsuhkrud on org. tähtsamad energiaallikad. Lagunevad kergemini, kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. (suhkur, tärklis, tselluloos) 2. Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: -Monosahhariidid e monoosid : glükoos (viinamarjasuhkur) fruktoos (puuviljasuhkur) -Oligosahhariidid : sahharoos (tavaline laasuhkur) laktoos (piimasuhkur maltoos (linnasesuhkur) -Polüsahhariidid e polüoosid : tärklis (taimed)
annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Nad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega ja on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Keemiliselt kujutab rasv endast kolme rasvhappe ja glütserooli ühendit, mis kuulub lipiidide klassi. Rasva koostisse kuuluvad veel värvained, väikeses koguses valku, fermente, rasvaslahustuvaid vitamiine, vabu rasvhappeid, kolesterooli jt. ühendeid.
+vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-. Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine, ehitusfunkts(närvirakkudes),vajalike ainete süntees-2-3 kaksiksidemega.Neid nim asendamatuteks rasvadeks nt F-vitamiin.
kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine,
varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. * Energeetiline: esmane energiaallikas * Struktuurne: kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad) * Atraktiivne: õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema) * Varuaineline: tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) * Kaitse: kaitseb külmumise eest * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
organism ise sünteesida, asendamatuid peab saama toiduga. Loomsetes valguallikateks on asendamatute aminohapete kogus parem, kuid tuleb riskida suurema rasvasisaldusega. Taimsetes valguallikates jääb (teraviljatooted, kaunviljad, pähklid) aga tihti puudu asendamatutest aminohapetest. Väikese koguse muna ja piimatoodete putrudes jne kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c) Rasvad peaksid toidust moodustama umbes kolmandiku, liialdada ei tasu, sest rasvad ladestatakse varuaineteks organismis ja neid kasutatakse energia tootmisel vaid äärmisel vajadusel – süsivesikutest saab kiiremini energiat kätte, kuigi sisaldavad ka kaks korda vähem energiat. Rasvane toit on tihti maitsvam ja hoiab kauem täiskõhutunnet, mistõttu on oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust
Trantspordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri,lümf) Kaitsefunktsioon: nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas Tähtsus rakus: On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofiilsed ained: lahustuvad vees: glükoos, keedusool, vitamiinid(B ja C) Hüdrofoobsed ained: ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse- tagab siseröhu ehk tugori. 8. Süsivesikute jaotus ja näited ? Jaotatakse lihtsuhkruteks ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud- (monosahhariidid) kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Lihtsuhkrud on keemiliselt väga aktiivsed. Nt: glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos.
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
LIGIMEELITAV - õistaimede magus nektar tolmlejate putukate ligimeelitamiseks TOITE - laktoos imetajate piimas KAITSE - taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu BIOSÜNTEETILINE - süsivesikul on lähteaineks teiste ainete sünteesil; nt: riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes; süsivesikutest lipiidide süntees RASVAD EHK LIPIIDID - - orgaanilised ühendid, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt; vees mittelahustuvad; lahustuvad orgaanilistes lahustites; fibrinogeen, fibriin, histoon, lipaas, insuliin LIPIIDIDE JAOTUS: 1. HORMOONID - tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust SUGUHORMOONID - testosteroon ja östrogeen *östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel INSULIIN e. neerupealise hormoon 2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD
Õige toitlustus on kõigeenne hästiorganiseeritud ja õigeaegne organismivarustus vajalike toitainetega, kuid ka nende üleküllus mitte ainult ei too kasu, vaid võib tekitada organismile tõsist kahju. Viimasel ajal on väga palju juttu ohust liigse rasva ja süsivesikute tarvitamisest. Kuid kahju võib tekitada ka soolade ja valgu küllus. Sellepärast peab igapäevases menüüs olema erinev toiduainete sisaldus piim ja kohupiim, mis sisaldavad valke. Möödapääsmatud on ka rasvad. Valesti organiseerivad oma toitumist need inimesed, kes keelduvad mõnedest toitainetest, sest need ei meeldi neile maitse poolest. Nii nad jätavad krooniliselt oma keha vajalikest toitainetest, mis edukalt täiendavad üksteist, ilma. Toit peab sisaldama valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ning vett. Nii üldine toidukogus, kui ka toiduainete sisaldus eraldi sõltub lastel esmakordselt vanusest, aga täiskasvanutel nende eluviisist ning elutingimustest.
• Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine • Fe: hemoglobiini koostises • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? - Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool. hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? - On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) ; Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpirat sioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos. 9
INIMENE JA TOITUMINE Inimese toidu energia hulk peaks iga kord süües erinema. Hommikusöögile langegu ligikaudu 30% päevas vajaminevast energiast Lõunasöök peab andma enamiku u. 50% päevas valaminevatest kaloritest. Õhtueine peaks olema mahult ja kalorluselt kõige väiksem. Teismelise toitaine vajadus on eriti suur,sest nende kehaline areng on kiire TÜDRUKUD: 14-17 aastased--peaksid päevas sööma vähemalt 2600 kalorit Kas me ka teame mida me endale sisse sööme ?? Nüüd siis lähemalt ainetest mis on meie tavapärases toidus: SÜSIVESIKUD: Süsivesikud on magusad ja nendest saab organism energiat(sinna hulka kuuluvad ka suhkur nig tärklis) Süsivesikuid saame me leivast ning teistest jahutoodetest,kartulist,marjadest ja puuviljadest ning loomulikult ka maiustustest,mis täna päeval on eriti ebatervislikud nt. Suurtemates poekettides müügil olev virsikutarretise pulber sisaldab väga ebatervislike E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, aller...
· Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe · Säga SOBIB Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Sojajuust · Lina- · Kõrvitsa- · Ananassi · Ingver · Aaloe · Soja- seemneõli seemned · Aprikoosi · Küüslauk · Ingver
Lipiidide funktsioonid: · Rakumembraanide põhiline koostiskomponent kõikides organismides. · Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks
1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiini aga pikka aega üldse ei saa kujuneb välja
Toidu kalorsus Toidu nimetus: Toiduaine Kogus valgud rasvad süsivesikud nimetus retseptis (g) 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
