Rahvusvahelised suhted Rahvasteliit Loodi Pariisi rahukonverentsil. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Idee autor oli Ühendriikide president Wilson. Loomise dokumendile kirjutas alla 44,eelkõige võitjate leeri kuulunud riiki. USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste
Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
Ajalugu Kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED Õ. lk. 829. Rahvusvaheline olukord 19181939 suur ülemaailmne majanduskriis 1. Millal ja millega lõppes I ms? 2. Kes olid I ms võtja ja kaotaja riigid, kuidas neid nimetati? 3. Kes kuulusid Antandi nn suurte kolmikusse? 4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12. Mis toimus Pariisi rahukonverentsi ajal Vene keisririigi territooriumil? 13. Miks puhkes 1932. a Hiina ja Jaapani vahel sõda? 14. Mis toimus 1930date alguses Skm? 15. Miks astus Itaalia Etioopiaga sõtta? 16. Miks algas Rahvasteliidu allakäik? 17
sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest. Rahvasteliit oli aastatel 19191946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Organisatsiooni ei kuulunud USA, mistõttu kukkus Rahvasteliit läbi. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. Teise maailmasõja järel (1946. aastal) moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis võttis üle mitmed Rahvasteliidu loodud komiteed ja allorganisatsioonid.
halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4
aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas 1) Sakslasi vihastas Pariisi rahuleping 2) Itaalia ja Jaapan soovisid rohkem asumaid 3) Meelevaldselt kehtestatud riigipiirid tekitasid rahvastevahelisi pingeid 4) Rahvasteliit ei suutnud lahendada kriise, kui neis osalesid suurriigid 5) 1929.a. Tabas maailma suur majanduskriis. Inimesed pettusid demokraatias. Võimule said diktaatorid
3 II osa Pildiülesanne Karikatuuril on kujutatud olukorda maailmas/riikidevahelisi suhteid Teise maailmasõja eel. Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. 1. Miks on karikatuuri nimi ,,Haige maakera"? V: Kuna see karikatuur näitab olukorda ,et ennem teist maailmasõda oli riikide vahelised suhted segased 2. Mida tähendab ravimipudelil olev kiri? V: Genfi on seotud Rahvasteliiduga( Rahvasteliidu peakorter asus Genfi linnas) . Rahvasteliit peaks ära hoidma riikide vahelisi pingeid ja kiri ravimipudelil ongi nagu Rahvastleliidu ravim . 3. Miks antud ravim maakeral paraneda ei võimalda? V: Kuna Rahvasteliit ei suuda riike ohjeldada ,kes soovivad oma valdusi laiendada . 4. Mida tähendab aadrilaskmine ja millises tähenduses kasutab seda autor? V : Aadrilaskmine on vere väljalaskmine . Autor kasutab seda ,et peab sõdima hakkama jälle. 5. Milline on autori sõnum lugejatele?
Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit
Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine · kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Sveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli
1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929
I ms tulemused: *kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid *tekitas probleeme juurde *alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal *hävitas senise maailmakorra ja majanduse *hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse *sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit *Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende asemele tekkis Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. Lüüa saanud riigid: Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi. Maailm oli häälestatud Saksamaa vastu ning leping polnud mõeldud lepituse sa...
loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Kui pärast Esimest maailmasõda otsiti Euroopas võimalust luua rahu tagamiseks vastav institutsioon, et vältida järgmisi ja veel hävitavamaid sõdu , loodi Pariisi rahukonverentsil 1918 aastal organisatsioon nimega Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid oma vabal tahtel. Rahvasteliidu eesmärk oli sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist koostööd.( Euroopa riikide jaoks ei suutnud see liit poliitiliste pingete vähendamisel seda eesmärki täita). Praegune ÜRO on nö toimiv Rahvasteliit. Seega arvan , et ÜRO ( mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja
oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon: tülide rahumeelseks lahendamiseks ja koostöö arendamiseks peakorter Genfis algul ei võetud liikmeks kaotajariike NSVL sai liikmeks alles 1934 USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja 3. Saatanlikud 30ndad – sõjaohu suurenemine a) Poliitilised põhjused: Saksamaa soovis Versailles´ rahu kui ebaõiglast tühistada ja sõjakaotust tasa teha
Aastal. Pärast rahulepingu sõlmimist pidi Saksamaa loobuma suurtest maa-aladest, tal keelati omada suurt sõjaväge ja talle määrati reparatsioonide maksmise kohustus. Paljudes sõja kaotanud riikides tekitas see pahameelt, sest nende arvates surusid võitjariigid neile peale ebaõiglased rahutingimused. Võitjate hulgast Itaalia ja Jaapan olid rahulolematud, kuna said oodatust vähem asumaid. Kõik see muutis Versailles' süsteemi ebakindlaks. Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit, mis pidi lahendama riikidevahelisi tülisid ning arendama rahvusvahelist koostööd. Esialgu suutis see oma ülesannet täita, aga mõne aasta pärast tekkinud majanduskriisi tagajärjel ei olnud Rahvasteliit võimeline osasi riike taltsutama ja hakkas tekkima 2. Maailmasõda.
võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena tungiti etioopiasse, Itaalai liitlane oli Saksamaa, Itaalia lahkus rahvasteliidust. Hispaania kodusõda- Hisp. Sai võimule rahvarinne, sõjavägi polnud sellega rahul ja tegi mässu, mis kasvas kodusõjaks. Sinna sekkusid ka teised rigid,
võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena tungiti etioopiasse, Itaalai liitlane oli Saksamaa, Itaalia lahkus rahvasteliidust. Hispaania kodusõda- Hisp. Sai võimule rahvarinne, sõjavägi polnud sellega rahul ja tegi mässu, mis kasvas kodusõjaks. Sinna sekkusid ka teised rigid,
maksma (reparatsioon), relvastusel ja sõjaväel kindlad piirangud. 2. Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemid ära lahendada, suurriigid ei ole valmis suureks sõjaks. 30-aastatel-ei ole kasu enam, suurriigid on valmis sõjaks, kriis tegi asja veel hullemaks. 3. Euroopa riigid said kannatada. Prantsusmaa sai jalad alla kõige ennem, tänu Saksamaa maksudele. Suurbritannia kaotas maailmse juhtpositsiooni. Ei oldud enam maailma valitsejad. USA ei saanud kahju üldse (purustusi polnud), ta pigem võitis selle sõjaga- ta sai sellest kasumit. Teamst sai juhtriik
tühistada see rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. · Jaapan ja Itaalia tahtsid endale asumaid jõuga haarata, sest nad ei saanud neid maailmasõjas osalemise eest piisavalt. · Pärast Esimest maailmasõdameelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid langema. Tehti katseid hoida ära suure sõja puhkemine Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Tekkisid uued vastuolud.
ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33
asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5. Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastatel, põhjused? Jaapan muutus väga sõjakaks tahtes kogu Aasia valitsejaks saada, Rahvasteliit keelas teda aga ta ei võtnud kuulda, Rahvasteliidu nõrgenemine. 6. Kriisid/ sõjakolded 1930 aastatel? Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted
surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega alles 1934.aastal. 1935.aastal lahkus Itaalia. 1933.aastal lahkus Jaapan. Üks vimsamaid riike
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda?
Selgita, kas need õnnestusid või mitte ja miks. Kui paljud neist sõltusid Eesti enda tegevusest? 1) Toetuste otsimine suurriikidelt. Inglismaa, Poola. a) Ei õnnestunud, sest keegi polnud Eestist, kui väikesest ja tähtsusetust riigist, huvitatud. b) Eesti enda tegevusest oleks see sõltunud juhul, kui Eesti oleks suurem/tähtsam. Suurriigid arvasid endast selle koha pealt liiga palju. 2) Rahvasteliit 1921. a) Ei õnnestunud, sest Rahvasteliit ei suutnud riikidevahelisi probleeme hästi lahendada ning kaitse osas oli see sama suutmatu. b) Eestist oleks sõltunud vaid juhul, kui Rahvasteliit oleks olnud oma tegevuses edukam. 3) Balti liit sõjaline liit Soomest Poolani. a) Ei õnnestunud. Liitu ei loodud, sest riikide vahel olid erinevad vastuolud.
Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Sõja lõpetamine ja "võitjateta" rahusõlmimine Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet ? Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga
SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused,
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936
3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium. Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Tekkis Jugoslaavia Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 4. Seleta mõisted: Pariisi rahukonverents, Versailles` rahu, reparatsioon, Rahvasteliit. Pariisi rahukonverents- kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu. Versailles` rahu leping, mis sõlmiti Saksamaa ja võitjate vahel. Reparatsioon- maks, mida kaotaja peab maksma sõjas tekitatud kahjude eest. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on ära hoida sõda, kasutades selleks diplomaatiat. 5
Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetud kerkivad diktaatorid, sh Hitler ja Mussolini. Luuakse Rahvasteliit, Eestis autoritaarne kelle eesmärgiks arendada rahvusvahelist koostööd ja riigikord. kindlustada rahu
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit:
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad
Kui nad oleks kasutanud teistest rahvastest inimesi sõjas oleks nad ehk isegi siberisse välja jõudnud. 6. Mis oli 1941. a. augustis sõlmitud Atlandi harta? Kas sellest peeti sõja lõppedes ka kinni? Too näiteid! See oli leping, kus lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ei peetud, kuna Blati riigid jäid kuni nende iseseisvumiseni NSV liidu võimu alla 7. Millal ja kuidas sai alguse ÜRO eelkäija Ühinenud Rahvad? rahvasteliit, mis on tänase üro eelkäija, moodustati pariisi rahukonverentsil 1919, a (ja see ei suutnud maailmas mitte sittagi ära hoida pm kukkus läbi omadega aga nüüd funkab uuesti ja üsna korralikult, nagu te isega näete Rahvasteliit oli aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.) 8. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel?
Börs hulgiturg, organiseeritud turg väärtpaberitega või teatud kaupadega 6. Vaata kõrval olevat karikatuuri Rahvasteliidust, mis ilmus 1920ndatel aastatel ning vasta järgmistele küsimustele. Vastamisel toetu ka varem õpitule. (6 punkti). 6.1. Mida sümboliseerib karikatuuril koer? Sõda 6.2. Mida sümboliseerib suukorv? Rahvasteliitu 6.3. Kuidas suhtub karikatuuri autor Rahvasteliitu? Mille põhjal otsutasite? Näeb rahvast organina, kes suudab sõda ära hoida. 6.4. Mis aastal Rahvasteliit loodi? 1920 6.5. Kus asus Rahvasteliidu peakorter? Sveitsis Genfis 6.6. Kas Rahvasteliit suutis oma eesmärgi saavutada? Põhjendage. Ma arvan, et ei, kuna mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale, hõivas enamasti Euroopa riike, 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale, RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele 7
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias
Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita. I MS tagajärjed I MS oli katastroof. Hukkus 10 000 000 inimest, haavata 20mlj, kellest 2,5mlj jäi vigaseks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, kerkis hulk väiksemaid rahvusriike, muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Maailmasõja abil ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi. Need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk Teise Maailmasõjani.
18.jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki Kõik olid kas Saksamaaga sõdinud või iis nendega suhted katkestanud Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Woodrow Wilsoni rahuplaani ning keskenud Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele Wilson nägi, et rahu saamiseks peab selle sõlmima ilma kontributsioonideta ehk sõjakahjudeta ja territoriaalsete nõudmisteta Rahvasteliit tekkis, kes korraldas riikide vahelisi suhteid Kehtima jäi rahvaste enesemääramise printsiip, kuid eegi osaliselt Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingule alla kirjutama Rahukonverentsi dokumentidest kõige tähtsam Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alal Versailles´ lossi peeglisaalis 28.juunil 1919 Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, ka Belgiale ja Taanile alasi
sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja Venemaa ja siis Lääneriigid (Nsv Liit, Hitleri vastase koalitsiooni riigidFasistliku bloki riigid ja Neutraalsed riigid.) Saksamaa taasrelvastus. 13. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes rahvasteliit pidi tagama rahu ja julgeoleku kuid sageli mängis see nii väikest rolli ja ei regaeerinud üldse kuna rahvasteliit ei toiminud kuna olid Juhtivate riikide omakasupüüded, ebaõiglased lepingud ja polnud jõudu otsuseid täide viia. 14. Lepituspoliitika Lepituspoliitikat järgis peaaegu et kogu maailm. Oli meeletu patsifismilaine kuna 1. maailmasõda oli nii julm et uut ei soovinud mitte keegi
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu..
Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 22. reparatsioonid – sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõjakaotanud riigipoolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopariigid olid
Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha. Pärast I maailmasõja koledusi mõistsid kõik, et sellisel massilisel sõjal ei tohi lasta uuesti toimuda. Seetõttu hakati rajama ülemaailmset organisatsiooni, kes suudaks tegeleda kriisikolletega ja lahendada riikide-vahelisi probleeme ennetada sõdu. 2 aastat pärast I maailmasõda rajatigi 1920. aastal Rahvasteliit, mis pidi eelnimetatud eesmärke täitma. Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses Rahvasteliidust kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas Rahvasteliitu tunduvalt. Seetõttu ei olnud Rahvasteliit tõsiseltvõetav ja ei suutnud lahendada II maailmasõja eelseid pingeid ning probleeme
Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a
*suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud. Marksism- klassipõhine (ttölisklass ja eliit) poliitika kese tootmine
tänapäevani. Koos kasvuga 19.sajandi viimasel poolel kasvas hoogsalt ka valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide arv. 20. sajandilkasvas nende arv samuti väga kiiresti ning tänapäeval eksisteerib umbes 400 valitsustevahelist organisatsiooni. Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO) 20 sajandi algul üritati saavutada rahvusvahelise koostööga valitsustevahelistes organisatsioonides rahu tagamine maailmas. Sellisel eesmärgil loodi Rahvasteliit. Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida. Põhjuseks loetakse väikest liikmete arvu ja suurriikide mitteliikmeksolekut. ÜRO peaeesmärk on garanteerida rahu kogu maailmas ja parandada kõikjal majanduslikku arengut. ÜRO põhikiri näeb ette jõu kasutamise keelu rahvusvahelises suhtlemises. Vastavalt ÜRO põhikirjale on ÜRO eesmärkideks: ·rahu ja julgeoleku tagamine maailmas; ·suhete parandamine riikide vahel, arvestades enesemääramisõigust;
millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria väike vabariik, Ungari kuningriik), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse) mis on Rahvasteliit, miks see loodi, kuidas õigustas talle pandud lootusi (lk 10-11) Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. iseloomusta rahvusvahelisi suhteid 1920.-30. aastail, miks olid nad just sellised (lk 10-11) Suhted teravnesid. Riigipiiride kehtestamisel ei arvestanud Antandi suurriigid teiste riikidega. Inimesed lootsid ära hoida sõja kordust
Teise maailmasõja põhjused Birgita Käsk Haapsalu Põhikool 9.d Esimene põhjus Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles` süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika
2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks c) Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas d) Itaalia astumine suurriikide perre 3. Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon a) Tülide rahumeelne lahendamine ja koostöö arendamine b) Peakorter Genfis c) Algul ei võetud liikmeks kaotajariike d) NSVL sai liikmeks alles 1934 e) USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja
Suur tähelepanu imagole. Kommunism hakkas tugevnema, ta oli selle vastu. 9. II maailmasõja eellugu: Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sammud maailmasõja suunas. Saksamaa Jaapan Itaalia Versaille lepingu Hiinasse Läks Etioopiat täitmise sissetung. vallutama. keeldumine. Julmad võtted. Taastas relvatööstuse. Rahvasteliit ei suutnud kinni hoida. Saksa rahval on vaja ruumi, kus elada. Molotov- Ribbentropi pakt. Poola sõda. 10. Hispaania kodusõda kui II maailmasõja peaproov. Riigis olukord rahutu. Väga verine konflikt- 1000000 hukkunut. Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Kindral Franco sai võimu. 11. MRP: sõlmijad, aeg, eesmärgid ning tähtsamad punktid.