aseesimees V. Päts). 20.saj. alguses Eestis moes jugendstiil ja sümbolism, sellega seotud ka rahvusromantism- Eestis Kalevipoja, rahvariietes tegelaskujude kujutamine. Enne I ms võib Eesti kunstis näha impressionismi, kuigi veel haruldane. Impressionistid - V. Ornisson- Viljandist - P. Burman- vaimuhaige, vend viis tööd Eest kunstinäitustele, õppinud Riia kunstikoolis V. Puruitsi juures impressionismi. A. Laikmaa - Mõnes töös impressionismi, enamasti rahvusromantism, hiljem realism - Tööd pastellkriitidega - Keskne kunstnik Eesti kunstielus, polnud nii mitmekülgne kui Raud - 20ndatel, 30ndatel palju maastikumaale, mis seotud Läänemaaga - Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, kauem Düsseldorfi kunstiakadeemias, ei lõpetanud, liiga kannatamatu õlimaali jaoks, teda ärritab pruunikas värvitoonis maalimine. - Eestis pöördub erksamate värvitoonide poole- portreed, rahvuslikud maalid
ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal
- Leiti et ilu aluseks on vormi tulenemine funkasioonist ja materjali omadustest - Juugendstiil pani aluse tööstuskunstile ja oli funksionalismi eelastmeks. 8. Iseloomustage A. Beardsley loomingut, tooge näiteid - Juugendlik ornamentaalsus, äärmiselt ilutsev - Mõnikord dekantlik - Must-valge graafika - Näit: “Salome Ristija Johannese peaga” (Must-valge, ornamentiline, müstiline, veidi karm) 9. Mis on rahvusromantism? Kuidas avaldub? Nim mõned tundumad autorid, iseloomustage nende teoseid. - Levis Põhja-Euroopas, eriti nende rahvaste seas, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Näit: Soome ja Norra - Väljendas kollektiivseid ideaale, tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogiategelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. - Lõid mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest.
Tema hooned on suured ja rohmakad. Nurgelised ornamendid kuhu on põimitud taimemotiiv ja muinasjutulised elukad. Tema maja on ka Eestis Draamateatri vastas. Kavand Suur Tallinn. Tähtis esindaja oli kujutavas kunstis Akseli Gallen-Kallela. Tema on meie Kristjan Raud. Ta on illustreerinud Kalevala. Algselt oli ta realismilähedane maalija, aga hiljem avastas ta , et rahvaluule maailm, nõuab tinglikumat lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema
Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley Gustav Klimt Jan Toorop Ferdinand Hodler Rahvusromantism - Saksamaalt lähtus ideoloogia, et rahvaste ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus, mille alustalaks on omakorda rahvuslik kultuur. Iseseisvusele otsiti õigustust ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikud kunstnikud täitsid rahva ootusi. Pidasid väärtusteks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Rahvusromantism väljendab kollektiivseid ideaale ja käsitleb oma rahva mütoloogiat rahvusliku ühtsuse sümbolina. Eriti tugevalt on rahvusromantism esindatud Norra ja Soome kunstis (seal polnud oma riiki). Norra kunstnikud olid algselt realistid, kuid varsti asendus objektiivne kujutamine ülistamise ja fantastikaga. Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest. Soomes oli kunst venestamise tõttu ka vaimse vastupanu vahend. Soome
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : ...
Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tuntumaid teoseid, iseloomusta neid. Katalaani arhitekt, Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Sagrada Familia kirik, Güelli park 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili?
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (...
Vähendati ka ruumilisust. Tuntumateks kunstnikeks oli Claude Monet (pilt „Impressioon. Tõusev päike“) ja A. Rodin (pilt skulptuur „Mõtleja“ võib olla ka sümbolistlik). Eestlastest tuntum oli Ants Laikmaa. SÜMBOLISM JA RAHVUSROMANTISM Sümbolism tekkis 19. ja 20. saj vahetusel Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut väljendamist, käsitlesid meelsamini suuri ja igavesi teemasid. Sümbolism soosis fantaasiat, mis avaldus süžeede väljamõtlemises. Kunstnikele oli tähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on kujutatud. 19. sajandil hakkasid kujunema rahvusriigid. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi, nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis
Küsimused 1. L. Tolstoi loomingu iseloomustus Õppis Kaasani ülikoolis õigusteadust, kuid jättis selle pooleli ja asus oma mõisat valitsema, üritades teha majanduslikke ümberkorraldusi ja parandada talupoegade elujärge. Selle kõigega kaasnes ,,õige" elu otsingud, lootused ja pettumused. Noormehe huvi kirjandusliku loometöö vastu algas päevikupidamisest, st. olid tema esimesed katsetused autobiograafilised. 1851. aastal ilmus jutustus ,,Lapsepõlv", tüüpiline pilt aadlinooruki elust. Järgnesid ,, Poisiiga" ja ,,Noorus". See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades,...
● Eklektika - erinevate stiilide segu Chateau Frontenac Quebecis Villa am Bernsteinsee Juugendstiil Art noveau, modern art Ühtne stiil arhitektuuris, sisekujunduses, mööblis, tarbekunstis, kujutavas kunstis ja graafikas ● Loodusvorm, väänleva taime motiiv, peen V. Horta, A. Gaudi - “Sagrada familia” Kujutavas kunstis taime motiiv, kujutised tasapinnalised, ümbritsetud musta kontuuriga G. Klimt - “Suudlus” Maalikunst 19. saj lõpp ● Rahvusromantism Temaatika: rahvuseeposed ● Gallen - Kalevala ● Kalevipoja temaatika Eestis O. Kallis N. Triik K. Raud - Kalevipoja kujundus K. Raud “Kalevipoeg põrguväravates” Sümbolism ● Kunst (maailm) on müsteerium ● On igavesed teemad: sünd, armastus, elu, haigused, kannatused, surm ● E. Munch - “Karje” Modernism ka avangardism ka moodne kunst 20. saj Tunnused: ● Uute kunstivoolude pidev vaheldumine
esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase Aubrey Beardsley (,,Salome Ristija Johannese peaga" tehtud O. Wilde ,,Salome" ainetel )mustvalges graafikas ja austerlase Gustav Klimti (,,Juudit")maalides. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades Sümbolistidele olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud kosmopoliitsed teemad. Rahvusromantism seevastu tahtis väljendada rahva ajaloo, rahvaluule ja ajaloo tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Rahvusromantism kujuneb eriti populaarseks väiksemates Euroopa riikides, Balkanil, Skandinaavias. Norra maalikunstikud tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega. E. Werenskiold ,,Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale". Norra looduse ja inimeste omapära. Realistlik. Hiljem hakkas aga paljude kunstnike töödes asenduma erapooletu
aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 1. Ants Laikmaa ja rahvusromantism /ateljeekool O. Kallis jt , Vikerla/ Ants Laikmaa (5. mai 1866 – 19. november 1942) oli eesti maalikunstnik. Nime eestistamiseni 1935. aastani kandis ta nime Hans Laipman. Laikmaa õppis 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus.
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
Puhas, kõlav värv, FOOVIDE RÜHMITUS prantslased kunstnikud: Henri Matisse „tants“ Raoul Dufi „rannas“ ekspressionism- rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner „Marcella“ ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. räigeid värvikontraste, oma meeleolude välendamine, dramaatika, lihtsustatud, üldistatud, graafika/ K.Rotluff „sissesõidutee“ Egon Schiele „perekond“ PÕHJAMAADE RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM 19.saj sai tuge uusromantismi ideoloogiast, eksootika, ürgne primitiivsus, reaalsed objektid või esemed või siis ebatavalised väljamõeldud olendid, SÜMBOLISTID lõid nukraid, igatsevaid, luulelisi unelmaid või süngeid õuduspilte KUNStnikud: A.G. Kallela (lemminkäineni ema) M.Cirlionis (kuningate muinasjutt) RAHVUSROMANTIS: rahva ja ajaloo tegelased kangelastena ja rahvuslike sümbolitena, Norra, Soome, väljendab kollektiivseid ideaale, maalid dekoratiivsed
arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks on süntetism. Nii hakati nimetama maailimisviisi, kus peaagu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja stiliseerimist esines aga ka selliste kunstnike loomingus, kes ei kujutanud sümbolistlikke süzeid, vaid oma kaasaega. 3) RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena
· · JUUGENT · 19 ja 20 sajandi vahetuse kunst. Perioodi jääb ka postimpressionism. Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske. Ideoloogias levis sümbolism (kirjandus ja kunst). Sümbolistid maalisid väga erinevalt, aga neid ühendas temaatika, suured eksistentsiaalsed teemad. Surm, sünd, elu igikestvus, looduse ringkäik, erootika. Sümbolismiga kattus osaliselt rahvusromantism. Uus romantismi kandepinnaseks oli uus ideoloogia, mis religioossus, pettumine kaasajas, paralleelselt sellega, et osad uskusid tehnikaimesid, kes väitsid, et teadus ja tehnika ei lahenda kõiki inimeste probleeme. Ühiskonna areng ei ole teinud inimesi põrmugi õnnelikumaks. Levisid rahvuslikud ideed, need olid eelkõige piirkondades, kus rahvas alles hakkas ärkama (soome, eesti, norra, saksamaa, itaalia) Sinna alla läheb ka juugent, mida
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris. See tähendas enese ümbritsemist mineviku elementidega, mis pidi aitama paremini mõista ka oma rahvuse olemust. Saksa uurija Klaus Döhmer on nimetanud XIX sajandi historitsismi põhiliste tunnusjoontena pluralismi ja eksplikatiivsust. Hoonete juures ka...
17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
kohta? 1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend." J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.- 19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed? käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest")
(keskkonnakaitse, tervishoid, popkultuur). Vandenõukultuuri iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium, hiljem ka arhiiv; Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste
Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan raud, ants laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni eestis nähtud realismiga. Raua loomingus liitusid rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja kalevipojast leitud teemad, tema tegi ka kalevipoja illustreerimise. Laikmaa võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses impressionismi heledus ja maalilisus, varsti soome rahvusromantism ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud. Pastelltehnikas portreed ja maastikud. Eesti kuulumise tõttu vene koosseisu oli Peterburis kõrge kunstiakadeemia, kus õppisid E.r.k alusepanijad. Alusepanijateks olid Weizenberg, Kõler , Adamson. Kõleri idealliks oli küll vene akadeemiline maalikunst, aga mitmetes väiksemates töödes oli lähedal realismile. Skulptor weizenbergki areenes realismi suunas, Adamson teine
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid (Prantuse Suur revolutsioon), romantismil kaks suunda: universaalromantism (ühendas neid romantikuid, keda võlus loodus, maailmahing, kunstigeenius), rahvusromantism (köitis eeskätt rahva ajalugu, keel, huvi folkloori vastu), loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus, kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes? Peategelane romantismi vaimust kandev, üksik, idealistlik, kompromissitu, emotsionaalne, heitliku meelega. Lihtsa kultuuri, maaelu, laste ja armastuse idealiseerimine. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Epistolaarne tekst. 31
Nad ei loo oma stiile, vaid toovad stiilid eestisse Töötab ennekõike pastelliga. Loovad palju paraadportreid Capri - innustab katsetama Itaalia poiss - Enamus looming on impressionistlikus vaimus Talvemaastik - Kristjan Raud 1865-1943 - faktid slaidil Oli rahvusromantismi aeg - Kalevipoja illustratsioonid Paul Raud - eelkõige akademistlik Töötab ennekõike söe ja pliiatsiga Paber ja kartong - pole raha osta head lõuend Põhjamaadest rahvusromantism ja saksamaalt ekspressionism Ka õppejõud, aitab luua teist põlvkonda kunstnike Nikolai voldemar Triik 1884-1940 Pallase aluspõhi impressionistlik Palju portreid, hinnatud portretist Suuremad jämedamad pintslilöögid eristavad realismist Juugendlik Noor Eesti kujundus Kasümbolism on esindatud Tõusva nooruse ees Deemon sümbolistlik Märter ekspressionistlik Jaht Paljud stiilid põimuvad tema teostes kokku Konrad Mägi Hinnatakse andekaimaks eesti kunstnikuks Norra maastik -
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
sajandi lõpus ja kestis kuni 19. sajandi keskpaigani. Romantismiajal valitses tunnetekultus. Romantistid uskusid, et kunst toob inimest lähemale mõistmatule ,,asjale iseendas". Nad ihalesid müstilise ja tumeda poole, huvitusid kaugetest kultuuridest. Loodus on osa maailma hingest. Schelling soovis ühendada hinge ja mateeria, uskudes, et kõik loodus on ühe maailma hinge väljendus. Ta uskus ka, et loodus on pidevalt arenev, justkui lill, mis avab oma õienuppu. Teine pool romantismist oli rahvusromantism, mis keskendus rahva ajaloole, kultuurile ja keelele. Algas rahvakunsti kogumine, folkloori põimimine kunsti. Alberto räägib, et võib-olla on tema Sofiega ainult osa Albert Knagi hingest. Või on nad kõik hoopis ühe teise raamatu sees, mis räägib, kuidas Alberto saadab Sofiele kirju filosoofiakursuse näol. Hilde tunneb, et ta peab isaga rääkima, et mees on varjumängudes liiga kaugele läinud. Hegel arvas, et kõik teadmised on inimeste teadmised, et ei ole olemas kättesaamatut tõde
Rohkem juugendlik on Otto Wildau Taagepera mõis 1907-12 Iseloomulik: kindluse arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega Oli vaja suure sildega ja kõrgeid ruume, seega oli raudbetoon vajalik. Kasari sild 1904 Eesti esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913 Historitsism, rahvusromantism. 2 suunda : üks kopeeris läänelikke stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti esile tõstev suund (esindajad puitpitsiga hooned). Tekkisid tallinnasse tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstuskohta, odav tööjõud, odav maa. Mõisad. Eesti on mõisa arhitektuur suurejooneline, lihtsad karjamõisad. Viinavabrikud. Mõisated kasutati gooti stiilist lähtuvat arhitektuur ( nt. Sangaste mõis- pseudogootika). Nurgatornid jne
- Sümbolism ja juugend kattuvad; postimpressionism prantsusmaa kontekstis (mujal levis alles impressionism). Pm pole ei stiil ega vool neid ühendab ainult kaks asja : nad on olnud impressionistid; nad on sellest eemale tõukunud ja tihti eri suundades (i's pettunud, suhe i'ga negatiivne, igaüks loob oma stiili millel on euroopa järgmiste aastate kunstile suur mõju). Pm kui lokaalne prantuse fenomen. - Rahvusromantism omane põhja ja ida-euroopa mõningate rahvaste kunstile Sümbolism. Pierre Puvis de Chavannes (1824-1898), Ristija Johannese pea maharaiumine Akadeemiline stiil, teemad! piiblist tuntud lugu isikupärase tõlgendusega Pierre Puvis de Chavannes . Vaene kalur (tasapinnalisem, tõsteud foon, taimestik läheneb juba ornamendile, kummaline süzhee)
Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas
- sündis Lõuna-Norras kaupmehe perekonnas - 15aastasena alustas iseseisvat elu apteekriõpilasena - esiknäidend „Catilina“ (1849) – sündmustik roomas I sajadil e.m.a ; nimitegelane on vabaduse eest võitlev kangelane Tema sulest 25 näidendit Jagunevad: - rahvuslik-romantilised mitteteatraalsed värssnäidendid - realitslikud proosas kirjutatud probleemnäidendid - sümbolismist mõjutatud näemusnäidendid Varasem looming - valitses rahvusromantism - teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest - võttis osa poliitilisest ja kultuurielust - töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina - ka kaasaegsem looming - tema näidendis naturalismi tunnusjooni (rõhutab pärilikkust) - filosoofilised värssdraamad: „Brand“ (1866), „Peer ja Gynt“ (1867) Muutunud looming (1970ndatest) - nüüd draamad proosavormis - kaasajateemalised, psühholoogilised
17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
Kangelane on üksi vastamisi ühiskonna arvamusega. Romantismi taustaks ja läbivaks jooneks on revolutsioonid. Üheks tähtsamaks taustaks Prantsuse Suur Revolutsioon. Romantism hindab keskaja kultuuri, taasavastatakse kristlik müstika, gootika stiil. Gooti romaanide zanr on õudne ja müstiline armastuslugu. Romantismil kaks suunda: 1) universaalromantism ühendas neid romantikuid, keda võlusid loodus, maailmahing, kunstigeenius, looduseigatsus, loodusemüstika 2) rahvusromantism köitis eeskätt rahva ajalugu, keel ja rahvalik kultuur, huvi folkloori vastu. Tähtis rahvuslik mütoloogia eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal. Romantismiajastu maalikunstis on kesksel kohal portree. Loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel. Loodust kujutati idealiseerituna. Hing pole mitte ainult inimesel, vaid ka loomadel ja kividel. Kirjanduses valdavalt sentimentaalsed romaanid, draamad, tragöödiad, ajaloolise vabadusvõitluse teemad, rahvuskangelased. 30
Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts. Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena,
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism. ,,Die Brücke" Kubism. Picasso, Braque, Gris Futurism. Boccioni, Carra Abstraktsionism. Kandinsky, Mondriani, Malevits Dada. Duchamp, Arp Sürrealism. Ernst, de Chirico, Dali, Miro 23. Eesti kunst 20. sajandi alguses K. Raud, Laikmaa, Mägi, Triik, Koort, Kallis, Hellat 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
