Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Ühenduse ülimuslikkus: ühendusesisesel kaubandusel ning ühenduse toodetel on eelisseisund Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase Maailmaturuhind – impordihind – sekkumishind – künnishind – juhthind
· Avalikud ja kahjuliku - näiteks sigaretid, relvad · Avalikud ja kasulikud rasestumisvastased vahendid, akneravimid ja dieeditooted · Oluline määrata täpne sihtrühm, et promotsioon toimuks ainult selles rühmas ja laiema avalikkuse ette ei jõuaks TOOTMISKAUBAD Materjalid ja koostisosad · Ettevõtte toodangu koostisosad · Toormaterjal kasutatakse muutmata kujul mingiks muuks asjaks nt puuvill riiete jaoks · Müüakse otse tootmisettevõtetele · Olulised hind ja teenindus · Koostisosad lähevad mingil määral ka lõppturule nt rehvid on autotööstuse koostisosad aga neid saab osta ka eraldi Kapitalitooted · Suured ja olulised tootmiskaubad, kaudselt sisendid aga siiski ei lähe valmistavate toodete sisse · Ehitised ja sisseseaded tootmishooned, maa, suuremad tootmismasinad.
· Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) 20 · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele · Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega · PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase Maailmaturuhind impordihind sekkumishind künnishind juhthind
· Riis Suuremad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan ja USA · Kohv Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia. · Tee Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia. · Suhkruroog Suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · Puuvill Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika 59. Iseloomusta etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. Selgita maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; Miks on maailmas terav toidupuudus? Aafrikas L.- Am. Andides, Lõuna-Aasias · Rahvaarvu kiire kasv ei jätku maad · Põllumajanduseks ebasobiv kliima · Traditsiooniline algeline tootmisviis
· Rahanduslik solidaarsus: CAP kulud kannab ühendus 86.EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) 20 · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 87.Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted) · Ministrite Nõukogu kinnitab igal aastal miinimum ja maksimumhinnad põllumajandustoodetele · Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega · PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase Maailmaturuhind impordihind sekkumishind künnishind juhthind
kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond jumala asemikuna maa peal oli keiser riigiusundiks oli päikesekultus
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). Carlota Perezi teooria kohaselt toimub tehniline innovatsioon kindlates tsüklites, seni on olnud viis tsüklit. Esimene oli 1771. aastal alanud töösturevolutsioon, mille märksõnadeks on odav puuvill ja kanalid. 1829. aastal tegi ilma odav süsi, arenes raudtee ja post. 1875. aastal hakkas arenema inseneriteadus, elekter, keemia jne. 1908. aastal tegi ilma masstootmine. 8 1971. aastast võime täheldada infotehnoloogiaajastu algust. Järgmine on tõenäoliselt bio- või nanotehnoloogia. Kuid praegu oleme infotehnoloogiaajastu poole peal ja uueks
geograafiliste avastustega. Selle tulemusena portugali ja hispaania kaupmehed paljunesid tile kogu maailma ning alustasid Ameerika koloniseerimisega. XVII sajandil (asutatud 1602 kuni 1798) Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C. või VOC) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning XVI ja XVII sajandite suurim ettevõte. '1 kuulus neile maailma vanim aktsia -- 1606. 4 VOS kauples (tee, vask, hõbe, tekstiil, puuvill, siid, keraamika, vürtsid ja oopium) Jaapani, Hiina,Tseiloni, 4 Indoneesia ning monopoliseeris nende Vaikse ja India ookeani maadega kaubanduse. XIX sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. XX sajandiesimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga seda, et kui kalevitootmist tabas raskus, siis oli suurel osast rahval halvasti. Sitsiiliast levis puuvillase kanga valmistamine. Puuvill jäi siiski veidikene eksootiliseks materjaliks. L-Saksamaal toodeti kuulsat lõuendit, ehk linast kangast. Siidikangast toodeti Prantsusmaal. Maavarade tootmine: millised maavarad, kus ja kuidas. Töö tootlikkus Rauda sulatati siin-seal üle Euroopa, kus vähegi toormaterjali leidus. Toodang oli ka üsna väike. Kasutati soomaake või madala rauasisaldusega maake, enne kui arendati välja keerukamate, sügavamatel asuvate maakide kättesaamise tehnikad. Kogu Euroopas toodeti 1400
Hiina, Bütsants ja Sassaniidid olid tugevaimad riigid nende kaasajal; Hiinas oli võimul Tangi dünastia. Sassaniidid teenisid transiidist, maksud 10%, luksuskaupadelt aga lausa 1000%; kaubad liikusid ülesostmise teel. Hiinast tulid siid ja siiditooted; Indiast vürtsid, elevandiluud ja vääriskivid; Egiptusest tekstiil; Süüriast klaas ja väärisesemed. Sassaniidid ise tegelesid peamiselt riisikasvatuse ja siidi tootmisega . Sisse toodi viinamari, tattel, lina kanep ja puuvill. Sassaniidide aja lõpuks toodeti ise juba väga palju asju: siid, tekstiil, Pärsia vaibad, nahad, pärlid Pärsia lahest, metalli ja juveelitooted, vill; toiduainetest: vili, oliiviõli, dattlid, rosinad ja muu kuivatatu. Kaubanduse üle oli riiklik kontroll, soodustades samal ajal kaupade liikumist infrastruktuuri väljaehitamisega. Kuningas oli pooljumalikustatud kuningate kuningas, mille araabia kaliifid hiljem üle võtsid.
EKP on pädev aasta jooksul ei tohi ületada kolme välja andma vajalikke õigusakte põhikirja ülesannetega · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, antud ulatuses. suhkur, piim, piimatooted, loomaliha) EKP-l on pangatähtede ja mõntide emissiooni · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) ainuõigus. · Otsetoetused ( õliseemned, lina, puuvill, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse ( teatud puu- ja juurviljad) 83. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni riigid, eurotsooni riikide euroalaga ühinemise ajaline järjekord 88. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
Kirjutati alla biodiversiteedi lepingule, kus püütakse leida lahendusi looduse mitmekesisuse kaitse ja kasutamise küsimustele. Eluslooduse varude säästlik tarbimine Uued rahastamisviisid Vahendite ümberpaigutamine Majanduslikud ja õiguslikud eeltingimused Tehnoloogiate tagamine arengumaades Loodusliku mitmekesisuse kaitse Uurimis, selgitus ja seiretööde laiendamine. GMOd kasutatakse kõige enam põllumajanduses nt sojauba, mais, puuvill, raps. Ettevaatusprintsiip - põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet.
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Mais soe kliima, kardab külma, vajab rohkem sademeid kui nisu. 29 Suurimad kasvatajad USA, Brasiilia, Hiina Riis soe ja niiske kliima. Suurimad kasvatajad Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, (Euroopa: Itaalia) Kohv Ekvatoriaalne vööde, väga niiske kliima. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Indoneesia. Tee Suhkruroog niiske kliima. Suurimad kasvatajad India, Hiina,Tai Puuvill troopiline agrokliimavööde. Suurimad kasvatajad Brasiilia, Pakistan 57. Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused ja esinemispiirkonnad Arenenud riikides on ületootmine. Osa saaki hävitatakse. Samas arengumaades on nälg ja inimesed on alatoitunud. Toiduained on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20
puoli (tila) pool (ruumi kohta) puolikas poolik purjevene purjepaat purkki purk pusero pluus puu puu puutalo puumaja puutarhaihminen aiandushuviline, nn. "aiainimene" puuvilla puuvill puuvillainen puuvillane pyrkiä üritada, proovida pyry tuisk pyryttää lund tuiskab pystyttää püstitada pysyä püsida pysähtyä peatuda pyyhe käterätik pyyheliina käterätik
Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 58. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; 59. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 60. selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab esinemispiirkondi; 61. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
Endale kasvatatkse hirssi ja juurvilju. Natuke kasvatatkse ka veiseid ja väikeloomi. Selle piirkonna probleemiks on toidunappus, kuna kohalik tootmine o algeline ja sõltub paljuski loodusoludest. Hommikumaad Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niiskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautsuk). Ida-Aasia Põllumajadnusliku maad on vähe, inimesi on palju. Kliima on suhteliselt soodne. Jaapan--industriaalse ühiskonnaga riik, esineb loomavabrikuid, vähesel määral ka suurtalusid.
Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused,
majandus on võrreldes enamike Lähis-IDa riikidega nõrk, seda suuresti seetõttu, et riigil on väga väikesed naftavarud. Jeemeni naftavarud arvatakse lõppevad 2017. aastaks. Umbes neljandik sisemajanduse koguproduktist tuleneb põllumajandusest. Sellest hoolimata impordib Jeemen üle 60% oma toidust. Umbes 20% elanikkonnast kannatab toidupuuduse all. Põllumajanduses on üle poole tööealisest elanikkonnast. Peamisteks kasvukultuurideks on kartulid, datlid, nisu, viinamarjad, oder, mais, puuvill ja köögiviljad, kuid ainult osa saagist kasvatatakse müügiks. Sama käib ka lammaste, kitsede ja kaamelite kohta. Kohvi, küpsised, seesami seemned, suhkur , mesi ning kuivatatud ja soolatud kala eksporditakse. (Culture of Yemen 2012) Suuri alasid Jeemenis kontrollivad mässulised liikumised valitsuse asemel. Rahvuslik valitsus juhib pealinna ja suuremate linnade elu, kuid kaugemad alad jäävad võimu alt 28 välja
Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks
võipakk säilib kuni aasta. Õhuhapniku mõjul tekib või pinnale kiiresti kollane kiht, mis on ebameeldiva maitse ja lõhnaga.(Ibid.) - Taimne õli on vees lahustumatu ja toataemperatuuril vedel taimne rasv. Inimesed on kasutanud õli juba iidsetel aegadel, õlide kasutamine erineb riigiti ja kultuuriti. Toidu valmistamisel kasutatakse palju kaunviljadest (soja, maapähkel), seemnetest (päevalill, raps, puuvill, lina), teraviljast (mais), viljadest (oliiv, palmipuu, Kreeka pähkel, viinamarjaseemned) saadud taimseid õlisid. Euroopas eelistatakse oliivi-, rapsi, päevalille-, soja- ja maapähkliõli, Kanadas on kõige populaarsem rapsiõli, Vaikse ookeani maades kasutatakse peamiselt palmipuu- ja sojaõli. Eestis on hakatud tootma rapsiõli omakasvatatud rapsist, kuid müügil on ka teiste maade õlisid.
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
See taimes toodetav ensüüm on Saksamaal ja Prantsusmaal kliiniliste katsetuste lõppjärgus ning selle turuletulekut on oodata 2004. aastal. 11. Milliseid geneetiliselt modifitseeritud põllukultuure kasvatatakse maailmas kõige rohkem. Loetlege vähemalt viis. geneetiliselt modifitseeritud herbitsiiditolerantne soja 61% (41,4 milj. ha), millele järgnes transgeenne Bt-mais (23%, 15,5 milj. ha) (JOONIS 3). Valdavate GM põllukultuuride hulka kuuluvad veel geneetiliselt modifitseeritud puuvill (11%, 7,2 ha) ja geneetiliselt modifitseeritud raps (5%, 3,6 milj. ha). Lisaks neile kasvatatakse laialdaselt transgeenset suvikõrvitsat ja papaiat, ülejäänud liike märkimisväärselt vähem. 12. Kirjeldage RoundUp Ready soja genoomi sisse viidud võõrjärjestusi ja selgitage, kuidas see on lähtetaime omadusi muutnud. esimene geneetiliselt modifitseeritud soja, töötati välja 1996. aastaks. Kaitseb end glüfosfaati sisaldavate herbitsiidi Roundup(R) vastu. JOONIS 8
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
.......puhastusaine........ kulu * tarviku eest hoolitsemine Mikrokiud kogub mustuse endasse. Puuvill kogub mustuse pinnale. lk 53 ikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristustarvikud - VII Koristus
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained, nende molekuli otstes on epoksü-rühmad: Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril,
Temast saadavat kummit nimetatakse silikoonkummiks. Tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
?? 3.Am. Üh. 19. sajandil · Viikingid avastasid Am a 1000 · Kolumbus taasavastas 1492 · USA huvisfäär on Ameerika manner, mitte sekkuda Eu asjadesse(J. Monroe doktriin) · 19. saj suurenes USA territoorium 3 korda, loodi 23 osariiki · Elanikke 1790 3,9 mil; 1860 31,4 mil · Reservaadid kinnine ala, kus pidid elama indiaanlased · 1848 kullaväljade avastamine Californias · Lõunas istandused, plantaatorid monokultuur puuvill + suhkrupeet, tubakas · Põhi farmid, vabrikud, masinaline tootmine, kujunes välja transpordivõrk · Raudtee 1920-30 sidus erinevad piirkonnad ühtseks tervikuks · Lääne aladele liikusid nii Põhja farmerid kui Lõuna plantaatorid = kujunes vastuolu orjuse küsimuses · 1808 keelati orjade sissevedu USAsse · 1860 oli 4 mil orja · Põhjas levis orjusevastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine lääne aladele ei tohi levida orjus
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
vormide arvel. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Ultraviolettkiirgus elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on 0,050,38 µm. U-l on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Päikese u-e toimel tekkis esmases õhkkonnas hapnik, praegusajal atmosfääri osoon neelab enamiku u-t. Suure annusena on u. organismile kahjulik, mõõduka annusena tervistav (D2-vitamiini moodustumine, päevitumine).
oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele. Maailmasõja eelõhtuks andis tekstiilitööstus 36%, metalli ja masinatööstus 19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
Suurt rolli edendas ka ühistegevuslik liikuine maal. Maale jõudis elekter. Peamistes väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa, (Soome, Rootis). Väljaveos olid põhiosa põllumajandussaadused (või, peekon, muna), siis metsamaaterjal ning tööstustoodang (tekstil, paber, põlevkivi). Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi, puuvill, naftasaadused) 1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed. VÄLISPOLIITIKA Eesti tunnustamine 1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga. Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest tunnustamisest hoiduti.
Autotootjad nagu Benz ja Daimler ehitasid esimesed sisepõlemismootoritega sõidukid ning koheselt tekkis vajadus kautšuki järele, millest sai kummi valmistada. See pole aga omane kultuur Aafrikale, vaid pärineb Brasiiliast. Maailmaturu kõrged hinnad viisid kautšukikasvatamise Aafrikasse. Umbes 1910. aastaks hakkas kautšukikasvatus aga enda tähtsust kaotama ning kolis üle Kagu-Aasiasse. Oli ka palju muid põllumajanduskultuure, nt maapähkel, sisal (Aafrika kanep) kohvipuu, puuvill jms. Nende kasvatamisel olid kõigil aga oma raskused. Kohvipuu kasvatamine võtab nt neli aastat, mille jooksul võib tekkida palju probleeme, aga tegu pole üldse odava kultuuriga, nii et seda osta pole kerge. Troopilised majanduskultuurid kasvasid üheks peamiseks majandusharuks, aga emamaad oli kaalunud kaht võimalust: sõltuda kohalikest talupidajatest ning nende määratud hindadest või tõrjuda aafriklased välja enda omandusest
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Kodu pakub sotsiaalselt ja kultuuriliselt organiseeritud tarbimiskonteksti. Kodu ja kodune maailm on kinnitanud kinkimise ja tasuta andmise erinevust kommertsmaailmast, kuid samal ajal jäänud sellega tugevasti seotuks. XIV XV XVI XVII XVIII XIX XX XXI RAHVUS- vürtsid Koloniaalkaubad, Puuvill, kestvuskaubad Kauba VAHELINE stimulandid, portselan ket ÄRI suhkur TOOTMIS- Ratsionaliseeritud, Ettevõtjad askeetlus Fordism Post-Fo VIISID koloniaalne, istandused RAHA- rahamajandus Krediit tarbijakrediit SÜSTEEM
Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
