PUUVILL Toore (puu)villa keemilised koostisosad: Tselluloosi: 80-90% Vesi: 6-8% Vahad ja rasvad: 0.5 - 1% Proteiinid: 0 - 1.5% Pool tselluloos ja pektiin: 4 - 6% Tuhk: 1 - 1.8% Puuvilla keemilised koostisosad: Tselluloos: 91.00% Vesi: 7.85% Protoplasma, pektiin: 0.55% Vaha, rasva asendaja: 0.40% Mineraal soolad: 0.20% Puuvill- on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Veel Puuvilla omadusi: · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · KUUMUSELE VASTUPIDAV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST t...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMA RAHVUSLIKU KÄSITÖÖ OSAKOND RAHVUSLIK TEKSTIIL PUUVILL Referaat Helen Priks Viljandi 2012 MIS ON PUUVILL? PUUVILLAPÕÕSAS ON SOOJALEMBENE PÕUAKINDEL TROOPIKATAIM. SELLE VILI ON KUBAR, MILLES OLEVAID SEEMNEID KATAVAD PIKAD ÜHEREALISED TSELLULOOSIKIUD. PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID.
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga.
Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitud maailma vanimad puuvillakiud, umbes 7800 aastat vanad Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett. Kui puuvill on kasvatatud tugeva niisutuse aladel, kulub vett kuni 5800 liitrit särgi kohta TÄNAN VAATAMAST!
(aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles
nõrgemaks. 10. Keemiline Sobib kemopuhastus. Talub hästi Mõnede toodete Põhimõttelis- puhastus kemopuhastuses ja puhul elt samuti kui plekkide eemaldamiseks soovitatakse puuvill. kasut. Lahusteid. keemilist puhastust. 11. Pleegitamine Täiesti valgeks Katkestab Pleegitatuna pleegitamise kiud diseelfiidsidemed. Võib valge, muidu
päikesevalgust hästi. Hooldus: Polüestertooted on eriti kergesti hooldatavad ja tavaliselt 40oC temperatuuril masinas pestavad. Nad kuivavad kiiresti ja neid võib triikida keskmisel kuumusel (2 punkti). Polüestrist tooteid ei tohi liiga kuuma triikrauaga triikida, vastasel juhul toode sulab. Täispolüestrist tooted tõmbavad palju mustust külge ja neid tuleks võrdlemisi tihti pesta, vältimaks toote hallikaks muutumist. Puuvill Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1-
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid ökoloogilisi tingimusi kontrolliva asutuse järelvalve all. Ökopuuvilla kasvatamiseks peab põld olema enne kolm aastat kunstväetisevaba. Taimi kasvatatakse ainult orgaanilise väetisega ja puuvillaõisi korjatakse käsitsi. Tulemuseks on väiksem maa- ja veevara koormamine ning puuvilla parem kvaliteet. Tänu sellele saadakse suurepärase kvaliteediga puuvill, mis on eriti nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib allergikutele. Green cotton - Taani trikoomärgis, töötlemisel ei ole kasutatud kemikaale. Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. 4
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill
LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist ...
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda.
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
VENITATAVUS kirjeldab kiu pikenemist, kiu venitamisel kuni selle katkemiseni. ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud. Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul. Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele. NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem. *KIU TERMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel temperatuuridel. MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES:
Vajab kasvuks palju vett. Kasutatakse rohkelt pestitsiide. Ajalooline aspekt afroameeriklaste orjastamine. Huvitavat Igal seemnel võib olla kuni 7000 kiudu. Esimene Hiina paber oli valmistatud puuvillast, nagu ka USD rahatähed tänapäeval. Vanimad tõendid puuvilla kasutusest pärinevad 7000 aasata tagusest ajast. Kuigi väljendit "Egiptuse puuvill" kasutatakse eseme kõrge kvaliteedi väljendamiseks, siis ehtne Egiptuse puuvill on äärmiselt madala kvaliteediga. Puuvillakiud on suurim teadaolev taimerakk. USA ja Euroopa vaheline puuvillakaubanduse katkemine kodusõja ajal põhjustas Euroopas suure kriisi. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/File:CottonYield.png http://yourgreenreview.com/2008/07/conventionallygrowncottonpart1pesticides/ http://83coppersun1.wikispaces.com/Life+of+Slaves+in+Antebellum+America http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/181 http://www.organicnaturenews
Sissejuhatus Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood lõpus ja 19.sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses,tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palga...
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine
. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan.............................................................................................................. 3 Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4
ühendatud elementaarkiududest n: lina, kanep (Pektoosi koostisosana kuulub ta pea kõigi taimede rakukesta koostisesse, on kiude ühendav.) Filamentkiud - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad. Staapelkiud - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Puuvill (seemnekiud)(CO, Bw)- arenevad taime seemnes ja nende ülesanne on taime seemnete viimine uude kasvukohta. Kiud koosneb põhiliselt tselluloosist. Korjatakse nii käsitsi kui ka masinatega. Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan. Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks. Merseeritud puuvill on valmistatud keemiliselt töödeldud lõngast, mis tugevdab kangast ja annab sellele hea värvipüsivuse. Merseerimine vähendab ka lõnga kokkutõmbumist hiljem pesus ning annab valmistootele läiget. Puuvill on tugev kiud ja märgtugevus on kuivtugevusest suurem. Jäik kiud, venivus on väike.
aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid-
Kiudkultuuride tähtsus Kasutatakse: Rõivatööstuses Tekstiilis Nööri valmistamises. Tähtsamad neist: puuvill, lina, kanep, dzuut. DZUUT Dzuut ehk kalkuta kanep pärineb Indiast. Kasvutingimused 25-30C, ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab
* masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6. Milliseid peamisi kultuure kasvatatakse erinevates agraalkliimavöötmetes? Polaarkliima: -
suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3
3 3 VT. http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=36&Itemid=47 6 GMO'd 2005.a. maailmas GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal James, C., 2005. <0 Jrk nr Riik Mln / ha Kultuurid 1. USA 49,8 Soja, mais, puuvill, raps, papaia 2. Argentiina 17,1 Soja, mais, puuvill 3. Brasiilia 9,4 Soja 4. Kanada 5,8 Raps, mais, soja 5. Hiina 3,3 Puuvill 6. Paraguay 1,8 Soja 7. India 1,3 Puuvill
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas
oliivipuu e õlipuu, tubakas Lähistroopiline 7-8 kuud (vajab poolkõrbed, kõrbed s-palav, t-külm vähe sademeid vähe viljakad puuvill, riis, puuviljad Yuma Kontinentaalne kunstlikku niisutust) Lähistroopiline niisked lähistroopilised s-palju sademeid riis, nisu, mais, tubakas,
kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas (raps, mais soja), Hiinas (puuvill), Indias (puuvill), Brasiilias (soja) ja LAV(mais, soja, puuvill). Kskmine aastane juurdekasv on suurim arenguriikides (ligikaudu 20%), arenenud riikides ca 5%. Kultuurtaimede geneetilise muundamise taotlusteks on:
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER......................................................
Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse alalt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud allikate loetellu. Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Puuvill on pärit indiast, sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse. Puuvill on üheaastane taim, mis kasvatab oma seemnete kaitseks koheva valge katte, mida kasutataksegi puuvilla kiu saamiseks. Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal, mis laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Sellest saab valmistada väga palju erinevaid kandaig, olgu näitena nimetatud marlit ja teksariiet
Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...
Kõige levinum on viirusresistentne muundsoja 60% müügil olevast sojast on geneetiliselt muundatud, kusjuures eelkõige laieneb kasvupind Brasiilias ja Argentiinas. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 - 2004 Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3 Puuvill 0,8 6,8 7,2 9 Raps 0,1 2,7 3,6 4,3 Papaia - <0,1 <0,1 <0,1 Kartul <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Kokku 1,7 52,6 67,7 81 Allikas: James, C, 2005 Tabel 2. Riigipõhised GM kultuuride kasvupindalad suurenevas järjekorras 2007 aastal
Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead
mööda jõgi, mis anna kindlasti teatud eelise sellele maalapile. Suuremalt jaolt tundub pinnamood tasane. Asustuste paiknemine liigub pikki teid. Asustuste vahemaad üle põldude on pikad. Maalappide kuju ja paiknemine on sarnane, pikad peenikesed alad. Taimekasvatuse harud Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid.
d) 19181920.a. toimus: · kodusõda Venemaal · kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus · kaotatati toiduainete riigile andmise kohustus e) Antandi vägede ülemjuhataja oli : · Adolf Hitler · Marssal Foch · Franscisco Franco f) Suurtööstuse eelisareng ehk: · kollektiviseerimine · plaanimiseerimine · indursraliseerimine g) Suurbiritannia põhilisteks väljaveoartikliteks olid: · rauamaak, puit, puuvill · kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus i) Mandzuuria sõja tagajärjed : ( 2x) · Hiina vallutas Mandzuuria · Jaapan lahkus rahvasteliidust · Jaapan vallutas Mandzuuria · Hiina lahkus rahvasteliidust j) Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas:
raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi. Selektiivsöötmel jöövad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud.
Vahemer pehme kunstlikku erosiooni viinamarjad, hõrendi lt eline niisutust) ohtlikud oliivipuu e d õlipuu, tubakas Lähistroo 7-8 kuud poolkõr vähe piline s-palav, (vajab vähe puuvill, riis, bed, sademei Yuma Kontinen t-külm kunstlikku viljakad puuviljad kõrbed d taalne niisutust) s-palju niisked Lähistroo sademei riis, nisu, mais, lähistro
isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Tekstiilkiudude liigitus Tekstiilkiude on kasutataud kangaste valmistamiseks tuhandeid aastaid. Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Peamiselt kasutatavad kiud olid vill, lina, puuvill ja siid. Need kiud on säilitanud oma tähtsuse tekstiiltoodetes ka tänapäeval, kuigi nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes on tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Uute kiudude areng on tekitanud mitmetel juhtudel segadust tekstiilimaailmas kiunimetuste, liigituste ja kiu määramise (identifitseerimise) osas. Segadust on suurendanud asjaolu, et paljud kiutootjad nimetavad kiudu oma nimega (tootja
saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla, orjandusliku ja peakate keskaegse ühiskonna M: püksid, tuunika kujunemine (4.-7. saj.) paludamentum, paenula Feodalismi tekkimine "segmendid" ja arenemine tablion (7.- 13. saj.) kaetud keha
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes
läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
T T T T - idarannikute mereline troopiline kliima soojushulk planeedil maksimaalne (kuni 10.000 °C) põllumajandus võimalik oaasides ja kõrbekarjamaadel troopiline idarannikute kliima niiske ookeanilt puhuvad passaadid troopiline kliima datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu lähisekvatoriaalne kliima kuiv lähisekvatoriaalne kliima põuakindlamad kultuurid savannides veisekasvatus mullad väheviljakad vee ja tuuleerosioon, muldade kivistumine niiske lähisekvatoriaalne kliima aastaringne taimekasvatus niisutatavatel maadel 3 saaki aastas
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust ning kiu lagunemine algab temperatuuril 185-205°C. Viskoos põleb sarnaselt puuvillaga. Viskoosi saab viimistleda tulekindlate ainetega, saadakse spetsiaalsed tulekindlad kiud. Tavaviskoosi triikimistemperatuur on umbes 150-170°C. Keemilisi omadusi - sarnaneb puuvillale. Vesi - tavaviskoos ei kannata keetmist. Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt
Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
