neb esialgu ikka temast enesest. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni (seega pole üksnes tuupimisest mingit kasu) (Uljas, Rumberg, 2002). Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi. (Bachmann jt 2003) Kasutatud kirjandus: Allik, J., Kreegipuu, K. (2002). Taju. Raamatus: Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6
Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest. Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile jõupingutuse varal. Tähelepanu omadused: ...
Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist, huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees ning peas. Kui on tekkinud teatud mudelid ja skeemid, siis kasutades neid skeeme,hangib inimene maailmast valikuliselt infot ning tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse õppimise kaudu. Teadmiste omandamine õppimise teel;nende korrastamine;teadmise organiseeritus inimese mälus;kuidas toimub info töötlemine
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad
Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum.ee), kuid põhiliselt kasutasin materjali Edgar Krulli raamatust ,,Pedagoogilise psühholoogia alused". Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis selgitan üldiselt, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad. Teises peatükis kekendun klassikalisele tingitusele. Ning kolmandas peatükis annan ülevaate operantsest tingitusest. 5 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD Et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega, siis on seda raske
Hinnete analüüs Esitatud andmestik sisaldab valimit tudengite eksamihinnetest (põhieksamil) ainetes Matemaatika ja statistika (üldaine kõikidel erialadel) ning Andmeanalüüs sotsiaalteadustes (ainult psühholoogia õppekavas, eeldusaineks Matemaatika ja statistika) õppeaastatel 2007/2008 ning 2008/2009 (õppejõud S. Toompalu). Andmestik sisaldab tudengi sugu, õppekeskust, õppevormi, eriala ning hindeid ülalnimetatud õppeainetes. Tutvuge esitatud andmestikuga ning leidke sobivaid analüüsimeetodeid ja töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1. Kas tudengite proportsionaalne jaotus soo järgi erinevates linnades on erinev või mitte? 2
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
..................... Oma............ eriala lõpetamisel on võimalus tööle asuda järgmistel erialadel: Müügiassistent, ostujuht, kategooriajuht, tooterühmajuht, müügisekretär, müügijuhi abi, vahetuse vanem, kaupluse juhataja või muu esmatasandi juht. Õpingute käigus olen omandanud müügitööga seonduvad teadmised ja oskused. Läbitud õppeained: Hügieen, toidukauba õpetus, tööstuskauba õpetus, klienditeenindus õpetus, suhtlemise psühholoogia, kaubanduslikud arvutused. Praktilise poole tooksin esile..........................olin 1 kuu praktikal. Minu ülesanneteks on suhtlemine klientidega ja kaupade vastuvõtmine ning väljapanek. Sobin teie kauplusesse klienditeenindajaks, kuna soovin klientidele pakkuda head teenindust ja täiendada oma erialaseid teadmisi. Oma müügi oskuste ja teadmiste täiendamiseks olen osalenud Noor Meister 2014 võistlusel. Minu headeks
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist.
kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi, kuid teoreetilised lahkhelid tekkisid õpetajal ja õpilasel juba algusest ning hiljem asutas Aristoteles ka oma kooli. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika ja poeetika. Aristoteles jaotas teadused kolmeks: 1) teoreetilised teadused 2) praktilised teadused 3) loomingulised teadused Tema loogika on Lääne kultuuri tähtsamaid osiseid. Aristoteles oli esimene, kes uuris mõtlemist mitte ainult selle sisu, vaid ka vormi seisukohast (formaalne loogika). Nagu Platonil, seisab ka temal esikohal mõiste: üksi seisev mõiste piiritleb ühte kindlat kategooriat.
interpretanti 1.1Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum) 1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. 2.3-sümbol on rajatud äratundmisele, arusaamisele, Peirce ütleb reeglile. Charles Morris-sotsioloogia, sotsiaalne psühholoogia, teoloogia. Tema jaoks oli semiootika seotud märkide arusaamisega. Lihtsustas Peirce ideid. Semioos: V,W,X,Y,Z v-märk w-interpretaator X-interpretant(a) y-objekt(tähendus) z-kontekst Gestalt psühholoogia Semioosi dimensioonid: Süntaktika-käsitleb märke nende seostes kas nende sisemise struktuuriga või teiste märkidega Semantika-märgi seos tähendusega Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt
Edasi õppima taheti minna õppima koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14. Samapalju küsitletavaist polnud veel planeerinud kuhu edasi õppima minna, oli ka neid kes seadsid kõrgema eesmärgi ja soovisid õppinguid jätkata Oxfordis või Cambridgi Ülikoolis. Erialad, mida küsitletud õppima minna tahtsid olid turismindust, õigusteadust, meediat ja ajakirjandust, meditsiini, IT'd, arhitektuuri, kosmeetikat, juurat, psühholoogia oli ka neid, kes polnud veel otsustanud, mida õppima minna. 1.2. Palk ja tuleviku soovid Küsitluses küsisime õpilastelt missugust elu nad tulevikus sooviksid ja kui palju palka nad teenida tahaksid. Küsitletavad vastasid, et tahavad tulevikus saada hea abikaasa, tervis, hariduse, sissetuleku ning, et nende elu edeneks hästi, mitte vaesuses, oli ka inimesi kes mõtlesid Eesti tulevikule ja tahtsid saada palju lapsi. Enamus küsitletuid
09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aastaarv, asukoht ja sõna ,,arheoloogia" pealkirjas. Bürgin, L
Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüheta Teaduslikud uurimused seksuoloogia valdkonnas · Seksuoloogia on noor teaduslikud · Uurib inimese tegevust intiimsfääris · Ta on seotud psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, eetika, meditsiini jt. Teadustega · Väga raske on uurida · Teaduslikud uurimused seksuoloogia vallas on alguse saanud arstidelt · Alguses uuriti suguelundeid (sigadel) Esimene vahekord · Seksuaalne karjäär · 10a...sõprus...petting...esimene sex...20a · Tüdrukud arenevad emaga koos 10a hakkab poiss aru saama et soolised erinevused on erinevad
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Wundt-Heringi illusioon 1861,1898 Kasutatud kirjandus http://www.intropsych.com/ch04_senses/hallucinations,_illusions,_and_perceptions.ht http://www.google.ee/ http://www.youtube.com/watch?v=hAXm0dIuyug ENE J. Luik, T. Bachmann "Illustratsioone psühholoogia üldkursuse näitlikustamiseks" A. Juske "Kaksipidi pildid" Tänan tähelepanu eest!
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Matemaatika õpetamise metoodika 1 koliaastmes Tunni konspekt Üliõpilane: Yulia Shipitsyna Juhataja: Natalja Siskova NARVA 2012 : « » : 1. , ; 2. , , , . 3. , . : , , , <, >, =, : 1. ! «». , . ! ? , 1. . 6 4= 2 10 7 = 3 1+7= 8 9 2+7= ! 1 10 9 = 6 4+2= , 4 1+3= , 5 ...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Tema hästi tuntud raamatud on On Becoming A Person, Client Centered Therapy, Freedom to Learn, A way of being, Carl Roger´s on personal power and Becoming Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The Carl Roger´s reader
OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument MAALIKUNST Lähtuti loodusest. Perspektiivi kujutamine. Valgus, vari. Koolkonna kujunemine. Simone Martini Fra Filippo Lippi Anobua Mantegno Paolo Uccello
vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4. http://www.et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ar eng [17. veebruar] 5. http://www.vikerkaaresild.org/node/4238 [21. veebruar] Tänan kuulamast!
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
Psühholoogia. , , «», . , , , , , , , , , , (. Edens, 2006; Lilienfeld & Arkowitz, 2007; Skeem & Lilienfeld, 2007 ). , . ; , . . « ? ? ? ? . , - . , . "(, 2005). , , , , « » (2006), , , . , - - , - . . , . « , » (Shane, Parkes, MacDonald, & Spielberg, 2002), - ( ), . , , , , , 19. , . . - . «», 10- . , , , . , . , ; ); ; , , . , , . , , , . , . : ? , ? , . , «», : ( « ») , ; ; ; ; ; , (, 1998). . , , (NS Gray, MacCulloch, Smith, Morris, & Snowden, 2003), (Karpman, 1961; McCord & McCord, 1964 ). , , -, (Hare, 19...
Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1. Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. (Watson, Skinner) See üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani.
....................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihts...
Hulkade psühholoogia Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal. Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor. Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada
VEEVALAJA (21.I - 19 II) on oma olemuselt dialektik, kes sobib tegelema teaduse ja tehnika progressi määravate aladega. Veevalaja on alati valmis ootamatusteks ja oskab kriitilise situatsiooni lahendamise enda peale võtta. Üldse ei meeldi talle lühikese lõa otsas olla ja juhendavad näpunäited, ta töötab kalduvuse, aga mitte sunni järgi. Ta on sündinud leiutaja ja ratsionalisaator Veevalaja eneseteostuse parimad valdkonnad on elektroonika, raadio telegraaf, psühholoogia, filosoofia, bioloogia, keemia. fotograafia, inseneriasjandus, teadusotsingud. Laia silmaringiga Veevalaja on hea president. Veevalajal on ilmekalt avalduv taime- ja lillekasvataja, seleksionääri ja metsandustöötaja, aga samuti kasvataja anne. Veevalajale ei sobi töö teeninduse, sotsiaalkindlustuse ja õigusteaduse valdkonnas. Tal on parem vältida suure ainelise vastutusega ametiposte, samuti jäika subordinatsiooni. Aheldatud Veevalaja mõtleb üksnes vabanemisele
liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed. Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle ,,kuuõhtutel" lisaks meelelahutuslikule poolele ka populaarteaduslike ja rahvuslikke kõnesid. Lisaks peeti kõnesid keeleküsimuse, rahvaluule, ajaloo, kirikuloo, filosoofia, moraali, psühholoogia ning ka praktilise elulaadi ning teadussaavutuste teemadel. Rajati ka raamatukogu ning ka lugemislaud, kuhu olid tellitud mitmed eesti-ja saksakeelsed ajalehed. Suur roll oli seltsil ka esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Jannseni poolt väljaantava ,,Eesti Postimehe" vahendusel sai ,,Vanemuisest" eeskuju teistele Eesti seltsidele, mida tekkis kohalikumal tasemel üle kogu tänapäevase Eesti territooriumi arvukalt.
Psühholoogia uurimismeetodid Oliver Bollverk Psühholoogilise uurimise alused Psühholoogid uurivad inimese käitumist teaduslikult. Nad püstitavad hüpoteese, teooriad ja otsivad neile tõestusi läbi uurimuste. Uurimismeetodid Uurimusmeetodid jagunevad Kirjeldavad uurimused inimeste käitumiste jälgimine. kolmeks: Korrelatiivsed uurimused nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste otsimine, et käitumist ette näha. Eksperimendid katsed, mis aitavad käitumist seletada. Kirjeldavad uurimused Neid on kolme liiki: Juhtumi analüüs uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult pärast mingit juhtumit. Vaatlus objekti jälgimine, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Ei seleta käitumist, vaid kirjeldab ja üldistab seda. Küsitlus on tähtis inimeste arusaamade selgitamisel. Test võimaldab võrrelda isikuid mingi tunnuse suhtes. Korrelatiivsed uur...
Isiksus: Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviiside individuaalsus. Isiksus (kreeka keeles) -mask,roll, mida näitleja täidab Inimene ehk: Indiviid - vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivne silmapaistev inimene Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2)...
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on
Rakvere Reaalgümnaasium Anett Rannamets 10.M klass MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON.............................................
5 ettepanekut tulevasele valitsusele Eesti valitsuse koosseis võib muutuda 2011. aasta märtsis. Seetõttu on oluline esitada ettepanekud, et muuta ühiskond paremaks ja likvideerida probleemid. Minu esimeseks ettepanekuks oleks tõsta emapalka, suurendada lastetoetusi ning paljulapselistele peredele teha soodustusi: jagada tasuta abi spordi- ja huviringides osalemiseks, toetusi elamispinna elamiskõlblikuks muutmiseks, toiduabi ja veel palju muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9. klasside õpilastele lisada õppekavasse rohkem koolitusi, loenguid jne., et hoida õpilased tegusatena. Alandada kõrgkooli õppemaksu. Minu kolmandaks ettepanekuks oleks tugev kontroll ettevõtetele,...
Nende kahe teadlase poolt kirja pandud tähelepanekuid on edasi arendanud ja uurinud ka teised psühholoogid, millest on välja kujunenud tänapäeva arusaam arengupsühholoogiast. Niisiis võibki näha ühe arengupsühholoogia arenemismeetodina seda, et jälgitakse lapse kasvamist koduses keskkonnas ning tehakse selle kohta märkmeid, millest hiljem saab teha järeldusi ning üldistusi laste kasvamise ja arenemise kohta laiemalt, mille abil omakorda rikastub ja uueneb antud psühholoogia haru. Teiseks indikaatoriks võiks olla erinevates keskkondades ja kultuuriruumides kasvanud ja üleskasvavate inimeste arengu uurimine ja võrdlemine ning seeläbi isenäoliste aspektide väljatoomine. Teadaolevalt ei ole ju kõik inimesed ühe puuga löödud ning lahknevusi arengutes leidub palju. Eriti on need märgatavad eri paikades üles kasvanud inimeste puhul. Seega tuleks arengupsühholoogias rõhku panna erinevustele, sest need annavad võimaluse
Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järeldus...
ALBERT ELLIS Laureen Filatov 11.So LAPSEPÕLV · Sündis 27.september 1913. · Isa ärimees. · Ema bipolaarse häirega. · Hoolitses oma õe ja venna eest. · Õppis hoolimatusest mitte hoolima. KARJÄÄR · 1934. bakalaureus ärivaldkonnas. · 1943. kliinilise psühholoogia magistrikraad. · 1947. doktorikraad. · Hakkas kirjutama ja uurima seksuaalsuse teemal. · Temast sai 20.saj. suurkuju.. · Oli ratsionaalse mõtlemise rajaja. TÖÖ SEKSUOLOOGINA · 1950. lõpus toimus seksrevolutsioon. · Julgustas abieluväliseid suhteid. · ,,The American Sexual Tragedy" (1954) · ,,Sex Without Guilt in the 21st Century" (1958) · Kokku 75 eneseabiõpikut. · Seksuaalselt terve mõistus tähendab ,,Avatud meeli ja
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt
humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2...
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
