b) c) f) e) h) d) a) g) 6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi.
Rakk 1. Eukarüootse raku ja prokarüoodse raku võrdlus: Tunnus Eukarüoot - Prokarüoot eeltuumne päristuumne (bakterid) Kromosoom Palju 1 rõngas kromosoom Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus:
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav se...
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljun...
Aegkond- geokronoloogilise skaala suurjaotusest keskmine, eooni ja ajastu vahel. Ajastu-geokronoloogilise skaala suurjaotustest lühim. Arhead-Ürgbakter Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitu...
asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11. Mis on viburi ülesanne bakterirakus? (1p) 12. Seente kasulikkus inimesele. (Nimeta nii palju, kui oskad) 13. Nimeta 2 bakterihaigust. (2p) 14. Nimeta 2 seenhaigust. (2p) 15
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs
Tsütoloogia-bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Eukarüoot-organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Ekuarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad golgi kompleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuan lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine, sekreedi põikestesse ja lüsosoomidesse. Homoloogiline kromosoom-kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisus lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule lagundamine. Varustab rakku atp molekulidega polüsoom-ühe mrna molekuliga seotu...
Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleandmiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool-taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Turgor-raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Prokarüoot Eukarüoot Rakutuum puudub membraan membraan esineb Puudub tuumake tuumake esineb Haploidne kromos. Diploidne kromos. Kromos. DNA hulk väike DNA hulk suur Histoonid puuduvad histoonid esinevad Sisememb- puudub membraansed raanistik organellid ribosoomid vabalt, ja vähe karedap. ER-il 2X memb. Puuduvad on(mitokonder) organellid tsütoskel
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hul...
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond
Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on
Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria teaduslik teooria, mis üldistab tsütoloogia valdkonda kuuluvad teaduslikud faktid. Ainuraksed org., kelle keha koosneb ühest rakust. N: bakter, amööb Hulkraksed organismid, kelle keha koosneb paljudest rakkudest. N: vetikad, samblad Prokarüoot org., kelle rakkudes puuduvad tuumad. N: bakter, tsüaanabakter Eukarüoot org., kelle rakkudes on tuum. N: amööb, kingloom Mükoplasma väikseim ainurakne org. Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakku Rakutuum organell, mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid peamised
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
Evolutsioon- elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim. Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest...
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punas...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus ...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, käävini...
Bioloogia KT Prokarüoot Organism millel puudub rakutuum ja membraansed organellid. (bakterid) Eukarüoot Organism millel on olemas rakutuum ja membraansed organellid. (protistid, seened, taimed, loomad) Pinotsütoos Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoos Tahkete ainete aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon Komponentide jaotumine tasakaaluliselt. Raku uurimine binokulaarse mikroskoobiga stereomikroskoobiga valgusmikroskoobiga elektronmikroskoobiga radioaktiivsete isotoopidega (need viiakse mõne keemilise ühendi koostisse ja jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist) Koed...
RAKU EHITUS JA TALITLUS Mõisted Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaud...
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ai...
Bakteriraku ehitus Tsütoplasma Genoom Kapsel Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas
Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem
Rohevetika pani taimeriiki. 1969 viies riik seened. Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis` avaldust. Sümbiogenees selgitab eel- ja päristuumsete rakkude ehk prokarüootide ja eukarüootide päritolu ehk seda, kuidas tekkisid rakuorganellid nagu mitokonder ja plastiidid. Tekkisid fagotsütoosi ehk ,,rakuõgimise" teel, üks prokarüoot ,,neelas" teise alla, nende vahel endosümbioos. Teooria rajaja Lynn Margulis. 1976 kuues riik arhed. Ainuraksed eeltuumsed organismid, aga mitte bakterid. Enne loeti bakterite hulka kuuluvateks. Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest armastavad ekstreemseid tingimusi. Ilmselt kõige vanemad organismid Maal. Kuus riiki on ühendatud tänapäeval kolme domeeni ehk ülemtaksonisse, seda seoses arhede riigi lisandumisega
1. prokarüootide hulka kuuluvad: 2. kloroplastid esinevad: a viirused a kõikides rakkudes b algloomad b prokarüootides c kõik üherakulised organismid c viirustes d bakterid d seenerakkudes e seened e taimerakkudes 7. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku esitades kolm erinevuste paari. Prokarüoot Eukarüoot Paljunevad pooldumise teel. Paljunemine toimub mitoosi või meioosi teel. Puudub tuumamembraan Tuuma ümber on membraan Ebasoodsates tingimustes moodustavad Ei moodusta spoore. spoore. 8. nimeta kellele rakk kuulub ja lisa organellide nimetused. 1. Bakterirakk 2.Loomarakk 3.Taimerakk
1. Millised on RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD? Kõik organismid koosnevad rakkudest, iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas 2. Kuidas toimib ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) PASSIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide. Valgulised kandjad, ei vaja lisaainet. NT: osmoos(lahjemast lahusest kangema suunas liikumine, vee ja mineraalsoolte imendumine taime juurtesse). Difusioon(gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni(CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsuaveoolide) 3. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad: a) KLOROPLASTID? roheline, nendes toimub fotosüntees, taime maapealsetes osades b) LEUKOPLASTID? värvusetu, varuainete talletamine(tärklis, rasvad), taime maaalustes osades : juurtes 4. Too välja SEENTE KASULIKKUS LOODUSES...
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest. genoom liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduv geneetiline materjal kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: 1.) struktuurgeenid sisaldavad infot...
100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused 107. die Protonpumpe, -en -prootonipump 108. der Adhäsion, -e - haardumine 109. die Immunantwort, -en - immuunvastus 110. die Stammzelle, -en - tüvirakk 111. der Prokaryot, -e - prokarüoot, eeltuumne 112. resistent- resistentne 113. transgen- transgeenne 114. die Hefen- pärmid 115. extrazellulär- ekstratsellulaarne, väljaspool rakku tiomuv 116. intrazellular- intratsellulaarne, raku siseselt toimuv 117. der Doppelhelix, -en - kaksikheeliks 118. die Matrize, -en -matriitsahel 119. die Sequenzierung, -en -sekveneerimine 120. der Eukaryot- eükarüoot, päristuumne 121. der Polymorphism, -e - polümorfism 122
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: d) difusiooniga. 11. Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee mo...
Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk prokarüoolid bakterid ...
Bakteriraku ehitus Bakteri koostisosad Bakteriraku keemiline koostis: Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus . · 70% vett, Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus · 26% makromolekule, Omadused Eukarüoot Prokarüoot · 4% väikeseid molekule ja ioone. Suurus >5 m 0,3-20 m Tuumamembraa Olemas Ei ole n Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatilin Olemas Ei ole e võrgustik
ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. · Kindel eluiga 1.2. Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk Eukarüoot, prokarüoot Kude Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond
9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid · Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid · Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks Bakterite kuju ja suurus · Keskmine bakteri suurus on mõni mikromeeter. · Väikseim prokarüoot ehk eeltuumne on MÜKOPLASMA (0,1 0,3 mikromeetrit) Õp. lk 73 Bakterite paljunemine · Pooldumine Generatsiooniaeg · ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks · mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid paljunevad Koloonia · bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel (laboris) ühe raku järglaskonnana · Ühes koloonias 10 astmel 9 rakku
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitme...
Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid takistavad organismil kahjulike bakterite kinnitumist kudedele aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele sünteesivad vitamiine inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas
1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid 2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid 3) sprillid ehk kruvibakterid 6) jätketega bakterid Bakterite paljunemine Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel. Pooldumine: 1. Rakk pikeneb 2
omavad üht levilat ehk areaali. -) Makroevolutsioon liikidest väljaspool toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Mikroevolutsioon ühe liigi siseselt toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Palentoloogia teadus, mis uurib möödunud aegadel eksisteerinud organisme. -) Populatsioon ühe liigi isendite kogum kindlalt maa-alal, kus on võimalik nende vaba ristumine (nt. Saaremaa rebased). -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub kindlate piiridega rakutuum ja piiritletud membraansed organellid. -) Rudimendid ehk vestigaal mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess. -) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7... 4 miljardit aastat tagasi.
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...