Neoklassitsismist inspireeritud pehmema soengumoe juurde käis 19. sajandil sageli ka juuksevõrk (caul). See oli valmistatud tavalisest või siidniidist ja tihti oli sellel siidist vooder ja kalliskivid kaunistuseks Victoria ajastu naise au ja uhkus olid tema juuksed. Tegelikult olid need kohutavas seisukorras, lokitange kasutati väga palju ja juukseid rikuti ning kõrvetati nendega. Naised ei lõiganud oma juuksed kunagi, välja arvatud ainult tõsise haiguse korral JUUKSED NAISED Prantsuse juuksur Marcel Crateau tutvustas äsja oma kuulsat lainelist soengut, mis saadi kuumade tangidega juukseid pigem lokki, kui krussi keerates. Teatud vahemaa tagant jätsid juuksed muaree või lainelise siidriide mulje. Soeng osutus populaarseks ja oli kuni 1930. aastani erineval kujul moes Kasutati rohkesti valejuukseid, siiski kehtisid kindlad arusaamad, kuidas blondid ja tumedapäised naised peaksid oma lokke kandma. Jõudes ikka, mil juuksed tohtis üles panna, oli
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus
3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga. Protestantlikud maad - Suurbritannia, Island ja skandinaaviamaad. Katoliiklikud maad - Portugal, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Poola, Leedu Protestantide kirik muutus lihtsaks, emakeelseks ja odavaks ning kirik ei allunud rooma paavstile. 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Prantsusmaal tekkisid kriisid ( ühiskondlik-, poliitiline-,rahanduslik-ja majanduskriis) Riigi välg kasvas ja riik oli pankroti äärel. Suured kulutused õukonnale said avalikuks. Toiduained läksid kallimaks. Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid. Maksumaksjatel puudusid poliitilised õigused ja maksud aina tõusid lakkamatult.
Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel
Napoléon I Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, sündinud 15. augustil 1769 oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 22. juunini 1815. On levinud väärarvamus, et Napoleon oli lühikest kasvu. Tegelikult oli ta täiesti tavalise prantslase pikkune umbes 168 sentimeetrit. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Sündinud väikeaadliku pojana Korsikal oli ta lapsepõlves tuline Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Tänu oma suguvõsale olid tal märgatavalt paremad võimalused õppimiseks kui teistel. 9-aastaselt saadeti ta Prantsuse sõjaväekooli. Enne kooli pidi ta õppima prantsuse keelt rääkima, kuid ta rääkis siiski itaalia aktsendiga läbi kogu oma elu ja ei õppinudki kunagi
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida
Eesti hagija välimus Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega Luustik tugev, lihastik hästi arenenud Temperamendilt tasakaalukas liikuv Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiiridega värvus, laikude suurus pole piiratud Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 3cm madalam Suurimad koeratõud Iiri hundikoer (71/79) Taani dogi (71-81/76-86) Anatoolia karjakoer (71-79/74-81) Berhardiin (70-90) Leonberger (65-75/71-80 Newfoundland (68/75) Prantsuse mastiff (58-66/60-69) Prantsuse mastiff Anatoolia karjakoer Taani dogi Väikseimad koeratõud Chihuahua (15-23) Pommeri koer (18-28) Papillon (20-28) Bichon firsé (23-30) Prantsuse buldog (27 - 33) Mops (25-35) Bostoni terjer (38-43) Prantsuse buldog Chihuahua Bostoni terjer Maailma koledaimad koerad Sam (Hiina karvutu harjaskoer),
Tallinna Humanitaargümnaasium Sõjandus Euroopas 19. Sajandil referaat Eduard Kamenski 11a 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule 3. ,,Sõjakas sajand" 4. Massiarmee loomine 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele 7. ,,Sõjapidamine muutub humaanseks" 1. Sissejuhatus 19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett.
Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo Stepheni troonileasumist. 1139. aastal puhkes kodusõda, ning lõpuks saigi Stephen troonile. Hiljem sunniti tal oma pärijaks nimetama Matilda ja Geoffroi poeg Anjou Henry. Kui 21-aastane Anjou Henryst Inglise kuningas Henry II sai, päris ta isalt Anjou, Maine'i ja Touraine'i provintsi Prantsusmaal ning emalt Normandia ning Bretagne'i. 1152. aastal abiellus ta Prantsuse kuninga Louis VII hüljatud abikaasa Eleanoriga ning omandas seeläbi ka Akvitaania. Selle tulemusel valitses ta Inglismaa ning kahe kolmandiku Prantsusmaa üle. HENRY JA BECKET Henry oli äärmiselt energiline valitseja. Ta oli hea haridusega ning väga kultuurilembene, tema Prantsusmaal Chinonis asuvasse õukonda kuulus palju õpetlasi ning trubaduure (laulikuid). Henry tugevdas oma võimu aadlike üle, muutis Inglise seadusi ning sundis sotlasi ja uelslasi enesele kuuletuma
lapsepõlves, et kuigi ta rääkis vähe, oli tema öeldu väga kaalukas ja mõjuv. Juba väga noorena, umbes 1425.a. sai ta Pühalt Katariinalt nägemuse, et ta peab võitlema Inglismaa vastu Saja-aastases sõjas ning tooma dofään Charles´i Reims´i kroonimisele. Veel neli aastat kuulas ta oma peas neid hääli ja nägi nägemusi, enne kui tõmbas selga meheriided, et minna võitlusse. 1429.aasta alguseks olid inglased alistanud suure osa Prantsusmaast ning Prantsuse troonipärija Charles (hilisem kuningas Charles VII) oli kaotamas autoriteeti isegi liitlaste seas. Jeanne´il õnnestus minna Charles´i audientsile ning toetudes oma nägemustele ja peas kumisevatele häältele, veenda teda edasi võitlema. Aprillis 1429 asuski ta kaptenina Prantsuse armee etteotsa, et võidelda piiramisrõngasse sattunud strateegiliselt tähtsa Orleans´i linna gall suurearvulise inglaste väe vastu. Ta tormas lahingusse väe eesotsas
I MS põhjused: - Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid, mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Vastuoled maailma suurvõimude vahel I MS osapooled ja sõjaplaanid: - Antaant: Inglismaa iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaa Plaan 17, see nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärrel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Venemaa suhteliselt nõrgalt ette valmistunud. Armee oli tunduvalt suurem, kuid viletsalt valmistunud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Prantsusmaa palvel ründas Ida- Preisimaad.
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18
eesliini lähedusse tunneleid ründavate vägede kiireks kohaletoimetamiseks. Veeti kohale 13 420-millimeetrist üliraskesuurtükki (Paks Bertha) Verduni ümbritsevate fortide lõhkumiseks. Esimest korda valmistuti leegiheitjate kasutamiseks. Saksa ülemjuhataja Erich von Falkenhayni arvates sobis just Verduni eend prantslaste vere väljalaskmiseks. Prantslaste poole pealt vaadatuna oli Verduni eend üsna kehvalt kaitstud. Belgia kindluste kiire alistamise tõttu 1914. aastal leidsid prantsuse väejuhid, et püsikindluste aeg on läbi ja suunasid Verduni ümbritsevate fortide kahurid muudele rinnetele. Väedki olid nõrgapoolsed, sest sakslaste senine pressing oli langenud läänepoolsele rindele – Champagne'i ja Artois' kanti. Lahingu käik 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tuleettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad
ametit Fahle restoranis. Martti sulest on ilmunud mitmed retseptiraamatud ning hiljuti hakkas ta isiklikult pakkuma ka catering'i teenust. Tema jälgedes on astumas ka tema poeg Joonas Koppel, kes on TEKO vilistlane: Noorkokk 2008 kuldmedal. PRANTSUSMAA Vein on prantsuse köögi trumbiks. See lülitatakse kõikvõimalike roogade retseptidesse, kuna annab kordumatu maitse ning aroomi Prantsuse köök on kuulsaks saanud tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. FERNAND POINT "Kohus heale kokale on edasi anda järgmisele põlvkonnale kõik, mida ta on õppinud ning kogenud" · Prantsuse kokk, keda on peetud moodsa Prantsuse köögi isaks. Elas 57 aastaseks.
Miniatuurmaali õitseng IX sajandi keskel · Harrastati eriti keisrilosside kõrval kirjutustubades ning kloostrites · Tähtsamates keskustes e-v iseseisev laad · Mõnel pool tekkisid koolkonnad o Prantsusmaa Initsiaalid esinevad raamatutes üksikutena, tekstile lisatud maaliteostena; Prantsuse raamatumaali stiil on pildistiil Reimsi koolkond · Antiiksete traditsioonide truu järgimine o Nt evangeliste kujutatud toogades · Pehme maaliline pintslitehnika o Ebo evangeliaari miniatuur
See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis. Antant ja eriti Venemaa sellega nõustuda ei taha, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile. Teine Maroko kriis (1911.a.): 1911.a. puhkes Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. 1911.a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla.
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. Küll ei saa väita, nagu tahetaks end tollase maailmasõja süüst või keisri vangistamise häbist puhtaks pesta. Nii suur on käsitletav isiksus, nii globaalne tema ajastu, nii sündmusterohke iga päev Napoleoni elus. Konsulaadi ja keisrigiigi ehk teiste sõnadega napoleoni -aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Revolutsiooni esimesed aastad (kuni 1974.) lõhkusi vana korra; termidoorliku Konveni ja direktooriumi perioodil (1794- 1799 a.) hakkas tekkima uus struktuur, mille kujunemine jätkus Napoleoni ajal. Prantsusmaal hakkas seoses vabaturumajanduse tekkimisega täiesti uus ühiskonna kihistumine, kus ettevõtlikud ja pisut ebatraditsioonilise ärikäitumisega tegelased hakkasid moodustama jõukamat ülemklassi, samas kui neile sekundeeris täieliku
sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane rahvastiku kasv 1,8% Riigikeel prantsuse keel Peamised usundid katolitsism 90%, islam 5%, protestantism 2%, judaism 1% Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www
Napoleon Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Buonaparte ja tema naise Letizia Ramolino pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane.Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad18. mai 1804 - 11. aprill 1814(( &0000000000000009000000 9 years, &0000000000000328000000 328 day9 aastat, 328 päeva)20 March 1815 22 June 1815 (94 days) 20. märts 1815 - 22. juuni 1815 (94 päeva).
louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700 Prantsuse stiili iseloomustab passadist lähtuv läbi pargi ultuv peaalllee kõrvalalleed läbisid kiirtena parki puud ja põõsad oli geomeetirliselt pügatud purskkaevud, skulptuurid germain boffrand 1667-1754 heldad värvid, heleroosa, roheline põhirõhk oli sisekujundusel Saksamaal kunstielu ei ole tsentraliseeritud
Gérard Xavier Marcel Depardieu Elust Prantsuse näitleja,lavastaja, produtsent, veinivalmistaja sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna)
vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj. Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa jne) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (13131375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt) (Giotto 12671337) Giotto, Legend Pühast Franciscusest Trükikunst suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem
Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm 1 2. Napoleon I Bonaparte elu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai
KOHVIMASINAD Eksisteerib mitut liiki kohvimasinaid: filterkohvimasinad, espresso, kombineeritud (milles on nii filterkohvimasin, kui ka espresso) ja niinimetatud prantsuse presskann. Sama kohvisort, kasutatuna erinevates kohvimasinates, annab erineva maitse ja aroomiga joogi. See toimub seetõttu, et kohvimasinad valmistavad kohvi erinevate printsiipide järgi. Isegi kohviube tuleb erinevate kohvimasinate jaoks jahvatada erimoodi. Niisiis, mis peitub nende arusaamatute mõistete taga? PRANTSUSE PRESSKANN Kohvimasina tüüp «prantsuse presskann» kujutab endast mugavat kohvikannu, mille
Márquez (kolumbia, 1982); William Golding (inglise, 1983); Günther Grass (saksa, 1999); Harold Pinter (Ameerika, 2005). Andekate algajate avastamiseks mõeldud Goncourt'i preemiast on saanud Prantsusmaa autoriteetseim kirjandusauhind. Antakse välja alates 1903. aastast. Auhind on asutatud vendade Goncourt'ide testamendi põhjal, iga-aastane rahaliselt peagu olematu (varem 50 franki) preemia, millega kaasneb au ja müügiedu. Vennad Edmond (18221896) ja Jules (18301870) Goncourt'id, prantsuse kirjanikud ja kriitikud, naturalismi ja impressionismi teerajajaid. Kirjutasid aja- ja kultuuriloolisi uurimusi, tõsielu dokumentaalselt kujutavaid romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose,
kindlustamata, sealt ei rünnatud · Venemaa oli kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu, peaeesmärk oli purustada Saksa väed Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel · Inglismaa toetas rahaliselt Venemaad ja Prantsusmaad, Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 00-meheline armee läänerinne · Saksa vägede sissetund Luksemburgi ja Belgiasse (osutas visa vastupanu) · 1914 august piirilahing, prantsuse armeed ja üks inglise armee oli sunnitud taganema, sakslased jõudsid Pariisi lähistele, septembris Marne'i lahingus vastupealetung PRANTSLASTE, nurjati Schlieffeni välksõja plaan · Läänerindel algas positsioonisõda · 1915 aprill Ypres'i lähedal kasutasid sakslased esimest korda gaasi, 15 000 sõdurit suri · 1916 Saksa väejuhatus plaanis vaenlase kiiret hävitamist, kohaks valiti Verduni
Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Voltaire (kodanikunimi: François Marie Arouet; 21. november 1694 Pariis 30. mai 1778 Pariis) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig"
Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja klassitsistlik stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Klassitsism sündis sellest, kui kodanlus tüdines kuninga ja aadlike poolt soositud kergemeelset ajaviidet väljendavast rokokoo stiilist. Kodanikud pooldasid tõsisemat ja rangemat kunsti, millest klassitsism päriski oma jooned. 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest.
Jeanne d'Arc sündis talupoegade, Jacques d'Arci ja Isabelle Romée perre. Tema isa, Jacques d'Arc oli külas maksukoguja ja linnavahtide ülem. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Jeanne d'Arci enda sõnul oli ta näinud oma esimest ilmutust 1424.aastal, kui talle ilmutas end Püha Katariina ja öelnud, et Jeanne peab inglased Prantsusmaalt välja ajama. Tema hilisemates ilmutustes kordasid seda sama sõnumit ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta. Jeanne d´Arc üritas kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, et sõjaväkke pääseda ja inglased Prantsusmaalt välja ajada, kuid tema soov lükati tagasi. Alles pärast seda, kui ta oli ennustanud õigesti 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse, võeti teda kuulda. Pärast seda usuti temasse ja ta võeti sõjaväkke. Jeanne d'Arci tulek sõjaväkke innustas sõjamehi ja prantslasel hakkas sõjas vedama. Varsti sai Jeanne d'Arcist Prantsuse väeüksuste juhataja
Charles-Augustin de Coulomb Keiu Lindeburg Charles Augustin de Coulomb- • Sünd: 14. juuni 1736 Angoulême • Surm: 23. august 1806 Pariis • oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri ja magnetismialaste töödega. • Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18. sajandi paremaist tehnikakoolidest. Selle lõpetas ta 1761 leitnandi auastmega. Ta suunati Bresti, kus tegeles rohkem kui aasta kartograafiaga. Seejärel teenis ta mitu aastat Martinique'il insenerivägedes. Ta oli korduvalt raskelt haige. Tervislikel põhjustel pidi ta emamaale naasma ning ta teenis La R...
............................................................................................................... 7 2 1. ÜLDISELT Francisco "Paco" Rabaneda CUERVO, rohkem tuntud kui Paco Rabanne (sünd 18. veebruar 1934) on Prantsuse-Hispaania moelooja. Väiksena põgenes ta Hispaaniast kodusõja puhkedes oma emaga Prantsusmaale. Prantsuse moemaailmas sai ta 1960ndatel tuntuks kui l'enfant terrible1. (1) Antikonformistliku2 iseloomuga Rabanne lendas kiire tähena moemaailma taevasse. Lõpetanud arhitektuuriõpingud Pariisi kaunite kunstide koolis, hakkas Rabanne 60ndate lõpus looma ehteid tuntud moemajadele nagu Balenciaga, Nina Ricci, Maggy Rouff, Philippe Venet, Pierre Cardin, Courrèges, Givenchy. Isikliku moemaja asutas ta 1966.aastal. Oma äärmuslike ja toretsevate disainilahenduste juures kasutas ta äärmiselt
vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima. Ristivägi, mis ükskord Väike-Aasiasse välja jõudis, kaotas aga muhameedlastele. Kolmas ristisõda 1189-1192 Muhameedlased vallutasid selleks ajaks uuesti Jeruusalemma. Ristisõdijaid juhatasid lääne poolt Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste
Peamine allikas oli internet kust ma informatsiooni otsisin. Peamine internetiallikas oli vikipeedia. 2. KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19, sajandi kunstisuund, mis lähtus renesassnsiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanlusekunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 2.1 Klassitsism arhitektuuris Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära.
Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena
-1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11.1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale
ulatunud. Lisaks sellele levisid valgustusideed ja lugemisringid. Raamatud käisid käest kätte, andes lugemisvõimaluse ka neile, kellele raamatute kõrge hind polnud taskukohane. Ilmalikud ja kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa. Üle kogu Euroopa levisid valgustajate aated aga Prantsusmaa kaudu. Inglismaa sai tõotatud maaks, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Tähtsamaks Prantsuse valgustajaks oli Voltaire, kes on öelnud ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud
lõpuni , mil ma olin seal (komandant) ,, . Kuid peale 1945 a. Auschwitzi ohvrite arv aina hüppas üles-alla , jõudes lõppude-lõpuks numbrini ,,vähemalt 1.000.000 ,, .Poleks paha tutvuda selle ,,numbrite mänguga" , alustades ,,kõrgetest" ja lõpetades ,,madalatega" . Niisiis , siin on need , tähelepanuväärsed sobimatud arvud Auschwitzi ohvritest , mis tuleks märkida , pärinevad enamuses juutidelt , kes need esitasid . 1)9.000.000 Prantsuse dokumentaalfilm 1955 a. ,, Night and Fog ,, , mis sisaldab ajaloolasi Henri Micheli ja Olga Wormser Migo . Seda filmi näidati miljonitele koolilastele üle maailma . 2)8.000.000 see arv tuuakse 31.12.1945a. prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskuse" poolt . 3)7.000.000 toob keegi Raphael Feigelson 1945a. koos prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskusega" . 4)6.000
............................ Pilte................................................................................................................ Kasutatud kirjandus........................................................................................ Sissejuhatus Annan ülevaate rokokooajastu ahitektuurist, skulptuurist, tarbekunstist, muusikast ja riietumisest. Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud.
KANADA Üldandmed Pealinn: Ottawa Keeled: inglise & prantsuse Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 33 617 000 Rahvastiku tihedus: 3,3 in/km² Iseseisvus: 1.juuli 1867 Haldusjaotus Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja
Victor Marie Hugo (26.02.1802 - 22.05.1885 ) 11 . k l a s s Ülevaade elust, huvitavad faktid Prantsuse kirjanik Luuletaja, näitekirjanik, draamakirjanik, kunstnik, poliitik Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823)
samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiir USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska Osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijatest. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, zoti, iiri, saksa,itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt
teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist, sest nende mõtteid oleks olnud väga raske, kui isegi võimatu, ellu viia. Voltaire, näiteks nägi võimalust reformides ning nende elluviimiseks korraldas ta kirjavahetust Katariina II-ga ja Friedrich II-ga. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustus avaldas ka suurt mõju tööstuslikule pöördele. Sisukord Valgustus Valgustuse mõiste Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust
Viibinud NSV Liidu paljudes kohtades (Vladivostok, Magadani obl., Altai, Tuva, kõik Kesk- Aasia ja Taga-Kaukaasia vabariigid ning Põhja-Kaukaasia autonoomsed vabariigid, Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) . Enam kui kolm aastat tagasi andis prantsuse suursaadik Eestis Prantsuse riigi nimel kirjanikule, tõlkijale ja mõtlejale Arvo Valtonile üle väärika Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus. Orden viis kirjamehe esimese eestlasena seltskonda, kuhu kuuluvad kirjanikest näiteks James Joyce, William Faulkner ja Allen Ginsberg, aga ka näiteks David Bowie, Leonardo DiCaprio ja Meryl Streep. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordenil (Ordre des Arts et des
Soolopillidena kasutati viiulit ja oboed. Vivaldi ,,Aastaajad". Vivaldi on kirjutanud 49 ooperit, palju kirikumuusikat, kantaate ja oratooriume 3. Tantsusüit- instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. jaguneb neljaks: 1) Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants; 2) Courante- 3- osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants; 3) Sarabande- 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants; 4) Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire soti hüppetants. 4. Klaviiri muusika. aluspanija Roomast pärit organist Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastatel tegutses Pariisis sarnane haritlaste ring nagu Firenzes. Nad uurisid Rooma- Kreeka luulet ja panid aluse uuele lavazanrile- õukonnaballett. Selle alla kuulusid luule, muusika, tants, maali-ja kostüümikunst. 1650
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
