Planeetide võrdlus Planeet Maa Uraan Läbimõõt ekvaatori kohalt 12756 51118 (km): Kaugus päikesest (miljon 149,6 2869,6 km): Mass: 5.9736×1024 kg 8,6810×1025 kg Ruumala: 1,0832×1012km3; 6,833×1013 km3 Pinnatemperatuur C° 22 -214 : Raskusjõud pinnal: 1 0,93 Pöörlemisperiood: 23 t 56 min 4 sek 17t 14 min Tiirlemisperiood: 365,26 päeva 84,01 aastat Orbitaalkiirus (km/s): 29,8 6,8 Kaaslaste arv: 1 15 Koostaja: Martin Erlenbach 8.b klass
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat
JUPITER 8.KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku
on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme, analüüs. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kaugused tähest. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja kõige ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal.
...........................................................................................................................................10 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis Päikesele lähimast planeedist Merkuurist. Püüan anda pildi teadaolevast teadusinfost ja välja tuua huvitavaid fakte. Kuna referaat põhineb peamiselt vaatlus- ja mõõtmisandmetel, on see pigem informatiivne kui oletuslik. Merkuurist üldiselt Merkuur on suuruselt kaheksas Päikesele lähim planeet, mis on oma nime saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü. kaugusel teeb ta ühe tiiru ümber päikese 88 päevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas (1), sest ta ei
Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine. Seega ei ole võimalik väita, et antud persoon midagi ei tea. Samas võrdeliselt teadmiste suurenemisega suureneb ka mitte teadmine. Paradoks? Et asja oleks teil lihtsam ette kujutada, mõtleme, et teadmine on üks planeet meie päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi järeldada, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame. Sellest saame me jällegi järeldada, et see kes teab vähem, teab rohkem. Ja neid järeldusi oleks võimalik lõputult siia tuua, aga see järeldamine ei vii meid lõppude lõpuks ikkagi kuhugi ja targem oleks otsima hakata uusi vaatenurkasid.
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai
Uraan Koostaja : Jürgen Vilt Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Orbiit ja pöörlemine Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ning tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Uraani telje kalle Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97,77 kraadi, ehk pöörlemistelg on
Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärgedele suur osa tootmisprotsessidest on õhku saastavad või keskkonda reostavad. Paraku ei ole Maa ressursid lõpmatud ning ammu oleme ületanud piiri, kus planeet veel suudab jäätmetega toime tulla. Viimastel aastakümnetel oleme siiski tööstuse-eufooriast üle saanud ja astunud samme oma vigade parandamiseks. On aru saadud, et mürgine õhk ja reostatud veekogudest toodetud joogivesi on kaasa aidanud inimeste tervise halvenemisele. Ent probleem ei lahene ainult tööstusgigantide õigusi piirates. Jätkuvalt suurt kahju tekitab väheteadlik elanikkond, kelle suurimaks väärteoks on jäätmetega valesti ümberkäimine. See probleem on aktuaalne nii
Tähtede evolutsioon- Parallaks- on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Päikesesüsteemi kehade kauguste määramine- Kinnistähtede kauguste määramine- Pikkuseühikud astronoomias · Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kauguse...
Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti (Järgnev on kirjutatud allika 5 põhjal kirjutatud, edaspidi on sulgudes ainult viida number) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga , mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad j...
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära ...
JUPITER Võrdlus teiste planeetidega · Päikesesüsteemi kõige suurem planeet · Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa · Ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem · Heleduselt neljas objekt taevas Faktid · Gaasiline planeet · Kivisest massist tuum · Koosneb umbes 70% vesinikust · Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi · Läbimõõt on 142 800 km · Kaugus Päikesest 5.2 aü · Sisemus on kuum (Gravitatsiooniline surve) · Hiiglasuur magnetväli · tiirlemisperiood on ligi 12 aastat · ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori
PÄIKE Päikesesüsteemi täht PÄIKE on ainus täht, mille pindala saab vaadelda. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Nende orbiidid on peaaegu ringjoone kujulised ja paiknevad Päikesest järjest kasvavas kauguses nii, et pole mingit kartust nende lõikumiseks ja kokkupõrkeks. Päikese mass on umbes 700 korda suurem planeetide kogu massist. Päikese vaatluseks sobivalt kohandatud pikksilmades on Päikese pinnal näha mitmesuguseid huvitavaid detaile: Päikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevenda...
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele
ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat
Looja, kes pani algselt palli veerema ja edasine jäi saatuse hooleks. Järsku Jumal pani mitu palli veerema ja meie oleme miskit, teistesse lõi ta ainult eimiskit, mida meie ei näe? Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Mind see ei veennud, kuna maailma joonistab iga elussubstants endale ise, kõigi maailm erineb teiste omadest. Maailm kui planeet on maailm kehadele, maailm monaadidele on kui keha ja monaadi iseenda kooskõla.
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse
jõudnud päikeseenergia arvel. Puud koguvad päikese kaudu enda sisse päikeseenergiat ja me saame neid põletades sooja. Päikeselt saavavad ka inimesed energiat. Päikesekiirguse mõjul tekib inimese organismis elutegevuseks vajalik D-vitamiin Kui ei oleks päikest siis ei oleks maal elu. 11 Planeedid ja nende kaaslased Merkuur Päikesele lähim planeet on Merkuur. Maalt on teda raske näha, sest ta paistab alati Päikesele väga lähedal. Teda võib näha kas madalal idataevas või enne päikesetõusu madalal läänetaevas pärast päikeseloojangut. Merkuuril on palju kraatreid. Sellele lisanduvad mõned mäed ja madalamad alad nagu Kuulgi. Merkuur on väga kuum ning tal pole atmosfääri ega vett. Merkuuril ei ole elu. Veenus Järgmine planeet Päikesest eemaldudes on Veenus. Päikese
kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, sest ta oli uhke ja pirtsakas. Prints lahkus planeedilt, et leida midagi paremat. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Uraan Karin Merevits Lm-08 URAAN ÜLDISELT Orbiit: 2,870,990,000 km Päikesest Diameeter: 51,118 km (ekvatoriaalne) Mass: 25kg Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud
Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid
Füüsika, vastatud on järgmistele küsimustele: Millistel planeetidel ei esine aastaaegu? Põhjenda; Miks ei toimu kuu- ja päikesevarjutust iga 30 päeva pärast?; Mille eest kaitsevad Maad atmosfäär ja magnetväli?; Milles seisneb kasvuhooneefekt ja kuidas see mõjutab planeedi pinnase temperatuuri?
N 2 1. U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie
Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet Umbes sama suur kui Maa Nime saanud armastuse- ja ilujumalanna Veenuse järgi Veenus paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana Veenusel pole kaaslasi Maa Päikesest 3. planeet Kaaslaseks on Kuu Ainuke teadaolev planeet, kus leidub elu Marss Päikesest 4. planeet
Põhikool Referaat PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS, SATURN JA NEPTUUN 4 klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................…............................... 3 1. Planeet Marss ..................…………………………….................................... 3-4 2. Planeet Saturn .............………………...................................................... 5 3. Planeet Neptuun ....................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2
Planeedid kuuluvad Päikesesüsteemi ja moodustavad sellest 0.135%. Kõigi kaheksa planeedi orbiidid on enam-vähem samas tasapinnas ja peaaegu ringi kujulised. Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese ja nende pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. On kahte tüüpi planeete: neli esimest planeeti väikesed ja tihedad, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. Nende kahe grupi vahel asub asteroidide vahevöö. 1.1 Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis 1. planeet ja seega Päikesele kõige lähemal. Ta on päikesesüsteemis väikseim planeet ja Kuust ainult natukene suurem. Üks päev Merkuuril võtab Maa aja järgi aega 59 ööpäeva. Päikese ümber teeb ta ringi Maa aja järgi 88 ööpäevaga. Merkuuril olles näib Päike kolm korda suuremana kui Maalt vaadates. Merkuur on Kuuga sarnane: ta on Kuust ainult natukene suurem ja neil on sarnane maapind (kivi). Merkuuril pole kuid ega ringe. 3
PLANEEDID Üldine Planeet on suure massiga taevakeha Planeet tiirleb ümber Päikese Planeet on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju Planeet on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er
planeetide kuud, väikeplaneedid (asteroidid), komeedid, ja kosmiline tolm ning gaas • Päikese mass 99, 86% süsteemi kogu massist • Tiirlevad kindlal ellipsi kujulisel orbiidil, mille fookuseks Päike • Kaugeimad piirkonnad on heliopaus ja Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt Maa on universumi keskpunkt Eriline planeet Maa Taevakehad liiguvad ümber Maa Maa seisab paigal • Oli kasutusel renessanssi ajastuni Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt • https://www.google.ee/search?q=ptolemaios+solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Heliotsentriline maailmapilt (Kopernik) Süsteemi tsentriks Päike Planeedid liiguvad kindlal ringikujulisel orbiidil Maa üks planeetidest • Galilei täiendused • Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt
Päikesesüsteem Oliver Puusalu 8.Klass Päikesesüsteem Päike Maast 149.6 miljoni km kaugusel. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär,
suurematele kaaslastele. Tiiru ümber Päikese teeb 88 Maa-päevaga. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Merkuur asub päikesele 3 korda lähemal, kui Maa Kaugus Päikesest 57.9 miljonit km Keskmine pinnatemperatuur -250 kraadi Kuude arv 0 VEENUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenus on orbiidilt ringikujuline Kaugus päikesest 108.2 miljonit km Keskmine temperatuur 480 kraadi Kuude arv 0
4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega * Aastaaegu neli(kevad,suvi,sügis,talv) * Päikesesüsteemin neljas planeet * punakas kivikõrb * Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad. * Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad * triibuline välimus
KAS UFOD ON OLEMAS? UFO-de all mõistetakse tundmatut lendavat objekti. Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu,mis ei pärine Maalt. Elu leidumine väljaspool Maad on väga tõenäoline ,sest Maa on planeet tavalises tähesüsteemis,tüüpilises galaktikas,milletaolisi on universumis KÜMNEID MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik
Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa
..................................................................................................7 4.1 Suurim eksoplaneet............................................................................................7 4.2 Väikseim eksoplaneet.........................................................................................7 4.3 Huvitavaimad leiud..............................................................................................7 4.3.1 Maa sarnane planeet...................................................................................7 4.3.2 Sinine planeet, kus sajab klaasi...................................................................8 5 Kokkuvõte...................................................................................................................9 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................10 7 Lisad.............................................
eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel, blokeerib see osa selle tähe valgusest. Lühikeseks ajaks muutub see täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada eksoplaneedi olemasolust kauge tähe ümber. Dünaamilise meetodiga vaadeldakse tähti. Kui täht liigub, peab tähe ümber liikuma ka eksoplaneet. Veel on vähe kasutatud planeetide pildistamis meetod on kindlasti tuleviku siht. Selle meetodi teeb
*päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese keskmine kaugus *päikesest keskmiselt vaid 1 Merkuur 0 4879,4 km 57 919 000 km 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) 2 Veenus 42 milj. km 0 12100 km * teine planeet
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi
ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse 1 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline täht, mis moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni
kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest . Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3.
Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi. kuumem planeet päikesesüsteemis) Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000 ·Kaldenurk (mis põhjustab aastaajad)
See on vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele. Kepleri seaduse kohaselt tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Need objektid, mis asuvad Päikesele läheal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Keha lähimat asukohta asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Kehade kaugus muutub Päikesest aasta vältel. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevada. On ka mõned üksikud erandid. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem. Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
