Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika ...
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aari...
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Ca...
MUUSIKATEATER: OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Muusika teatri neli olulisemat alaliiki on: ooper, operett, muusikal ja ballett. Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitatav soololaul. Aaria ajal, mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, s...
Parsifal "Parsifal" on erakordselt väljendusjõuline ja ammendamatut avastamisrõõmu pakkuv teos ning ainus ooper, mis on kirjutatud Wagneri ooperiteatri (Bayreuth Festspielhaus) erilist akustikat ja võimalusi silmas pidades. Seepärast nimetas helilooja ooperit Bühnenweihfestspiel'iks ehk "lavale pühendatud pidustuseks". Ooperi muusikaline keel on julge, kaasaegne ja enneolematult värvikas. Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval, keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera siiski kohtu kaudu õiguse tuua ooper lavale. Sisu Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid ...
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ...
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf...
OOPER JA OOPERI AJALOOST Karmen Krivonogov 23.01.2016 Kadrina Kunstidekool Kuidas siiski ooper sündis? Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline Ooperi idee sündis oli teksti väljatoomine. 16. sajandi lõpul Firenzes. Kuidas siiski ooper sündis? 16.sajandi lõpul, renessansi (taassündi) ajastul käisid Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu. Arvates, et taastatakse antiikdraama muusikat, loodi täiesti uus žanr- ooper(esialgu täistati seda terminiga opera m...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti ja...
Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses o...
Retsensioon Ooper "Tuhkatriinu" 14. novembril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Tuhkatriinu". Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on tein...
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
Weberi ooper ,,Nõidkütt" Süzee: tegevus toimub 17. sajandil Saksamaal ühes külakeses. Peategelane Max (tenor) on heasüdamlik kütt, kes on armunud metsaülema tütresse Agathesse (sopran). Ka Agathe armastab Maxi, kuid neiuga abiellumiseks peab Max võitma küttide laskevõistluse. Viimasel ajal jälitab Maxi ebaõnn; mitu nädalat pole ta tabanud ühtki lindu. Kõik tema tulevikulootused näivad nurjuvat. Maxile pakub abi kütt Kaspar (bass), kes on sõlminud lepingu Kuradiga. Kui ta ei suuda Kuradile tuua üht inimhinge oma hinge asemel, ootab teda pärast surma põrgu. Kaspar meelitab Maxi Hundikuristikku, mis on pime ja sünge kaljulõhe, täis vaime ja viirastusi, kus vaim nimega Samiel(kõneroll) valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tege...
Venemaa rahvusromantiline koolkond 19.sajandil. Lühidalt 19 sajandi venemaa muusikast, balett, ooper Küsimused - vastused 1.Miks tekkisid 19. sajandil Euroopas rahvusromantilised koolkonnad? Kuna tekkis aina rohkem huvi oma rahvamuusika kui ka võõra maalaste rahvamuusika traditsioonide vastu 2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan...
TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Ra...
ROBERT,SCHUMANN Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust, kuid peagi pühendus muusikale. Tema klaveriõpetajaks sai tolle aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid laiemale muusikaüldsusele, rajades sedasi noortele tegijatele teed kuulsusele ja tuntusele. Looming: Schumanni loomingus on tähtsal kohal laulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Tuntumad laulutsüklid on "Poeedi elu ja armastus" ning "Naise elu ja armastus". Tuntud on klaveripalade tsüklid on "Karneval"ja "Lastenurk". Selle kogumiku kauneim pala on kin...
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed eluk...
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev. Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell. Interjöör on lihtne ja lõbus. Teises vaatuses kujutatakse luksuslikku ning moodsat kuuekümnendate stiilis tuba. Ruumis on peeglinurk, baarilett ning ...
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte ...
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni j...
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soo...
Sonaaditsükkel- Klassitsismiajastu enamike mitmeosaliste teoste ülesehituse põhimõte. Tingimus: vähemalt üks nendest osadest peaks olema sonaadivormis. Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täit...
Bizet'i ooper Carmen Konserdiarvustus nr.3 11p 14.01.18 KUS?MIKS?MILLAL? Ma olen varem teinud 2 konserdiarvustust, Tormise oma ja Terminaatori. Selle ooperi valisin sellepärast, et tunnis sain vihje, et Carmen on huvitav ning ma ei pidanud pettuma. Estonia ooperis, neljapäeval. 11.01 kell 19:00-22:35 Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal ...
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
Romantism *Väljenduvad kodanlikule ühiskonnale omased ja vastuolulised suunad *Progressiivse ühiskonna osa-väljendas üksikinimese motiivi: kannatused ja tema protest ühiskonna vastu *Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud ...
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM OOPER JEVGENI ONEGIN Retsensioon Koostaja: Mehis Lõhmus Klass: 11B Juhendaja: Grete Koik Tallinn 2013 Mina käisin vaatamas 6. aprillil 2013 Pjotr Tsaikovski ooperit ,,Jevgeni Onegin''. Kontsert toimus õhtupoolikul Tartus Vanemuises. Ma ei valinud sihilikult seda kontserti, nimelt pidi minu ema seda vaatama minema aga teatud asjaoludel tema ei saanud minna ning ta andis piletid minule. Kuuldes, et mul on võimalus minna vaatama Pjotr Tsaikovski ooperit ,, Jevgeni Onegin'', teadsin ma kohe, et see on väga hea võimalus ühte ooperisse kord ka korralikult sisse sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus ve...
Kantaat Kiriku Otatoorium Passioon Ooper kantaat Orkester - väike + + + Basso cont. + + + + + Solistid + + + + + Koor - + + + + Tantsijad - - - - + Butafooria - - - - + Lutafooria - - - - + Kostüümid - - - - +
Muusikaretsensioon Ooper 13.novembril 2010 aastal käisin Metropolitan Opera vahendusel vaataamas ja kuulamas Gaetano Donizetti ooperit Don Pasquale. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Anna Netrebko Matthew Polenzani Mariusz Kwiecien John Del Carlo Dirigendiks oli James Levine. Anna Jurjevna Netrebko on sündinud 18. septembril 1971 Krasnodaris Venemaal ja on vene ooperilaulja (sopran). Anna õppis Peterburi Konservatooriumis, raha teenis ta koristajana Peterburi Maria teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". ...
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kuj...
Bunraku ● Nukuteater ● Sai alguse 17.sajandil ● Sarnaneb Kabukile ● Nukku võis liigutada üks või rohkem inimesi, olenedes nuku keerukusest. Vähemkogenum tegeleb jalgadega, kõige kogenum peaga ja parema käega, iga etapi õppimine võtab 10 aastat. ● Tegelased tihti loo lõpus surevad ● Lava madalamal tasandil on näitleja ● Erootilised, grotesksed, müstilised seikluslood ● Pea liigub üles-alla, silmad, kulmud liiguvad, saab omavahel kombineerida, suu kinni-lahti, näovahetus näiteks deemoniks ● Peanäitlejal ei olnud nägu katvat maski, teistel oli ● Kõik pidid olema samas meeleseisundis ● Naisnukkudel ei olnud jalgu, sest naised ei näidanud jalgu ● Etendused kestsid peaaegu terve päev või jaotati päeva peale ära ● Näitlejad ei rääkinud, oli jutuvestja Pekingi ooper ● Sai alguse 18. sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil ...
Romantism · Esiplaanil tundeelu, üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailmas elamine. · Kirjanduses olid romantismi eelkäijateks tormi ja tungi liikumine ning ,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Ins...
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti ni...
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsai...
BAROKK Sõna baroco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas). Tekkis varasema polüfoonia asemele monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmoonia saade. Uus monoodiline stiil tõi kaasa soololaulu ja instrumentaalse soolo. Tekkis kontsertstiil muusikas. P...
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poi...
Giuseppe Verdi ooper ,,La Traviata'' Ooperit, mis toimus kolmes vaatuses ning kestis umbkaudu 3 tund, sai käidud vaatamas Rahvusooper ,,Estonias'' neljapäeval, 19. jaanuaril 2012. Olles näinud eelmisel aastal esimest korda tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaik...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. ...
kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. vahemäng. Ooper- lavateos, milles on Fühendatud vokaal ja instrumentaal muusika. Kammerlaul- ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. Kantaat- kammerzanr, koosnes 2-3 rehitatiiv paarist, sarnanes väikese ooperiga
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vor...
´ Tosca ´ sisukokkuvõte. 1. vaatus Tegevus toimub roomas 1800. aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga ärtab Toscas armukadedust, kuid kunstnik ütleb, et armastb vaid teda. Tosca lahkub õhtuseks etenduseks valmistuma. Kahuripauk kindlusest annab märku, et Angelotti põgenemine on avastud. Cavaradossi ja Angelotti lahkuva kiiresti kirikust. Kirikuteene...
,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole ...
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5."Figaro pulma" mõtteks on õnne poole püüdlemine. Pulm on järsk suunamuutus elus, uue maailma sündimine asjade senist korda muutes. Aga sära, mis kiirgab armunud inimese hingest, torkab nõelana südamesse igaühele, kes ei ole suutnud saavutada hingelist rahu, sundides mõtlema käestlastud a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
