12.2004 18 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip
LHV üks missioone on olnud investeerimise ja säästva eluviisi propageerimine ning inimeste teadlikkuse ja oskuste edendamine investeerimisvaldkonnas. LHV annab neli korda aastas välja majandus- ja investeerimisalast ajakirja Investeeri! LHV Panga klientidele kehtib Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi kaitse skeem vastavalt Tagatisfondi seadusele. LHV kliendi vara on igakülgselt kaitstud kolme meetme kaudu LHV sisekontrollisüsteem, LHV omakapital ja riiklik investorkaitse süsteem. LHV omab aastatepikkust kogemust kliendi varade haldamise ja sellega seotud riskide maandamise osas. LHV-s on loodud efektiivne sisekontrollisüsteem, mille toimivust regulaarselt kontrollivad LHV nõukogule alluv siseaudiitor ning juhatusele alluv vastavuskontrolli spetsialist (Compliance Officer) ja riskianalüütik. 2010. aastal alustavad arveldusteenused. Finantsajakiri Euromoney valib LHV Panga parimaks portfellihalduse teenuse pakkujaks Eestis
lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud
Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. 6.1 Omakapitali kordaja ehk finantsvõimenduse kordaja Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas ettevõtte juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selle näitaja puhul selgub, kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital. Kui omakapitali kordaja puhul on märgata tõusutendentsi, siis võib järeldada, et pikas perspektiivis ettevõtte maksevõime halveneb. · 2009. aasta omakapitali kordaja: · 2010. aasta omakapitali kordaja: · 2011. aasta omakapitali kordaja: · 2012. aasta omakapitali kordaja: ICT Support OÜ omakapitali kordaja näitajate puhul ei ole nelja aasta lõikes tõusutendentsi näha, mis tähendab, et ettevõte on piisavalt maksevõimeline. Võrreldes 2009. aastaga on 2012
maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum). 13
suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka traditsioonidest, Euroopas on olnud domineerivaks pangad, USA-s otse finantsturgude kaudu. Majandussektorid jagatakse 4 tegevusvaldkonda: 1) Eraisikutesektor ehk kodumajapidamised 2) Äriühingud ehk firmad 3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt
Tulevikus on plaan luua esindusmeeskond ja osaleda Meistriliigas. Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile)
ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali · kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
ÄRIPLAAN 1. Kokkuvõte. Meie ettevõte tegeleb juuksuri ja kosmeetikuteenuste pakkumisega Põlvas. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetseid teenuseid klientidele, kes hindavad originaalsust ja kvaliteeti. Kuna Põlvas on hetkel vaid üks juksuri ja kosmeetikuteenuseid pakkuv asutus, ei ole meil väga suurt konkurentsi. 2. Uue Projekti kirjeldus A. Uue projekti kirjeldus. Meie Juuksurisalong teeb teile ideaalse soegu , just sellise millist Teie tahate. Meie salong teeb ka pulma soenguid ja meiki . meie salongi pakutav kvaliteet on väga hea, käärid on teravad ja lõikavad ilusasti , soengud on püsivad ning meik on korralik. Kasutame soengute viimistlemiseks professionaalseid juuksehooldusvahendeid. Meie töötajad on välja koolitatud nng on teinud sarnast tööd ka varem. Meie salongil on ka väike lastetuba, kuhu te saate oma lapsed tuua, samal ajal, kui ise oma juuksed korda seate. Tänapä...
TURUNDUSPLAANI VORM AINES ETTEVÕTLUS JA TURUNDUS EESÕNA JA INSTRUKTSIOON Töö eesmärk on koostada turundusplaan. Selle eelduseks on esmalt välja mõelda äriidee (millises valdkonnas tegutseda, milliseid tooteid/teenuseid pakkuma hakata ja kus (millises piirkonnas) ja millise ettevõtlusvormina tegutsema hakata. Seejärel juba püüda oma ideid arendada turundusplaani raames, täites kõik selle turundusplaani osad. Igasse blokki (alapunkti) on jäetud piisavalt ruumi, vajadusel saab sinna sisse lisada tabeleid/ jooniseid või muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine kohustuslik. 1. TURUNDUSPLAANI SISU LÜHIKIRJELDUS. Käesolevalt kirjeldage oma ettevõtmisest lähtuvat planeeritavat tegevust, tuues välja vähemalt tegevusvaldkonna lühikirjelduse; millises piirkonnas tegutsete; millistele turgudele ja kliendigruppidele oma tooteid/ teenuse...
kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2
Alljärgnevates kehtib turumajanduse kohta: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Valitsus fikseerib miinimumpalga c. See kõlab kui „laissez faire“ majandus d. Tegemist on täishõivega 13. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: a. Rämpskaup b. Täiendkaup c. Asenduskaup d. Normaalkaup 14. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: a. Negatiivne omakapital b. Pangad ja ehitusühistud konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki c. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju d. Ehitati vähem maju 15. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Rämpskaubad d. Normaalsed kaubad 16. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil:
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
.................................................................................. 5 9. Turu analüüs...................................................................................................... 7 11. Turundusplaan................................................................................................. 8 2 1. Äriplaani kokkuvõte OÜ Lillekeste raamatupidamisbüroo asutatakse 2015. aasta alguses. Selle ettevõtte omakapital on jaotatud kolme osaniku vahel. 1. osaniku sissemakse on 14500 eurot, 2. osaniku sissemakse on 9000 eurot ning 3. osaniku sissemakse on samuti 9000 eurot. Ettevõttel on 3 omanikku, kes on samuti ka ettevõtte juhatuses ning töötajad. Kõik 3 osanikku on õppinud raamatupidamist ning 2 nendest ka ärijuhtimist ja ettevõtlust. Ühel osanikul on ka firma asutamise kogemus. Ettevõte planeerib kasvada 18 raamatupidajaga ettevõtteks. Kavatseme
1.3 Ettevõttest Miniuuringus analüüsiks on valitud Tartu ettevõte Paski Varad OÜ. OÜ Paski Varad peamiseks tegevusalaks on tehingud kinnis-ja vallasvaraga, kinnisvara haldamine, kinnis-ja vallasvaraga üürimis- ja renditeenuste osutamine. Tegemist on väikeettevõttega, omanik ja töötaja on sama isik. Vaadeldes ettevõtte majandusnäitajaid on näha, et need on suurenenud. 2011. aastaga võrreldes on ettevõtte käive suurenenud 16 %, müügitulu 7 %, puhaskasum 28 %, omakapital 40%. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud kinnisvarainvesteeringutesse on peaaegu kahekordistunud ning materiaalsesse põhivarasse suurenenud 16 %. Immateriaalne põhivaragrupp puudub. Nagu teenindusvaldkonnale kohane, on ka Paski Varad OÜ majandusnäitajad kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeva...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat v...
eelisaktsiakapitali jaoks ning 18,5% aktsiakapitali jaoks. Ettevõtte tulumaksumäär on 0%. Milline oleks ettevõtte kapitali hind kapitali uue struktuuri korral? hinnad võõrkapital 0,6 0,11 eelisaktsiakapital 0,05 0,105 aktsiakapital 0,35 0,185 WACC 0,136 13,60% Tehase omakapital on kaks korda suurem kui võõrkapital. Kaalutud keskmine kapitali hind on 16% ja ettevõtte tulumaksu määr 34%. Milline on selle ettevõtte võõrkapitali maksueelne hind, kui aktsiakapitali hind on 22%? kaalutud keskmine kapitali hind 0,16 ettevõtte tulumaksumäär 0,34 aktsiakapitalihind 0,22 võõrkapitali maksueelne hind ? T=0,34 TULUMAKS
majandustulemusi. Analüüsi nimetatakse pikaajalise maksevõime analüüsiks ja see näitab ettevõtte sisemist struktuuri. Suhtarvud näitavad, millistest allikatest on ettevõte oma vahendeid finantseerinud ja kas ta ka jõuab võõrkapitaliga seotud kulutused katta. 3.2.1. Omakapitali osakaal ehk soliidsuskordaja See kordaja näitab, kui suures ulatuses on ettevõtte finantseerimisel kasutatud omakapitali. Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital 11 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine OÜ JLIANHE 2012/2013 Omakapitali osatähtsus: 7143 / 20792 = 0,34 ehk ~35%. 2013/2014 Omakapitali osatähtsus: 8823 / 24326 = 0,36 ehk ~36% 2014/2015 Omakapitali osatähtsus: 9003 / 23875 = 0,38 ~38% 2015/2016 Omakapitali osatähtsus: 9683 / 25295 = 0,38 ~38% Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital 12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid. Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K)
o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele.
o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele.
o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele.
kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000 b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator? mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, Eeldades et pank võib välja laenata kõik lisareservid, lisareservid siis kui suur võib olla momendil väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel ...
20 40 60 80 10 0 0 0 0 00 KwH afikkuse panna Laenu periiod Koreteri hind 40000 Omakapital% 50% Omakapital 20000 Pangalaen (5a) 20000 Laenu intress 4,90% PMT Aasta väljamakse 4 607 20000 Igakuine üür 200 Aasta üür 2400 Aaata amorsatsioon% 1% Aaata amorsatsioon 400 Panga kasum 3034 607 Periood (aa) 1 2 3 4 5 Aasta tulu -2607 -2607 -2607 -2607 -2607
183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud
põhikirjas. nõukogu juhtorgan. Puudub, Puudub; 2500 sissemakse sissemakset d e suurus Min. omakapital (EUR) Puudub 2500 25000 Puudub määratakse määratakse ühingulepin ühingulepin guga guga
F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku E 10. Bilanss põhivara soetamine. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. (Ainult 1 vastus on õige) C 1. Riskikapitalistid on inimesed, kes A. rikastuvad põhjendamatu riski tõttu pankrotistunud firmade kokkuostust. B. paigutavad oma säästud väärtpaberitesse. C
12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs
Деят. 83. määrus - постановление 84. müügitulu - Выручка от продаж 85. nimiväärtus - номинальная стоимость 86. nõuded ostjate vastu – требования к покупателям 87. nõue - требование 88. nõusolek - согласие 89. nõustama - советовать 90. ohustama - подвергать опасности 91. oma aktsiad või osad – собственные акции 92. omakapital – собственный капитал 93. omakapitali muutuste aruanne – отчет об изменениях собств. капитала 94. osakapital – паевой капитал 95. osaühing - паевое товарищество 96. oskuslik - искусный 97. ostueesõigus -право преимущественной покупки 98. otsekohene - прямолинейный 99. palgaarvestus - расчёт заработной платы 100
12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse
Varud 51 176 48 068 Käibevara kokku 112 932 98 647 Põhivara Materiaalne põhivara 289 683 281 262 Immateriaalne põhivara 11 581 172 Põhivara kokku 301 264 281 434 VARAD KOKKU 414 196 380 081 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlakohustused 1 291 1 621 Võlad tarnijatele 17 876 19 610 Muud lühiajalised võlad 77 697 59 904 Maksuvõlad 19 240 16 660 Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 4 559 3 391 Lühiajalised kohustused kokku 120 663 101 186
D 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349 K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349 Kolmas etapp toimub palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu. 22 9. Omakapitali arvestus Ettevõtte omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on ``Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum (- kahjum)``. Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks väärtusega 14 000 krooni
e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39. EBIT-EPS analüüs (võimendusanalüüs) Projekti analüüsi puhul tuleb analüüsida ka selle finantseerimisstruktuuri ehk kui palju kasutatakse finantseerimiseks oma ja võõrkapitali. Kõigepealt tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erinevad finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: · Ainult omakapital · Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e intressid segafinantseerimisel Cse aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e aktsiate arv segafinantseerimisel 40
valdkond, mis käsitleb äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Õpetus ausast ettevõtlustegevusest. Ärinimi – Äriregistrisse kantud nimi, mille all FIE või äriühing tegutseb. Äriplaan – Detailne ja põhjendatud ettevõtte äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega. Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks. B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele,
hiljem kui 12 kuu jooksul Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus See osa konsolideerimisgruppi Vastavalt juhendis RTJ 11 RTJ 11 (seda kirjet kasutatakse kuuluvate tütarettevõtete kirjeldatud ainult konsolideeritud netovarast, mis ei kuulu arvestusmeetodile aruannetes) emaettevõttele Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või Emiteeritud aktsia- või Aktsiate või osade osakapital1 osakapitali nimiväärtus (siin ei nimiväärtus kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks)
*Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks
aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 1 miljon eurot millest 100 000 eurot on panga laen. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 1000000 Omakapital 900 000 Immateriaalne põhivara : 0 Kasum 0 Aktiva kokku: 1000000 Passiva kokku: 1000000 9 11.3. Kasumiplaan Kasumiplaan 1a 2a 3a 4a Tulud Müügitulud 0 90000 105000 119000
Kumba projekti valiksite? 2. Firmal on võimalik investeerida 100 miljonit krooni projekti A või B. Mõlema projekti eluiga on 2 aastat. Projektide rahavood on järgmised: A: 1. Aasta 20 milj ja 2. Aasta 120 milj B: 1. Aasta 100 milj ja 2. Aasta 31,25 milj Kui diskonteerimismäär on 5%, siis millised on projekti NPV ja IRR? 3. Ettevõte planeerib teha investeeringu tootmisseadmesse summas 2 milj krooni. Selleks on olemas omakapital summas 1 milj krooni ning võetakse laen summas 1 milj krooni. Laenu intress on 12% aastas ning omakapitali nõutav tulunorm on 20%. Kogu kasum makstakse välja omanikele iga aasta lõpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul tagasi ei maksta. Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40 krooni ning toodetakse ja müüakse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb toodete müügihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
investorite, klientide, töötajate ees; PANKROT – võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu ees. AKTSIA – väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. BILANSS – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega. VÕLAKIRI – (ka obligatsioon) leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik (ehk võlgnik)
c. Nõudlusekõver on negatiivse tõusuga d. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohkem maksma Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: Vali üks: a. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju b. Ehitati vähem maju c. Pangad ja ehitusühistud konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki d. Negatiivne omakapital Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Internetioksjonid on hea näide: Vali üks: a. Barterist b. Vaidlusest (haggling) c. E-kriminaalsusest d. Effektiivsest turust Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui hüvise hind langeb ja tarbija ostab seda rohkem kui teist hüvist, on tegemist Vali üks: a. Asenduseffektiga b. Kahaneva piirkasulikkuse effektiga c
K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) D (-) K (+) ? ? ? ? 200 000 14 000 -1 400 ? ? ? ? OMAKAPITAL / OWNER'S EQUITY Intressikulu / interest expense D (-) K (+) ? 16 000 1 400 ? Lektor Eve Lamberg Finantsarvestus Present Value of a Bond market period interest rate PV PV
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
