SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5...
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
Telefon 4000 mitterahaline Telefon 3000 mitterahaline Kaubad (varu) 30000 Remondikulud 15000 Kokku 210000 INVESTEERIMISVAJADUS Projekti maksumus kokku 210000 sellest omakapital 40000 mitterahaline sissemakse 27000 rahaline sissemakse 13000 Laenukapital 170000 kokku 460000
raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a
amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21
ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva
kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem • Varaobjekt – on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed) • Tulu – on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu
Külmkapp 10000 mitterahaline Telefon 4000 mitterahaline Telefon 3000 mitterahaline Kaubad (varu) 30000 Remondikulud 15000 Kokku 210000 INVESTEERIMISVAJADUS Projekti maksumus kokku 210000 sellest omakapital 40000 mitterahaline sissemakse 27000 rahaline sissemakse 13000 Laenukapital 170000 kokku 460000
Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe
Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Omakapital 5000
Ärimudel Oriflame beauty sticky eyeshadow Partnerid: Oriflame, Tegevused: Meigitarvete müük, reklaam, koolitused Ressursid: Kaubaidee müük firmale Oriflame, omakapital Pakutav lisaväärtus: Aja kokkuhoid, lihtne kasutamine, raha kokkuhoid, toode näeb mõlemal silmal välja identne. Kliendisuhe: Rahaline suhe, tasuta näidised Müügi- ja turunduskanal: Oriflame ( internet, kataloog, müügiagendid), toote tutvustamise koolitused, reklaam ( kaubanduskeskustes) Sihtgrupp: Naised 15-70 Võtmekulud: Reklaam, koolitused, toote näidiste valmistamine Tulumudel: Idee müük firmale Oriflame, koolitustasu, igakuine kasu tuludest. Toode 1-Toode ise
Käibevara Lühiajalised kohustused - Raha ja pangakontod 100 000€ - Muud võlad 600 000€ - Nõuded ostjate vastu 100 000€ Lühiajalised kohustused KOKKU 600 000€ - Varud 1 000 000€ Pikaajalised kohustused 1 400 000€ Käibevara KOKKU 1 200 000€ Kohustused KOKKU 2 000 000€ Põhivara Omakapital - Materiaalne põhivara 800 000€ - Aktsiakapital 0€ Põhivara KOKKU 800 000€ Omakapital KOKKU 0€ AKTIVA KOKKU 2 000 000€ PASSIVA KOKKU 2 000 000€ Et panna osapooled korrektselt võrduma peame leidma veel raha ja pangakontod. Raha ja pangakontod = AKTIVA KOKKU – põhivara kokku – varud – nõuded ostjate vastu = 100 000€
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008 Soliidsuskordaja = 655 889/795 784*100=82% Üllatavalt kõrged nätajad. See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1%
väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused = 55726 / 7846990 = 0 Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu
1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850
Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21. Omakapitali vajadus ja tähtsus. Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks. Edaspidi hakkab omakapital muutuma, see oleneb tekkinud kasmist/kahjumist. Omakapital- siis kui ettevõtte alusatb, Osakapital- siis kui osaühing alustab. Omakapital- omanikepoolne investeering ettevõtesse, kas varaliselt v materiaalse varana; Muutub: tegevuse käigus, olenedes kasumist-kahjumist. Jaotus: aktsiakapital v osakapital; registreerimata aktsia- v
1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.- eest. *bilansi summa ei muutu III Toimub ainult passiva poolel
Prants on largemad eeskirjad 2. Algdokument, mis tõendab majandustehingut (nt.raamatupidamiskirjendi järjekorra nr) 3. Majandus tehinguid dokumeteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistris(käsitsi või elektroonselt). Seitse aastad peab säilitama 4. Kassapõhine(maj tehingud näidatakse raha liikumis(fied)) ja tekkepõhine(tehingute toimumise) arvestus 5. raamatupidamise sise-eeskiri reguleerid ise seda mis on reguleerimata seaduses Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi.
3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
7.Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid.* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest.
Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas
võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja
- VIITLAEKUMISED (aruande- VÕLAD TARNIJATELE perioodi laekumata tulud) MAKSUVÕLAD - ETTEVÕTTE POOLT TEHTUD VIITVÕLAD (aruandeperioodil ETTEMAKSED tegemata väljamaksed) - VARUD MUUD LÜHIAJALISED VÕLAD - PIKAAJALISED KOHUSTUSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - AKTSIA- (OSA-) KAPITAL NIMI- - KINNISVARAINVESTEERINGUD VÄÄRTUSES - MATERIAALNE PÕHIVARA - KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL - IMMATERIAALNE PÕHIVARA - ARUANDEAASTA KASUM - EELMISSTE PERIOODIDE JAOTAMATA KASUM MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 17
Kohustus - rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Kohustuste põhitunnuseks loet. e/v võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehin- gutest või teistest minevikusündmustest. Kohustuste kajastamisel on oluline: · kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud, · kas avalikustada lisades, · kas üldse mitte avalikustada. E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja omakapital. Kohustused jaot.: I. Lühiajal. kohustused - maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem. Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mitmes. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised, muud ette- makstud tulev. per. tulud. Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga-
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) Materiaalne põhivara kokku 38052,00 Põhivara kokku 38052,00 AKTIVA (VARAD) KOKKU 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised kohustused Maksuvõlad Lühiajalised kohutused kokku 0,00 Omakapital Osa/aktsiakapital nimiväärtuses 38052,00 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Omakapital kokku 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 38052,00 12. RISKIANALÜÜS Minu ettevõttel on mitmeid riske. Suurimaks riskiks pean ma konkurente, kuna minu talu lähedal on ka teisi tootjaid
.................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted..........................................................................................................................6 Investeeringu tasuvuse hindamine........................................................................................................7 Kui palju maksab kapital?..........................................................................
Palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Maksude tasumine toimub panga kaudu. 9. PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS Baltic Chess Group OÜ-l on pikaajaline võlg kapitalirendi osas. Pearaamatusse tehakse aastalõpukanne: D 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused K 2130 Pikaajalised kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil 10. OMAKAPITALI ARVESTUS Baltic Chess Group OÜ omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas "Osakapitali nimiväärtuses" ja "Kohustuslikust reservkapitalist". Vaba omakapitali komponentideks on "Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)" ja "Aruandeaasta kasum (-kahjum)". Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust ühest osast
kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00%
ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Sarnaselt ettevõtte omanikule annab KredEx allutatud laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab teiste finantseerijate silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada. Laenu saanud ettevõtte juhtimisse KredEx ei sekku. Peamised nõuded taotlejale: Ettevõte on kantud Eesti Vabariigi äriregistrisse Ettevõtte omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele Ettevõttel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused Ettevõte on jätkusuutlik ning maksejõuline Ettevõtte juhatuse liikmed ja omanikud on usaldusväärsed ja pädevad Ettevõtte omakapital ja projekti omafinantseering kokku on vähemalt 50% taotletavast tehnoloogialaenu summast. 1.4. Väikelaen
pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab dividendidena omanikule (ele ) välja. Koosta bilanss. Oluline on saavutada tasakaal st. aktiva = passiva poolega.
0 0 0 0 0 Kokku 0 INVESTEERIMISVAJADUS EUR Projekti maksumus kokku 0 sellest omakapital 0 mitterahaline sissemakse 0 rahaline sissemakse 0 Laenukapital 0 4 aasta 5 aasta 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6. 0 0 5. 0 0 33%+1.0% 0 0 0 0 0 0 0 0 sisestatavad 0 0 andmed
Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1. jaanuar 2014 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 10. jaanuar 2014 Põhikapitali suurus kokku: 2500 · Rahalisi sissemakseid: 2000 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): 4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused . Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Põhikapital ja olemasolevad laenud 5 aastaga on tagasi makstud kogu laenusumma, 3000 . 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 6 4
D 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349 K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349 Kolmas etapp toimub palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu. 27 15 Tuha Talu OÜ omakapitali arvestus Tuha Talu OÜ omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on ``Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum (- kahjum)``. Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks väärtusega 14 000 krooni
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. (6) Ettevõtte OÜ Abilis omakapital koosneb: omakapitalis nimiväärtusest, kohustuslikust reservkapitalist, eelmise perioodide jaotamata kasumist ja aruandeta kasumist. 17 6 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK Finantsanalüüs (ingl financial analysis) on ennekõike suunatud ettevõtte jätkusuutlikkuse analüüsimisele. Jätkusuutlikkust saab väljendada maksevõime, kasumlikkuse, kapitali
Pensionikindlustus 0 Viitvõlad 1.Võlad töövõtjatele 0 IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1. Patendid, litsensid 95 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1.Pangalaen SEB 21000 OMAKAPITAL 1.Aktsiakapital 30000 2.Eelmiste perioodide kasum 3780 3.Aruandeaasta kasum (2010) 2157 AKTIVA KOKKU 67737 PASSIVA KOKKU 67737 Bilanss seisuga 01.02.2011 AKTIVA 01.02
· · · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital ·
Otsemeetod ,,ülevalt alla", raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas. Tekkepõhised tulud ja kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes. Kaudmeetod ,,alt ülesse", lähtutakse tekkepõhisest puhaskasumist, mis teisendatakse kassapõhiseks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises Huvitav on see, et ROA (koguvara puhasrentaablus) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara ROE (omakapitali puhasrentaablus) = puhaskasum / omakapital Kurat see keskmine seal ühel juhul siis on.. eeldatakse, et omakapital on püsiv? Ei tea
Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
