on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki just olla kliimamuutustega kaasnev investeerimine. See sektor on investeerimise mõttes veel üsna varajases faasis, kuid selles võibki peituda võimalus. Kui liustikuid Alpides ja jää poolustel järjest kiiremini sulab ja on igapäevaselt massimeedia tähelepanu keskpunktis, on investeeri- miseks ehk juba hilja. Keskkonnatrendid Kui inimkonna varasematel arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks, milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks.
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on ...
Vägi – arvati, et kõik elusolendid ja mõned objektidki omavad erilist jõudu või energiat. Väge oli kõige rohkem peas, karvades, südames, veres, küüntes. Hing – mittematerjaalne alge, mida oli vaja, et keha elus püsiks. Magamise ajal võis hing ringi uidata, putukasse siirduda. Nõid – inimene, kellel oli palju väge. Oskas ravitseda ja tal olid suured teadmised looduse ja maagia vallas. Ohverdamine – andide toomine, mida tehes loodeti saavutada jumalate heatahtlikkus. Paigad: allikad, puud, kivid, hiied, järved, jõed. Ennustamine – püüti tulevikku ette näha. Üks konkreetne jumal, kes Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse on Taara. Ta oli eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka sünnikohas Virumaal. Pole võimatu, et hilisemal ajal nii mõneski Eesti piirkonnas jumal Uku austaminegi ulatus muinasaega.
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega
Sealt hakatakse Meka poole tagasi tulema. Järgmiseks peatuspaigaks on Muzdalifa linn, kus ööbitakse tähistaeva all.. Selles linnas korjatakse seitse kivikest, et nendega järgmisel päeval pilduda kolme kivisammast jamarah, mis sümboliseerivad saatanat ja tema saadetud kiusatusi Aabrahamile, et teda takistada ohverdamast oma poega Ismaeli (Vanas Testamendis Aabrahami ja Saara poega Iisakut). Pärast seda toimub palverändurite toodud lamba ohverdamine qurban, mis sümboliseerib Jumala antud jäära Ismaeli (Iisaku) ohverdamise asemel. Ohvripeo nimetuseks on id 2al-adha. Enne Mekast lahkumist käiakse veel ümber Kaaba paar või enam korda, neist viimane on hüvastijäturituaal ja sellega loetakse palverännak lõppenuks. Tavaliselt kestab palverännak viis päeva. Siis võetakse ihram seljast.Palverännaku läbi teinud mehest on saanud hadzi ja naisest hadza. 8.Kuidas nimetatakse mosees asuvat kõnepulti? Minbar 9
riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda- (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi,
Need sattusid arheoloogide kätte hiljem, kuid asukoht ja omavaheline seos pole teada. See leid on oluline, sest nad on leitud soiselt alalt kraavi kaevamisel leitud. Igal perioodil on seal läbi viidud ohverdusrituaale ning pandud tolle aja kohta väga olulisi asju. Alulinna peitledude koha lähedal on üks linnus (Alu linnus). Ta asub soo saarel ning kirjelduste järgi on tal madal kividest vall. Ta pole teiste ringvallidega üldse sarnane. Veekogudesse ja soodesse ohverdamine Veekogudesse ohverdamine on väga laialt levinud olnud ka Skandinaavias. Veekogudesse ohverdati relvu ja tööriistu. Skandinaavia leiud on väga põnevad, sest lisaks relvadele ja tööristadele on olnud seal ka levinud inimeste ohverdamine nii vette kui ka soo laukasse. Taolised soo ja rabaleiud on mumifitseeritud laipade puhul registreeritud Skandinaavias ja mujal umbes 1000. Nede hulka on arvestatud ka teated kirjalikest allikatest 17ndal-18ndal sajandil
vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13
nad oma liitlaseks. Paganlust ei keelustatud, kuid soosima hakati kirikut. Kirikutele anti raha, preestrid vabastati maksudest ja pühapäev määrati puhkepäevaks. Milano ususallivusedikt 313.a. Kehtestatakse täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus teiste uskude kõrval. Tagastatakse konfiskeeritud kirikuvarad. Paganlust üritas elustada veel keiser Julianus (361-363. a.), kuid edutult. ``Sa oled võitnud, Galilealane``, ütles Julianus surivoodil. 392. a. keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusk oli saanud riigiusundiks. Kristlus elab üle Rooma languse. Barbarite sissetung ei hävita kristlust. Kristlusest saab Rooma impeeriumi tähtis osa. Kristlus saavutab ¾ saj Rooma-Impeeriumis kaks võitu: A ametlik toetus B barbarite seas populaarne Kristlus hakkab assimileerima antiikkultuuri ja teeb selle nii kättesaadavaks keskaegsele Euroopale ja selle kaudu meile. Kristlus vajutab oma pitseri seadusandlusele, koolile ja moraalile
nähtustega (vere joomine, loomade vere segamine veiniga jne) Anton Szandor La Vey (1930 1997) on kaasaegse Satanistliku Kiriku looja 1966 asutas ta Saatana Kiriku USA-s, 1969 avaldas Saatan Piibli Satanism on oma arengus olnud nn kontrareligiooni mõttes läbi kogu ajaloo, alates juba Vana-Egiptuse religioonist Eriti tugevalt tuli satanism selliselt esile keskajal, kus ta otseselt vastandus katoliku kirikule (mustad missad, väikelaste ohverdamine jms) Nüüdsel ajal on satanistlikul vastandusel laiem ja ka palju enam komplitseeritum süsteem, ollakse pigem millegi poolt kui vastu
sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid. Arvatavasti olid ka pühad puud, kuhu toodi ohvreid tamm, pärn ja pihlakas. LIIVIMAA RISTISÕJAD Allikaid pole palju, peamine allikas on Henriku Liivimaa kroonika, mõnikord kasutatakse Läti Henriku kroonika nime. Uurijad on jõudnud järeldusele, et kroonika kirjutaja tuli Liivimaale 1205.a., oli pärit Alam-Saksamaalt. 1205-1259
endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi pühamud, kus käidi jumalailt tuleviku kohta selgust küsimas.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vane...
· Aleksander Suur Makedoonia kuningas (336-323 eKr); antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht · Demosthenes Vana-Kreeka oraator ja riigimees; sai kuulsaks oma Makedoonia- vastase hoiakuga (filipikad) · Homeros Vana-Kreeka pime laulik; kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Usund o Iseloomulik: 12 tähtsamat jumalat (tegelik arv sadades) puudus mõiste ,,religioon" ja elukutseline preesterkond tähtsal kohal ohverdamine erinevad pidustused (suurejoonelisem Ateenas) pühitsemistseremooniad nõiakunst; needmine o Jumalad: Zeus peajumal; taeva-ja äikesejumal Hera Zeusi naine; perekonnaõnne kaitsja Poseidon merejumal Hades surnutejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja
Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: Kahtlev kõnemaneer Segane eneseväljendus Enda ärakasutamise pakkumine
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle ko...
Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks : - loitsud, palved (verbaalne pöördumine) - keha, mõistuse mõjutamine, arusaam, et saame üleloomuliku kogemuse, kui viidud äärmuslikku olukorda/seisundisse. (nälgimine, füüsiline pingutus, tants, magamatus, joomata olek, alkohol, narko kui kultuuriliselt raamistatud, on religioosne toiming). - püha toidu söömine - isolatsioon (eraklus, füüsiline passiivsus) - teatud rütmiliste helide kuulamine ( trummid jms) - ohverdamine - simulatsioon/imiteerimine ( nt voodoo) Religiossed spetsialistid: Preestrid-kõrge sots staatus, alaline, riietus, soeng, poliitiline võim, ei pea tõestama oma kontakti jumalaga. Samaanid- alaline, staatus ei ole kõrge, peavad tõestama kontakti jumalaga rituaali ajal. Meediumid- ajutine, vaid sel hetkel, kui kontaktis jumalatega, ise passiivne, jumal-vaim saadab nägemuse. Saab edastada sõnumit jumalalt inimesele
et miski ei tule mulle kätte ilma pingutuste ja vaeva nägemiseta, selleks, et kõik sujuks hästi olen ka enda elu teatud määral planeerinud, ja selle plaani täitmiseks omakorda väikesed etapid loonud, selleks, et eesmärgini jõudmine ei oleks liiga utoopiline ja keerukas. c.) Altruism- selleks, et saavutada midagi, pean oskama ennast panna teise inimese olukorda, teda mõistma ja toetama, kuid arvan, et enda heaolu ohverdamine teise inimese heaolu eest on liiga suur hind, pooldan siiski põhimõtet, et igaüks enda eest, kuigi see ei kehti alati. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski. d.) Huumori leidmine, mitte satiir- olen üpris huumoriarmastaja inimene, kuid mulle ei meeldi see, kui keegi, kellega meil pole ühist keelt ja ka need kellega ma pole avatud minu sellisesse distantsi saabuvad. Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian
nähtustega (vere joomine, loomade vere segamine veiniga jne) Anton Szandor La Vey (1930 1997) on kaasaegse Satanistliku Kiriku looja 1966 asutas ta Saatana Kiriku USA-s, 1969 avaldas Saatan Piibli Satanism on oma arengus olnud nn kontrareligiooni mõttes läbi kogu ajaloo, alates juba Vana-Egiptuse religioonist Eriti tugevalt tuli satanism selliselt esile keskajal, kus ta otseselt vastandus katoliku kirikule (mustad missad, väikelaste ohverdamine jms) Nüüdsel ajal on satanistlikul vastandusel laiem ja ka palju enam komplitseeritum süsteem, ollakse pigem millegi poolt kui vastu
tunnetamist. Neid on nelja sorti, Esiteks sugukonnaiidolid need on omased inimestele üleüldse. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust analoogsena inimesega. Samuti on inimestele iseloomulik märgata ainult nende seisukohti kinnitavaid fakte ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. See põhjustab aga ebausku ja eelarvamusi. Näiteks usuti kunagi, et merejumal Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, ning kinnitusi sellele usule leiti inimeste näol, kes olid midagi ohverdanud ning tõesti pääsenud õnnelikult mingist mereõnnetusest. Samas jäeti kahe silma vahele need faktid, kus ohvreid toonu ikkagi hukkus. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bacon viitas seejuures Platonile, kellelt ta selle
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Liivi Hiienurm TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete ...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Hingede aeg oli vaikne, lärm vöis hingi pahandada. d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas. Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine Looduses esines palju vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. NT metsaisad, -emad, nurmeemad, -isad, põllu- ja veevaimud jne. Mõned haldjad elasid iseg taludes, nt Pärnu- ja Viljandimaal koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko. Eeslastel on vähe nn kõrgjumalaid. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse Tarapitat (Taara avita sõja-, palvehüüd) Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal, kuid lendas Saaremaale. Hilisemal ajal tuntud jumal
ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2. Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve
Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Tõsi küll, meile võib nende kultuur ja kunst näida sünge ja isegi jõhkrana. Maajade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine. Peab aga meeles pidama, et selle aja indiaanlane ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.3.SAPOTEEKIDE JA MISTEEKIDE KULTUUR (5-10.saj.): Sapoteekidel seisis kõrgel järjel nefriidi, vulkaanilise klaasi ja kulla töötlemine. Nendelt on
· Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). · Vanimad muistsete põldude jäänused Saha-Lool Maardu järve ääres kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi. · Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c. Elualad ja eluolu Ranniku piirkond Sise-Eesti · Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised jt.) ja · Hõredamini asustatud tihedad maaviljelus (nisu, oder jm. metsad. · Toidulisa andsid küttimine ja kalapüük. · Karjakasvatus ja alepõllundus. · Üksiktalud, põllumaa, eraomandus ja · Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. varanduslik ebavõrdsus
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus.....................
kodunt kooli saatja Iterduca, koolist koju saatja Domiduca, ukselävepaku jumal Limentinus, uksehingede jumal Cardea jt. jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel jumalanna junona, igal paigal oma kaitsejumal genius loci. Lisaks oli ka väga palju abstraktseid jumalusi: Pax=Rahu, Spes=Lootus, Virtus=Voorus, Justitia=Õiglus, Fortuna=Õnn, Concordia=Üksmeel, Libertas=Vabadus, Fides=Usk, Salus=Tervis jne jne. Kultuses oli keskne hierarhiline preesterkond ja ohverdamine. Preesterkond jagunes kolleegiumidesse ja allus otseselt riigivõimule preestrid olid riigiametnikud. Eri preestreid: pontifex=sillaehitaja ja ka kalendripidaja, kroonik ning arhitekt; fetsiaal - sõnumitooja, väljakuulutaja; augur - ennustaja, arvaal - viljakuskultuste läbiviija, flamen - ülempreestri ehk pontifex maximus´e abiline, vestaneitsi - püha tule valvajanna jne. Ohverdajate peapreester oli rex sacrorum. Kultus seisnes taimsete ja loomsete ohvrite toomises ja palvetes
vältida võib · Hädaseisundi puhul puudub õigusvastane rünne vaid ähvardab või eksisteerib oht (see võib ka olla muu hulgas looma "rünne", aga ka inimese rünne, mis ei ole kantud tahtest) · Hädaseisund annab õigustuse ohverdada üks hüve teise hüve päästmiseks · Seetõttu tuleb hüvesid kaaluda (ei ole lubatud ohverdada väärtuslikumat hüve vähemväärtusliku hüve päästmiseks) proportsionaalsuse nõue · Hädaseisundu tegevus on ühe hüve ohverdamine teise hüve päästmiseks (st ohustava hüve kahjustamise v hävitamise läbi) Seega ka tegu, mis on tehtud hädaseisundis ja seaduses toodud tingimusi järgides, ei ole õigusvastane, st ON LUBATUD. Aegumise mõiste (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.
käinud vabatahtlikud hakkasid pooldama internatsionaalsemat lähenemist. Teiseks, saksa päritolu juudi põgenikud tutvustasid britte Hitleri reziimi karmi reaalsusega. Vastuolud hakkasid tekkima ka valitsuses. Ent Chamberlain otsustas jätkata lepituspoliitikat ja võis septembris 1938 Münchenist naastes rõõmuga teatada, et "meie ajal saab olema rahu". Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et Müncheni kokkuleppe tulemuseks oli tegelikult Tsehhoslovakkia demokraatia ohverdamine. Seepeale haaras üldsust viha. Chamberlaini seni tugev positsioon muutus korraga väga hapraks. Tugeva välise surve tõttu pidi ta Praha lõplikku langemise järel märtsis lubama kaitsta Poolat. Suurbritannia üritas rahva survel liitu astuda Nõukogude Liiduga, kuid kuna sellega tegeldi liiga aeglaselt, otsustas Venemaa hoopis Saksamaaga lepingu sõlmida. 1939. aasta suveks oli selgelt tunnetatav rahva soov kõigi võimalike ressurssidega vastu hakata Saksamaa agressioonile Mandri-Euroopas.
Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd. Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega. Selline kasti kord oli Indi ajaloos väga tähtis ning kestab ka präeguni. india usk Umbes 700 a eKr hakati veedasi kirja panama. Kõige tähtsam oli loomade ohverdamine. Usuti, et kui maailm loodi siis jumalad ohverdasid ühe enda seast ja nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks. Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist
rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus - Õiguslik-eetiline alus ristiusk Tänapäevane arusaam karistustest suund karistuselt kasvatusele Karistus kokkuleppitud reeglite üleastumine, mis on seotud ohverdamise ja karistusega.
(kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end
BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja TEMPLID Linnas oli lisaks peajumala templile veel teiste jumalate templeid. Templeid oli kahte tüüpi: *ASTMIKTEMPLID *TEMPLIKOMPLEKSID Templis hoiti jumalakuju, mille eest kogu aeg hoolt kanti. Templiskäimine oli lubatud vaid preestritele. Tähtsaim rituaal oli loomade ohverdamine. ENNUSTAMINE&ASTROLOOGIA Oli teadus ning tähtsal kohal. Ennustati tähistaeva ja nt looma maksa kaudu. Jumalad olid seotud taevakehadega. Taevakaar jagati 12 tähtkujuks. TEADUS Oli praktiline teooria puudus. Preestrid olid teadlased. Tugevaim teadus oli matemaatika. Loodi 60-süsteem. VANA-EGIPTUS LOODUS Muistne Egiptus asus seal, kus praegunegi Niiluse esimesest kärestikust jõesuudmeni ning jagunes alam-egiptuseks (Niiluse delta) ja ülem-egiptuseks
at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng-shui. Hiina loodususundile oli omane esivanemakultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast lahkuda, seepärast magasid inimesed istukil, kuid surma puhul lahkus hing kehast jääduvalt. Peale surma sai hing uue kodu.Põletamismatus.arvati, et nii lahkub hing kehast paremini. Usuti hingetagusesse ellu. Hingede aeg (mardipäevast kadripäevani). KULTUS e. OHVRIPAIGAD-pühahiied, üksikud puud, allikad(ohvriallikad), kivid (ohverdused, lohukivid), mäed, jõed, järved. Ohverdamine leids aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel.Neljapäev-eestlaste pühadepäev. Ristiusu leviku algus:10-11 saj. Võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Eesti sattus ristiusu riikide vahele. 1054 oli kristlus lõplikult jagunenud katolikluseks ja õigeusuks.1030 Jarostav Tark Tartus. 1070 pühitseti Bremenis Läänmere piiskopiks munk Hilinus.1170 Leundis pühitseti eestlaste piiskopiks Fluco, kellel määrati abiks Norras Stanqrent kloostris elav eesrlaste munk
world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast). # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge
Samaanid ja nõiad · Saami noaide, eesti nõid , soome noita · Väinämoinen - soome , Vanemuine- eesti · Kolmene maailm 1. Ülailm jumalad jt. 2. Keskilm inimesed, loomad jt. 3. Allilm koolnud jt. Aafrika · Palju rahvaid, palju keeli, palju usundeid · Usunditele iseloomulik siinne elu, siinpoolsus; esivanemad ja nende austamine; possessioon vaim võtab keha üle; jumalad ( ülijumalad ja palju väiksemaid jumalaid); ohverdamine · Sünkretism erinevate religioonide segunemisel tekkinud traditsioon tuntuimad Santeria ( kuuba) , voudu ( haiti) , Candomble ( brasiilia) · Voodoo benini ja Haiti · Zombid voodoos karistusviis · Zombi tegemise pulber kerakalamürk on seal kaa sees- keha ei liigu , aga vaim selge · Hollywood - filmi zombid on segu libahuntidest ja zombidest · Haiti vodou ( voodoo, voudun jne.) suur jumal kelle poole pöörduda kui abi vaja ,
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
jumal-arst Asklepios 12 jumala loendid, ent seal on mõned jumalad varieeruvad Jumalatel on palju lokaalseid vorme ehk see, et Zeusi austati 3-4 linnas ei tähenda, et oli ülekreekaline Zeusi religioon. Sorri, ta rääkis mingi ülipika MÜSTEERIUMI siin, aga ma ei suutnud süveneda nagu absull. Kultus Põhines usul inimeste sõltuvusse jumalatest Usundis keskne jumalate austamine ehk kultus Tähtsamad kultustoimingud olid protsessioon, ohverdamine ja kultussöömaaeg, palvete lugemine, hümnide laulmine ja spordivõistlused Kutseline preesterkond puudus Olulised olid ülemaalised kultuspaigad (Delfi, Olümpia, Epidauros) Oluline institutsioon oraakel Ohverdamine Protsessioon on ohvripaigale minek, talutatakse neid loomi/linde, keda ohverdatakse, korvis asjad, mida ka ohverdatakse, kantakse ohverdamisriistu (neid on palju vaja), tõrvikuid, inimesed on ennast ja ohvrilooma kaunistatud lillepärgadega
teab ette, mida inimene otsustab. · ülim headus (kristlik)- ootus inimese suhtes ei ole selline, nagu enamikel jumalustel teistes religioonides, kes nõuab et talle toodaks ande või järgitaks tema seadust. Talle on tähtsam vastuarmastus inimese poolt ja selle vastuarmastuse ootamisega on probleem: inimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim)
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Muusika lummavalt ilus ja kutsuv, viiuli, kandle või flöödiheli Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed: Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, Püha veekogu :Pühajärv Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad allikad) ATMOSFÄÄR ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat
keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja fassaaddekoratsioonid olid olulisemad kui ehitiste interjöörid ning kujutasid endast tausta nii poliitilisele kui religioossele tegevusele, näiteks ohverdamine, tants ja pallimäng. Suuremale osale hoonetele pääses ligitrepi kaudu, laiade astmetega tseremoniaalsed trepid aga, mida võib näha näiteks Copànis, võisid ürituste ajal samas täita ka istekohtade rolli. Ehitiste suurus ja neil kujutatud iknograafilised teemad pidid nii elanikes kui ka võõramaistes kinnistama arusaama valitseva dünastia võimsusest ja linna pühadusest. Sisemised ruumid oli aga küllaltki pisikesed ja mahutasid enamasti korraga ainult mõne
· Seotud ka inimtegevusega nt. Mercurius kaupmeeste kaitsejumal, Mars sõjameeste kaitsejumal · Lokaalsed jumalused · Usutakse, et riigi hea käekäik sõltub inimeste suhtumisest jumalatesse · Inimeselt ei oodatud täielikku pühendumust : nõuti õiglast käitumist, karistati vande murdjaid, tahtsid ohvriande loomi, joogiohver · Religioossed õpetused on tagaplaanil võrreldes mõningate religioossete toimingutega : ohverdamine, palvetamine ja hümnide laulmine jumalatele. Hinge taaskehastumise õpetus Laialt levinud uskumus, et inimesed lähevad pärast surma allmaailma, kuhu aga minna ei tahetud. Üldmõisted Maailmausund usundid mille järgijad moodustavad kõige suurema osa maailmas Kuulumine ilma uskumiseta inimene võib olla kirikunimekirjas aga ei usu Jumalasse Uskumine ilma kuulumiseta inimene võib uskuda, aga ei kuulu ühessegi kiriku vm. nimekirja Kristlus e. ristiusk U
pandi rinda kiviskarabeus. Laip mähiti linaribadesse ja näo asemele pandi muumiamask. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti. Egiptlastel oli rikkalik kirjandus, mis käsitles teispoolsust. Vanimad tekstid on püramiidtekstid. Egiptuse usund oli kultususund. Kultust viidi läbi templites. Egiptuse kultuur oli suletud. Olulisel kohal oli ohverdamine ja palved. Preestritele kehtisid mitmed tabud. Olulisel kohal oli hügieen ning karskus. Preestriamet oli päritav, mood. suletud kasti. Jumalateenistust peeti iga päev hommikuti. Olulisel kohal olid pühad, mille ajal peeti suuremaid pidustusi (uusaastapüha). Usundis toimuvad muudatused: tekivad müsteeriumiusundid (Osirise ja Isise). Müsteeriumidega olid seotud lunastusõpetused. Isisest saab kõiksuse- ja saatusevalitsejanna. Müsteeriumidesse pühitsetuid kaitses jumal. Tänaseks
selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
