· kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid, fasistid olid Rahvusliku Fasistliku Partei liikmed, nad kerkisid esile, sest valitsus oli nõrk, valitsused vahetusid pidevalt, koosnesid mitmest parteist. Linnades suurenes tööpuudus Tööliskond sattus aina enam kommunistide mõju alla · iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust, Tähtsaimal kohal oli rahvus. See oli jääv ja kõokehaarav. Rahvus on tähtsam, kui üksikisik ja seega on inimelude väärtus väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel õigustatud. · mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias. Loodi poliitiliste vastasdega võitlemiseks salapolitsei ja koonudslaagrid. Mussolini sa piiramatud õigused. Temast sai duse ehk Itaalia rahva juht. Ettevõtteid kontrollis riik, Riik vähendas tööpuudust. Oli lubatud ainult fasistlik partei. Ajalehtedes võis ilmuda ainult fasismimeelsed kirjutised. Haridus võeti valitsuse kontrolli alla. Inimesi jälgis salapolitsei. Inimesed pidid teenima
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
kriips tähendas viite ning merikarp viitas nullile. Maiad ohverdasid inimesi, nagu paljud teised selleaegsed hõimud. Nad pidasid maapealset ja surmajärgset elu võrdseks ning nende meelest oli inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik. Usuti, et tapmine jumalate ja oma esivanemate jaoks tagab neile õitsengu ja viljakuse. Ka maiad, nagu kõik teised hõimud sel ajal, korraldasid sõjaretki, mille eesmärgiks oli vangide hankimine ja jumalate nimel inimeste ohverdamine. Kahjuks kahandas selline tegevus drastiliselt elanikkonda, põllumajandus varises kokku, mis omakorda tõi kaasa ka linnade allakäigu. Aastal 950 oli juba enamik maiade linnu rusudes, kuigi hiljem elustusid need uuesti. Maiade linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, mis sarnanesid Egiptuses 2000a varem püstitatud omadega. Lisaks templitele asusid linnades veel valitsejate paleed, observatooriumid, staadionid rituaalsete pallimängude jaoks, turuplatsid, kindlustatud paleed
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
aastal. kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid: Fasismi pooldajad. Töötud ja endised sõjaväelased, kes kuulusid Võitlusliitu. iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust: Tähtsaimal kohal oli rahvus. Tegemist oli natsionalistliku õpetusega. Ta väitis, et rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel oli igati õigustatud. mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias: Kehtis üheparteisüsteem. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. 4
värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka kultuur Usk Jumalannade Jumalate kummardamine, kummardamine loomade ohverdamine Asustus Losside ümber tihe Losside ümber ei ole asustus asustust Eluolu Rahulik ohutu Sõjakas 2. Kreeklaste kolooniad (kus paiknesid ja miks rajati)? Kolooniaid rajati Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, sest põllumaad oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)?
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta fasistide eesotsa) õpetus: tähtsamail kohal rahvas, üksikinimene ei oma tähtsust, ühiskonnaklassid on mööduv nähtav, kõik tulev allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on tähtsaim riigi ülesanne. Inimelude väärtus oli väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mussolini oli teiste diktaatorite eeskujuks. Kui fasistide mõjuvõim kasvas, nõudis Mussolini peaministri kohta. Ta keeldus toetata võimulolevat valitsust. 1922 sai ta peaministriks. 1925 kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Loodi seadused, mis andsid Mussolinile samaväärsed õigused kuningaga ja piiramatu võimu. Mussolinist sai rahva juht ehk duce.
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased. 19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti
- Osad seni Põhja-Lätis elanu läänemeresoomlastest segunesid läti hõimudega; vaid liivlased säilitasid oma asuala Läti lääneosas. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED: 1. Eesti ajaloo periodiseering. 2. Millised on muinasaja ajaloo allikad (koos selgitustega)? 3. Kiviaja perioodide lühiiseloomustus. 4. Pronksi- ja rauaaja perioodide lühiiseloomustus. 5. Eestlaste muinasusund: A) vägi B) hing C) ohverdamine D) ristiusu mõjud muinasajal 6. Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul. 7. Mõisted: muinasaeg, mesoliitikum, neoliitikum, arheoloogiline kultuur, ird- ja kinnismuistis, alepõllundus, söödiviljelus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, adramaa, väikeselohulised kultusekivid, tsuudid, aolinnad, vanemad, malev, animism, Tacitus. Peep Reimer
Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid: · Vägi · Animism · Ohverdamine · Ohvriallikas · Tark · Haldjas · Hiiepuu · Ennustamine · Hing · Jumal · Ohvrikivi · Maag Vägi Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha. Tark Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida. Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks.
Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Nõidumine – praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus
Tegevusalad: kauplemine, põlluharimine, loomakasvatus Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri Tempelpüramiidid, kanalisatsioon, planeeritud linnad, kasutasid sideainet Hispaanlased vallutasid 16 saj Maiad 300-800 pKr Kesk-Ameerika, Guatemala Kuningad Kihistumine: kuningad, preestrid, ametnikud, talupojad, orjad Tegevusalad: Koostasid kalendreid, pallimängud, põlluharimine, metalli valmistamine Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad
Jumalaks nimetatakse vaid Tharapithat, kes oli saarlaste jumal, sündidnu Virumaal ja lennanud saaremaale. Hilisemal ajal mitmel pool tuntud jumal UKU austamine vöis ulatuda ka muinasaega. Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. 19. Ohverdamine ja ohvripaigad Ohverdamise eesmärk- saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühadel puudel (hiied; tammed ja pärnad), ohvrikividel (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid, ohvriallikatel (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). Eristati palveohvreid, tänuohvreid ja lepitusohvreid. Parimad päevad ohverdamiseks olid pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev),neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev),suurte ettevõtmiste eel
oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega)
katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. Põhjused: 1. Luther kritiseeris katoliku kiriku moraalset allakäiku (vaimulike halvad elukombed, kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6
Zeusi- suutis ema päästa. Suurena sundis Zeus Kronost lapsi välja oksendama. Zeus võitles titaanidega ja võitis kõiki. Müüt : Inimkonna tekkimine. Inimesed sündisid maast. Kuid jumalad võisid neid ka voolida mullast ja veest. Inimesed olid kaitsetud ja väetid. Neid hakkas toetama Prometheus, kes oli kunagises otsustavas võitluses jumalate poole hoidnud ja seetõttu Zeusiga hea tuttav. Ta õpetas inimestela eluks vajalikke tegevusi ja oskusi. Üks olulisemaid toiminguid oli jumalatele ohverdamine. Prometheus lasi inimestel ohvrilooma tappa ja tükeldada ning korraldas siis kavalalt asja nii, et Zeus valis jumalatele välja toiduks kõlbmatud tükid, jättes söödavad osad inimestele. Kui pettus ilmsiks tuli, võttis Zeus inimestelt tule ja peitis selle Olümpose mäele. Inimkonda ähvardas hukk. Prometheus varastas tule Olümposelt tagasi ja tõi tagasi selle inimkonnale. Karistuseks käskis Zeus Prometheuse Kaukasusesse kalju külge aheldada ja saatis kotka iga päev tema maksa nokkima
eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. 4. Hinduism ja brahmanism on mõlemad õpetused hinge taassünnist. Ainult hinduism on edasi arenenud brahmanismist. Brahmanite usus oli väga tähtsal kohal ohverdamine. Seda kajastab veeda. Kogu selles kirjapandavas kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr- 500pKr ja on tänases Indias kõige levinum religioon. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Hinduismis käisitlevad maailmakorda nn jumalad maa peal, õhus kui ka taevas. Selleks tuli neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorda lõhkuda tahavad vaid ka inimkonna hävitada
............ Peajumalaid oli 3 Anu , Enlil ja Ea Jumalannadest oli oluliseim Istar , kes kehastas armastuse ja viljakusejumalannat Marduk muutus tähtsaks jumalaks seetõttu, et ta oli Babüloni kaitsejumal ja kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana enda alla kogu Mesopotaamia Mesopotaamia usk oli pragmaatiline, mis tähendab seda, et ta oli suunatud jumalate austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal ohverdamine ja tuleviku ennustamine Koolid asusid samuti templite jures ja olid preestrite hoole all. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias palju kirjaoskajaid. Mesopotaamia ilukirjanduse tähtsaim zanr oli kangelaseeposed. Kõige populaarsem kirjanduslik kangelane oli Gilgames kellest räägib ka maailma vanim eepos . Mesopotaamia teadusel olid Egiptuse teadusega järgmised ühised jooned: 1 Teoreetilisi üldistusi ei tehtud 2 Astoloogia Teaduse kõrgeim tase saavutati Uue riigi ajal
MUINASAEG 1. Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. ...
indiaanlasteks. 21. Miks tekkis orjakaubandus? Ameerika põlisrahva arv vähenes võõraste vallutajate tegevuse tagajärjel tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast neegerorje tooma. 22. Nimeta maiade leiutisi? Piltkiri, kalender, number 0. 23. Mille poolest sarnanesid vanad Ameerika kõrgkultuurid üksteisega? Mille poolest erinesid? Sarnane Erinev Kõrgel tasemel oli ehitus kunst Pühad rituaalid nt ohverdamine ja ehitati uhkeid losse, viis jumalate austamiseks astmikpüramiide ja templeid Nii maiad, inkad kui ka asteegid Valitsejad ning nende võim austasid loodust ühiskonnas Religioon mängis nii maiade, inkade Tegevusalad, see olenes rahva kui ka asteekide elust suure rolli asukohast ning sealsetest tingimustest
Kangast valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja määrati talle ka nuhtlus, muidugi peks, ei teinud peks ometi vähematki viga, sest vammus võttis peksuvalu täiesti ära. Kohtusse minekul lausuti ka mõnesuguseid saksaviha võtmise sõnu. Lühidalt, missugust tähtsamat tööd ehk ettevõtet iganes alusatati, pidi ohver alati kordaminekut muretsema.[2 lk 143-144] 8 1.7 Ohverdamine Hea vahekorra alalhoidmiseks või halva vahekorra parandamiseks enese ja jumaluse vahel otsis inimene juba varasel ennemuistsel ajal ohvrist abi. Ohverdamine on niisama vana kui usk. Ohverdades avaldab ta oma nõrkust ja jõuetust kõrgema väe ees. Ohverdamise komme kõigi maailma rahvaste seas tunnistab, et see komme inimese südame sügavast tarvidusest välja on kasvanud. Muistsed eestlased ohverdasid juba ammu enne ristiusu tootjate ilmumist. Oma ohvreid nimetasid nad
organism, mis sisaldab endas olnud, olevaid ja tulevasi põlvkondi indiviid on ajaloos mööduv nähtus (järelikult pole tal määravat tähtsust); klass on osa rahvusest; rahvus on aga jääv ja kõikehaarav kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele- rahvus on prioriteet number üks. Selline maailmavaade õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on õigustatud. Duce kehtestatud muutused: keelati ametiühingute tegevus; nende asemel loodi töölisi ja ettevõitjaid ühendavad korporatsioonid, mille raames tuli lahendada kõik konfliktid, kusjuures esikohale tuli asetada rahvuse huvid; fasistlik Itaalia muutus korporatiivseks ühiskonnaks muudeti ajaarvamist 1922. aasta, mil Mussolini tuli võimule, kuulutati aastaks number 1 kõik ajalehed allutati rangele tsensuurile
Ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriiki valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kes tõenäoliselt olid vabad kuid täitsid andami- ja töökohustust valitsejale. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Sealjuures ohverdati ka inimesi. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum pidi olema ohver. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas ka vabatahtlikke mehi, naisi, lapsi. Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees spetsiaalselt rajatud väljakutel. Tõenäoliselt oli tegu surma ja
Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega
See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla (nendes tingimustes). Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused,
See, kellel on millekski elada, kannatab välja peaaegu igasuguse kuidas elada. Märksõnad: elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (0) -- Lisas Kribu Lisa enda lemmikutesse Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Märksõnad: inimene, armastus,soov, soovid Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Kaastunne on see, mis võib inimestes tekitada ebakindlust ja hirmu.("Moraali Genealoogiast", 1887) Märksõnad: religioon, filosoofia Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas mathis Lisa enda lemmikutesse Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. Märksõnad: taevas Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (-1) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse
- Elu seotud loodusega peeti end osaks loodusest (kõigil elusolenditel hing elusa ja eluta looduse hingestamine e animism) - Nagu mina talle nii tema mulle ei peetud end looduse valitsejaks Vaimud, haldjad, jumalad - Kaitsesid loodust (metsaisad, -emad, põllu-, veevaimud, haldjad jne) - Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad
oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks · muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega)
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
jaanipäev. Harvemini ka pulmad, matused ja ristsed. Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli terve perekond kokku, et tänada õnnistuse ja kaitse eest esivanemaid ja jumalaid. Ühisel õhtusöögil pakuti surnud esivanemate hingedele süüa. Usuti, et jumalad tulevad uusaasta ööl maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, mis oli vaatega lõuna poole. Sellele asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees, nägu oli tal põhja poole. Ta laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad
Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus. Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja. Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta
teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
(1) radzajooga ehk teadmiste jooga, (2) mantrajooga ehk loitsude jooga, (3) hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude - usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuüritustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India
1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuu...
Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Mussolini õpetus: Tähtsaimal kohal rahvus;Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele; Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Suured muudatused majanduses:Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks;Ettevõtteid kontrollis riik;Töölised jagati kutsekogudesse;Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone; Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine;Valitsus kontrollis haridust;Inimeste tegevust jälgis salapolitsei; Kõik inimesed pidid teenima riiki SAKSAMAA- Saksamaad hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks
linadesse. Maalikunst- kujutati hauatagust elu. Pinnakunst=maal+reljeef · Muumia viidi paadiga Niiluse läänekaldale · Järgnes nutulaul hauakambri juurde 16. Loetle ja iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid · Looma ohverdamine Sumerid- elasid 4. at lõpus, 3. at eKr Mesopotaamia lõunaosas. · Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse Jalgratas, põlluharimine, kiilkiri, vasest tööriistad, linnriigid, · Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker. ka hauakambrisse Semiidid- sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid
Nad ei saanud osa võtta Kõige tähtsamad riigiametnikud olid riigi valitsemisest, vaid tegelesid käsitöö, strateegid, keda valiti igal aastal põlluharimise, sõjaväeteenistusega. rahvakoosolekul kodanike seast (pidid Kõige alam seisus heloodid (orjad) olid õigusteta. olema kõige auväärsemad). Sparta riiki juhtisid 2 kuningat. Nende ülesanneteks Lisaks hääletamisele rahvakoosolekul olid sõjaväe juhtimine, ohverdamine. Vanemate tegutsesid kodanikud riigiametites ja nõukogu kontrollis kuningate tegevust. olid kohtunikeks. Ametisse said Tähtsamaid riigiasju otsustasid 2 kuningat, vanemate loositõmbamise teel ja neile maksti nõukogu ja igal aastal valitud riigiametnikud. töö eest palka. Rahvakoosolekul osalesid vaid spartiaadid, kes kiitsid heaks vanemate nõukogu otsuseid.
oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina. veedad on usu aluseks. Hinduism kujunes 500 ekr- 500 pkr, tänases Indias kõige levinum religioon. jumalad kaitsevad maailmakorda kõikjal looduses, nad võitlevad pimedust kehastavate deemonitega. rituaalne tuli - usuti, et jumalad alluvad tulerituaalile. rituaalide aseme hakati uskuma, et oleneb sellest elust, kellena sa taassünnid järgmises. võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Rembrandt graafikuna Rembrandti tähtsus maalijana võrdub tema tähtsusega graafikuna. Ta viljeles oforti, andes üle 300 lehe varieeruvas kä...
normaalse igapäevaelu osaks. Asteekide legend rääkis, et viis jumalat ohverdasid end, et anda neile elu. Sellest tulenes neil arvamus, et universum vajab pidevaid ohverdusi, muidu tuleb maailma lõpp. Nad arvasid, et peavad universumile maksma võla tagasi. Nad arvasid, et elu saab edasi minna vaid siis, kui nad end ohverdavad. Inimohverdused Asteekidele oli jumalatele võla maksmine. Asteegid ohverdasid heameelega. Loomade ohverdamine oli päris tavaline. Asteegid aretasid koeri ainult ohverdamiseks. Nad ohverdasid ka põtru, jaaguareid ja muid loomi. Esemeid lõhuti samuti ja pakuti jumalatele. Asteegid tegelesid ka verevalamisega. Nad lõikasid oma kehaosi nagu kõrvu, keelt, rinda, huuli jne. Asteekide jumalad lõikasid oma kõrvu ja keeli. Väga kehvadel aegadel lõikasid kuningad oma keelde augu ja panid sealt nööri läbi. See oli ülim ohverdus. Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi
traditsiooni kontekstis? Do ut des jt. · Inimese faktiline leping teda ümbritsevate jõududega · Inimese soov nende jõududega sidet luua, neilt abi saada · Kauplemine inimest ümbritsevate jõududega ("mina sulle, sina mulle", do ut des) do ut des - annan, selleks et sina annaksid (mulle) · Ohverdamise kaudu rõhutatakse ühtekuuluvustunnet, andmisega tugevdatakse või uuendatakse ühetkuuluvust · Ohverdamine kui (ära)andmine (vt ohver = and, annid) · NB! Ohverdamisega võidakse ka sidet nõrgendada; siis on toimingul tõrjemaagline funktsioon (kiviraunad, ravimine) · Ohverdamine kui kommunikatiivne akt (vt tänuohver, palveohver, tõtusohver, lepitusohver, ravimine ohverdamisega jne) · Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998) 19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias.
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. ,,Las Casas on hereetik" ja kõik, mis ta on rääkinud on vaja. Kirjutas ,,Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks" . Indiaanlased on oma loomuselt rohkem sarnased loomadega. Klassikaline näide Aristotele loomulikest orjadest, neil puudub arusaam inimese loomulikest käitumistest. Intsest, ohverdamine, kannibalist. Suur vaidlus Hispaanias. Telliti ametlik komisjon. Mõisteti Pulveda käsitlus hukka ja nõuti selle keelamist, mida siiski ei järgnenud. Pulveda nõudis argumentide läbi vaidlemine. Toimus suur dispuut kahe mehe vahel. Nädalaid, kuid lõplikku tulemust ei saavutatud. Kehtima jäi kompromiss variant, mille esitas üks Salamanka õpilastest. Eesmärk näidata, et indiaanlased on ikkagi inimesed, kuid on teatavaid põhjuseid miks ikkagi on hispaanlaste sõda nende vastu õiglane
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
