õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur
Ei ole mürgine Valdav osa toorainest on orgaanilise päritoluga: loomsed rasvad (nt veiserasv) ja taimeõlid (nt kookose- ja sojaõli). On veel võimalik sünteetiline tootmine, glütserool on seebitootmisel kõrvalsaadus ning glütserooli tekib ka kõrvalsaadusena biodiisli tootmisel. Nõutakse aga puhast glütserooli, niiet sünteetilist toorainet kasutatakse vähe. Aastas toodetakse USAs ja Euroopas ~950 000 tonni glütserooli, mis on umbkaudu 5 korda suurem kui nõudlus. Kasutusvaldkonnad Toidutööstus Kasutatakse toitudes ja jookides niisuti, lahusti ja maitseainena ning täidisena nt küpsistes ning paksendajana liköörides. Glütserool on suhkruasendaja, sisaldab umbes 27 kkcal teelusika kohta (võrdlusena, suhkrul umbes 20 kkcal teelusika kohta). Tähis toidulisandina on E442. Niisutina mokatubakas. Ravimi- ja hügieenitööstus Enamasti pehmuse ja möördevõime parandamiseks. Võib leida allergiaravimites,
fame-kuulsus employ-tööle võtma, tööd andma,( tööd alustama) qualification-kvalifikatsioon, erial. ettevalmistus part-time work/job-osalise tööajaga töö full-time work/job-täispika tööajajga, põhikohaga töö payment-tasu specific-eriline, spetsiifiline self-employed-füüsilisest isikust ettevõtja, FIE CV-elulookirjeldus, curriculum vitae Rescue-päästmine; päästma career lesson-kutsenõustamise tund vocational-kutsehariduse- course-kursus vocational course-kutseõpe college-kolledz factory-vabrik praise-kiitus; kiitma peace of mind-meelerahu disappointment-pettumus rapidly-kiiresti demand-nõudlus; nõudmine; nõudma massive-hiigelsuur version-variant, versioon underage-alaealine founder-asutaja, rajaja personally-isiklikult select-valima establish-kehtestama alcohol-alkohol guideline-juhtnöör, suunis gap-auk, tühimik innovative-uuenduslik innovator-uuendaja entrepreneur-ettevõtja salary-töötasu, palk reference-(tööotsija) soovitaja; soovituski...
väärtuse pakkumiseks kliendile. Selle sammu juures tuleb tuvastada kõik tegevused mis lisavad väärtust näiteks: disainimine, tootmine jms. Voo tekitamine – kogu väärtusahela ulatuses on vaja panna protsessid sujuvalt liikuma, et väärtus jõuaks võimalikult kiiresti ja võimalikult madalate kuludega kliendini. Tõmbesüsteemi loomine – toode või teenus seotakse lõppkliendiga, kelle poolne nõudlus käivitab tootmise. Ideaali otsimine või perfektsionism – protsessi on vaja täiendada pidevalt. 37. Paindlikud ettevõtted vs traditsioonilised masstootmise ettevõtted • Tootepartii suurus. Paindlik firma tahab vähendada tootepartii suurust nii väikeseks kui vähegi võimalik (kuni ühest ühikust koosnevaks tootepartiiks) • Toote liikumismudel. Tootmine on organiseeritud toodete kaupa. Kõik detaili või toote
8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12. Ökoturismi populaarsuse tõusu põhjused 13. Ökoturisti iseloomustus 14. Spetsialisti ja generalisti erinevused 15. Välisturismi, siseturismi ja kohalike turismi ettevõtete roll ja arengutrendid ökoturismi rahvusvahelisel turul 16. Millest sõltub ökoturismi nõudlus ja hinnakujundus 17. Majanduslikud mõjud ja lekked ökoturismis 18. Ökoturismi roll majanduse ümberkorraldamises ja regionaalarengus 19. Ökoturismi turunduspõhimõtted 20. Mis on ökomärgised, nende olulisus turismis 21. Massiturismi ökomärgised 22. Säästva turismi ökomärgised 23. Ökoturismi ökomärgised 24. Ökomärgistamise olulisemad probleemid ja väljakutsed 25. Muutused kaitsealade planeerimises 26
· 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise vähem kontrollitavaks ja ennustatavaks. Toodangu pakkumine varieerub. · Nõudluse mitteelastne olemus. Inimesed ei saa toiduta elad, nõudlus ei mõjuta hinda. · Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad : Loodusressurside hulka kuuluvad : 1. Maaressursid 2
ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena 14. Inflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna langemine 15. Deflatsioon – valuuta ühiku või rahaühiku hinna tõusmine 16. Dividend – spetsiaalne makse (rahas, aktsiates või muus varas), mida ettevõte maksab oma aktsionäridele ettevõtte teenitud kasumist 17. Defitsiit – liigne nõudlus; nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul; vastand ülepakkumisele 18. Eelarve – rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks; väljendab tegelikku olukorda, võimalusi ja valikuid 19. Eksport – toodete või kaupade müümine välisriiki 20. Import – toodete või kaupade sissevedu välisriikidest 21. Elatusmiinimum – ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär; teisisõnu miinimumpalk 22
jalatsitööstus. Kergetööstus on tüüpiline lihtsa tehnoloogiaga "vana tööstus", mille uuenemise võimalused on piiratud ja ammendunud. Kaubamärke hoidvad moefirmad annavad arenenud maades jätkuvalt tooni, kuid tegelevad valdavalt disaini, turunduse ja müügiga. Tekstiili ja eriti rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus. Rõivatööstuse arengut mõjutab väga oluliselt nõudlus. Nõudlus riietusele sõltub inimeste sissetulekutest; samuti kliimast, maitsest jms. Moe muutus on peamine tegur, mis mõjutab tekstiili ja rõivatööstuse toodangu ostmist ja õhutab inimesi aina enam tarbima. Just riietusesemete tootmises tuleb värvikalt esile meedia, popkultuuri ja spordi kui kauba müügi mõjutaja tähtsus. Tekstiilitööstuse ettevõtted on peaaegu kõikides maailma riikides. Selle majandusharu kasv on praegu kõige suurem arengumaades
Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põlemisel. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Algul valmistati lambiõli, kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul, kui tuli peale elekter hakkas välja tõrjuma lambiõli vajadust. Autode kasutusele võtmine tõstis bensiini vajadust. Tänu sellele tuli suurem nõudlus asfaldile ja bituumenile teedeehituse tarbeks. Suurematel tööstusmaadel nagu Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa jt, ei oma naftat. Tööstusriikidest omavad Venemaa ja USA. Ülejäänud varud jäävad vaesemate maade piiridesse. Aasta aastaga tõuseb nafta nõudlus aina. See algas juba peale teist maailmasõda. Nafta on mõjutanud läbi aegade riikide poliitikat. Nafta hinna tõus kajastub kõikjal poliitikates ja tööstustes. Nafta on põhjustanud mitmeid tülisid ja sõdasid
Samal ajal tõuseb meretase aastaks 2100 arvutuslikult 17 sentimeetri kuni ühe meetri võrra. Põhjaveevarude vähenemine - Üks varjatumaid muutusi, mis meie tulevikku hakkab mõjutama, on põhjaveevarude vähenemine. Rohkem kui pool miljardit inimest elab piirkondades, mis on põuased. 2025. aastaks võib see number kasvada 5-kordseks - 2,4 kuni 3,4 miljardini. Suurim veepuudus vaevab Hiinat ja Indiat. India elanikkond on võrreldes 1950. aastaga kolmekordistunud, nõudlus vee järele on suurenenud nii, et see ületab säästva veemajanduse võimalused praegu umbes kaks korda. Tulemuseks on põhjaveetaseme langus suures osas Indias ning kaevude kuivaks jäämine tuhandetes külades. Haritava maa pindala vähenemine - Kõlvikute/põllumaa pinna vähenemine muudab suureneva inimkonna piisava toitmise lähiaastatel üha raskemaks. 20. sajandi keskpaigaga võrreldes on põllumaa pindala inimese kohta vähenenud poole võrra - 0,24-lt 0,12-le hektarile.
14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16. Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21. Elatusmiinimum – ühe kuu alampalga määr. 355 eurot hetkel, miinimum millega peab elatud saama. 22. Ettevõte – majandusüksus, iseseisva isikuna tegutsev, eraldatud varaga. 23
Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüsteemi. Tihti planeeritakse majandust ning ei arvestata hooajakaupadega(aegadega, kus nõudlus on mingile kaubale suurem) jms. Riik kasutab ressursse enda heaoluks ning vähe arvestatakse tarbijatega. · Naturaalmajandus- Raha puudub, kaup kauba vastu. Keskajal. Kodus valmistati kõik. Muretsetakse enda jaoks eluksvajalikke asju. Kõige algelisem majandussüsteem. 2) Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Mida tähendab see, et palgad on ,,allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? - st, et inimesed pole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegu...
Terase lotu kõ 1. Nimetage peamised viljelevad seeneliigid ning nende kasvatamise eelised ja puudused. Esitage palun eelised ja puudused liikide kaupa. Eestis on söödavaid seeneliike umbes 300. Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik:
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et ...
siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab
teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest rohkem kui sama kaupa kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid ehk kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindadega
kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piirangud. Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandis olemine) 4 Monopolistlik konkurents ..
oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku konkurentsi vastand. 3. nõudlus on teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel 5. Hinnamõju: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 6. Nõudluse mõjurid (mõjutavad tegurid): tarbijate (ostjate) sissetulek (ostu
Paberiga seotud probleemid · Peetakse metsade hävitajaks ja hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett,
Majandussüsteemide tüüpe on kolm: tavamajandus, plaanimajandus ja turumajandus. Neist kõige levinum on turumajandussüsteem. Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult. Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid. Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine, kohtuvad inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes seda ostavad ja maksavad selle eest tasu. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turu majanduse olulisim tunnus. Tööhõivepoliitika on valitsuse sekkumine tööturu toimimisse. Kannab eelkõige tööpuuduse ennetamise ja selle tagajärgede likvideerimise eesmärke. Passiivse tööhõivepoliitika puhul tegeleb riik tööpuuduse
xxx OÜ mikro- ja sisekeskkonna analüüs Mikrokeskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest otseselt sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja seeläbi ka majanduslik edukus. Ettevõtte peamised edutegurid meie tegevusharus on hetkel hea üldine majanduslik olukord ja suurenenud nõudlus metsa-, põllumajandus- ja kaevandusmasinate järgi. Viimase aja trendid metallitööstusharus on soetada endale järjest uuemaid masinaid mis omakorda on jällegi eeliseks meie tootmisele. Meie klientide tooted ja ettevõtte maine on kindlasti leidnud oma koha ka tarbijate hulgas kes on jäänud lojaalseks just meie partnerite toodangule, st klientide lojaalsus suureneb. Konkurentsisituatsioon tegevusalal on küllaltki suur. Metallitööstusega tegelevaid ettevõtteid võib leida
Majanduseadus- uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. See jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Lähtepunktiks on see, et midagi on vähe. Majanduses on ressursside piiratus. Majandus ehk majandamine mehhanism, mille abil jaotatakse olemasolevaid piiratud ressursse. · Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkul...
investeeringud on võrdsed tegelike investeeringutega, mis tagab tasakaalu ka majanduses. Kui aga firmadel näiteks ei õnnestu oma toodangut täies mahus realiseerida, siis nende laovarud suurenevad ning laovarude muutus > 0. Tulemuseks on, et planeeritud kulutused (st C + Ipl) on väiksemad nii tegelikest kulutustest kui ka SKP-st: SKP = C + S > C + Ipl. See saadab firmadele signaali, et nõudlus nende toodete järele on vähenenud ja nad vähendavad tootmist. Tagajärjeks on SKP langus (või kasvu pidurdumine) ja tööpuuduse kasv (vt joonis 5). Muutused laovarudes SKP Planeeritud SKP kulutused Joonis 5. SKP ja planeeritud kulutused
protsesside ja tegurite kohta. Võib kasutada: *stohhastilist analüüsi, (väljatöötamine):*aegridade tasandamine(trendi ja teiste komponentide leidmine), täidetakse kokkulepitud aja jooksul Partii optimaalne suurus Q= 2DS/H(1-d/p), d- *modelleerimist, *võrkanalüüsi, * kasulikkuse teooriat, *jääkliikmete analüüs 6)prognoosi(de) verifitseerimine:*prognoosi tulemuste analüüs, nõudlus päevas, p-tootmismaht ajaühikus 3)tellimuse jaotamine eel- ja järeltellimuseks. *eesmärgipuu(alternatiividepuu) meetod. Diskreetse juhusliku suuruse *verifitseerimismeetodi(te) valik, *prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja põhjendatavuse Tellimuse suurus Q= 2DS(H+B)/HB, B-järeltellimiskulu, Eeltellimuse suurus b=
süsteemi jätkusuutlikkus. Antud lähenemine veekasutusele pole jätkusuutlik, kuna ei rakenda ennetavaid meetmeid ressursi taaskautamiseks, säästlikumaks tarbimiseks ning on orienteeritud kasumlikkusele. 2.2 Jätkusuutlik lähenemisviis Seisneb ennetavate põhjavee säästmismeetmete kasutuselevõtus, selleks, et looduslikud veevarud ei ammenduks ning et ressurss oleks kättesaadav ka tulevikus, mil nõudlus puhtale joogiveele on veelgi suurem. Lähenemisviisi põhieesmärgiks on joogikõlbliku vee kasutamise vähendamine ehk: 1) olemasolevate veevarustussüsteemide optimeerimises (lekete vähendamine); 2) vett säästvate seadmete paigaldamises; 3) elanikkonna tarbimisharjumuste muutmises; ja 4) vee taaskasutamises (reuse) (Zadeh, et al. 2013). Jätkusuutlik veevarustussüsteem on üles ehitatud analoogsel struktuuril tavapärasele
Turundus - on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Toode - pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbjate soove või vajadusi. Teenus - tegevus, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalne ja mille osutamisega ei kaasne mingi asja omandiõigust ( nt. hotellindus, transport, remonditööd, juuksur jne. ) Turundusmeetmestik- kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii
Bostoni turuosa maatriks- tähed: suur turuosa, kiiresti kasvav nõudlus. rahalehmad: suur turuosa, kasv aeglane küsimärgid: turuosa väike, kasv kiire. koerad: turuosa väike, kasv väike(sabassörkijad) !! 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise
kääride printsiibil pani aluse empiirilise hüpotees- testimise metoodikale kaasaegses majandusteadusesse Alfred Marshall 1842-1924 vastandus marginalismi Me võiks mõistlikult arutleda, pakkumine ja nõudlus koolkonnale kas see on ülemine või alu- on väga olulised mine kääritera, mis “lõikab” hinna paberil: kas väärtus on lühike periood tõi majandusteadusesse reguleeritud kasuliku (tarbi-
price costs promotion convenience place communication ORGANISATSIOONIDE OSTUKÄITUMINE üksikisikud ostavad tooteid enamasti lõpptarbimiseks, ettevõtted aga edasimüügiks, töötlemiseks või oma tegevuse kasutamiseks organisatsioonilisi tarbijaid on arvult vähem ja nad ei paikne geograafiliselt nii laiali, nende nõudlus on tuletatud nõudlus, mis sõltub ikkagi tarbijate nõudlusest lõpptoodete järele organisatsiooniturul on ostjaid vähem, kuid ostud on suuremad ja regulaarsemad, organisatsiooniturul on ostjad reeglina paremini koolitatud ning valivad professionaalsemalt organistatsiooni tarbijaid võib jagada: tüübi (tööstusettevõtted, hulgimüüjad, valitsusasutused) suuruse ostu iseloomu järgi ostu iseloom jaguneb:
Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t
Hinnapoliitika võimalikud variandid: · konkurentide ründamine (röövellik hinnakujundus, võimalusi otsiv hinnakujundus), · konkurentide rünnaku tõrjumine (kohanduv hinnakujundus), · turgu ammutav hinnakujundus ("koore riisumine" turult) , · turgu hõlvav hinnakujundus (turule tungimine selle baasi kaudu), · "koore riisumise" ja "baasi" strateegiate vaheldamine · neutraalne hinnakujundus. 8. Hinnakujunduse tegurid: nõudlus, kulud, konkurents, muud piirangud NÕUDLUS: Hinna kehtestaja peaks ideaalis olema võimeline prognoosima kogust, mida nõutakse iga võimaliku hinna juures. Majandusteooria annab teoreetilise aluse selle kohta, kuidas hinnad peaks olema kehtestatud. Praktiline aspekt: · Tegelikkuses pole ostjail kunagi täielikku ja tõepärast informatsiooni kasulikkusest, mida nad saavad toodete kogumist v. nende toodete hindadest.
nõudlus, see sunnib omakorda tootjaid kaupade hindu tõstma. Hinnad- valuutakurss- hinnad- hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides. Järgneb antud riigi valuutaühiku devalveerimine, mille tõttu kallinevad imporditavad kaubad ja nende hulgas ka tootmisvahendid, järelikult tõusevad toote hinnad. Hinnad- intressid-hinnad- kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. Hinnad- hinnad- võib esineda inflatsiooni genereerimine. Nt Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üldise hinnataseme ülesse. Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks. Tootjahinnaindeks iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel.
Turumajandus mõisted Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudvad inimesed. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus. Nõudjad on ostjad ja nad esitavad Turunõudluse. Pakkujad on kaubatootjad. Omahind on kauba tootmiseks tehtud kulutused. Riiklikult reguleeritav hind on see, mida ei saa keegi teine muuta. Nt. elekter. Täiendkaup on või vorsti ja leiva vahel. Ostujõuline nõudlus on nõudlus, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Mastaabisääst on see, kui ettevõtte laienedes kulutused vähenevad tootmiseks. Monopol on turuvorm, kus müüja kehtestab hinna ja seal ei ole asenduskaupa. Loomulik monopol on siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turutõrked on need, et täielikku konkurentsi esineb harva, turumajandus
suhelda, jne. Vajaduste põhjal teeb inimene valikuid, kus, mis, kuidas ja mis moodi. Ka erialane amet sõltub vajadustest, näiteks inimene, kellele meeldib rohkem liikuda, otsib ka liikumist sisaldava töö. 2. Selgitada nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust. Turumajandus sõltubki nõudlusest, pakkumised tehakse nõudluse alusel. Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt, nende maksude tarbimisel : käibemaks, aktsiis 4
jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Tööpoliitika: Aktiivne püüab ennetada töötuse tekkimist. Uute töökohtade loomine. Täiend- ja ümberõpe. Passiivne tööpoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Tööpuudus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Tööpuuduse liigid: Struktuurne töötus tekib majanduse struktuuri muutumisega. (Tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.) Siirdetöötus tekib töökoha vahetamisel. Aktiivne rahvastik(suudavad, tahavad) 1) hõivatud(töötavad), 2) töötud(otsivad tööd). Passiivne (ei suuda, ei taha, ei saa) pensionärid, õppimas, sõjaväelased, koduperenaised, invaliidid, heitunud. Muutused Eesti tööturul: Muutus Eesti majanduse struktuur.
kortereid Kuressaares pea üldse saadaval pole. Keskmine üürihind ilma kommunaalmakseteta on Saaremaal ühetoalise korteri eest 160 kuni 256 eurot kuus ning kahetoalise korteri eest tuleb kuus välja käia 192 kuni 256 eurot Kuna korter asub Kuressaare kesklinnas ja esimesel korrusel, siis võib kasutada korterit ka büroona või ilusalongina. Korter on heas olukorras. Saaremaal on üürikorterite turg olematu, pakkumisi on väga vähe. Turu nõudlus kasvab kindlasti suveperioodil, kui Saaremaad külastab rohkem turiste. eris on 38 m2 vaba pinda ning korteris orter Kuressaares, ehk siis võib teha järelduse, ks 8%, diskontomääraks 10%, müügikuluks 2% atsioonimäärale. Objekti turuväärtus on 33949,25 eurot. järeldame, et suuri ka büroona või si on väga vähe.
Logistika minu jaoks. Kuidas olen avastanud uusi kohti, kus logistika on minu ümber? Toode 3 näidet kirjandusest, filmidest, logistika kohta, mida märganud olete. Minu jaoks tegeleb logistika kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldaisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Samuti inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeermisega. Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Nõudlus logistika järele kasvab aina ning tugev logistika muutub (e-) äri edu...
Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda
ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Narkootikumide mõju organismile Kahjustavad hingamisteid. Põhjustavad organismi üldist kurnatust. Mõjutavad närvisüsteemi. Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi. Pildid Kokkuvõte Uimastiproblemaatika haarab endasse kolm olulist teemat uimastite nõudlus, uimastite pakkumine ja kahju. Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme. Tänan kuulamast!
Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE EUROOPAS 8.klass Imbi Vaikmäe MIS ON TÖÖSTUSLIK PÖÖRE? 18.saj hakkas manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega Kasutusele võeti masinad = tööstuslik pööre Tööstusliku pöörde jaoks oli vaja 1) inimesi masintööle = palgatöölised 2) raha vabrikute rajamiseks saadi kaubandusest 3) toorainet Suurenes kaupade tootmine Turg hakkas mõjutama tootmist ( nõudlus teatud kaupade järgi) Tekkis tootjate vahel konkurents ( kvaliteet ja hind) TÖÖSTUSLIKU PÖÖRDE ALGUS INGLISMAAL Inglismaal tekkisid pärast revolutsiooni tingimused 17.saj. AÜs toimus tööstuslik pööre alles 19.saj Inglismaal muutused esmalt söe ja tekstiilitööstuses Rauasulatamiseks vajati sütt ja seepärast võeti kasutusele uusi söekaevandusi Ketrus ja kudumismasina leiutamine pani aluse
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
Väga populaarseks on muutunud ka SMS-laenud, mida on kõigil väga lihtne saada. Suure intressiga ja ilma tungiva vajadusea laene võttes ei mõtle inimesed sellele, et kõik need võetud laenud peab ka tagasi maksma koos suurte lisandunud intressidega. Ohjeldamatu tarbimine on viinud meid majanduskriisini. Inimestel ei ole enam piisavalt raha, et nii palju asju kokku osta. Järjest rohkem on hakatud mõtlema säästlikuma elu peale. Rahva nõudlus on tunduvalt kahanenud, kuid tootjad ei taha oma toodangut vähendada. Majanduskriis on tänapäeval suureks probleemiks, kuna paljud ettevõtted pankrotistuvad, inimesed jäävad vaesemaks. Mõned ei jõua enam osta ka kõige vajalikumat toitu ja riideid. Inimesed peaksid rohkem mõtlema säästlikumale eluviisile ja hoidma kokku maavarasid. See meeletu tarbimishullus mõjutab väga palju maailma arengut ning on viinud meid majanduskriisini, kust välja tulla on väga raske.
Raud, maalikunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi.Teatri professionaliseerumine: 1906.a. algul ,,Vanemuine", siis ,,Estonia" kutselisteks teatriteks, 1911 lisandub ,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses.Eesti professionaalse kultuuri tekkest võin teha kaks järeldust : Esiteks, eestlased olid majanduslikult sedavõrd kosunud, et oli tekkinud maksujõuline nõudlus kõrgkultuurile ja teiseks oli tekkinud piisavalt hea kunstilisel tasemel pakkumine eestlaste poolt. Kokkuvõttes arvan ma, et Eesti professionaalne kõrgkultuur arenes sel ajal jõudsalt ning minu meelest on üks tähtsamaid just see, et meil on tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas, usun, et see on väga märkimisväärne saavutus.
Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks + Mõõtühikud + Eelisõiguste kaotamine, võrdsus - Kontinentaalblokaad - Mitte väga arukas sõjategevus, kergeusklikkus - Sunniviisiline usuvabastamine Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad
ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Sellise tööpuuduse leevendainenõuab enamsti struktuurseid reforme nt muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses jne. 3) Tsükkliline tööpuudus Esineb majanduse langusfaasis kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 4) Vabatahtlik tööpuudus Seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi vabatahtlik tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga, kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikusest tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad
Liidripositsioonile jäi USA, mille osatähtsus maailmas oli 17,9%. 2010. aastal tegi Hiina tööstus suure hüppe ja moodustas 23,5% kogutoodangust, jällegi langesid ning hakkasid võrdsustuma USA ja Jaapan ning Saksamaa ja Lõuna-Korea. Tõusid Brasiilia, Hispaania ja Mehhiko. Väga madalale jäid Itaalia, Suurbritannia, Kanada ja Prantsusmaa. Kokku toodeti 77,8 miljonit autot. Ma arvan, et sellised muutused toimusid kuna, Euroopas hakati tootma palju luksusautosid ja kallite autode nõudlus on alati väiksem, samas on Hiina autotööstusel suured eeldused masstoodanguks kuna Hiinas on odav tööjõud ja suurem osa autodest on madalama klassi autod. Autode üldine tootmine on maailmas seotud rahvaarvu kasvuga, tehnoloogia arengu, tootmisprotsessi odavnemise ja nõudluse suurenemise tõttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
