Tunnikontroll 1 1. On teada Kauba hind (p) 6 5 4 3 Kauba x nõutav kogus 100 110 120 150 Kauba y nõutav kogus 100 150 225 325 Arvuta nõudluse hinnaelastsuse koefitsient iga hinnamuutuse korral (6-lt 5-le, 5-lt 4-le jne) ja otsustada kumma kauba nõudlus on elastsem. |ED|=|Q1-Q2/Q1+Q2 : p1-p2/p1+p2| x: |ED| = | 100-110/100+110 : 6-5/6+5 | = 11/21 < 1 (mitteelastne) |ED| = 9/23 < 1 (mitteelastne) |ED| = 7/9 < 1 (mitteelastne) y: |ED| = 2,2 > 1 (elastne) |ED| = 1,8 > 1 (elastne) |ED| = 1,27 > 1 (elastne) Vastus: Kauba Y nõudlus on elastsem. 2. Kui kahe kaupa ostukogused muutuvad vastupidises suunas, juhul kui ühe kauba hind muutub, on nende nõudluse ristelastuskoefitsient a) negatiivne
Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis
võrdse kasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 5 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 6 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna kõrgemas sektoris. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 7 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 8 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda.
Nõudlust mõjutavad tegurid : *kauba hind *tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur ) *teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad ) *tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek ) *tarbijate arv ( mõju kogunõudluses ) *tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest.
KOKKUVÕTE arvestust, aga mis tahes vormi raha ka ei võtaks, teeb ta vahetuse ikkagi üsna lihtsaks. Majandusteadus on õpetus inimestest nende tava - lises elutegevuses. Inimestel on vajadused, millest osa pidevalt kordub. Vajadusrahulolu protsess nõudlus tootmine, jaotus ja tarbimine aitab inimestel vajadusi Majandusteaduses peegeldab nõudlus toodete ja rahuldada. Vajaduste rahuldamise protsessis teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab kasutatakse kolme tootmistegurit: loodusvara - osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inime - sid, töö jõudu ja kapitali. Vahel lisatakse neile neljandana sed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui ka ettevõtlikkus. kõrgemate hindadega. Majandusteadlased nime -
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
*Välispartneri ettevõtte või sortimendi laienemine annab meile võimaluse eksportida rohkem toorainet, tänu millele saame oma kasumit suurendada. *Tootmis- ja müügiriskide vähendamiseks on vajalik leida mitmeid võimalikke partnereid. *Toormaterjalide hinna langemine annab võimaluse odavamalt toota ja teenida kasumit või võita käibes, müües soodsama hinnaga või tehes sooduspakkumisi. *Asenduskauba hinna tõusu korral võib suureneda nõudlus meie toote järele. Ohud: *Toote kopeerijate ja analoogtoodangu tootjate lisandumine tekitab hinnasurvet ning vähendab müüki. *Külma ja vihmase suve ning kevadiste öökülmade puhul on saagi vähenemise oht, sest kevadised öökülmad võivad hävitada mustsõstrapõõsaste õiepungad, mis röövib enamuse saagist. *Kui põõsad langevad lehetäide ja muude kahjurite söödaks või haigestuvad hahkhallitusse, võib suur osa saagist hävida
kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9. Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga müüma. 10. Pakkumise mõjurid on tehnoloogia tase, tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused, tootjate arv ja maksud. 11.
See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1. kauba hind 2. tarbija vajadused, soov 3. tarbija ostujõud 4. tulevikuootused 5. teiste kaupade hinnad nõudlus võib kasvada ja kahaneda: 1. asenduskaup on odavam 2. täienduskaup kallineb 3. ilmastikutingimused 4. kauba tarbimisväärtus kahaneb 5. kaup on hooajaline 6. tarbija tulud muutuvad nõudlus võib olla kas jäik või elastne. Jäik nõudlus on kaup või teenus, ilma milleta ei saa elada. Pakkumine tähendab toodete hulka, mida müüjad pakuvad mitmesuguste hindadega kindlal ajal kindlas kohas. Mõjut. Tegurid: 1. toote oma hind muutub 2. turu nõudlus muutub 3. konkurents tugevneb 4. majandusprognoos, mis lubab hinnatõusu või -langust. Tarbija jaoks on parem, kui pakkumine ületab nõudlust. Kui nõudlust on rohkem, tekib defitsiit. Pakkujad konkureerivad. Täiskonkurentsi puhul: 1
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine, info töötlemine jms. Jaotuslogistika tegevuste abil seotakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. 3. Tootmise finantseerimine (jooksva tegevuse finantseerimine, faktooring) Tootmise finantseering-mida pikem on tootmis protsess, seda rohkem on raha vaja,ettevõttel võib tekkida vajadus lüajalise laenu järel. Jooksva finantseerimise liigid-arveldus krediit(sobib iga päevaseks arvelduseks. Arvelduslaenuga saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral.
Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d. Tööjõu asendamine masinatega Küsimus 12 3 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. mõlemad on ühikelastsed b. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega c. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. nõudlus on täielikult elastne e. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine Küsimus 13 3 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: L 1 2 3 4 5 6 TP 40 90 126 150 165 180 Vali üks: a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja
ettevõttesektorisse tuleb raha sisse müügituludena ja läheb sealt kodumajapidamistesse tootmiskuludena. Ka kasum jõuab lõpuks mitmesuguste tuludena kodumajapidamistesse. Seega raha liikumine on võrreldes ressursside naturaalvormis liikumisega, vastassuunaline. Ühe isiku tulu on teise kulu. Nt tööandja maksab mulle palka (kulu) ja mina seejärel lähen poodi ma ostan sealt kaupa ja sellega saab ettevõtja tulu. 6. Nõudlus ja seda mõjutavad faktorid. Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind
suurem, kui muutus teistes turundusmeetmete kompleksi elementides.(Miljan, 2003) Turundusjuhtidel on võimalik kasutada suur hulk hinnakujundamisstrateegiaid. Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : nõudlus, kulud, ostjate hoiakud, konkurentsi- keskkond, õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel.(Miljan, 2003) Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
Kas arvad, et kõigile jagub kulda kui 95% inimestest ei oma midagi, ning saabub hetk kui nad avastavad, et oleks vaja? Loomulikult ei, see oleks lollus. Aastal 1999 tipnes kulla kaevandamine 82.1 millioni untsiga, ning on allapidises trendis alates sellest ajast. Vaatame nüüd teist kõige suuremat allikat, kust saadakse kulda taastootlus. Nagu Sa arvata võid, halvad ajad majanduses ja suur nõudlus kullale on põhjustanud ka taastootluses järsu kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud
Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mida kuidas Nõudlus läheb endal toota -> turg vaja. Kogu Traditsioonide toodang l suur roll on mitme aasta peale ette planeeritu d
kokku erineval viisil. Alustame äärmustest: Käsumajandus Turumajandus 1 3.02.2014 TURUMAJANDUS Määrav on turg: toodetakse nii palju ja selliste hindadega, nagu tarbijad on nõus ostma. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine KÄSUMAJANDUS Valitsus otsustab, mida, kuidas ja kellele toota. Valitsuse otsused tagavad ,,õige" väljundi keskne plaanimine suunab ressursid sinna, kus on suurim vajadus. Eesmärk: ei tohi olla tööta töölist parem istugu töö juures või tootku mitte kellelegi vajalikke asju. Häid külgi: praktiliselt kõigil on olemas töö ja kodu.
Analüüs Mängu Pizzeria tsenaariumiks valisin variandi-progresiivne. Algselt tundus see variant just kõige sobivam, kuna progressiivse variandi puhul kompenseerib väiksed vead pidevalt kasvav nõudlus. Mängu käigus suurendasin etapiliselt kõiki investeerimisvõimalusi, sest kasvav nõudlus suurendab investeeringutesse tehtud kulutusi. Kui pitsa hind oli alguses 85.00 krooni, siis viimaseks faasiks kasvas juba 90.00 kroonini. Paari esimese etapi jooksul hakkasin koheselt suurendama investeeringuid turundusse ja mahutavusse, sest käibe suurendamiseks on vaja saada juurde kliente ja nende tulekul on vaja nad kõik ära mahutada. Seejärel tundus loogiline palgata juurde teenindajaid, et toime tulla suureneva klientide hulgaga ja parandada
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida r...
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida r...
.. (oma nimi) Tegevuskoha aadress: Telefon: E-posti aadress: Kodulehe aadress: www.eritellimuselkoogid.ee Juhatuse liikmete nimed: Osakapitali suurus: 120 eurot Omanikud ning nende osaluse suurus: 1) Turu ülevaade Ettevõtte hakkab tegutsema kookide ja tortide müümise valdkonnas. Üksikisikust eritellimusel kookide valmistajaid ning pakkujaid on suhteliselt vähe. Potentsiaalsed kliendid on erakliendid, kes elavad suuremalt jaolt Järvamaa piirides. Kookide järele on turul nõudlus suur, minu turuosa peaks kujunema kookide müümisel. Nõudlus on aastaringne. 2) Konkurents Konkurendid on suuremad poeketid, kellel on suur valik erinevaid küpsetisi. Samuti on mõned eraisikud, kes teevad ise eritellimusel kooke jms. (Nt: Maxima, Selver.) Minu tooted erinevad selle poolest, et klient saab ise valida erinevate täidiste, kujunduse ning suurusega tordi. 3)Ettevõtte tooted ja teenused Kui kliente on piisavalt saab tooteid ka juurde lisada, nt: pirukad jms.
1. a) Pered otsustavad saad rohkem lapsi ja vajavad suuremaid autosid, et lapsi ära mahutada. Nii suureneb nõudlus mahtuniversaalide järgi ja tänu sellele suureneb ka pakkumine. b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Turu tasakaal TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; ...
Nõudluse suurenemine. Mehed tahavad rohkem osta näiteks Hugo Bossi või Tommy Hilfigeri riideid ja naised tahavad rohkem osta näiteks Michael Korsi käekotte või Louis Vuitton kleite ,sest need riidebrändid on praegu moodsad ja inimeste seas populaarsed, ning neid tooteid ostetakse just kaubamärgi pärast. Mida rohkem inimesi neid brände kannab, seda rohkem suureneb nõudlus nende järgi. Luksusautode müük suureneb kui suureneb rikaste inimeste osakaal. Rikaste inimeste, näiteks rikaste ärimeeste või kuulsate meessportlaste hulgas on populaarsed kindlad automargid, sest need näitavad inimeste jõukust ja prestiiži. Need rikkad inimesed ei sõida tavainimeste autodega näiteks Opeliga või Škodaga vaid rikkad ärimehed sõidavad Mersuga või Audiga ja rikkad ning kuulsad sportlased sõidavad Ferraridega või Lamborghinidega. Nõudluse vähenemine.
teenuse hinna NÄITED: Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft MONOPSON: Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. NÄITEKS: . Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama. Nõudlusseadus väidab, et kauba hinna langemisel, suureneb kauba nõudlus, tingimusel, et muud faktorid ei muutu Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nimetatakse normaalseteks kaupadeks. Kui mingi kauba nõudlus kasvab samal ajal kui sissetulekud langevad, siis nimetatakse seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks.
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus? · Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota? · Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks? Makroökonoomika · Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna. · Sisemajanduse koguprodukt (skp) · Tarbijahinna indeks · Tööjõuturg Mikroökonoomika · Üksiktarbijaid ja ettevõtteid · Nõudlus ja pakkumine · Tulud ja kulud · Tootmine ja tootlikkus Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu) Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip) Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid. 1. On pealkiri 2. kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole 3. punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed 4. kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu,
2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11
c. töö d. maa e. raha Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside
Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega vähe ja vastupidi. Tehakse rohkem reise, kuid samas lüheneb reisi kestus. Kasvab nõudlus “kõik ühest kohast” pakettide järgi ja jätkub nõudlus “koosta ise pakett” järgi. Kasvav trend on nn. aasta akadeemilisel puhkusel või enda arengu jaoks vabaks võetud “elu reis”, mille jooksul toimub loovuse, oskuste, isiksuse areng, tervise taastamine vms. Tervise- ja kultuuripuhkus vanematele, seiklusturism noortele. KESKKONNA FAKTORID Kliimamuutused, näiteks Veneetsia merevee tase, Inglismaa Themsi üleujutus.
Paljud nendest ämbritassijatest olid juba põhikoolis või keskoolist välja kukkunud noored, kes nüüd ilma hariduseta kodus istuvad ja kurdavad, et tööd ei ole. Paraku ei viitsi suuremosa neist ka enam õpinguid jätkata. Tööjõupuudus on minu aurst Eesti s üsna väike. Paar aastat tagasi arenes Esti majandus erakordselt kiresti ja selle kaasnähtuseks oli aktiivne töökohtade loomine . Just ehitussektoris oli selle oluliseks põhjuseks ning selles majandusharus kasvas tööjõu nõudlus väga kiiresti . Kui paari aasta eest pidas tööjõupuudust kõige olulisemaks firma toodanug kasvu piiravaks teguriks 42% tööstusettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Nendelgi on puudus pigem spetsiifilisest tippspetsialistidest. Suurimaks mureks on ettevõtjate jaoks tõusnud hoopis vähene nõudlus. Kasvanud on ka tarbijate hirm töötuks jöömise ees. Inimestel soovitatakse olla
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0
Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada. Teisalt võib inflatsioon ka riigile halvasti mõjuda. Kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad, nõudlus väheneb. Tarbijad hakkavad jälgima mida osta ja mida mitte. Nõudlus väheneb ja tootjad ei tooda enam nii palju. Tootjad võivad selle probleemiga minna kahjumisse. Tarbijale, aga on parem deflatsioon. Deflatsiooni lühi tähendus- hinnad langevad ja raha väärtus kasvab. Kui hinnad on odavamad kergendab see tarbijatele teenuste ja toodete ostmist. Samas aga on halb kui on deflatsioon, siis võivad paljud tööandjad hakata palkasid kärpima.
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
arust oluline osa logistika analüüsimisel. 3 1. VARUDE TÜÜBID Varud tekivad, kuna kaupade sissetulek ja väljaminek laost ei lange ajaliselt kokku. Kaupasid tuuakse rohem lattu sisse, kui kaupasid välja ostetakse, mis tekitab varusid. Varud tekivad, kuna kaupu toodetakse suurte partiidena. See tähendab, et kaupu toodetakse nõudlusest rohkem ja ülejäänud kaup jääb lattu seisma seni, kuni nõudlus tekib. Varud tekivad, kuna peab olema valmisolek kompenseerida tarbimise ja tootmise häireid. Ettevõttel peab olema varud juhul, kui tootjatel on tekkinud probleem kaupade valmistamisel või kohale toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb
välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele, loobuvad snoobid nende tarbimisest. See on püüd eksklusiivsusele, s.t soov mitte sarnaneda massiga. Joonis 5.8 lk 109. Snobismiefekti
suurendamiseks toodetakse säästlikult. 3. Tulude jaotus. Efektiivsemad ettevõtted teenivad kasumit, kui kulud on suuremad kui turuhind tuleb midagi uut välja mõelda. Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal: Kuidas kujuneb turuhind? Sufitsiit ja defitsiit. 1. Turu tasakaal on olukord, kus nõutavate ja pukatavate toodete või teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed. 2. Defitsiit on olukord, kus nõudlus on pakkumisest suurem. 3. Sufitsiit on olukord, kus pakkumine on suurem kui nõudlus. 4. Ettevõtja peab hinna määramisel arvestama: omahinda konkurentide hinda ja hulka nõudlust turul toote unikaalsust kauplemise traditsioone hinnasoodustusi Ressursid: loodusressursid; tööjõud; kapital; ettevõtlikkus; alternatiivkulu. 1
Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootja kogukulu suureneb. Järelikult Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 9) Mis alljärgnevalt on firma kaudsed kulud. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
On vaja teha kui tahetakse jagada tooted nõudluse stabiilsuse tunnuse järgi. Mida sabiilsem on nõudlus seda väiksemad on prognoseerimise vead. 20. Kuidas viiakse läbi varude XYZ analüüsi? Jaotatakse kauba artikleid X-Y-Z-rühmadesse. X gruppi paigutatakse tooteartiklid, mille puhul on nõudlus läbi aasta ühtlane. Y rühma tooteid müüakse perioodiliselt suurtes kogustes. Z rühma paigutatakse tooted, mille järele kõigub nõudlus suures ulatuses. 21. Millisel eesmärgil tehakse toodete ABC analüüsi? Eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohandatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. 22. Millest sõltub ABC analüüsi läbiviimise sagedus ettevõttes? Pareto analüüs on andmete töötlemise meetod, mille puhul asju, sündmusi või tegevusi klassifitseeritakse nende suhtelise tähtsuse järgi. 23
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Ehitusturu nõudlus ja pakkumine tellijad ja töövõtjad TELLIJAD JA TÖÖVÕTJAD Turu kaks poolust nõudlus ja pakkumine; ehitusturul tellijad (nõudluse pool) ja töövõtjad (pakkumise pool); iga projekt unikaalne: erinevad tehnilised lahendused, osapooled, koosseisud, meeskonnad; tellija on ehitusprojekti keskmes; võib olla erinevalt informeeritud; informatsioni asümeetria mõned osapooled teavad rohkem kui teised; mitteteadliku tellija huve on vaja kaitsta seega vajadus sõltumatute tellija konsultantide ja omanikujärelevalve järele.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents........................................................................................................................6 2.4 Ettevõtlikkus..................................................................................
· Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga. · Pakkumisseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, pakutakse kõrgema hinnaga müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga. · Nõudlusseadust mõjutab hooaeg, ostjate arvu muutus, kättesaadavus, moe
Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu: Vali üks: a. ootus, et autode hind tuleval aastal kasvab b. juhiloa omamise õigusega inimeste arvu kasv c. välismaal toodetud autode hinna kasv d. autode ostjate keskmise sissetuleku alanemine e. maal toodetud autode hinna langus Tagasiside Õige vastus on: maal toodetud autode hinna langus. Küsimus 12 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega b. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine c. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. Nõudlus on täielikult elastne e. Mõlemad on ühikelastsed Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Küsimus 13 Tootmisfaktor maa on kõige paremini kirjeldatav kui: Vali üks: a. "organisatsiooniline" ressurss b. Inimeste püüded c. inimeste füüsilised ja vaimsed võimed d. "looduslikult" esinev ressurss e
a. investeeringute suurus sõltuvalt SKP suurusest b. tööhõive suuruse ja rahvatulu muutuse vahelist seost c. inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 40. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 43. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus a. toimub ainult hulgimüük b
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabariigi ja teiste Balti riikide puhul on mittetunnustuspoliitika seisnenud välisriikide ja eriti Ameerika Ühendriikide välispoliitilises doktriinis, mille kohaselt ei tunnustata võõra territooriumi Nõukogude Liidu poolsest vägivaldsest ülevõtust tekkivaid olukordi ega nende järelmeid. Defitsiit - defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul. Natsionaliseerimine - riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara. Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.1941. aastal. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
