Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poo...
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Kuidas on olla noor tänases Eestis Minumeelest, olla noor tänases Eestis pole sugugi nii kerge. Noortel pole piisavalt kohti, kus väljas olla ja vabaaega veeta. See, et noored kusagil kaubanduskeskustes aega veedavad pole hea nii neile endile kui ka poe külastajatele, kes tulevad sinna omale vajalikke asju ostma. Tuleks ehitada juurde noortekeskusi, kus noored saavad veeta vabaaega, sõpradega juttu rääkides. Palju probleeme oleks vähem kui oleks rohkem kohti kus aega veeta. Noored reostavad mänguväljakuid, mis on mõeldud väikestele lastele, aga samas on arusaadav, et ka nendel pole kusagil olla ja mänguväljak on ainuke koht sellejaoks. Kuid kui aus olla, on tänases Eestis nooreks olemisel ka häid külgi. Tänaseks on tehnika palju arenenud. Sõpradega saab igakell internetis suhelda, ei pea koguaeg helistama ja sõnumeid saatma. Ka haridus on kindlasti palju parem, kui kunagi varem oli. Õp...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühis...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav S...
Väljakutsed ja valikud Eesti majandusarengus Birgit Lepp AÜMD2 Eesti on küllaltki noor riik. Me oleme üle elanud nii venelaste kui ka sakslaste võimuloleku ning kõik see on jätnud sügava jälje meie majandusele. Praegu, 2010. aastal on Eesti riik silmitsi paljude väljakutsetega, mis mõjutavad riigi majandust nii positiivselt kui ka negatiivselt. Üheks selliseks väljakutseks on praegune majanduslangus, mis on kestnud juba päris kaua ning lõppu ei paista niipea tulevat. Masu tõttu on Eestis kõrge töötuse määr ning muud probleemid, mis pidurdavad majandusarengut. Sellistes oludes on esmatähtis teha kõik, et langusest võimalikult kiiresti välja tulla. Selleks peaks hoolikamalt jälgima mille peale raha kulutada ning mis ei ole praegustes oludes kõige tähtsamal kohal. Soov Euroopa keskmisele elatustasemele kiiresti lähemale jõuda eeldab Eesti majanduse teadm...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6...
Siuru, Tarapita, Arbujad SIURU - Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone. Siuru aeg: EELAEG 1910-1917 TERVIKLIK PERIOOD 1917-1918 LAGUNEMINE PERIOOD 1918-1919 Siuru eesmärk oli lõbutseda, sest sõda (IMS) oli inimeste hinged hävitanud. Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva
Ekspressionism Mari Tamm 11. klass TEKE ● Moderne liikumine, mis sai alguse 20. sajandil Saksamaal ● Kirjanduses: 1910ndatel saksa luules ● Kõrgpunkt I maailmasõja lõpul ja sõja järel ● Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga KUIDAS VÄLJENDUB? ● Kujundirikas väljendamine ● Väljendamise ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale ● Esiplaanil: inimese sisemaailm ○ Tunded ○ Tõekspidamised ● Traagiline elutunnetus ● Sünged ja võikad kujundid ● Rohke epiteetite kasutamine KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 19...
Eesti keel ja kultuur noorte jaoks Kuna Eesti on väike riik on meile olulisel kohal oma keel ning kultuur. Keel on igale riigile tähtis, eriti oma keel. Eesti keel on asi, mis eristab meid teistest maadest, mõningates maades polegi oma keelt. Eesti keel on palju muutunud aastate jooksul ning praegu muutub see kõige rohkem. Eesti noored kasutavad eesti keelt slängina ning moodustavad uusi sõnu ja tähendusi. Eesti keel hakkab ka vaikselt ära kasutama, kuna noored kasutavad üksteisega suhtlemisel palju inglise keelt. Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel. Minu arvates põhinebki Eesti kultuur noortele, kuna tänapäeval on palju sündmusi noortele. Paljudele n...
Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20. Aasta märtsis kirjutab Sonntagi kasupoeg isale, kus kirjutab et Peterson on nälginud. 1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
NIKOLAI TRIIK (1884-1940) Nikolai Triigi sünnikoht asus Hobuse tänaval, kasvukohaks oli nüüdseks hävinud maja Niguliste tänavas. Seal asus ka kunstniku isa rätsepatöökoda. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta sügisel astus Soome kunstiühingu kooli. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin...
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda ...
Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled Heti Talviku ja Betti Alveri kogumik „Arbujad“- oluline vormi ja sisu tasakaal Modernistlikud suunad 20.saj Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism-tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
1918) kõik nad olid A.Laikmaa õpilased ja Balder Tomasbergile (1897 1919) oli tallegi antud vaid lühike aeg eneseteostuseks. Oskar Kallise küpsem loomeperiood kestis vaid neli aastat. Tema õpiaeg, kui välja arvata Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused aastail 1912-1913, möödus A.Laikmaa ateljeestuudios Tallinnas, maestro vaimses mõjuväljas. Laikmaa kuulus vanus ja loomesuunagi poolest Noor-Eesti eeslsesse, Kallise suhtes õle-eelmisesse põlvkonda. Kuigi tema impressionistlikult vaba ja värvikas, ühtaegu juugendstiililiselt dekorativne laad nooreestlaste kunstilistele ideaalidele lähenes, jäi see põhiolemuselt realistlikuks. Laikmaa rahvuslik meelsus leidis väljenduse portreede tüpaazis rahvariides neidude ja talutaatide kujudes ning külamaastikes. Tema "Lääne neiut" (1903) võib pidada sajandi alguse rahvusromantismi avateoseks.
Heino Eller: ● Tartus temanimeline muusikakool; ● Õpetaja paljudele (Elleri koolkond); ● Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal); ● MK – Kodumaine viis. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES Noor-Eesti 1905-1915. aasta: ● Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis; ● Eellugu: salajased õpilasringid; ● Kuressaares Villem Grünthal-Ridala; ● Tartus Gustav Suits; album „Kiired“ I – III; ● Noor-Eesti I album 1905. aastal (Kokku ilmus 5 albumit); ● Artikkel „Noorte püüded“: ○ „Enam kultuuri. Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“ ● Ajakiri Noor-Eesti 1910.–1911. aasta; ● Ajakiri Vaba Sõna 1914.–1916.aasta. Noor-Eesti tuumik: ● Gustav Suits; ● Bernhard Linde; ● Friedebert Tuglas (Mihkelson); ● Villem Grünthal–Ridala;
Armastus- üksindus isamaal? Juhan Liivi armastus- ja autobiograafiline luule Ma valisin Juhan Liivi armastus- ja autobiograafilised luuletused, kuna need meeldisid mulle kõige rohkem. Juhan liiv on suutnud luuletada kahest nii erinevast teemast ülima aususe ja julgusega. Juhan Liivi armastusluuletustes tuleb mõistet ,,armastus" võtta väga laialt, see ei piirdu pelgalt kahe inimese vaheliste tunnetega, vaid see võib olla armastus nii looduse vastu ,,Vaikse, kõrge nõmme ääres/üksik majake/vaikselt. lumi alla langeb/läbi oksade/..." kui ka näiteks armastus isamaa vastu. Juhan Liiv ei ole oma armastusluuletustes ainult õnnest rääkinud, vaid isegi väga palju on tal selliseid armastusluuletusi, mis on väga kurvad. Näiteks võin tuua katkendi tema luuletuse ,,Hällilaul" . Emakene laulis, hällitas ·.. Laul oli hale, laul oli kurba, ...
Eduard V(w)iiralt (18981954) Koostaja: Zhipsu Juhendaja: Kool: 2010 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Sündinud 8.märts 1898. Peterburi Kubermangus Mõisateenijate poeg Vanemad soovisid, et pojast saaks kantseleiametnik Enne sõda elas 14 a Prantsusmaal, aasta Marokos 1945.a elas Rootsis, sealt edasi kolis Pariisi, kus elas 1954.aastani , kus suri Haridustee Astus Tallinna Kunsttööstuskooli esmalt 1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 19...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes...
Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõttekaaslus Gustav Suitsuga, hakkas kuju võtma Noor-Eesti tuumik. Linnakool lõpetatud, asus F. Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu. Käis kõnepidajana mööda Tartu-, Lääne- ja Harjumaad, pandi Toompea vanglasse. Sealt paari kuu pärast välja lastud, kadus maapakku.
tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts’is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest – kerge
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................................................................................4 1.3 Kunstnik mitmel alal...............................................................................................
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal su...
Kes vajaks noort? On teada, et keegi ei saa vanaks, kui ta pole kunagi noor olnud, sest elutarkus ja kogemused tekivad tasapisi erinevatel eluetappidel ning et elu keerdkäike mõista, tuleb need etapid läbida. Kui noored on paljude sõnul veel väga kogenematud ja eluvõõrad, siis miks vajatakse neid aja kulgedes aina rohkem? Noorteks loetakse umbes 17 35aastaseid inimesi, kes on võimelised midagi ühiskonna jaoks korda saatma. Alla ja üle selle vanuseid ei arvestata ühiskonnas vajaliku tervikliku osana. Muidugi arvestatakse lastega ja pannakse suuremat rõhku neile, sest nendest loodetakse kasvatada korralikud ja kasulikud inimesed. Pensioniealised on ühiskonnale ja riigile osaliselt koormaks peamiselt pensionirahade pärast, mida riigil palju maksta ei ole, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal. Noorus on lai mõiste ning selda mõistetakse erinevalt. Mina kui veel väga noor ...
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (kodanikunimi aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 27./15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus
ametisse Maavalitsus. Selleks, et anda vastulöök kommunistide tegevusele kuulutas Maapäev ennast 15. novembril 1917. aastal kõrgemaks võimuks Eestis. 1918. aasta alguses hakkas vaikselt ja salaja Eesti Vabariigi loomine. Nendel ettevalmistustel oli kõige tähtsamaks Maapäeva vanemlaste kogud. Iseseisvumisele aitas kaasa eestlaste rahvakultuuri austamise kasv ja rahvustunde tõus. Sellel ajal avati koole ja loodi kirjandusseltse. Luurerühmitus Noor-Eesti aitas kaasa kultuurielu kasvule. Eestikeelse kirjanduse lugejaskond kasvas oluliselt. 1918. aasta veebruaris oli enamlaste võim langemas ning saksa väed ei olnud veel kogu Eestit vallutanud. Sellest sai saatuslik ja sobiv hetk, millal iseseisvus välja kuulutati. Arvan, et Eesti iseseisvus enamasti tänu heade juhuste kokkulangemisele. Samas oli see ka paratamatus, sest varem või hiljem pidi meie kodumaa iseseisvuma. Enamus sündmusi olid meie kasuks, ning see oli loonud soodsa olukorra
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike Liidu asutaja 1922. aastal ning oli mitu korda liidu esimees. Tuglas oli väga loominguline, müstifitseeritav ja maske vahetav kirjanik. ,,Poppi ja Huhuu" kokkuvõtte. Tegelased: Popi- koer Huhuu- ahv Kokkuvõtte: Ühel hommikut tõusis Isand väga vara. Tuba oli veel pime ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Isand riietas ennast riidesse ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta oli
tõukejõud" Tuglas.Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Tarapita oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven"
Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid. 1.detsembril, ärasõiduhommikul, lähevad Tanel ja Anna Balti jaama, kus satuvad aga otse keset äsjapuhkenud riigipöördekatset. Mõlemad langevad mässuliste küüsi ja lahutatakse teineteisest. Anna satub pantvangi k...
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917 · Ülesanne takistada vene sõjaväe rüüstamist...
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene lu...
Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge • Avalik esinemine Estonias „Mureliku suuga“ (1942) • Veriseima raevu aastail • Paljud luuletused pühendatud ema mälestuseks • Elu, häving, küüditamine • Kaastunne neile, kellel pole sooja tuba ja süüa • Tekitab kurbi mõtteid, paneb mõtlema sellele, mis meil olemas on • „Pärast ema surma“ – 8 osaline väga emotsionaalne tekst Luuleanalüüs • „Kodumaa“
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (E...
JOHANN LAIDONER · Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. · Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, pärast seda pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner...
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-p...
Eesti arhitektuur 20. sajand Eesti arhitektuuriline ilme on muutunud enim just poliitiliselt kõige keerulisemal, 20. sajandil. 19. sajandi lõpp ja järgmise algus tõi siia suure hilinemisega tööstusrevolutsiooni. Koos suurte tehastega tekkisid peamiselt Tallinna ja Tartu ümber laialdased primitiivsete tööliselamute kvartalid. Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. mõjutused Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa- asulate ilme teisenemises. 20. sajandi pärand on terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sa...
Anne Veski on sündinud 27.veebruaril 1956. aastal Raplas ja on eesti laulja, kes on saavutanud populaarsuse ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert. Esimesena ilmus DK Rugodivi lavale Anne Veski, kes esitas meile ilusaid eesti ja vene ...
Voorkelte valdamine kui eelis tooturul Miks on vajalik ja kasulik õppida võõrkeeli? Eesti riigi ja eesti keele kõnelejate arvu väiksust arvesse võttes on igal noorel inimesel lausa hädavajalik õppida ja olla suuteline rääkima võõrkeeli. Maailmakeeled nagu inglise, vene, saksa, prantsuse, itaalia ja hispaania keel on sulle aknaks maailma ning võimaldavad mõista erinevaid kultuuriruume, suhelda inimestega üle kogu maailma nende emakeeles, lugeda välismaised ajalehti/ajakirju, avardada enda silmaringi ja annavad sulle palju muid eeliseid nii sinu personaalses kui professionaalses elus. Üha rohkem ettevõtteid teeb koostööd välismaiste ettevõtetega ning tööandja vajab kohanemisvõimelisi töötajaid, kes suudavad suhelda erinevates keeltes ning mõista teisi kultuure. Olenemata sinu karjäärivalikust, võõrkeelte oskus annab sulle tööturul konkurentide ees selge eelise! Töötajaid, kes valdavad erinevaid võõrkeeli, kutsutakse suu...
1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valikkogum 45 luuletusega. [3] 3.1 PROOSA Juhan Liivi esimene kogu ,,Kümme lugu", mis ilmus 1893. aastal, on esimene novellikogu meie kirjanduses. [4] Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja õrnahingelise külapoisi Villu lapsepõlve ja kujunemist. Villu kaotab mõisniku määratud peksunuhtluse tõttu mõistuse
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestili...
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me ole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
