Brändi Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% 60%) mahu protsenti alkoholi. Piirkondlikud brändisordid on konjak, armanjakk, vinjakk. Õunabrändit nimetatakse kalvadoseks Brändisid valmistatakse riikides, kus toodetakse ka viinamarjaveine. Liviko valikus on esindatud tuntud brändid nii Hispaaniast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Meie kuulsaimad kaubamärgid pärinevad Hispaania legendaarsest Brandy de Jerez `i piirkonnast, mida täiendavad brändid naaberpiirkonnast Montillast, kus valmistamise seadused ei ole nii ranged ning seetõttu hind soodsam. (Liviko andmete põhjal) Brändi ajalugu Brändi Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsen...
Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16. augustil 1798 Eugénie Bernhardine Désirée Claryga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
· meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia.
· 1884- hõivati esimene koloniaalvaldus · 1888- suri keiser Wilhem 1 ja troonile sai kuningas Wilhem 2, kes on ajalukku läinud viimase Saksa keisrina · 1890- sunniti Bismarck erru minema · 1896- tõdes keiser Wilhem 2 uhkusega: ''saksa riigist on saanud maailmariik '' PRANTSUSMAA · 1851- korraldas president Louis Bonaparte riigipöörde, millega koondas ta võimu enda kätte · 1852.- taastati Prantsusmaal keisririik. Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon 3 nime all' · 1860- ebaõnnestus Mehhiko vallutamine. Samal ajal teravnesid Napoleon 3 suhted teiste Eouroopa riikidega, kes ei soovinud, et Prantsusmaa liigselt tugevneks · 1870juulis-Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel.Prantsusmaa oli halvasti ette valmistanud, · 1870 4.septmeber- kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks · 1871- Pariisi barrikaad · 1893- sõlmiti sõjaline liit INGLISMAA · kuninganna Victoria valitse Inglismaal 1837-1901
Rohkem inimesi oskas lugeda ja nad said ajalehtedest teada, mis toimub teistes riikides. Politseijõud olid väikearvulised ja nii tuli ülestõusnute vastu kasutada sõjaväge. Suurem osa 1848. Aasta ülestõusnutest ei saavutanud küll otseste nõudmiste täitmist, aga järgnevatel aastatel tugevnesid rahvuslikud tunded veelgi ja paljudele valitsustele sai selgeks, et demokraatlikud reformid on hädavajalikud. Prantsusmaal loodi Teine vabariik, mille presidendiks sai Napoleon Bonaparte'i vennapoeg Louis Napoleon. Itaalia riikides olid rahutused väga laialt levinud, aga suruti aasta lõpuks maha. Austria kantsler vürst Metternich astus tagasi ja keiser Ferdinand I loobus troonist Franz Joseph I kasuks. Ülestõusud olid veel Viinis, Berliinis, Kataloonias, Budapestis, Prahas, Valahhias, Poolas ja Suurbritannias. Saksamaal tuli Frankfurdis kokku rahvuskogu ja Hollandis võeti vastu uus põhiseadus.
Ehitise analüüs Madeleine'i kirik Pierre Vignon Valitud objektiks osutus Madeleine'i kirik, mille arhitektiks oli Pierre Vignon. Antud klassitsismi ajastul (täpsemalt 1842) valminud objekt asub Prantsusmaal, Pariisis. Ehitise tellijaks osutus Napoleon I ning pühendati ,,Kuulsuse templina" prantsuse armee sõduritele. Seega oli objekti otstarbeks mälestusmärk. Kiriku põhiplaan jäljendab antiiktemplit. Kuna tegemist on kirikuga, on hoone ühekordne ning selle mõõtmed on kirikule vastavad. See tähendab, et hoone on ligi 30 meetrit kõrge ja ligi 20 meetrit lai. Hoone sügavus on aga pea kahekordselt hoone kõrgusest suurem. Hoonet ümbritseb väljast 52 20 meetri kõrgust Korintose sammast
Briti laevastiku korraldatud blokaad halvas kaubanduse suurtes Prantsuse sadamates nii, et tööstusettevõtted jäid tooraine ja müügiturgude puudumisel seisma. Kujunes arvamus, et Direktoorium ei valitse küllalt efektiivselt, ning kõlapinda leidis sisukoht, et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Selline suhtumine levis eriti sõjaväelaste hulgas. Ka rahvas hakkas nõudma tugevamat võimu. Kuni otsiti sobivat kandidaati, viis kindral Napoleon Bonaparte, kes oli tuntuks saanud oma sõjakäikudega Itaaliasse ja Egiptusesse 18. brümääril (9. novembril 1799) läbi sõjalise riigipöörde. Ametlikult säilis vabariik. Viiesajanõukogu aeti laiali (molli, noh!), siis aga aeti uuesti kokku (nats veel molli), et saadikud võtaksid vastu dekreedi võimu üleandmise kohta kolmele konsulile, kellest esimene pidi olema Napoleon Bonaparte. Sellega püüti anda riigipöördele seaduslikku ilmet, kuid tegelikult tähistas 18
saadeti giljotiini alla. ,,Revolutsioon hakkas sööma oma enda lapsi". Robespierre'i viimases kõnes kutsus ta rahvast üles veelgi suuremale verevalamisele 27. juuli 1794 9. termidoori riigipööre. Aasta sai alguse 21. septembril. Uus kalender. Kuu nimetused olid samuti uued. Pärast jakobiinide kukutamist tõstsid pead jällegi rojalistid. Troonitaotlus langes Louis XVI pojale ning vennale. 5. okt rojalistide ülestõus, mis surutakse maha. Mahasurumist juhtis Napoleon Bonaparte, kes sai diviisi kindraliks. Prm-l toimub ühiskonna pidev korrastamine. 31. okt 1795 Esimene Direktoorium. 9-10 nov 1799 Napoleoni 18. brümääri riigipööre Prantsuse revolutsiooni lõpp. Prantsuse revolutsioon kestus 10 a. 15. dets 1799 Konsulaadipõhiseadus. Napoleon saab üheks kümnest konsuliks. NAPOLEON (1769-1821) Sündis Korsikal paljulapselises perekonnas. Õppis pr keele ära hiljem. Kui pariisis
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali,
võimude lahutuse. Asustav kogu lõpetas tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.1792. aastal kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid nägid revolutsiooni päästmise vahendina vägivaldset võimu ehk terrorit ning nende diktatuuri ajal tapeti umbes 40 000 inimest. Jakobiinide diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine. Revolutsioon lõppes 9. Novembri riigipöörde järel 1799.aastal, kui võimule sai Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon oli eeskujuks kõigile teistele Euroopa riikidele ning ka eestlaste ja lätlaste rahvusliikumised said sellest edust hoo sisse. Prantsusmaa revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos, sest see murdis vana feodaalsüsteemi, kaotas aadli ja vaimulike eesõigused, kukutas monarhia ja lõi vabariigi. Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid, milles tekkinud vastuolud olid ühed revolutsiooni algatajas.
Kunstimuuseum avas oma uksed 10. augustil 1793. aastal. Sissepääs oli tasuta, kuid kunstnikel oli selleks eesõigus, tavarahvast võeti vastu vaid nädalavahetustel. Töid, mis olid valdavalt maalid Prantsuse kuninglikust perest ja aristokraatidest, kes olid põgenenud välismaale, näidati Carree salongis ja Suures galeriis. 1798-1871 Tolentino ja Campo Formio lepingute kaudu omandas Prantsusmaa suure koguse Vatikani ja Veneetsia maale ja antiiki. Neile lisandusid Napoleon I vallutustest saadud sõjasaagid. Muuseum, mille direktoriks sai 1802. aastal Dominique-Vivant Denon, nimetati 1803. aastal ümber Napoleoni muuseumiks. Bartolini poolt loodud valitseja büst paigutati sissepääsu juurde. Kui impeerium 1815. aasta langes, nõudis iga riik oma varanduse tagasi ning muuseum lagunes koost. 1800. aasta 9. novembril õnnistasid Napoleon ja Josephine sisse Antiigimuuseumi selle uues asukohas Austria Anne'i endises elukohas Petite galerii esimesel korrusel
eesmärk hoopis teistsuguseks. Peale diktatuuri kehtestamist oli Napoleoni eesmärgiks elada nagu inimene, mis tähendas salajast kapitalismi ja jõhkrat teiste loomade ekspluateerimist võrdse heaoluühiskonna loomise sildi all. Antud töö eesmärgiks on välja tuua võrdlusi totalitaarse Nõukogude Liidu ja Orwelli Loomade farmi vahel. Kas autor on kasutanud ajaloolisi seiku raamatu loomisel? Millist teed pidi said Stalin ja siga Napoleon võimule ning kuidas nad seda kasutasid? Milline oli Loomade farmi ühiskonnakorraldus võrdluses Stalini-aegse Nõukogude Liiduga? Miks oli Loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu propagandamasin niivõrd efektiivne? Kuidas täitusid plaanimajanduslikust majandusmudelist loodetud ootused? Essee on jaotatud nelja peatükki, kus on välja toodud viis peamist valdkonda, milles loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu diktatuurid toetusid. Nendeks valdkondadeks
positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. Koloniaalimpeeriumi loomine. Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa Teine keisririik ja Napoleon III. Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist. Sõda Saksamaaga. Prantsusmaa oli muidugi Saksamaa lõpliku ühendamise vastu.Ja see oli ka Saksamaale takistuseks.Mõlemad pooled otsustasid üksteise vastu sõtta asuda. Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel puhkes 1870.aastal
a.- Reformatsiooni algus, Saksamaal. 1530.a.- Valmis Augsburgi usutunnistus. 1555.a.- Augsburgi usurahu sõlmimine. 1628.a.- Parlament tegi õiguste petitsiooni 1640.a.- Parlamendi uus kokkutulek (lühike parlament, 3 nädalat ja saadeti laiali. Kutsuti kokku uus parlament ( pikk parlament ) ja see ei lähe enam laiali. 1642-1648 - Inglise kodusõda 1789-1799- Prantsuse revolutsioon 1799.a.- Prantsuse revolutsiooni lõpp, 18. brümääri riigipööre, Napoleoni eestvedamisel. 1802.a.- Napoleon valiti eluaegseks konsuliks. 1804.a.- Senat kuulutas Napoleoni imperaatoriks ehk prantsuse keisriks. 1815.a.- Waterloo lahing, Napoleon sai lüüa. 1821.a.- Napoleon suri St. Helena saarel. 1814-1815- Viini kongress 1096-1099- I ristisõda- Jõuda Pühale maale ja vallutada Jeruusalem ning vabastada Püha haud (Õnnestus) 1147-1149- II ristisõda-Kaotati Edessa piirkond ja mindi seda vabastama (Ebaedukas) 1189-1192- III ristisõda- Jeruusalemma vabastamine (Ebaedukas)
● Rokokoo maalikunst oli stiilist sama õrn ja mänglev nagu arhitektuurgi ● Kuulsaim kunstnik: Jean-Honoré Fragonard Fragonard- Blind Man’s Buff Fragonard- The Stolen Kiss Fragonard- The Swing Lancret- Mademoiselle De Camargo Dancer IV maalikunst ● Klassitsismi kunstis nagu arhitektuuriski rõhutati sümeetriat ja puhtaid vorme ● Kuulsaim kunstnik: Jacques Loius David David- Oath of the Horatii David- Napoleon Crossing the Alps David- Coronation of Napoleon and Josephin David-The Death of Marat Burgess - The Intervention of the Sabine Women Aitäh!
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkest...
Fifth level Cour Carrée Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sully paviljon 1798-1871 Prantsusmaa omandab suure hulga Vatikani ja Veneetsia kunstiteoseid, millele lisandub Napoleoni sõjasaak 1800. aastal õnnistavad Josephine ja Napoleon Antiigimuuseumi sisse Ehitatakse uus põhjatiib, Carrée salong ja Suur galerii saavad suurejoonelise uue trepi Pierce'i ja Fontaine'i triumfikaar 1826. aastal saab Jean-Francois Champollion'st Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator Avatakse Charles X ja Mereväe muuseum ning Gorot ja Monet loomingut tugevalt mõjutanud Hispaania galerii 1847. aastal avatakse Euroopa esimene Assüüria kunsti muuseum ja 1850. aastal Mehhiko muuseum
..............................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 2 Tina Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega
- Nende ajal revolutsioon jätkub; diktatuur; uus riik, põhiseadus, usk, kalender; hukatakse kümneid tuhandeid inimesi + loovad kunstimuuseumi; teevad raamatukogu; loovad rahvusliku arhiivi, et oleks rahvale kättesaadav 22.Mis roll oli Seadusandlikul Korpusel? - Teostas seadusandlikku võimu Prantsusmaal (vabariigis); koosnes alam- ja ülemkojast 23.Mida tegi Direktoorium? - Võim läheb uusrikastele; algab Napoleoni tõus; võimu haarab endale Napoleon 24.Milline oli revolutsiooni loosung? - Vabadus, võrdsus, vendlus 25. Milline oli Napoleon? + haritud; edukas väejuht; parandas riigi suhteid kirikuga; võeti vastu tsiviilkoodeks; püüab läbi vallutuste levitada revolutsiooniideid Euroopas - Auahne ja võimujanuline-vallutaja; halastamatu; imperaator; ainuvalitsus; jätab toretseva, suursuguse õukonna alles 26.Mida Napoleon tegi? - Taastab monarhia; tugevdas riiki ja majandust 27
hooned. Kogu minevik oli elatud puust majades ja tulekahju korral võis hävida terve linna või suur osa sellest, nagu juhtus Londoniga 1666 aastal. Seega tänu raudbetooni kasutusele võtu kasvas turvalisus elumajades, nii kokkuvarisemise kui ka tuleohutuse suhtes. Samal sajandil toimus minu arvates tolle ajastu suurim sündmus pärisorjusest vabastamine. Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon, kuna teda häiris et orjad ei saa sõjast osa võtta. Vabastamine omakorda viis massiarmeede tekkeni. Sõdu peeti üha rohkem ja need nõudsid massiliselt inimelusid! Kui Napoleon ei oleks sellist mõtet välja käinud ,siis ma arvan ,et pärisorjuse kaotamine oleks kõvasti rohkem aega võtnud. XIX sajandil tekkis inimestel rahvustunne. Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles"
aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei osanud tahta paremat ka peale oktoobrirevolutsiooni ning kujunes välja totalitaarne sotsialistlik diktatuur, kus riigijuhil oli kontrollimatu võim inimeste saatuse üle. Muutus küll välisfassaad , kuid seespoolt jäi kõik endiseks. Tsaariaegne isevalitsuslikku juhtimistiil iseloomustab nii Stalini kui ka tänapäeval Putini juhtimisstiili Venemaal. Sõjad teiste maade vallutusete eesmärgil on läbiv ajaloo teema. Karl XII, Napoleon ja Hitler unistasid oma mõjuvõimu ulatusest üle Euroopa Venemaale. Neid tabas sama hävitav lõpp. Ei suutnud Napoleon ega Hitler õppida eelkäijate vigadest ning ikkagi on ego ja tahe on suurem kainest mõistusest. Seega sõltub ajalugu tihti riigijuhtide isiksulikest omadustest. Süües kasvab isu, ka võimuiha ja kaob inimlikkus. Hitler otsustas, kes inimkonda ei sobinud, olid koormaks teistele ning tuli hävitada, eeskätt vaimuhaiged, taunid ja juudid
sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud. Rütmiliselt voogavate riidevoltide alt võib kergelt aimata keha. Klassitsism: 3. Tähe võidukaar Pariisis Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal , et ülistada keisri ja tema armee sõjalist vaprust. Tööd kestsid ligi 30 aastat kuna vahetati arhitekte ja muudeti plaane. Kui Napoleon Waterloo lahingu kaotas ja Santa Helena saarele pagendati, kadus selle triumfikaare vastu huvi täiesti. 1836. a. ehitati see siiski valmis. 4. Madeleine`i kirik Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia.
aastal peaaegu pooleks aastaks haiglasse, järgnevalt elas ta seitse kuud Marrakesis. Seal alustas ta uut romaani. Teise maailmasõja ajal kirjutas George Orwell arvukaid artikleid ajakirjadele, oli India BBC, vasakpoolse nädalalehe "Tribune" ja "Observer" kaastöötaja. Satiir "Loomade farm" tõi autorile 1945. aasta lõpus korrapealt rahvusvahelise kuulsuse. Lühikest aega enne surma 21. jaanuaril 1950 aastal, 46 aastat vana, lõpetas ta romaani "1984". G. Orwell Loomade Farm Tegelased: Napoleon, Lumepall, Mollie, Jones, Tümpsa, Ristik, Kiunats. Sisu: Inglismaal on üks farm, kus loomad otsustavad ise hakata peremeesteks. Karjafarm nimetatakse ümber Loomade Farmiks. Töötatakse välja erilised seadused loomadele, mida hakatakse nimetama animalismiks. Kõikidest teistest loomadest targemaks osutuvad sead, kes võtavad enda kätte juhi positsiooni. Tulevad ette ka harvad sõjad inimestega, mis kõik võideti.
Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese. Populaarsust võitis ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone.
haiglasse, järgnevalt elas ta seitse kuud Marrakešis. Seal alustas ta uut romaani. Teise maailmasõja ajal kirjutas George Orwell arvukaid artikleid ajakirjadele, oli India BBC, vasakpoolse nädalalehe “Tribune” ja “Observer” kaastöötaja. Satiir “Loomade farm” tõi autorile 1945. aasta lõpus korrapealt rahvusvahelise kuulsuse. Lühikest aega enne surma 21. jaanuaril 1950 aastal, 46 aastat vana, lõpetas ta romaani “1984”. G. Orwell Loomade Farm Tegelased: Napoleon, Lumepall, Mollie, Jones, Tümpsa, Ristik, Kiunats. Sisu: Inglismaal on üks farm, kus loomad otsustavad ise hakata peremeesteks. Karjafarm nimetatakse ümber Loomade Farmiks. Töötatakse välja erilised seadused loomadele, mida hakatakse nimetama animalismiks. Kõikidest teistest loomadest targemaks osutuvad sead, kes võtavad enda kätte juhi positsiooni. Tulevad ette ka harvad sõjad inimestega, mis kõik võideti.
õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise. Selle eest läks ta mõistagi giljotiini alla ning peagi hakkasid zirondiinide massihukkamised. Just peale Marat' surma sai terror õige hoo, justkui püüdes iga hinna eest
Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Jaques Louis David (1748-1825) 1 Meesakt 2 Horaatialaste vanne 3 Madame ja Monsieur Lavoisier’id 4 Paris ja Helena Lehekülg 13 - 29 5 Tapetud Marat 6 Sabriinitarid 7 Madame Récamer Lehekülg 14 - 29 8 Napoleon Alpe ületamas Lehekülg 15 - 29 9 Napoleon I kroonimine 10 Napoleon oma tööruumis 11 Marsilt võetud relvad Jean Auguste Dominique Ingres [äänger] (1780-1867) 1 Suur supleja 2 Suur odalisk 3 Türgi saun 4 Noormeheportree Lehekülg 16 - 29 5. Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks? Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku
Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest. 1815 saab uuesti 100ax päevaks troonile. 1815 juunis Waterloo lahing (BEL), Napoleon lootis võita aga sai suhu täna sellele et Preisimaa väed jõudsid appi. Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2. seisust, keda oli kokku 500000
Jean Paul Marati surm rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierrevastaste karistamine ja hävitamine.(üle 40 000 inimest hukati) 1794.a.Dantoni hukkamine`"Robespierre, sa tuled mulle järele". 1794.a.juulis hukati Robespierrejakobiinide diktatuuri hukk. REVOLUTSIOONI LÕPP Direktooriumpõhines uusrikastele. Napoleonsurus maha suurema mässu Direktooriumi vastu, temast sai garnisoni ülem Pransusmaal. Direktooriumit hakkas valitsema 3 konsolit Napoleon oli üks neist. 1799.a.riigipöörelõpp Revolutsioonil algus Konsuli ajastusele. Hukkunute päritolu 2% 11% Talupojad 28% Töölise 14% Aadlikud Vaimulikud Kõrgharitlased 7%
kokkuostu ja nende varjamise eest. Kohtupidamisel kaotati tunnistajate ülekuulamine, sest see hoidis aega kokku. Vanglad täitusid inimestega ja tapetuid oli umbes 40000 inimest, kellest enamus kuulus vanasse kolmandasse seisusse. Selline asi omas suurt mõju rahvale, lõpuks läks asi üle igasuguse piiri. Lähimas minevikus on kasutatud sarnaseid manöövreid diktatuuriga riikide poolt. See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline kindral, kes kogus kuulsust oma võitudega võõrvägede üle. 1799.aastal korradas ta riigipöörde, mis õnnestus. Algas konsulaadi ajastu, kus võimul oli kolm konsulit ,kes valiti kümneks aastaks. 1804.aastal kuulutas ta end keisriks. Tema kroonimisega lõppes Prantsusmaal vabariik. Tema ajal võeti vastu “Tsiviilkoodeks”. Majanduses mindi üle vabale turumajandusele. Oluline roll tema valitsemisel oli sõjaväel. Oma sõjakäikudega
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
kui kloriidis. 1795. aasta Salongi saatis ta kaks portreed, mis äratasid meeldivat tähelepanu. Kogu Davidi edasine saatus oli seotud Napoleoni võimuhaaramisega ja võimu kaotamisega. 1795.aastal, olles üle noatera hukkamisest pääsenud ütles David revolutsioonist lahti ja temast sai Napoleoni tulihingeline pooldaja. 1802. aastal, kui Napoleonist oli juba saanud esimene konsul, liitis ta oma ametnike ringi ka Davidi. 1805. aastal kuulutas keiser Napoleon I Davidi oma õuemaalijaks ning jagas talle ohtralt ülesandeid. Nende hulgas ka "Napoleon keisrina", "Napoleon I ja Josephine´i kroonimine", "Bonaparte Alpe ületamas" ja teised Napoleoniga seotud maalid. Pärast Napoleoni lõplikku langemist pidi ka David minema pagendusse, sest tema oli olnud jakobiinide selle tiiva liige, mis nõudis vabariigi väljakuulutamise järel Louis XVI surma. Troonile tõusnud XVIII ei saanud seda muidugi unustada.
vägivald. Tekkis uus ajaarvamine, kellaaeg, kuud ja päevad muutusid, meeter mõõtmine, mood muutus, kõneleti teisiti. Louis XVI tekitas riigis rahalist bankrotti, talupoegadel olid suured koormised, kutsus generaalstaadid, tänu talle algaski Prantsusmaal revolutsioon. Robespierre oli jakobiinide juht ja diktatuuri ainuvalitseja. Tappis palju inimesi. 8. NAPOLEONI AEG (lk 90-99) 1804 aastal sai Napoleonist keiser. Võttis vastu Tsiviil koodeksi ja tegi kontinentaalplokaadi. Napoleon tahtis laiendada Prantsusmaa piire, mistõttu ta vallutas palju riike. Tegi ka paljude riikidega liitlasi ja paljud ka sõltusid Prantsusmaa riigist. Oli vallutanud osa Euroopast, aga Venemaa ja Inglismaa ei olnud Napoleoni võimu all. Rahvastelahingus Napoleon kaotas, kus ta loobus esimest korda troonist. Elba saarele viidi esialgu, kus ta ka põgenes. Waterloo lahingu kaotas Napoleon ka, kus ta loobus troonist uuesti ja ta viidi Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815 aastal.
· 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802.a eluaegseks konsuliks>1802 sai keisriks · Napoleoni vastu sõlmisid liidu Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria 1) 1805
kuigi tänaseni võib teatri fassaadil sammaste kohal näha ilutsemas silti Académie Nationale de Musique. Vaatamata mitmetele nimemuutustele ja ooperikompanii ümberasumisele Opéra Bastille'i, on Palais Garnier paljude seas tuntud ikka kui Pariisi Ooper. 4 Ajalugu Palais Garnier ehitati Pariisi suure rekonstrueerimise käigus, mida alustas Napoleon III. Napoleon valis parun Georges-Eugène Haussmanni rekonstrueerimise eest vastutama ja 1858. aastal volitas teda puhastama 1,2 hektari suurust maad, kuhu ehitada teine teater maailmas tuntust kogunud Pariisi ooperi- ja balletitruppidele. Maja projekt oli 1861. aasta arhitektuurivõistluse teemaks ning selle võitis noor arhitekt Charles Garnier (1825-1898). Nurgakivi pandi ehitusele 1861. aastal ja ehitus algas 1862. aastal. Legendi järgi küsis keisri
kuulutati välja amnestia.1795avõeti vastu uus põhiseadus.(Pr)jäivabariigiks,kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik korpus.rahva hulgas puudus direktooriumil laiem toetajaskond kuna elanikkonna majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks.katsed direktooriumi kukutada lõppesid edutult.(esialgu) Revolutsiooni lõpp.rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud.1796-1797 oli edukas (Pr) võtlus välismaalastega nõrgenes direktooriumi võim.1799a sai napoleon bonapartest pariisi garnisooni ülem.9.novambril 1799 a hõivasid napoleonile üstavad väed seadusandliku korpuse hoone,võeti vastu otsus direktsiooni laialisaatmiseks.9 novembril riigipöördega lõppes (Pr) revolutsioon, algas KONSOLAADI ALASTU ja napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole.
KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka tem...
Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799. aastal võimule zirondiinid ning võimukeskuseks sai Rahvuskonvent. Samal aastal loodi uus kolmas põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks. Uue põhiseadusega tekkis uus valitsus, mida nimetati Direktooriumiks. Prantsuse revolutsioon lõppes 1799. aastal toimunud riigipöördega, mille valmistas ette Napoleon Bonaparte. Selle tulemusena tuli võimule konsulaat, mille eesotsas oli Napoleon. Prantsuse revolutsiooni käigus moodustati kolm põhiseadust. Positiivseteks tulemusteks olid: monarhia kaotamine, feodaalkorra kaotamine. Saavutati tulemus, et inimesed on võrdsed seaduse ees. Revolutsiooni negatiivseks küljeks on kindlasti see, et inimesed kannatasid pideva võimuvahetuse ja seadusandluse all. Kui vahetus võim tuli ka uus põhiseadus.
13 Vandemjäär 1975 (5.okt) rojalistid üritasid taas võimule tulla ja rahva poolehoidu võita, kuid see surutakse Napoleoni poolt maha Direktooriumi ajastu 1795-1799. Prantsusmaad pidi hakkama juhtima 5 direktorit ehk direktrooriumi ajast (1795-1799). Ehk et türanni tulekut välistada, lasti võimule mitu meest. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. 18. brümääri riigipööre (9-10. nov 1799) sellega direktoorium likvideeritakse ja selle viib läbi Napoleon. See asendatakse kolmeliikmelise konsulaadiga. Napoleonist sai esimene konsul. Selle kuupäevaga lõpped prantsuse revolutsioon ja algab Napoleoni ajastu Konsulaadipõhiseadus. Aastal 1799 otsustas konsulaadi põhiseadus Napoleon muututa konsuliks 10ks aastaks. Napoleoni valitsusaeg ja sõjad Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). Ta oli päris Korsikalt, suurelapseliselt vaesest aadliperest. Ta karjäär kulges koos revolutsiooniga, ta oli
kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa
Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline e. valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon. §16 Lk. 85 Neid jälgiti kõikides maades. Sellel ajal hukati lahingus Louis XVI ja kehtestati jakobiinide terrorireiim. Prantsusmaa sündmustes hakati nägema otsest ohtu feodaalkorrale. Tekitas õudust revolutsiooni loosung :"Vabadus, võrdsus, vendlus!" Feodaalkorra kaitsmise eesmärgil otsustasid Euroopa riigid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse. Eriti aktiivne oli sellel alal Austria, kaasates ka Prantsusmaa. Prantsusmaa kaitseks kuulutas 1792 Seadusandlik kogu Austriale sõja
tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun” -On prantsuse kunstniku Eugène Delacroix' teos. -Maalil on kujutatud Kreeka iseseisuvussõja käigus Chíose saarel toimunut. „Méduse’i parv“ -Maal kajastab tõestisündinud laevahukku 1816. aastal. Lõuendil on kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ning püüavad sellele meeleheitlikult märku anda.
Nad kehtestasid revolutsiooni päästmiseks vägivallavõimu – diktatuuri. Nende valitsemisajal hukati üle 50 000 inimese. Kuna nende terroripoliitika teostamisel ilmnesid nende endi seas vastuolud, siis kauaks nad võimule ei jäänud. Peale seda jäi Prantsusmaa vabariigiks ja võimuorganiks sai direktoorium, kuhu kuulusid uurikkad, kes ei olnud huvitatud monarhia taastamisest. Rahulolematus ühiskonnas aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne
juhtpositsioon Euroopas. Wilhelm II ei soovinud aga oma võimu kellegagi jagada. Ta eesmärgiks oli Saksamaa muutmine suureks maailmariigiks ja võidelda ülemvõimu pärast maailmas. 11.Mil määral väljendas Bernhard von Bülowi ütlus „Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks“ Wilhelm II välispoliitikat. Saksamaa kas saab maailma valitsejaks või ta hoopis alistatakse, Wilhelm II välispoliitika ihkas võimu maailmas. 12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? President Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega koondas võimu oma kätte ja sai aasta hiljem keisririigi taastamise järel Napoleon III nime all keisriks. 13.Miks Prantsusmaa sai sõjas Preisimaaga 1870.-1871 lüüa? Preisimaal oli tugevam armee ja parem ettevalmistus, nad tegutsesid kiiresti ja oskuslikult.Prantsuse armee ei olnud aga sõjaks hästi valmistunud. 14.Kes olid kommunaarid? Pariisi Kommuuni liikmed. 15
Diktatuur hävis palju kiiremini kui see tekkis. Nüüd hakkas revolutsioon hääbuma. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb Seadusandlikule Korpusele, kuid viimane valis täidesaatva võimu eesotsa uue valitsuse Direktooriumi. Direktoorium ei leidnud küll poolehoidu rahva seas, kuid kukutamiskatsedki olid esialgu edutud. Rojalistide mässukatse maha surunud Napoleon Bonaparte kogus kuulsust. Sellest väikeaadli päritolu mehest sai 1799 garnisoni ülem. Oma auahnuse ja võimujanuga valmistas ta ette riigipöörde, mille tulemusena hõivasid tema ustavad väed seadusandliku võimu hoone. Napoleonis sai 1 kolmest konsulist, kes täidesaatva võimu ametikohad hõivasid. Selle riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, kuid nüüd hakkas Napoleon püüdlema ainuvalitsemise poole.
Teisel duellil ta hukkus. Looming: Romaanid: ,,Meie aja kangelane" ,,Tolle aja kangelane" Petsorin Lermontov tahtis sellega aadlinoormehe koondpartjeed näidata. Poeemid: ,,Deemon" Luuletused: ,,Poeedi surm" Puskinik ,,Mõtisklus" ,,On kurb ja igav" Victor Hugo (1802-1885) Tähtsaim prantuse romantik Tõsteti ka aadliseisusse, määrati parlameni, kus ta hakkas kõvasti sõna võtma (surmanuhtlus, sõnavabadus jne) Kui Napoleon III sai troonile, läks ta Hugo'ga tülli ja ta saadeti riigist välja (riigireetur) Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel Kirjutas võõrsil pamflette (,,Napoleon väike", ,,Kuriteo ajalugu"), need keelustati Pr-maal ära. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne Looming: Luulekogud: ,,Oodid ja ballaadid" ,,Sügislehed" ,,Kunst vanaisa olla" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor"
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimunud Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena ühendati Soome Venemaaga, puudutas Eestit taas ainult kaudselt.
katmisel klaas või tass vasakule poole. Ka igapäevaelus kasutatavad esemeid, näiteks kääre ja sulepäid on saadaval ka vasakukäeliste jaoks mõeldud kujul. Vasakukäelised lapsed ei ole oma võimete või annete poolest sugugi erinevad paremakäelistest. Nad vajavad lihtsalt veidi rohkem aega teatud tegevustega kohanemiseks. Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
