Animal farm by George Orwell About One night, all the animals at Mr. Jones Manor Farm assemble in a barn to hear old Major describe a dream he had about a world where all animals live free from the tyranny of their human masters. old Major dies soon after the meeting, but the animals got inspired by his philosophy of Animalism. They plot a rebellion against Jones. Two pigs, Snowball and Napoleon, prove themselves important figures and planners of this dangerous enterprise. When Jones forgets to feed the animals, the revolution occurs, and Jones and his men are chased off the farm. Manor Farm is renamed Animal Farm, and the Seven Commandments of Animalism are painted on the barn wall. The rebellion is a success - The animals complete the harvest and meet every Sunday to debate farm policy. The pigs, because of their intelligence, become the supervisors of the farm
problemaatiline (tsensuur, kogumine, liikumiskeeld) Võrdsus kõik on võrdsed seaduste ees Vendlus () rahvustunne; ära tee teistele seda, mida ei taha, et nad teeksid sulle Esimest korda see deviis ilmus Maximilien de Robespierre kõnes Deviis oli graveeritud mundiirite ning kirjutatud lippude peal 1848. aasta konstitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks Missugune oli revolutsioonipärand Prantsusmaa jaoks? Kuidas ja millega seda kindlustati? Napoleon I keisririigi ajal revolutsioonipärand säilis, samas ta imiteeris teatud mõttes Vana Korda kuidas see välja nägi? See pani aluse liberaalsusele ja võrdsusele kõikide kodanike vahel, sellised tavalised omandi õigused ja kiriku ja riigi lahutatus. Kindlustati tsiviilkoodeksiga (kinnitab privileegide lõppu, omandiõigust ja töövabadust). Napoleon krooniti keisriks ehk mis on kõrgeim monarhitiitel. Rahval oli küll õigused, kuid siiski võim ühe inimese käes (Napoleon).
1. Miks? Kehtestati makse, Inglismaa tahtis Ameerika maid, kolonistid ei olnud esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku
kaugusel, nii et ma hakkasin kohe liikuma, selleks et enne koitu sihtkohta juda. Mind mbritsesid mustad ja solgised tnavad, iga viimnegi tnavanurk oli rpane. Kui pike tusma hakkas oli minu kaugust Napoleonist veel 1 kilomeeter, nii et ma mtlesin vlja plaani, kuidas talle lhemale saada ja temaga tutvust teha, ilma surma saamata. Kui sa sured minevikus sured sa ka olevikus, nii et ma pidin rmiselt ettevaatlik olema arvestades 19. sajandi asjaolusid. Ma ootasin veel paar tundi kuskil tnaval, et Napoleon tuseks ja oma kindlusest lahkuks. Siis ma teda ngingi, seal samas tnaval tlla sees, mbritsetud sduritega. Seesama Napoleon, keda me palju ajaloo tunnis kunagi ppisime, seesama Napoleon, keda kartsid sellel ajal kik riigid tema vimu ja imelise strateegia prast. Ma kndisin kaariku ette ja ritasin rlkida prantsuse keeles, et ma olen tulnud tulevikust ja ma sooviks Napoleoniga natukene vestelda. Muidugi olin ma nii naiivne, arvates tsimeeli, et nad usuvad mind ja kik laabub mulle meelepraselt.
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iisaku katedraal Peterburis(2 tiiba, torn 72 m)
See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. See tegu meelestas teised Euroopa riigid Prantsusmaa vastu ja kindlustas, et vaatamata sellele, millised muudatused võivad hiljem tulla, tekib riigil raskusi teiste maadega suhtlemises. Revolutsioonile järgnevad sündmused olid suhteliselt tüüpilised revolutsioonide jaoks: võimule tuli sõjaväe kindral. See kindral, Napoleon Bonaparte, oli aga erakordselt harismaatiline ja intelligentne isiksus ning saavutas võimu riigi üle, mida võib nimetada impeeriumiks. 1799. aastal 9. novembril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades ennast Esimeseks Prantsuse Konsuliks, pannes lõppu Suurele Prantsuse Revolutsioonile ja pannes alguse oma tulevasele lühiajalisele Prantsuse Impeeriumile. Sellele järgnes enese kroonimine. Prantsusmaa keisriks ning rohked vallutused Euroopas, kuni Vene sõjavägi temast jagu sai. 1814
Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a. Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas). Kirik on 110m pikk, 84m lai, 83m kõrge. Panthéoni on maetud Voltaire, Rousseau, Victor Hugo, Émile Zola, Louis Braille, Marie Curie. *rippuv vanik George E. Haussmann Napoleon III energiline prefekt, viis lõpule Pariisi ümberkujundamise. Tähe võidukaar L`Arc de Triomphe de l`Étoile. Pariisi kuulsaim võidukaar Charles de Gaulle`i väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd. Kaar on ehitatud Napoleoni võitude mälestuseks. Ehitati 1806-36 Chalgrini juhtimisel. 50m kõrge ja 45m lai. Kaare all on tundmatu sõduri haud (1920.a.) ja igavene tuli. Kaare sees on väike muuseum. Tähe võidukaart kaunistavad
kukutamine · Robespierre saatis giljotiini alla temaga mittenõustuvad kaaslased. · Rahvas leidis, et diktatuur ei kergenda lihtrahva seisundit · 1794. juulil arreteeriti Robespierre ja tema lähiskaaslased, kõik neist hukati järgmisel päeval Revolutsiooni taandumine · Tühistati 1793. a põhiseadus · Poliitiline amnestia · 1795 uus põhiseadus, Prantsusmaa on vabariik · Ühiskondlik rahulolematus ei vaibunud. · Direktoorimi ei suudetud kukutada Napoleon · 1796-1797 võitlustes väismaaga Prantsusmaa võitis · Rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks · Napoleon Bonaparte surus 1795. a kindlakäeliselt maha direktooriumi vastu suunatud rojalistide mässukatse. · Prantsusmaa revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajastu, Napoleon ainuvalitseja. Video: · https://www.youtube.com/watch? v=VEZqarUnVpo&feature=youtu.be Aitäh kuulamast!
Lisaks olid ka koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ministrid, kuid need ei valitsenud, vaid ühe isiku diktatuuri, olid administreerisid, täidesaatev võim Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. koondus aga Direktooriumi kätte. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks See astus ametisse 2. novembril kujunes Maximilien Robespierre. 1795. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli 9. novembril 1799, läks Napoleon loodud Ühiskondliku Julgeoleku koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv,
I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes
valitses minnalaskmise-meeleolu, riik oli pankroti äärel. � 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning
-rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807:
tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone
korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis
Miks tekkis terav vastuolu III vabariigi ja katoliku kiriku vahel? Vana Kord Kat kirik oli riigi kirik, kuningausk Pole südametunnistuse vabadust Rahamaksud (kirikukümnis – dîme) – kohustuslik kõikidele Maad varased ja rikkused on kiriku omased kirik kontrollib riiklik elu sekkub poliitikasse Kuningas nimetab piiskopid Konkordaat Riigi ja kiriku suhete regulariseerimiseks leping maksud Napoleon tunnistab katoliku usu prantslaste enamiku usuks. Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea. Kiningas nimetab piiskoipid Katoliiklik kirik, galvinistlik,(reform), luterlik kirik Lahutamine Südatunnistuse vabadus Kirikuhooned on riigi omased Rahastavad vabatahtlikud annetused Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust Ühiskond vähem religioosne
Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David. Napoleon I. Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk. Jean Auguste Dominique Ingres. Vasakul Türgi saun, paremal Madame Rivier´i portree. Jean Auguste Dominique Ingres. Napoleon keisritroonil.
3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel
rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu aastani 1815, levisid revolutsiooniga tekkinud nähtused ja normid kiiresti üle Euroopa. Need sündmused muutsid 19. sajandil oluliselt Euroopat ning mis avalduvad ka tänapäeval. Euroopa arengut mõjutas inim -ja kodanikuõiguste levik. Prantsusmaal võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon",
The others helped the pigs because they hoped for the better and easier life and they thought that the pigs would change everything for the best. Unfortunately it did not work out so well. As soon as the pigs came to the power they forgot about their promises and the needs of their comrades became unimportant. After the rebellion was held, the animals invented the seven commandments for the future life of the farm. At first they managed to follow the rules but suddenly one of the pigs, Napoleon, decided that he wanted more power. He made Snowball, who was the leader before him, leave the farm and usurped the power. All of the animals were brainwashed. Napoleon was a good manipulator and made animals do everything he wanted them to. He and some other pigs moved to the farmhouse although it was agreed from the beginning that no animal should go in there. Pigs also slept in the beds and did other things that they were not actually supposed to. Pigs were smarter
Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude tähistamiseks rajada triumfikaare. Ehitus võttis nii palju aega, et 1810. aastal tervitas Napoleoni võidukalt sõjakäigult saabumisel puust ja lõuendist kiiruga püsti pandud triumfikaare koopia. Monumendi kujundas Jean Chalgrin 1806. aastal. Monument on 50 meetrit kõrge, 45 m. lai ja 22 m. sügav. Suur võlvkelder on 29,19 m kõrge ja 14,62 m. lai. Väike võlvkelder on 18,68 m kõrge ja 8,44 m. lai
antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanlusekunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 2.1 Klassitsism arhitektuuris Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma
Saksa-Prantsuse sõda – (1870-71) Põhja-Saksa liidu ja ta liitlaste Lõuna-Saksa riikide poolt 1870-71.a. Prantsusmaaga peetud sõda, oli põhjustatud Napoleon III püüdest takistada Preisimaa ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja
,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu.
A.Canova ,,Amor ja Psyche" A.Canova Kolm graatsiat A.Canova Venus B.Thorvaldsen ,,Jason" J.L.David ,,Horatiuse vanne" J.L.David ,,Marat` surm" J.L.David "Napoleon Alpe ületamas" Sellel lehel on kõik J.A.Ingres "Suur odalisk" näited Klassitsismis J.A.Ingres "Napoleon keisritroonil" t Turner "vihm, aur, kiirus" Turner " Temeraire viimane J. Constable "Salisbury NB! EI TEA KAS TA teekond" katedraal" MÕTLES LUMETORMI ALL SEDA ...
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
· Jose San Martin 18-19saj, ladinaameeriklaste peamine liider ja väejuht; Ladina- Ameerika vabadusvõitlus, tegutses Argentinas, Tsiilis ja Peruus · Mirabeau 18saj, Prantsuse krahv, kuulus Asutava Kogu vasakpoolsete hulka · Maximilien Robespierre 18saj, Prantsuse abt, äärmusvasakpoolne advokaat, jakobiinide mõju tugevnes · Jean-Paul Marat 18saj, Prantsuse ajakirjanik, radikaalne, terrorit nõudev · Napoleon Bonaparte 18-19saj, Prantsuse kindral, hiljem Prantsusmaa ainuvalitseja ja veel hiljem Prantsusmaa keiser; legend kui maailmaajaloo ühest kõige hämmastavamast valitsejast ning väejuhist · admiral Nelson 18-19saj, brittide admiral; Napoleon sai lüüa temalt Trafalgari merelahingus Hispaania ranniku lähedal · hertsog Wellington 18-19saj, Inglise armee juht, kes saabus Pürenee poolsaarele nähes, et Napoleoni hiilgava impeeriumi alusmüüri on tekkinud mõra
varjundatud elukõiksuse ülistus. Hugo vaimne autoriteet kasvas järjest, ta sai Prantsuse ühiskonna südamestunnistuse sümboliks. Rahvuskangelane 1841 tõstis Louis-Philippe ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise Vabariigi Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algus Brüsselisse ja siis Kanalisaartele. Seal elas ta 1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette ,,Napoleon väike" ja ,,Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei
Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele
ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus
maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel, talupojad vabastati teotööst, hiljem kaotati aadliseisus. 1798 võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Prantsusmaa kuulutati vabariigiks 1792. Jakobiinide valitsemisaeg tõi kaasa terrori ning tapeti üle 40 000 inimese, nad kehtestasid diktatuuri. Revolutsiooni lõpetas riigipööre 1799. aastal, mille teostas Napoleon Bonaparte. Prantsuse revolutsiooni suhtusid teised Euroopa riigid alguses rahulikult, kuid hiljem hakati nägema ohtu Euroopa senisele korrale. Alguses võeti asja rahulikult, sest arvati et see on vaid väike väljaastumine. Prantsuse revolutsiooni ajal anti inimestele võrdseid õigusi ning kaotati seisuslikud eesõigused. Revoultsioon oli aluseks paljudele teistele rahvuslikele liikumistele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule. Prantsuse revolutsiooni aegne terror on
1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni- surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III ja Napoleon Bonaparte. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Napoleon suri arseenimürgitusse. Inglise sõjaväearstide väitel suri Napoleon Sant Helena saarel maovähki. Napolioni raviarst aga arvas, et Napoleon mürgitati. Tema haigusloo põhjal järeldatakse nüüd, et tema surma põhjustas arseenimürgitus. Arseenimürgistuse korral reageerib arseen valkude koostisesse kuuluva väävliga. Seepärast on kerge tuvastada näiteks arseeni olemasolu juustes
Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada? Ta arvestas rahva arvamusega Tal oli väga suur ja hea armee Muutis ümber seadusandluse 7. Miks ei suutnud Napoleon lõpuks siiski oma võimu hoida? Suur armee hävis venemaal Liitlaste sõjaline ülikool Napoleon ei suutnud taastada sõjalist edu Koalitsioonipartnerite jõud olid tugevamad 8. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Napoleon oli väga hea valitseja ja arendas Prantsusmaas tugevalt, ta tõi Prantsusmaale võite, töötas sihikindlalt. 9. Leidke põhjuseid, miks muutus revolutsiooni kaitsesõda vallutussõjaks?
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5
Krimmi sõda (1853-1856) oli kaheksas Venemaa ja Türgi vaheline sõda. Venemaa purustas Türgi (valitses Nikolai I), arvates ekslikult, et teised riigid ei sekku. Türgi oli euroopa nn haige mees, mis nõrgenes. Suurriigid lootsid Türgi aladest endale kasu lõigata. Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel
Kujuneb välja nii töölisklass kui valitsev klass. Teose sisu võib käsitleda kui NSVL ajalugu, revolutsiooni, entusiasmi, millega tolleaegsed inimesed, teoses loomad hakkasid üles ehitama uut elukeskkonda. Olulisemad tegelased, loomad: Sead: Major, pani loomadele pähe mõtte, et midagi tuleks muuta, ta seletas, et kõik loomade hädad on tingitud inimesest. Kõik inimesed on vaenlased ja loomad on seltsimehed. Kuna Major oli vana kult, suri ta ühel päeval une pealt. Lumepall ja Napoleon oli juhid, konkurendid, hiljem õnnestus Napoleonil Lumepalli farmist ära ajada ja täielikult võim endale haarata. Kiunats oli Napoleoni kannupoiss, kes viis teistele loomadele töökäsud kätte ja seletas neile ideoloogiat ja uusi põhimõtteid. Tööhobused Tümpsa ja Ristik. Ristik oli keskealine mära, Tümpsa aga suur, kindlameelne ja tohutult töövõimekas hobune. Tümpsa tegi kogu teose vältel kõige rohkem tööd ja hiljem, kui ta haigestus, viidi ta Napoleoni käsul loomade
Arstiabi: ämmaemadanad, vaktsiin rõugete vastu. SPR (1789-1791)põhjused: riik oli võtnud nii palju võlgu et ei suutnud enam maksta,talupoegadel olid liiga suured kohustused, Konstitutsiooniline monarhia(1791-1792)-tulikokku seadusandlik kogu.tekkisid parteid. Lõpeb kuninga võimult kukutamisel. Jakobiinid(1793-1794)-talupoegade feodaal kohustused kaotati, jakobiinide diktatuur. Napoleoni sõjad: I koalitsioon(1792-1797), II koalitsioon(1798-1801), 1804 Napoleon kroonitakse keisriks, III koalitsioon(1805), IV koalitsioon(1806-1807), V koalitsioon(1809), 1810 napoleon võimsuse tipul, 1812 sõjakäik venemaale, VI koalitsioon(1813-1814), napoleoni 100 päeva 1815, VII koalitsioon (1815) waterloo lahing, liitlased võidavad napoleon saadetakse Püha Helena saarele. Krimmi sõda(1854-1856) Venemaa ja Türgi. Venemaa katse lõigata kasu Türgi alate arvelt. Suurbirtannia ja Pratsusmaa kuulutasid Venemaale sõja 1854a
11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. • Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul • Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim • Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon. 12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust. Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13
Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit protektoriks sai Napoleon Püha Saksa Rooma riigi lõpp Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine
Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis.See sündmus tähistas tegelikult Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kontinentaalblokaad-1806aastal välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks.Taheti,et Inglismaa jääks nälga ja jääks nõrgaks,et neid oleks lihtsam lüüa. Borodino lahing-1812a toimunud lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel
Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 9. Novembril 1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. 18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon? Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. 19.Mis on Viini kongress?
H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID: Loire`i oru lossid, Prantsuse kuningate jahilossid, Loire`i jõgi 1012 km. FONTAINEBLEAU. 60 km. Pariisist.Seal elati alates kapetingidest kuni Napoleon III-ni.Loss meeldis Napoleon Banaparte`ile. Valge hobuse õu e. Hüvastijätu õu - 20.04.1814 - Napoleon I jättis hüvasti oma kindralitega ja sõduritega enne Elba saarele minekut. Hobuseraua trepp. Keskaegset lossi hakati ümber ehitama Francois I ajal. Fontainebleau koolkond : Il Rosso - Francois I galerii (stukkdekoor); Primaticcio - maalis ballisaali. Mansardkorrus. BLOIS, Loire`i põhjakaldal, Louis XII (süüfilis), 15.saj. lõpp, spiraalne trepp, Katariina di Medici tuba. CHAMBORD
1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks. 1815.a. Napoleoni Sada päeva./18.juuni Waterloo lahing./26.september asutati Püha liit. 1821.a. Napoleon I suri St.Helena saarel./ Kreekas algas rahvuslik vabadusvõitlus. 1814-1815 Viini kongress./Toimuvad Kaukaasia sõjad. 1096-1099 I ristisõda. 1147-1149 II ristisõda. 1189-1192 III ristisõda. 1202-1204 IV ristisõda.
Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel Phja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) sda 1870-1871 Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Phjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa hendamist. *Vimul olev Napoleon tahtis vikese vidusjaga tsta oma autoriteeti ja silitada trooni. Ettekne sjaks: *Selleks oli Hispaania trooniprimise ksimus. Kukutati kuninganna Isabella, Leopoldile pakuti trooni. Prantsusmaa protesteeris selle vastu. Tli lahenes, kuid Preisi kantsler BISMARCK vltsis kirja ja Prantsusmaa vihastus ja solvus. Prantsusmaa alustas sda ja seda Preisimaa tahtiski. Prantsusmaa ji diplomaatilisse isolatsiooni. Sjalised ettevalmistused: *Prantsusmaal rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal vga lbimeldult
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
Prantsuse revolutsioon on ka aeg mil kaotati pärisorjus ja üleüldine võrdsus kodanike vahel kasvas tänu uutele seadustele. Sellele tuginedes loodi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Inimestele meeldis, et neid võetakse kuulda ning ka rahvustunne tõusis. Inimestele anti rohkem varandust ja maad, mis võõrandati kirikutelt ning säilisid puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju süütuid ohvreid ning ümberkorralduste ja revolutsiooni peale surumine. Nii oli saavutatud tugev keskvõim Euroopas. Siiski võitis Napoleon endale pooldajaid kiriku maade jagamisega ning tsiviilkoodeksi loomisega.
Brändi Brändi on kääritatud viinamarjadest, veinist või veinitööstuse jääkidest destilleeritud ja tammevaadis laagerdatud alkohoolne jook, mis reeglina sisaldab umbes 40 (35% 60%) mahu protsenti alkoholi. Piirkondlikud brändisordid on konjak, armanjakk, vinjakk. Õunabrändit nimetatakse kalvadoseks Brändisid valmistatakse riikides, kus toodetakse ka viinamarjaveine. Liviko valikus on esindatud tuntud brändid nii Hispaaniast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Meie kuulsaimad kaubamärgid pärinevad Hispaania legendaarsest Brandy de Jerez `i piirkonnast, mida täiendavad brändid naaberpiirkonnast Montillast, kus valmistamise seadused ei ole nii ranged ning seetõttu hind soodsam. (Liviko andmete põhjal) Brändi ajalugu Brändi Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsen...
Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16. augustil 1798 Eugénie Bernhardine Désirée Claryga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
/ Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine / Kõrgem moraal prostitutsiooni piiramine / Lõbunaised kandma sukkpükse / Patriotism -,,Vabadus, võrdsus, vendlus! / Kümnendsüsteemi rakendamine ajaarvamises / Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
