Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda
Napoleon väejuhina ja valitsejana 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks ning parlament saadeti laiali. Sellest ajast peale tegi Ta palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi",mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18
Napoleon Bonaparte Andra Toom Rakvere Gümnaasium 10 B Elu. Napoleon I sündis 15 August 1769 ja suri 5. mail 1821 Sünninimeks oli Napoleone di Buonaparte. Ta vanemad olid Letizia Ramolino ja Carlo Buonaparte. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus Autuni usklik kool Brienne-le-Château sõjakool École Militaire Konsul Konsulisse kuulus ta 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799. Konsulisse kuulusid veel Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. ...
maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tema poeg Louis XVII, kuid temagi valitsusaeg kaua ei kestnud, kui ta hukati 1795. Aastal. Kuningas hukati giljotiiniga, mis sai ühtlasi ka revolutsiooni sümboliks Uue valitsejana astus troonile Napoleon Bonaparte. Ta sündis 1769. Aastal ning suri 1821. Prantsusmaa valitseja oli ta 1799-1814. Tema hakkas kohe parandama siseriikliku olukorda. Kriisikolletesse saadeti erakorraliste valitsustega kommissaare, kes enamasti massihukkamistega suutsid valitsusvastased mässud maha suruda.
Ajalugu V periood 3 Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799-1814- 1815 1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus.
a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa
Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa,
Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati f...
Napoleon – vallutaja või vabastaja? Teema valikuks osutus „Napoleon - vallutaja või vabastaja?“ hiljuti referaati tehes ja süvitsi uurides võin väita mõlemat. Napoleon võitis palju sõdu, kuid samas kaotas inglastele ja venelastele. Kas ta selle tõttu hea vallutaja on või hoopis vabastaja, selles püüan oma arutelus selgusele jõuda. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt tegutsema ja Prantsusmaad muutma.Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis tähendas inimeste võrdsust seaduse eest. Samuti eraomanduse puutumatuse. Tsiviikoodeksi võtsid eeskujuks ka paljud teised Euroopa riigid. Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usku kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon oli tark ja võimuahne riigijuht. Rahvas armastas teda
Napoleon I inimese, väejuhi ja valitsejana Maailmakuulus Napoleon oli üks läbi aegade suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud ajalukku. Ta oli suursugune inimene, väejuht ja valitseja. Napoleon I Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna jõukus võimaldasid talle hariduse, mis oli tavalistele korsiklastele kättesaamatu. 9-aastasena võeti Napoleon Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg, kes 1815
Napoléon I Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, sündinud 15. augustil 1769 oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 22. juunini 1815. On levinud väärarvamus, et Napoleon oli lühikest kasvu. Tegelikult oli ta täiesti tavalise prantslase pikkune umbes 168 sentimeetrit. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Sündinud väikeaadliku pojana Korsikal oli ta lapsepõlves tuline Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Tänu oma suguvõsale olid tal märgatavalt paremad võimalused õppimiseks kui teistel. 9-aastaselt saadeti ta
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
Napoleon I Koostas : ( sinu nimi ) Sünd, nimi ja ristimine Napoleon sündis 15. augustil. Eesnimi. Napoleoni ristimine. Haridus Napoleon oli aadlipäritolu. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal.
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisel...
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a
3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust
NAPOLEONI VENEMAA SÕJAKÄIK Venemaa kaotas 1807. aasta sõja Napoleoni vägede vastu ja oli sunnitud sõlmima Tilsiti rahulepingu. Venemaa aga pidas Tilsiti rahu häbiväärseks ning aastal 1811 valmistusid mõlemad pooled sõjaliste ettevalmistustega.1812. aasta 24. juunil algas Napoleoni sõjakäik Venemaale ning tal oli kaasas 450000 meest. Borodino sõda algas sama aasta 7. septembril. Lahingus juhatas Prantsusmaad Napoleon I ning Venemaa keisririigi armeed Mihhail Golenistsev-Kutuzovi. Lahing küll avas Napoleonile teed Moskvasse, kuid see oli inimtühi ja vene armeel õnnestus põgeneda sisemaale. Umbes kaks kuud olid Napoleoni väed Moskvas ja ootasid Vene armee pealiku tagasitulekut, et too kirjutaks alla rahulepingule. Varsti sai Napoleon aru, et venelased ei tule tagasi ennem, kui nad lahkuvad aga selleks ajaks oli juba väga suur osa sõjaväest nälga ja karmi ilmastike oludesse ära surnud.
Napoleon Bonaparte ja tema sõjad Napoleon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta sündis 15. augusil 1769. aastal Korsikal ning suri 5. mail 1821. aastal. Napoleon valitses Prantsusmaad aastail 1799-1815. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Sõjad: 1. I sõda Napoleoni vastu aastatel 1793–1797. Sõjategevuses osalesid Austria
õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma pilgud Kesk - Idale, kaotati enamus oma võidetud aladest Euroopas. Peale seda naasis Napoleon Prantsusmaale, kus aga selgus et kodanlik valitsus oli kokkuvarisemise äärel. 1799. aastal 9. novmbril teostas Napoleon riigipöörde, kuulutades end Esimeseks Prantuse
Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769.aastal.Perekonnas oli 13 last,kaks neist ei näinud üdse ilmavalgust,kolm last surid siis kui nad olid aastased,kaheksa last jäi ellu.Napoleon sündis perekonda neljanda lapsena.Napoleonil oli kolm õde:Elisa,Pauliine ja Caroline ja neli venda:Joseph,Lucien,Louis ja Jerome.Tulevane keiser kandis esialgu Napoleone di Buonabarte nime,vahetades selle alles 1796.aastal prantsusepärasema Napoleon Bonparte'i vastu. Oma eesnime sai ta prantslaste- vastases võitluses hukkunud onu järgi. Sama nime kandis ka tema 1765.aastal surnud noorem vend. Napoleon ristiti 21 juulil 1777 aastal Ajaccio katedraalis. 1.2 Napoleoni vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16.sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist,kes oli 1777 aastal määratud Louis XVI õukonda.Napoleoni ema oli väga range
Eugen Napoleon Nikolaus Jaanika Rumjantseva 11I Eugen Napoleon Nikolaus Född 1. augusti 1865 på Drottningholms slott. Död 17. augusti 1947 på Waldemarsudde på Djurgården i Stockholm. Var prins av Sverige och Norge och hertig av Närke. Eugen visade tidigt konstnärliga anlag. Ung Prins Eugen Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Poisist saaks hea meremees. Õpingud Brienneis lõpetas Napoleon 1784
19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi Euroopas. Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani.
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
docstxt/134953070328.txt
2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased
Ebaõnnestus Inglise-Hispaania Napoleoni plaan vallutada Inglismaa. Borodino lahing 1812 Prantsusmaa Prantsusmaale jäi lahinguväli, kuid vene Venemaa armeed ei hävitatud. Leipzigi lahing 1813 Prantsusmaa Napoleon sai lüüa. Napoleon kaotas 1814 In,Ve,Hi,Pr,A,Po,R võimu ja saadeti Elba saarele. Waterloo lahing 1815 Prantsusmaa Napoleoni väed purustati. Napoleon saadeti In,Ve,A,Pr 1815 Saint Helena saarele. 6. Millal, miks ja kes osalesid Viini kongressil?........................................................................... ...............................
Invaliidide kompleks Ehitiste kompleks (tuntud ka nime Les Invalides all) asub Pariisis ja koosneb paljudest muuseomidest ja monumentidest, mis on seotud Prantsusmaa militaarajalooga. Kõige tuntum neist ehitistest on Dôme des Invalides. See on kullatud kuppelhoone, mida praegu kasutatakse sõjakangelaste matmispaigana. Ajalugu Ettepaneku kompleksi ehitamiseks tegi Louis XIV 1670.aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkiri...
mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pettus ka Andrei Bolkonski Austria õukonda sattudes seal valitsenud meeleolus . Käimas oli kogu Euroopat kaasav sõda ja õukond võttis toimuvat, kui Maa välist sündmust, mis neid ei puuduta. Võib väita, et Austria kaotas sõja oma passiivsuse tõttu. Kui sõda oleks kohe tõsiselt võetud, poleks Napoleon nii edukas olnud. Lev Tolstoi suutis romaani "Sõda ja rahu" vahendusel luua ülimalt täpse pildi Napoleoni- aegse Venemaa tavapärasest pillamisest kui ka sõjaga kaasnenud kriisiolukorras tegutsemisest. Kui on soov antud aja elust ja olukorrast aru saada, siis elukriitiline "Sõda ja rahu" on õige valik. ---- <- Kirjandis pidi tegelikult kolm peatükki olema, aga ajapuuduse tõttu jõudsin ma siis vaid kaks teha. Seetõttu ka hinne 4. /Tõnis Teinemaa, Tallinna Reaalkool
AJALOO KT Revolutsiooni 4 põhjust: Ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis, majanduskriis Talupojad olid ra ei olda rahul võlad kasva- pikaajalised ulolematud, ku absolutismiga sid, eelarve sõjad,priiskav na pidid palju oli tasakaalust elustiil, kehvad makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" ...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa
kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist
aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik.
docstxt/134953062568.txt
hartaks. Seal kirjutati sellest, et inimesed on edaspidi kõik võrdsed, kõigil on samad õigused ja kohustused ning seisuseid puuduvad. Pärast USA sündi ja inimeste võrdsete õiguste loomist, levis selline mõtlemisviis ka mujale maailma, nagu näiteks Prantsusmaale. Seal korraldati suur Prantsuse revolutsioon, mille tagajärjeks aastal 1792 kuulutati välja vabariik. Kuid vabariiklik kord ei kestnud kaua. Juba 1799. aastal astus võimule noor kindral Napoleon Bonaparte, kes ka end kohe konsuliks ümber nimetas ja hakkas rajama Prantsusmaa impeeriumi. Selle rajamiseks oli tal vaja ka teha palju suuri muudatusi riigi siseasjades. Ta rajas Prantsusmaale lütseumeid, võttis vastu tsiviilkoodeksi, mis sarnanes suurelt jaolt Ameerika õiguste hartaksiga, kuid olid ka mõned erinevused. Inimeste võrdsus ja võrdsed kohustused jäid samaks, mis oli rahvale väga tähtis.
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
NAPOLEON NAPOLEON q Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte q 15. 08. 1769 05. 05. 1821 q Sündis Korsika saarel q Sünninimi oli Napoleone di Buonaparte PÄRITOLU q Pärit vaesunud aadliku perekonnast q Isa Carlo Buanoparte q Ema Letizia Ramolino q Kümme õde venda q Ristiti 21.07. 1770 ISELOOM Auahne Isikukuulsus Karm ja halastamatu Tujukas Ailuroobik Taiplik ISIKLIK ELU Abielu Josephine de Beauharnais'iga 1796 1810 Abielu Marie Luise'ga 1810 1821 Palju abieluväliseid lapsi NOORUSAASTAD q 9 aastasena saadeti sõjakooli q Brienne´i sõjakool q Pariisi kõrgem sõjakool q Sõjaväes teenis suurtükiväeleitnandina q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistk...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest
aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid rojalistide mässukatse. Edaspidi paistis ta silma eduka väejuhina. 1799. aastal sai temast Pariisi garnisoni ülem. Auahnele ja võidujanusele Napoleonile sellest aga ei piisanud. Koos lähimate kaaslastega hakkas ta ette valmistama riigipööret. 9. Novembril 1799. aastal hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone
põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte Napoleon tema 2 jüngrit. Konsulaat konsul oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal. Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas: Valitseja Aadel Maksud Sõjaväekorraldus
25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28. Selgita, kes või mis on: absolutistlik monarhia; generaalstaadid; Rahvuskogu; Asutav Kogu; jakobiinid; zirondiinid; Robespierre; Danton; Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi,
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid
Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a. vastu võetud seaduste kogumink mis sätestas kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees. Eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamise! Konkordaat Kokkulepe rooma paavsti ja ilmaliku valitseja vahel! Reini Liit Püha Rooma Saksa keiserriigi asemel loodud Napoleoni 16´st saksa riigist loodud liit! Kontonentaalblokaad Kauplemiskeel inglismaaga mille Napoleon kuulutas välja 1806a. ja millega pidid ühinema Prantsusmaa liitlased! Tilsiti Rahu 1807 a. Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja sai tegevus vabaduse ida ja põhja Euroopas! Saksamaa reformid Piirati aadlike õigusi päris orjus kaotati enamus saksariikides! Seati sisse vandemeeste kohus. Juutidele kodanikkus!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
