Hajureostuse reostusallikad: Linnastumine, Põllumajandus, Tööstus, Sünteetilised pesuained, Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapnik...
a. on 0. H 2 on redutseerija ja loovutab 1 é b) metallidega oksiidid (aluseline) 0 0 2+ 2- 2. Ei reageeri metallidega: 2Cu + O 2 = CuO H 2 + Ca lihtained 2. Hapnikus põlevad paljud liitained, näiteks 3. H 2 reageerib vähem aktiivsete piiritus, maagaas, naftasaadused jne. metallioksiidides oleva hapnikuga. Teda saab nt. maagaas (metaan) CH 4 +2O 2 CO 2 + kasutada metallurgias. 2H 2 O CuO+ H 2 = Cu + H 2 O *tekib 2 oksiidi Elementide levik looduses a) 8 elementi moodustavad 99,8% maakoore massist, kõik ülejäänud elemendid aga vaid 0,2% Al, Fe, Ca, Na, Mg, K + O ja Si 6 metalli 2 mittemetalli b) Õhk 4
voolule LI Selgita, mida tiihendab reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Ül 8
4.1 Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Lõuna-Korea 5 tähtsamat eksportartiklit on: 6 1. Autod: ekspordimaht 12,029 miljonit USA dollarit, sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse 2. Elektroonikaseadmed: 11,239 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 20% ja Jaapanisse 15% 3. Laevad: 8,168 miljonit USA dollarit; sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12% 4. Naftasaadused: 7,737 miljonit USA dollarit; sellest Jaapanisse 40% ja Hiinasse 20% 5. Televisooniseadmed: 7,648 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 46% ja Hongkongi 10% Lõuna-Korea 5 tähtsamat importartiklit on: 1. Toornafta: 21,368 miljonit USA dollarit; sealhulgas Saudi Araabiast 31% ja Araabia Ühendemiraatidest 16% 2. Elektroonika: 13,512 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 30%
osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaasidetorustikes ja muud mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid ja muu selline. Sammuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Metallide korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes
ja liustikujää sulamise tõttu. Põhjavee liikumise kiirus: v = k(h1-h2)/d =ki, kus v kiirus ,k filtratsioonimoodul, h1 ja h2 põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas,d nende kohtade vahekaugus Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil.
mida täpsemalt on tehtud vältimaks naftareostusi? Nafta on orgaaniline loodusvara, mis inimese jaoks näib kui vedelik ebamaine: haiseb, määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise. Just meie käe läbi leiab toornafta oma tee veekogudesse. On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse sattuda ka kõige tavalisema sademeveega tänavalt, tööstusheitmetest, laevadest. Loetelu on pikk. Miks on naftareostus ohtlik? Esimeseks näiteks võiks tuua mõju lindudele. Veelindude sulgede omadused muutuvad nafta kokkupuutel. Sulestik ei ole enam vetthülgav ning lind ei suuda oma kehatemperatuuri hoida. Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma. Kui sulestik on määrdunud siis esimese asjana püütakse seda puhastada,
ENERGIAMAJANDUS 65.Energiaressursid: Energiarassur Plussid Miinused Muu ss Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, +palju -tuleohtlik elekter, kasutusalasid -sellest sõltuvad keemiatooted, teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus ...
Iraan 4,09 Mehhiko 3,83 Hiina 3,62 Norra 3,18 Kanada 3,14 Venezuela 2,86 Araabia Ühendemiraadid 2,76 Kuveit (OPEC) 2,51 Nigeeria (OPEC) 2,51 Suurbritannia 2,08 Iraak 2,03 Naftasaadused Toornafta Petrooleum Naftagaas Krakituid gaasiõli Madala keemispunktiga nafta Gaasiõli Madala keemispunktiga Raske kütteõli modifitseeritud toorbensiin Määre Madala keemispunktiga Rafineerimata või väherafineeritud katalüütiliselt krakitud toorbensiin baasõli Madala keemispunktiga Baasõli
Tööstuse areng Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja- Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust
1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm). 3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel. 2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3
1520 mm, Lääne-Euroopas 1435 mm; Hispaanias ja Portugalis 1676 mm). 3.) Eeliseks on suur veovõime (20-50 milj. tonni aastas). 61. Meretranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Meretranspordil on suurim osakaal väliskaubanduse vedudel. 2.) Laevade veovõimet piirab sadamate läbilaskevõime. Laevade seisuajad sadamates on > 50% reisi kestusest. 3.) Peamised veosed on naftasaadused ja kuivlast (süsi, puit, metall, teravili). 4.) Laevade kandejõu suurenemisega vähenevad veokulud, kasvavad aga ümberlaadimiskulud veoste 1 tonni kohta. 62. Torutranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Torutranspordi peamine kasutusala on gaas, nafta ja naftasaadused. 2.) Praegu ca 60 % toodetud naftast lähetatakse magistraaltorujuhtmete kaudu. 1220 mm läbimõõduga naftajuhtme läbilaskevõime on 65 mln. tonni aastas. 3
Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele, siis seeläbi ongi inimkonnale ette nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi majandus kasvab
Ettevõte on ehitusfirma, mis on spetsialiseerunud tsemendi ja tsemendiga seotud toodete tootmises ja müügis. 5) Nation Media Group Ettevõte on Keenia suurim privaatne meedia edastaja Ida- ja Kesk-Aafrikas. 8. Millised on riigi peamised ekspordiartiklid? Keenia peamised ekspordiartiklid on aiandussaadused, tee, kohv, nafta, kala, tsement ja sisal. 9. Millised on riigi peamised impordiartiklid? Keenia peamised impordiartiklid on masinad, transpordiseadmed, naftasaadused, mootorsõidukid, raud ja teras, vaik ja plast. 10. Leia andmed rahvaarvu muutuste kohta ja lisa rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil rahvaarvu muutumist selles riigis. Keenia rahvaarv kasvab pidevalt ja ühtlaselt. 11. Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis: a) Keskmine rahvastiku tihedus: 66,3 in/km² b) Keenia rahvastiku tihedus on suurem, kui Somaalia (19,31 in/km²) ja Tansaania
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas ...
· reostuse ärahoidmine (nõuded heidetele, põhjavett mõjutavatele tegevustele, keskkonnaohtlikele objektidele) ja jääkreostuse likvideerimine (hüljatud jäätmed, pinnase ja põhjavee reostus). Põhjavee hea kvalitatiivne seisund tähendab põhjavee looduslähedast koostist, kui keskkonnakvaliteedi standarte pole inimtegevuse mõjul ületatud. Kõige iseloomulikumad kvaliteedinäitajad ja väärtused, mis on omased heas seisundis põhjaveele, on järgmised: · naftasaadused < 0,02 mg/l; · ühealuselised fenoolid < 1 g/l; · taimekaitsevahendid < 0,1 g/l; 11 · nitraatiooni sisaldus < 50 mg/l; · puudub inimtegevusest tingitud oluline kloriidiooni sisalduse tõus; · ammooniumioonid looduslikult aeroobses põhjavees < 0,5 mg/l, looduslikult anaeroobses põhjavees < 1,5 mg/l.
Kiviõli 1 Keskkool Saksa Liitvabariik Referaat Koostas: Kätlin Tops Juhendas : õp. Lembit Alamets VanaVarinurme 2012 Riigiorganid Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on preside...
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine t...
naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd
Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Seda kasutatakse ka katlakütusena. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid. Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1
on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peamiselt naftasaadused. Gaasilised kütused on maagaas, vedelgaas, tehisgaasid ja biogaas. Biodiisli tootmine: Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsiseemneõli, sojaõli) ja loomsetest rasvadest. Ligikaudu 80% maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist. Õli keemilisel reageerimisel alkoholiga (metanooli või etanooliga) saadakse ester, mida nimetataksegi biodiisliks; kõrvalsaadusena tekib glütse-riin. Biodiislit on võimalik
Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid arengumaades on see ikka kõige olulisem energiaallikas. Vee- ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Regioonide naftatööstus Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Ladina-Ameerikas Mehhiko ja Venezuela. Ida- ja Kagu-Aasias Hiina ja Indoneesia.
Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest, jõgede reostumise tagajärjel jne. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane. Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul, nad lahustuvad vähesel määral vees, segunevad, moodustades emulsiooni, aurustuvad, mattuvad põhjasetetesse, oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, ...
viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese,
(5,6) 3.2 Tööstus Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
1 muudetakse. Tooremeks kasutatakse enamikku otsedestilltsiooni saadusi ja töötlemisjääke. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks, sest nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid, nagu alkeenid ja väävliühendeid, niisiis tuleb lisandid eraldada, sellist protsessi nimetatakse rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Petrooleumi tihedus on 780...850 kg/m³ ja see koosneb paljudest süsivesinikest.
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111) Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika. 1938. a. toodeti umbes 39 000 tonni nikli-, üle 456 000 t vase- ja 3700 t tsingimaaki, 550 000 t kivisütt, 4,5 milj. t tsementi ja üle 17.6 mljr. kw/h elektrienergiat. (1, lk 112) Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina RV. (1, lk 112) Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi. (1, lk 113) Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil
parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel) Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid). Reovee puhastamine:1)mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult
vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski
keemiakombinaadid Sulfaatreostus –põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega Mürkkemikaalid –keemiatoodete laod Transpordireostus –teede sooldamine, õnnetused teedel, bensiini sattumine pinnasesse 23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p. Mehaaniline puhastus – veest eemaldatakse tahked osakesed, settimise või filtreerimise põhimõte, eraldatakse ujuv praht, naftasaadused või muud õliproduktid. Keemiline puhastus –reaktsiooni tekitamine, keemiline sadestamine levinud protsess, osooni kasutamine. Bioloogiline puhastus –mikroorganismide ära kasutamine (bakterid, seened), veest saab eemaldada lammastiku ja fosfori ühendid. 24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, Jaapan, Island, Norra, Eesti 25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas b) Eestis 4+4p.
Saksamaa ekspordib suures ulatuses valmistoodangut: sõidukeid ja nende osi; masinaid ja seadmeid; keemiatooteid; arvuteid, elektroonia- ja optikaseadmeid; elektriseadmeid. Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed; sõidukid ja nende osad, keemiatooted ning masinad ja seadmed kuuluvad ka peamiste importkaupade hulka. Väga olulised impordiartiklid on ka toorained, esmajoones naftasaadused ja maagaas, aga ka metallid. SAKSAMAA PEAMISED EKSPORT PARTNERID USA Prantsusmaa Suurbritannia Holland Hiina Austria Itaalia Poola Sveits Belgia SAKSAMAA PEAMISED IMPORTPARTNERID Hiina Holland Prantsusmaa US Itaalia Poola Sveits Tsehhi Suurbritannia Austria KOKKUVÕTE Saaksamaa on aastate jooksul läbinud majanduslikult hüppelisi tõuse ja languseid, ometi on
Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Soome jätkuvalt esikohal ca 14-15% osakaaluga kogukäibest. Soome partnerriigid importis on Saksamaa, Rootsi, Venemaa ja Holland. Soome partnerriigid eksportis on Saksamaa, Rootsi, Inglismaa, Holland, Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Tooted, mida Soome partnerriikidega tavaliselt importib on toiduained, nafta ja naftasaadused, kemikaalid, transpordivahendid, raud ja teras, masinad, arvutid, elektroonikatööstustooted, tekstiillõng ja -kangad, terad. Tooted, mida Soome partnerriikidega tavaliselt eksportib on elektri- ja optilised seadmed, masinad, transpordivahendid, paber ja paberimass, kemikaalid, põhimetallid ja puit. Import 2017- 65,4 miljardit $ Eksport 2017- 70,7 miljardit $ 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis o...
Et tegu on rasvalahustuvate ainetega, kogunevad need kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju, tekitades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustaes maksa ja muid kudesid, põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel, evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid toimuvad kaladel peaasjalikult maksas ja neerudes, aga ka mujal. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub pidevalt kehasse imenduvate naftasaaduste väljutamiseks kõvasti energiat. Keemilised reaktsioonid võtavad aega aga kalad võivad samal ajal Pah-ide kahjulike mõjude tõttu haigestuda. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase nii...
Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell (nafta- ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin, õlu, kakao ja sokolaad. Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas (puuvill), Põhja-Brabandis (vill) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust.
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine; klienditeeninduse taseme tõstmine; rentaabluse ja likviidsuse tõstmine; kompromisside väljumine firmast ja kompromisside ...
tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja
Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad sõidukid kemikaalid metallid toidukaubad tekstiilid Saksamaa põhilised impordiartiklid on: masinad sõidukid kemikaalid toidukaubad tekstiilid metallid Saksamaa majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaa ja Eesti majandussuhted Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühisturu piirides).
ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. 6.Riigi põllumajanduse iseloomustus Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil. Välismaisest kapitalimahutusest langeb USA arvele üle 50%, suuri
Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Toiduks kõlbmatud. Linde- Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib
reostusobjekti, mahajäetud tahkete jäätmete koguraskuseks hinnatakse 2300 t. Ulatuslikum reostus esines: - kütuselao ümbruses ligi 4 ha suurusel maa-alal - kütuse vahelao ümbruses ligi poole hektari suurusel maa-alal - vahelao ja kütuselao vahelisel trassil - autopargi ümbruses Põhjavesi hinnati 8.8 ha raadiuses täiesti reostatuks. Reostuskeskmes olev tugev pinnasereostus tagab püsiva põhjavee reostuse naftasaadustega. pinnase puhastustöödena põletati ära kõik naftasaadused ning reostatud pinnas viidi veoautodega minema, et alustada bioremedatsiooni. Huvitava faktina tooksin välja, et veoauto konteinerisse tõsteti 695 m3 pinnast, kuid lisanditega oli konteineri mahuks 1200 m3. Sauga lennuväli asub Pärnu lähedal, 731 ha maa-alal, millest 12,1 ha maad on reostunud naftaproduktidega. Tänu reostust takistavatale geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele teguritele, pole see kaugele levinud, kuid on juhtunud paar suuremat leket, millekäigus
saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui soojuse tootmisel. Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. Viimastel aastakümnetel on
loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa, kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist. Nendeks on näiteks kohvi, tee, puu- ja köögiviljad, lilled, naftasaadused ja tsement. Ida- ja Kesk-Aafrika riikidest on Kenyal kõrgeim SKT. Tähtsamateks loodusvaradeks on lubjakivi, fluoriit, sooda (Na2CO3), sool, tsink, diatomiit, kips, kalliskivid, hüdroenergia ja loodus. Samuti on ta osa Ida-Aafrika Ühendusest. Kenya majanduslikule arengule on kasulik rahvusvaheliste lennuväljade ja sadama olemasolu ja riiki läbivad kiirteed, mis võimaldavad kauba transporti. 4 Rahvastik
liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu. 7 Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2013. aasta seisuga moodustas koguimpordist 16,7% nafta ja gaas, 13,4% masinad ja seadmed, 13% arvutid ja elektroonikatooted, 10,9% transpordivahendid (sh varuosad), 3,1% meditsiinitehnika. Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,4%), Kanada (14,6%), Mehhiko (12,4%), Jaapan (6,1%) ja Saksamaa (5,1%). USA on pidevalt otsinud uusi ekspordivõimalusi oma tarbekaupadele ning üheks võimaluseks on vabakaubanduslepingute sõlmimine
Võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarengud./3/ Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused: kütus, õlid 8 jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine
Korrosiooni peamised liigid on: 1) Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Intensiivistub kõrgemal temperatuuril. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Näited: automootor, ahi, turbiin. 2) Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
