Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
Tekkimine: tektoonlised-maakoore teatud piirkondades aeglaselt tekkivad pinged ja nende langused. Tagajärjeks on kivimiblokkide lõhenemine ja ka nihkumine. Maavärina koole võib ulatuda 10-100 km. Vulkaanilised maavärinad-tekivad vulkaanipursete tagajärjel. Langatus maav-suurte koobaste kokkukukkumisel. Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt. Tähtis on murenemine, rebenemine, porsumine. Huumushorisont-tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõigesuurem ja bioakt kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm.
Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla lõimisevalem: v°_1sl_10- 30/v°_1sl30-55/r_1ls_155-80/r_1(r_2)ls_2 Mullatüüp: KI, leetjas muld,
4. Palju järvesid sest: 1. Sajab rohkem kui aurab 2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef) 3. Head põhjaveevarud Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab siseveekogude äärde arendada turismi 5. Mulletekketegurite mõju Kliima Kliima on temperatuurimuutus ning sademed, selle tulemusena hakkab algkivim murenema, tekib murest, millest hakkab tekkima muld Reljeef kaldus pinnamoe korral ei saa muld korralikult tekkida, sest see muld mis tekib, veereb mäest alla, erosioon 6. 105-40=65 (m) 65m/137km=0,47(m/km) Jõe langus on väga väike, seega voolukiirus on väike. Jõgi kulutab peamiselt jõe külgi ning kannab kaasa hulgaliselt setteid. Põlsamaa jõgi. Keskjooksul on tasane ala, jõgi algab kõrgustikult ja suue on umbes 40m kõrgusel. 7. Põhja-Eestis on karstinähtus. Lubjakivi ei pea vet ja liigub põhjavette. On salajõed.
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
Keemia elukeskkonna kaitsel Referaat Inimese eluks kõige vajalikumad loodusvarad - õhk, vesi, muld, taimed ja loomad - on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont , must muld aga on tülseda huumushorisondiga viljakas muld, mis on tekkinud sooja ja kuiva kliimaga Mis loodusvöödndile on mustmuld tüüpiline? Parasvöötme rohtla Millisele kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Koht A 2.9. Täiendage joonist nelja mullatekketeguriga Kliima, elustik, reljeef, aeg Selgitage lähtekivimi mõju mulla kujunemisele 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa 2
Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese.
30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett,
temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas Kõrbes Temp kiirendab protsesse ja sajuveest Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Füüsikalisel murenemisel
Transporditakse materjali ühest kohast teise. Seega leiab aset maapinna dekudatsioon ja akumulatsioon. .1 Vee geoloogiline tegevus: ajutiste vooluvete geol. tegevus ilmneb seal, kus on tegemist liigendatud reljeefi alaga (kuplitel, nõlvadel, lumesulamis vesi, sademete vesi ei nõrgu maapinda ja nõrgub mööda maapinda alla.). Seega leiab aset vee erosioon (kulutus) elluurium jääb kuplile alles, delluurium jääb kuplite vahele. Erodeeritud muld muld, mis ära kantakse. Deloviaalmullad neile kantakse peale. Eestis on erosioon kõige ulatuslikum Haanjas, Otepää kõrgustikul. .2 Alaliste vooluvete geol. tegevus: seondub jõgede vete toimega. Kulutavad, transpordivad ja akumulleerivad. Delta ala kogub endale materjali, mille jõed endaga kaasa kannavad. Sõltub: millises suunas asub. Millisel poolkeral asub (Põhja Lõuna) Alluminaalmullad e. lammimullad.
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad,
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes
kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm ● Kasvukuju: tihe, ümar, pehme kääbusvorm. ● Kõrgus: 10 aastaselt 0,5m. ● Laius: kuni 0,3m. ● Okkad: rohelised, noorusvorm. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, ● viljakas muld.
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal
SEGA JA LEHTMETS ASEND PõhjaAmeerikas suurjärvistu ümbruses, aasias. KLIIMA Suved on seal jahedad, kuna meri ei lase soojaks minna, ning talved on pehmed sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKK...
v°2 ls1 20-30/v°1 22-25 II 1,32542 11,01 ls2;s30/r3 ls2 Ko pindala ja 5,53206 45,97 osatähtsus kokku: Kokku: 12,03324 100% Selgitus Siffri selgitus: Kr- koreserikas rähkmuld; Kh''- õhuke peapaelne muld; K- rähkmuld; KI- leetjas muld; Ko- leostunud muld. Kivisus: Iga aste näitab kui suur on kivide maht m³/ha. Tabel 2. Kivisuse astmed. Kivisuse Kivide maht aste m³/ha I 2-5 II 5-20 III 20-50 IV 50-100 V 100-200 VI 200-500 VII 500-1000 VIII Üle 1000 Joonis 1. Põllumassiiv 42648298604. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eestis. Lõimise valem Kr: r3 ls1 25/k: tugevakt rähkne kerge liivsavi tüsedusega 25 cm, , kivisus (osakesed
hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodustab osa bioloogilisest aineringest ning on elukohaks paljudele organismidele · mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele Mullatekketegurid · Lähtekivim mineraalne · Kliimast sõltub
põõsas Lehestik Sinakasroheline Lehestik Roheline Õied Puhkedes Õied Täidisõieline sort. kollased, hiljem Pungad tume valkjad. Õitseb roosad, rikkalikult avanenud õied Muld Eelistab hea õrnroosad drenaaziga, Muld Leplik mullastiku huumusrikkaid suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja
vihmametsades. Füüsikaline murenemine toimub kesskonna, kus on suured temperatuuri erinevused, nt kõrbetes. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: - Mineraalide muutumise tulemusena tekivad muld ja setted ning muutub pinnamood - Muld moodustab osa bioloogilisest aineringist ning on elukohaks paljudele organismidele - Mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele - Muld on kui filter: puhastab vett ja õhku MULLAPROTSESSID leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine
temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus mikroorganismid. on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas. PEDOSFÄÄR Mullastik Murenemise tähtsus looduses. Looduses, murenemise tagajärjel, tekivad setted ja muld ning muutub pinnamood. Muld on omakorda elukohaks paljudele organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, nende juurestik hoiab neid püsti. Muld toimib ka ökosüsteemis filtrina, puhastades vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend. Mullatekketegurid. 1. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- mineraalid paisuvad ja tõmbuvadkokku temperatuuri kõikumiste mõjul. Kui pragudesse tuleb vesi, vee paisudes hakkab kivim lagunema. Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad). Bioloogiline murenemine- kui taimed ajavad oma juured pragudesse, või samblad. 2) Kliima, sellest sõltub taimkate, sellest sõltuvad mikroorganismid, veereziim (kuidas vesi mullas liigub).
Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul
Piirkond, kus ülekaalus nt, kõrbed, tundra Nt. vihmametsad, savannid Tähtsus tekivad setted tekivad setted mullateke mullateke muutub pinnamood. muutub pinnamood. Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik,
3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine) Liebig- tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast V. V. Dokutsajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik). Kostõtsev- mulla bioloogia. Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised. Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka- geograafia. Eestis: Anton Nõmmikesimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart. Alfred Lillemamulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem
savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
kasutada: labidat spetsiaalset mullapuuri Mullapuur Õõnsusi (õhuvahe, mullamuti käik vm) esineb, siis korratakse võtmist 33 cm Käsimullapuuriga võtmine Puur surutakse püsti- asendis jaluseni mulda, keeratakse ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk, jättes ühe auguseina püstloodis alla. Labidaga võtmise protseduur Lusikaga võetakse mulda: augu põhjast üles servani kogu seina kõrguselt mulda Kolmest erinevast kõrgusest Kraabitakse lusikaga võetakse ühtlaselt
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest.
Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liivsavi) MULDA KUJUNDAVAD TEGURID 1)LÄHTEKIVIM annab mulda mineraalse aluse ja füüsikalised ja keemilised omadused. 2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited
9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Bon. IV-Va. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik). Puhmasrindes kanarbikku. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Raiestid uuenevad väga raskesti. Levinud Põhja- ja Loode-Eestis.
lk 66-68): Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid, mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on
mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim
Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks. Antud põllul sobivad kasvatamiseks kõik kultuurid, sest leetjad mullad on väga produktiivsed. Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera.
säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi. Kunagi tagas vähima inimsurve rannikuäärsetele õrnadele liivmuldadele Nõukogude piirivalve. Paraku on neist aladest praegusel ajal saanud puhkajate meelispaigad. Kuid liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil
Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne:
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
kivimite paisumine ja kokkutõmbumine kliimas (näiteks ekvatoriaalsetes ja/või kivimipragudes oleva vee vihmametsades). jäätumine. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim,
Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Oluline on selles protsessis ka Ca2+ - ja Mg2+ -ioonide roll. Kui neid ioone on vähe või nad on sademeveega välja pestud, moodustavad vabad happed ning mulla pH kahaneb
mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima
4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid: A - huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld.
Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine Palumetsa koosluse püsimiseks ei ole mõistlik korraldada lageraiet, sest endine liigiline kooslus ei pruugi taastuda Lageraie asemel teostada valgustusvõi hooldusraiet TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Vähene valgus pärsib okaspuude kasvu
Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste abielu Asukoht Hispaania naaberriigid on Andorra, Prantsusmaa, Portugal ja Maroko Hispaania asub Lääne Euroopas Linnad Hispaania suurimad linnad: Madrid 3.155 miljonit elanikku Barcelona 1.593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest triibust: punane, kollane ja punane. Vapp Osborne'i härg on Hispaania kultuurisümbol
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut