MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
VETERINAARGENEETIKA JA ARETUS MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hubriidse DNA) tehnoloogia on tanapaeva geneetika ja molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil...
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lä...
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koos...
Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös. Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest, raamatukogu-valmistamisest, PCR reaktsioonist, DNA sekveneerimisest, jt. molekulaarbioloogia põhilistest töömeetoditest. Iga üliõpilane esitab pärast töö teostamist protokolli (kas paberil või elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained:
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem, kui sama
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni...
1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.E...
Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7
1. Mis on sidumissait? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox- st? 2. Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein, DNA, or RNA to which specific other molecules and ions -- in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands -- form a chemical bond. 3. TATA-box is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase. It has the core DNA sequence 5'- TATAAA-3' or a variant, which is usually followed by three or more adenine bases and has been highly conserved through evolution. The TATA box is usually located 25 base pairs upstream to the transcription site. 4. Nimeta peamised DNAd siduvad domää...
Seega on antud töö eesmärgiks kloneerida CpG saarekestel paiknevaid geene, täpsemalt geenide regulaatoralasid ja saadud järjestuste kuuluvus teha kindlaks DNA järjestuste määramise (sekveneerimise) abil. Saadud töö tulemused võivad leida kasutust molekulaargeneetika laboratooriumi teaduslikus uurimistöös. Käesolevas töös saab üliõpilane ettekujutuse genoomse DNA restriktsioonist, kloneermisest, raamatukogu-valmistamisest, PCR reaktsioonist, DNA sekveneerimisest, jt. molekulaarbioloogia põhilistest töömeetoditest. Iga üliõpilane esitab pärast töö teostamist protokolli (kas paberil või elektroonselt), milles toob ära põhilised tulemused ja lisaülesannete vastused. Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained:
PÄRILIKkUS-organismi omdus sarnaneda oma vanematega *pärilikus aine on DNA *DNA sisaldab geene, mis määravad organismi tunnused *Geenide erinevaid vorme nim alleelideks: Dominantne ja retsessiivne *Isendi kõik geenid moodustavad genotüübi *Isendi trunnused kujunevad geenide paasil ja keskkonna tegurite toimel Genotüüp(määrab fen.)-->fenotüüp(isendi om. Tunnused)<--keskkonna tegurid *Dominantsed tunnused määravad dominantsed alleelid *Retsessiivsed tunnused määravad retsesiivsed alleelid Dominatsed tunnused Retsesiivsed tunnused tumedad silmad Heledad silmad Tömp pöial Terav pöial tedretähnid Kõrvanibud kinni Tumedad juuksed Heledad juuksed A ja B veregrupp Rh negatiivne ja 0 veregrupp Rh(reesus) ...
1. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori pi...
Väga mahukas konspekt Molekulaarbioloogia võeti kasutusele, et tähistada molekulide struktuuride uurimist (bioloogiliselt oluliste makromolekulide uurimine), 50ndatest aastatest alates Objektid, mida käsitleme on samad, mis biokeemias ja geneetikas Geneetiline teave e pärilik info säilitatakse DNAs nukleotiidse järjestuse kujul.
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l ...
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kromosoom joonistada, struktuurielemendid. Geen Nukleiinhappe järjestus, mis on vajalik funktsionaalse geeniprodukti (valk või RNA) sünteesiks. Sisaldab lisaks kodeerivatele eksonitele ka mittekodeerivaid introne, ja kontrollregioone. Geenistruktuur vaja teada, joonistada. Promootor Startsaidi lähedal asuv kontrollala (DNA regioon), mis reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Promootorites on spets DNA järjestus ja response elemendid, mis võimaldavad sidumissaidi RNA polümeraasile ja transkriptsioonifaktoritele. Transkriptsioonifaktor Järjestuse spetsiifiline DNAd siduv faktor. Valk, mis seonduv kindla DNA piirkonnaga. Osa süsteemist, mis kontrollib transkriptsiooni (DNA>RNA süntees). Teeb seda üksi või koos teiste valkkompleksidega, kas suurendades (kui aktivaator) või ära hoides (kui repressor) RNA polümeraaasi seondumist. Mobiilne DNA DNA, mis liigub iseeneslikult genoomis ringi. Võivad põhjustada mutatsioone ...
Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Int...
· Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mid osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Näiteks inimese loode pole esimesel arengupoolel eristatav simpansi lootest ehk kõiki neid kokkulangevusi pole võimalik paremini seletada muuga kui ühise põlvnemisega. · Üha rohkem uusi andmeid organismide evolutsioonist pakub molekulaarbioloogia. On ju organismide evolutsioon salvestatud põlvkonnast põlvkonda edasi antud geenides. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Ja mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. · Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta
geeniekspressiooni nii soodustada kui ka takistada, see oleneb konkreetselt, mitmendas positsioonis olevat aminohapet on modifitseeritud. 24. DNA metüleerimine, selle mõju geeniekspressioonile. Alati takistab/aeglustab geeniekspressiooni. 25. RNA molekulide ruumiline struktuur rakus tRNA- ristikheina kujulised. Erinevatel RNAdel on erinevad struktuurid, kuna nad pakitakse erinevalt kokku. Erinevad komplementaarsed piirkonnad. Erinevad nukleotiidsed järjestused (va tRNA). 26. Molekulaarbioloogia põhidogma. Molekulaarbioloogia põhidogma - translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 27. tRNAde struktuur ja funktsioon. Nagu teisedki RNA molekulid, on tRNA molekul polümeer, ning koosneb nukleotiididest adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja uratsiilist (U), lisaks ka mõnest modifitseeritud nukleotiidist. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA
SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristu...
MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Missugusi geneetiliseinfovahetuse protsesse tähistavad 1) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transkripitsioon RNA molekuli sünteesimine vastava DNA molekuli pealt RNA-polümeraasi abil. Translatsioon valgu sünteesimine vastava mRNA molekuli pealt, toimub ribosoomide abil. Transformatsioon pärilik muutus eukarüootse raku omadustes (geneetilise info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid...
1) Biomolekulid - ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse...
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehituses...
1 MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 | 08/10/10 TRANSKRIPTSIOON JA GEENI REGULATSIOON 1. Missuguseid geneetilise infovahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. Transformatsioon on geneetilise info ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transkriptsioon ehk RNA süntees on DNA ühe ahela (matriitsahel) alusel komplementaarse RNA ahela süntees. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela süntees. 2. Võrdle transkriptsiooni initsiatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüootidel. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsioon...
3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 12. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine 13
Juhendaja: ------------ ---------- 2014 Linus Carl Paulingust Linus Carl Pauling sündis 28. veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta oli USA'st pärit keemik. Paulingut on nimetatud 20.sajandi tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka meditsiin, kristallograafia ja molekulaarbioloogia. Linus Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias kvantmehhaanika rakendamist. Tema teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete manustamise suurendamist. Linus Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas ülemaailmset rahu ja soovis globaalsete julgeolekuriskide maandamist. Loomuliku sammuna ühines ta Pugwashi
· antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond
BIOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB ELU. BIOSFÄÄR KÕIGE KÕRGEM ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASE. ETOLOOGIA LOOMADE KÄITUMIST UURIV TEADUS. FÜSIOLOOGIA - TEADUSHARU , MIS KÄSITLEB ORGANISMI TALITLUSI JA NENDE REGULATSIOONI. HUMORAALNE REGULATSIOON TALITLUSTE REGULEERIMINE VERES ESINEVATE HORMOONIE JA TEISTE KEEMILISTE ÜHENDITE VAHENDUSEL. LOODUSSEADUS TEADUSLIKE FAKTIDE ÜLDISTUSED, MIS VÕIMALDAVAD SAMAAEGSELT SELGITADA MITMEID LOODUSNÄHTUSI. MOLEKULAARBIOLOOGIA BIOLOOGIAHARU, MIS UURIB ELU MOLEKULAARSEL TASEMEL. NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID. PÄRILIKKUS ELUSLOODUSE ÜLDINE SEADUSPÄRASUS, MILLE KOHASELT JÄRGLASED SARNANEVAD EHITUSE JA TALITLUSE POOLEST VANEMATEGA. TEADUSLIK FAKT TEADMINE, MIS ON TEADUSLIKU MEETODI ABIL LEIDNUD KORDUVAT KINNITUST
1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine. DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela k...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? 18
rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt:a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende:a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:a) hüpoteesi püstitamisega, b)
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Kolesterool osaleb näiteks rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL tüüpi kolesteroolis, mis kinnitub arterite seintele ning põhjustab terviseprobleeme (peamiselt südame ja veresoonkonna haiguseid). “Halb” kolesterool on LDL tüüpi kolesterool, mis tekitab terviseprobleeme ning “hea” kolesterool täidab mitmesuguseid organismile vajalikke ülesandeid. 5. Milline on molekulaarbioloogia põhiprintsiip (see puudutab info liikumise suunda rakkudes/eluslooduses)? Molekulaarbioloogia põhiprintsiip: DNA-RNA-Valgud Kõigepealt toimub DNA replikatsioon rakutuumas, seejärel RNA süntees (transkriptsioon) ning viimasena valgusüntees (translatsioon), mille käigus jõuab info valkudesse. 6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi alusel nukleotiidid „paarduvad“?
- Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib: a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga
Stabiilne sisekeskkond: · Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). · kõigusoojased · püsisoojased Reageerimine ärritusele: Pärilikkus: · Järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga: · Erinevatel liikidel on erinev eluiga Keerukas organiseeituse tase: · Molekulaarne, rakuline Kohastumine: Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tasand: · Elu molekuaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Rakuline tasand: · Kõige väiksem eluüksus on rakk. 1. eukariootiline rakk (piiritletud tuumaga ), 2. prokariootiline rakk (eeltuumne ). · Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. Kude: · Rakud moodustavad kudesid. (närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude) · Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ: · Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. · Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud, nt neuroloogia uurib aju.
organism kas läheneb või kaugeneb välisärritajast. Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone. Nende koostööst tulenevad rakkude omadused
rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. 1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti. Eestikeelsetes materjalides on need jaotatud tavaliselt liht-, liit-, ja tsüklilisteks lipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. Lihtlipiidideks loetakse rasvad, mis koosnevad glütseroolist ja rasvhappest, ja vahad, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappest (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Liitlipiidide koostises on peale rasvhapete ja kõrgalkoholide veel erinevaid aineid. Liitlipiidid jaotatakse fosfoatüülglütseriidideks, sfingomüeliinideks, tserebosiidideks ja gangliosiidid (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt). Teiste andmete kohaselt võib jagada ka fosfo- ja glükolipiidideks [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc].
DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E. coli on võimeline kasvama 20 minutilise rakutsükliga) Eukarüootsete rakkude DNA (100-1000 korda pikem kui prokarüootsete rakkude DNA) replikatsioon toimub tänu paljude DNA polümeraaside samaaegsele tööle (multitsentriline replikatsioon) Transkriptsioon on teine tähtis lüli molekulaarbioloogia tsentraalses dogmas ning valkude biosünteesi ahelas. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse kõik rakus vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O
DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E. coli on võimeline kasvama 20 minutilise rakutsükliga) Eukarüootsete rakkude DNA (100-1000 korda pikem kui prokarüootsete rakkude DNA) replikatsioon toimub tänu paljude DNA polümeraaside samaaegsele tööle (multitsentriline replikatsioon) Transkriptsioon on teine tähtis lüli molekulaarbioloogia tsentraalses dogmas ning valkude biosünteesi ahelas. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse kõik rakus vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O
kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. 20)Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 21) Aminohape on DNA valkude polümeer. 22)DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 23) RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. 24)Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. 25)Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. 26)Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. 27)Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. 28)Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. 29)Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. 30)Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c)
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu biomolekuli tasemel. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katse ja vaatluse abil. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. anatoomia--uurib organismi ehitust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
