Minu linna tulevik Kunda linnas oleks vaja palju teha ümberkorraldusi. Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi ni...
Minu põlvkonna tulevik Eestis Elades ajal, mil võimalusi on nii palju, tekib tihti mõte, milline on minu põlvkond mõne aasta pärast. Mida keegi õpib, mis on inimeste elukutsed ja kuidas Eesti muutub selle tulemusena. Kui vanemate põlvkondade puhul oli selge, et esikohal oli kodukoht, selle eest hoolitsemine, teisel kohal pere ja alles siis töö, siis praeguseks on prioriteedid muutunud. Mõeldes, millega tegelen mina või minuvanused noored tulevikus, on murettekitav. Kui aastaid tagasi toideti end töö ja vaevaga, mida tehti oma aias, et saada toit lauale, siis tänasel päeval sõltutakse toidupoodide lettides pakutavast. Sõltuvus ühiskonnast suureneb aina rohkem ja seetõttu peab hoidma ka ühiskonnaelu korras. Nii ongi ühel põlvkonnal juba suur vastutus enda peale võetud. Kindel pole aga see, et kõigega hakkama saadakse. On teada, et kriminaalteod on ikka samal tasemel. Kui kunagi olid sõj...
Kodukirjand Minu eriala ja selle tulevik Mina olen valinud oma erialaks ehitusviimistluse. Mulle täitsa meeldib mu eriala ja näen selles helget tuleviku. Loodan olla tulevikus osav viimistleja kellel on tööd ja keda hinnatakse. Valisin oma erialaks ehitusviimistluse seepärast ,et mulle meeldib ehitada , aga kuna üldehitajatel on talvel üsnagi vähe tööd ja talvel on väljas päris külm ehitada , siis otsustasin viimistluse kasuks , kuna see töö on suuremas jaos siseruumides . Veel meeldib see mulle sellepärast, et viimistlejad saavad suhteliselt palju omaloomingut teha. Nt , seinte peale igasuguseid erineivaid mustreid ja teha ja värki , üldehitajad aga laovad niisama tuimalt müüri ja on lahedad. Kuigi viimstlejad peavad ka väljas tööd tegema , siis meeldib see mulle ikkagi rohkem kui üldehitus . Tulevikus loodan ennast näha osava viimistlejana , kes saab hakkama ka pro...
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast. Seame enditele selleks ajaks eesmärgid, mille poole üritame püüelda kogu selle vahepealse aja. Me ei mõtle, et võiks anda endast parimat igal järgmisel minutil, mis meie elus tuleb. Iga hetk meie elus on üpriski oluline. Mõju ei ole alati märgatav küll kohe, kuid kes teab, mõnikord mängib see tähtsat rolli alles paari aasta pärast. Ning seetõttu peamegi end ületama ja tõesta...
Minu minevik, olevik ja tulevik Minu elu on aastate jookul väga palju muutunenud ja selle käigus olen ma väga palju arenenud ja kasvanud, ning kavatsen seda ka tulevikus teha. Tihti ei olene see ainult minust, vaid ka mind ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ja minu enda tahtejõust. Mind on mõjutanud palju nii mu vanemad kui ka sõbrad ja tuttavad. (50) Väiksena veetsin palju aega enda vanaise juures kuna ise elasime korteris kuid temal oli uhke maja, seal sai mul väga heaks sõbrannaks naabri tüdruk, kuigi meil oli kolm aastat vanusevahet meid see ei häirinud. Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin e...
Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis Tänapäeva noored tahavad avastada maailma, minnes õppima või töötama välismaale. See aitab noortel inimestel laiendada silmaringi ja anda oma edasiseks eluks julgust ja kogemust. Ka minu tuttavad läksid Austraaliasse tööle, et proovida midagi uut ja huvitavat. Samuti minnakse välismaale tööle sealse kõrgema palga ja paremate elamistingimuste pärast. Eesti rahvas on väga töökas ja truu rahvast , just sellepärast võtavad välismaalased tööle eestlasi. Kuid miks valisid minu sõbrad töötamiseks Austraalia? Kuna kõik inimesed ainulaadsed, siis oli neil erinevaid vaikuid, mõned tahtsid sinna minna vaid sealse looduse ja loomariigi pärast, teised aga selleks, et kogeda midagi sellist, millest nad kunagi unistada ei osanud. Tänapäeval liigub informatsioon nii kiiresti, et kohe on teada, kuhu on hea tööle või õppima minna. Austraalia palk on kõrge võrreldes Eesti normaa...
Tulevik on minu enda kätes Igal inimesel tuleb aeg, mil ta peab mõtlema, mida just tema tahab teha 10, 20 või 30 aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et ...
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme eest kirjuks , ameteid on...
Minu põlvkond ja selle tulevik eestis Mis on tulevik ilma noorteta? Seda ei olegi. Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad. ,,Elu tuleb võtta mõnuga" ,oleks nagu minu põlvkonna moto. Võrreldes end ja oma vanemaid , on erinevus märgatav. Meie vanemad on kohusetundlikud, seadusekuulelikud, moraalides kinni ning vahel ka natuke ebatolerantsed. Meie põlvkond aga uskumatult vabameelne. Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid...
MINU PÕLVKOND JA SELLE TULEVIK EESTIS 1870. aastal lausus Jakob Hurt oma kuulsad sõnad "Kui meil pole võimalik suureks saada arvult, tuleb meil suureks saada vaimult." Sellest hetkest on möödunud pea sada nelikümmend aastat ja vahepealse aja jooksul on saavutanud nii mõndagi, millest minu põlvkond on osa saanud ja millest suurmehed poleks osanud siis unistadagi. Kuid mina, alles hiljuti täiskasvanuikka jõudnud abiturient, olen näinud elu, mis on paremaks õppematerjaliks kui kooliõpikud või muu raamat. Tundub, et praegune noorte inimeste põlvkond on tulevikus kogenum eelmisest ning innovaatilised ideed võivad olla eostunud juba praegu, ootamas tulevikku tänu tehnoloogia arengule. Meie põlvkond on üles kasvanud internetiajastul. Põhilise aja veedame õhtuti arvuti taga istudes suhtlusportaalides, oleme saanud sealt ka hulganisti teadmisi. Meie vaated võivad tunduda literatuursed, sest iga meist aastaid vanem ja...
Tulevik on minu kätes Maailmas on palju ameteid. Milline neist valida? Kas see toob mulle palju kasu? Kas see hakkab mulle meeldima? Need ja paljud muud küsimused teevad valiku väga raskeks. Lapsepõlves tahtsime me kõik olla arstid, juuksurid, tuletõrjujad ja isegi kosmonaudid. Nüüd aga oleme me suuremad ja peame selle asja üle tõsisemalt mõtlema hakkama. On ju kooli lõpp mõnele juba käegakatsutav, mõnele veidi veel kaugemal. Kuigi ka vanemate arvamusi tuleks kuulata, pead otsustama ikkagi ise. Kui vanemad tahavad sind näiteks muusikakooli saata vastu sinu tahtmist, siis ei tuleks sellest midagi välja. Tähtis on oma tööga võrdväärset palka saada. Seega enne mõne ameti võtmist uuri, kas sellest piisab korralikult äraelamiseks ja kas see töö on seda väärt. Kõige ideaalsem on muidugi siis, kui su töö on ka sinu jaoks hobi. Mis paremat enam tahta teha seda, mis sulle meeldib...
Eneseanalüüs · Minu huvid Minu kõige olulisem huvi on tantsimine. Minu suureks huviks on ka väikeste lastega tegelemine, nendega mängimine ja nende eest hoolitsemine. Minu ülejäänud huvid on söögi valmistamine, reisimine, sõpradega suhtlemine ning uute inimestega tutvumine. · Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused Kõige suuremad väärtused on mu vanemad, mu õde, vanaemad-vanaisa ning mu lemmikloom jänes. Oluliseks väärtuseks pean haridust. Tähtis on jagada paljudele armastust. Elus väga oluline väärtus on tervis. · Rollid Minu peamised rollid on olla laps oma vanematele, õde...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalame...
Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeo...
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada...
Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Kallid kuulajad! Täna oleme me siia kogunenud, et rääkida taas oma kallist kodumaast. Eesti Vabariik saab 91. aastaseks. Täna, seda tähtsat päeva tähistades peame me eelkõige mõtlema oma esivanematele ja neid tänama. Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale ag...
Minu unistuste perekond ja selle seostus monigaamse tsiviilabieluga Mina sooviksin, et minu ja minu mees oleks monogaamses tsiviilabielus. Me jagaks kõike võrdselt, saaksime hästi läbi ja aitaksime üksteist alati kui on vaja. Kindlasti kui mul on olemas kindel elu, kindel mees, keda armastada siis ka lapsi. Minu unistuste perekonda kuulubki esikohale mees, keda ma saan usaldada ja kõik jagada. Ma ei tahaks mõeldagi sellele kui mu mees peaks mind petma, eriti siis kui peres on lapsed või isegi siis kui pole. Mees peab olema täielikult minu usalduse ära teenima, et minuga koos elada. Seda kõike ei saaks ka ilma armastuseta. Minu arvates, mees peaks olema hooliv, abivalmis ja südamlik, kuigi selliseid mehi on kindlasti raske leida, kuid eks tulevik seda näitab. Mehed ei julge oma tundeid eriti väljendada ja tänu sellele nad võivadki kaotada selle, keda armastavad. Minu unistuste perekonda kindlasti kuuluksid lapsed...
Mida head võtan kaasa oma lapsepõlvest tulevasse pereellu? Oma tulevasse pereellu võtab iga noor kaasa midagi head, mis aitab ja soodustab ta last paremini kasvatada ning mõista. Tuleb õpetada häid kombeid, mida oled ise õppinud enda vanematelt, sugulastelt või sõpradelt. Oma lastele tuleb näidata endast parimat eeskuju, mis aitaks tal tulevikus teha valikuid, toime tulema erinevate olukordadega, elus hakkama saada jne. Minu vanemad on mind kasvatanud üpris usaldavalt ja hoolivalt. Nad on alati olnud mulle elus suureks eeskujuks. Nad on õpetanud mulle kombeid ning tavasid, mida peaks iga inimene teadma ning oskama. Nad on alati suunanud mind paremuse poole, aidanud ning toeks olnud erinevate valikute tegemises, tunnustanud mind, mõistnud mind ning alati öelnud, et oma vigadest tuleb õppida. Nad on mind ka karistanud, kui seda on vaja olnud ja siis ma olen mõistnud, et olen teinud midagi valesti ning halvasti ja õp...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
Kuidas saada hakkama elus? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Mõnedel on tulevik helgem, mõnedel pilvisem, kuid ometi ootab see meid kõiki. See sõna on juba omamoodi hirmutav eriti siis, kui seda pidevalt meelde tuletatakse. Tegelikult pole vaja ju seda meelde tuletada, noored teavad seda isegi, et kunagi peavad nad kasvama suureks ning alustama elu omaette. Kuid millest oleneb see, kuidas ma tulevikus hakkama saan? Mida on selleks õnneks vaja, et olla edukas ja elada muretut elu? Olen täiesti veendunud, et tulevikku mõjutab oluliselt inimese haridus. On ju kõigile meile selge, et omades head haridust on tulevikus palju kergem. Alati on küll ka ebaõnnestujaid, kuid üldjuhul on haritud inimestel elus palju kergem. Probleemidega seisavad silmitsi nemadki, kuid kahtlemata pole neil harituna suuri raskusi töö leidmisel. Ja selle hea töökoha on nad surmkindlalt ära t...
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb ni...
Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus. On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas tekkinud probleem, kus noortel puudub silmaring, mida varasemalt aitas avardada just nimelt lugemine. Tööandjate suurimaks kaebuseks on, et noorte pead tunduvad olevat justkui sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus prob...
Tulevik ja karjäär. Karjäär on meie elus väga oluline. See on meie endi elutee, mille endale loome. Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju kunstiga ja seetõttu pani mu ema mind ka kunstikooli, kus ma käisin umbes 5 aastat. Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine...
Mina 30 aastasena Pole kahtlustki, et iga inimene unistab millestki juba lapsepõlvest saati. Mida vanemaks me saame, seda nõudvamaks me muutume. Mitte ainult reaalses elus, vaid ka unistustes. Viiesena suurimaks sooviks olnud barbimaja asendub viieteistkümneseks saamisel oma poisssõbra omamisega. Ei erine ka mina siinkohal hallist massist. Eneselegi teadmata olen unistanud asjadest ja inimestest, mis võiks kunagi minu elus eksisteerida, minu elu täiuslikumaks muuta seda kõike aga tulevikus. Mis saab siis, kui tulevik ongi käes? Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat tall...
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka paarikümne aasta pärast on Eesti riigis võimalus lastel minna kooli ning nad saavad end harida rohkemate võimalustega kui praegu. Arvestades pragust kiiret tehnika ja majanduse arengut rõõmustab mind ettekujutus sellest kui palju uusi ja huvitavaid võimalusi avaneb tulevasele põlvkonnale uurimiseks ja õppimiseks. Näiteks tehnika areng on aidnud juba praegu teadlastel selgitada mõningaid ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad m...
Tervist austatud koolipere! Taaskord on saabumas see tähtis päev, mil Eesti Vabariik, meie kodumaa, saab aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Noored kui meie tulevik mida meil oodata on? Meie ümber väga palju arukaid, ettevõtlikke, äärmiselt huvitavate hobidega noori inimesi. Tihtipeale me lihtsalt ei märka neid. Mingil imelikul põhjusel. Ehk on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et noor inimene peab ju millegagi tegelema. Peale selle, et ta koolis käib. Otse loomulikult hästi või vähemalt rahuldavalt õpib. Koduseid toimetusi teeb. Perekonnaga aega veedab. Lemmiklooma kasib. Üksjagu ports eeldusi, kuid mida on meil neilt oodata tulevikus? Üheks suureks negatiivseks pooleks on aktiivne noorte väljaränne suurlinnadesse või halvimal juhul isegi välismaale, jättes tühjaks meie väiksemad asulad. Välismaale elama suundunud noorte arv aina kasvab. Loomulikult pole reisimine, maailma- ja enese avastamine halvad asjad, kuid need noored, kes lahkuvad, võiksid ka tagasi tulla. Välismaale suundunud noored eelistavad sagedasti sinn...
Minu elu kutse Minu tulevik on minu jaoks väga tähtis. Need otsused ja valikud, mis ma peale põhikooli lõpetamist teen, mõjutavad minu tulevast elu. Seetõttu pean selgusele jõudma endas, oma soovides ja unistustes, et teha õigeid valikuid. Põhikooli lõpetamine on minu elus oluline sündmus. Peale põhikooli kavatsen minna gümnaasiumisse. Kui mõlemad koolid läbitud, on aeg astuda iseseisvasse ellu. Paljud noored teavad juba varakult, mida nad tulevikult ootavad. Õnneks olen ka mina jõudnud otsusele, kuhu suunas liikuda ning üritan valida mulle kõige sobivama eriala. Valiku tegemisel pean arvestama enda tugevaid ja nõrku külgi. Õige valik on oluline karjääri kujunemisel. Minu tulevane eriala peaks olema seotud millegi loomisega. Seetõttu kaalun ehituse ja arhitektuuri erialade õppimist. Selle eriala juures meeldib mulle näiteks hoonete projekteerimine. Need oskused tulevad kasuks ka enda kodu...
Minu õpistiil Olen õppija, kes on võimeline uut materjali omandama nii omaette mõtiskledes, kui aktiivselt praktikumides või rühmatöös kaasa lüües. Mulle meeldivad konkreetsed ja selged ülesanded. Oskan olla tähelepanelik ja suhtun ülesannetesse hoolikalt. Õpin materjali järgides järk-järgult kõiki ülesannete loogilisi astmeid. Mõnikord on mul probleeme ülesannete ja teemade tervikliku mõtte tabamisega. Õpistiil võrreldes varasemaga Üks kõige suurem muutus mida olen märganud on see, et kui varem õppisin ma vanematele, et nemad rahul oleksid, siis praegu õpin ma ennekõike ikka iseenda jaoks. Õppimine ei tundu enam nii suure kohustusena. Tänu sellele pööran praegu õppimisele rohkem tähelepanu. Mida väärtustan Mina väärtustan pigem tasakaalu jõukusele. Minu jaosk ei ole raha, edu ja kärjaar esmatähtis. Enamus inimeste unistus on elada niimodi, et ei peaks raha pärast muretsema. Minu jaoks on tähits, et ma olen oma tööga rahul. Taha...
Minevik + Olevik = Tulevik Kallid kaasõpilased! Minu nimi on ... ja ma tahaksin rääkida mineviku mõjust tulevikule. Kui me minevikku muuta ei saa, kas see tähendab, et ka tulevik on kivisse raiutud? Oleme palju lugenud ja õppinud oma mineviku kohta. Selle kohta, kuidas Eesti vabaks sai ning ka selle kohta, kuidas meilt iseseisvus ära võeti. Kuid kui palju me tegelikult teame? Me võime kuulata oma vanavanemaid rääkimas sõjaaegadest. Me võime tol hetkel seda isegi mõista ja nende valu jagada. Kuid paar päeva hiljem on see ununenud ning me jätkame oma tavalist elu. On olemas oht, et meilt röövitakse taas iseseisvus. See oht on koguaeg olemas olnud ja ei kao kuhugi. Kuid enamus inimesi ütlevad selle peale, et me oleme nüüd Euroopa Liidus ja NATO kaitseb meid. Vähesed oleks valmis ilma kõhklusteta järgima oma vanavanemate eeskuju ning ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid...
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
Essee- Kas eesti keelel on üldse tulevikku? Milline on eesti keele tulevik? Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures enamikus ma mõistan nende muret ning arvan, et selline asjade k...
Milline on tulevik ilma noorteta? Seda ei kujutagi ette, sest noored on meie tulevik. Paljud kooliõpilased on hetkel eluetapis, kus nad peavad otsustama, mida tulevikus teha. Valikutega kaasnevad rõõmud ja mured – meil on palju võimalusi õppimiseks ja töötamiseks, mille vahel ei oska enam orienteeruda. Kuidas nende valikute vahel õnnelikult ellu jääda? Valikuid on palju ja neid tuleb aina juurde. 30 aastat tagasi oli poeletid kümneid kordi lühemad, kataloogid õhemad ning ülikoolides vähem erialasid. Just hariduse valdkonnas on valikute rohkus ühest küljest hea ja põnev, teisest küljest hirmuäratav – mis saab siis, kui ma teen vale otsuse? Noorele inimesele pakub kõige rohkem valikuvõimalusi kool. Millistel üritustel osaleda, kellega sujub koostöö, millises gümnaasiumis haridusteed jätkata – neid otsuseid tuleb tihti langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks. Ometigi kuulates enda tuttavaid on see l...
Psüühiline pinge ja sellega toimetulek Tihti küsitakse, millest alustada, kui ei osata teadvustada oma stresse ja pingeid. Mõnele inimesele tundub see ületamatu takistusena. Nii ületamatu, et ta parem laseb oma organi ära lõigata. Nii kiire on tal. Kiirustamisest sünnib alati mõttetus. Ta peab kaotuseks ainult seda, mida oma silmaga näeb. Oleks käsi või jalg, siis küll ei lõikaks, aga mõni siseorgan sellest pole küll suuremat lugu. Kuid see kaotus annab hiljem märku. Haigushoog valu, südame rütmihäire hoog, astmahoog möödub mõne minutiga. Südame vaevuse ja astma puhul hingame välja veel süütunnet, mis inimest painab ja efekt on veelgi kiirem. Hingamisel saadav energia on puhas jumalik energia. Meie positiivne mõttelaad suurendab saabuva energia puhtust ja hulka. Öeldakse, et stress tekib välis ja sisekeskkonna olustike muutumisel. Tegelikult on stress iseenda poolt tekitatud emotsioon. Näit...
Minu elu kutse Inimese elus üheks tähtsamaks asjaks on haridus ja töökoht. Hariduse saame me kõik koolist ühesuguse, aga töökoha peame me ise valima ja see ei pruugi olla alati lihtne. Mõned inimesed juba teavad, mida nad oma tulevikuga ette võtavad, aga on ka neid kes ei suuda otsustada või ei oska. Inimese tulevik sõltub väga palju temast endast. Kui palju on ta koolis läbi töötatud materjali omandanud ja kas ta oskab ka neid tulevikus kasutada. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. Selline asi võib juhtuda siis, kui inimene ei ole oma otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks mina olen leidnud endale sobiva ja meeldiva ameti ning tahan ka sellega tulevikus raha teenida. Minu kutseala peaks olema tegevusrikas ja seotud füüsilise tegevusega. Kuna mulle väga meeldib tegutseda, siis ma peaksin õppima taolise ameti. Kunagi sai...
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, ...
Kuidas on seotud omavahel tööviljakus ja noorte korvpallitreeningud? Noorte korvpalli trennis tehakse trenni , et saada füüsiliselt ning ka mõnesmõttes vaimselt tugevamaks. Tulevikus jõuab teha rohkem tööd ja sellega kaasneb tööviljakuse suurenemine, oma korda kasulik ühiskonnale Mismoodi mõjutab tööviljakust tööjaotus? Kui tööjaotus on tehtud õigesti ja hästi on ka tööviljakus suurem. See tulenevalt sellest, et igaüks on kasulik just sellel alal, mida ta tahab ja oskab teha . Kui panna keegi tegema midagi, mida ta ei oska või ei taha teha pole temast ühiskonnale kasu. Mida meeldivam on töö enda jaoks seda rohkem seda tehakse , mis on omakorda kasulikum ühiskonnale. Tööjaotus minu perekonnas. Minu perekonnas on tööjaotus selline, et isa ja ema on need kes käivad tööl ja toovad meie perele raha sisse, et me saaksime süüa osta, arveid maksta ja üleüldiselt elatuda. Mina olen see kes käib koolis ja teeb seal tööd, et mul oleks parem tule...
Minu kodumaja eile, täna ja homme. Referaat. Koostaja: Juhendaja: Kutseõpetaja Kool: Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ...
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see pa...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored ...
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
Mis oleks juhtunud, kui eestlased võitnuks muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Läänemere ristisõdade osa, mis kestis ligi 100 aastat. Palju teame sellest tänu Henriku Liivimaa kroonikale. Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiö...
Arolyn Roog 12A Kodanikust algab riik Eesti on küll alles noor riik, kuid juba oleme maailmas tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste ja majanduspoliitika poolest. Olid ju eestlased need, kes Skype leiutasid ja sellega meie väikse riigi kuulsaks tegid. Majanduselus on meid teistele eeskujuks toodud, sest majanduslangusest saime suhteliselt kiiresti ja suuremate kadudeta üle. On ju meie riigi eesmärkki jõuda viie rikkama riigi hulka. Eesti riigil on seljataga pikk minevik ja ees ootamas veel pikem tulevik. Eesti minevik on olnud keeruline ja, kes teab, mida toob tulevik, kuid meie eesmärk on alati olnud jääda püsima iseseisva riigina. See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Ko...
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Mäletan, et kunagi olid Eestis ainult tuntud selline leht nagu Tiigrihüpe, aga isegi sel ajal olid internet kui ka arvuti paljudele inimestele võõras teema ja ei olnud nii vajalik, kui praegu. Nüüd on tekkinud interneti maastikule lehed nagu twitter ja facebook. Neid inimesi, kes näiteks ei oma facebooki, on paljude inimeste jaoks nagu metsas elavad inimesed, kes ei tea midagi, mis maailmas toimub. Aga kust üldse sai järsk tung alguse sotsiaalmeedias? Paljud ütlevad, et see sai sellest alguse, kui USA vahetas presidenti. Nimelt Barack Obama on väidetavalt üks esimesi riigijuhte, kes hakkas aktiivselt kasutama sotsiaalvõrgustikke nagu näiteks twitter. Obama hakkas kasutama sotsiaalvõrgustikke, kuna tahtis bäidata rahvale, et ka tema on täiesti tavaline inimene. Aga mis on üldse sotsiaalvõrgustiku plussid? Paljude jaoks on pluss see, et on t...
,,Dorian Gray" (2009) ,,Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga." Film ,,Dorian Gray" (2009) räägib nõrga iseloomuga noorest mehest Dorian Gray'st (Ben Barnes), keda hakkab mõjutama Lord Henry Wotton (Colin Firth), kes sugugi ei juhata Doriani heale ja õilsale teele. Samas vastupidist mõju üritab noorukile avaldada kunstnik Basil Hallward (Ben Chaplin), kuid vaatamata korduvatele hoiatuskatsetele tal see ebaõnnestub. Film lõppeb peategelase hävinguga. Film ,,Dorian Gray" räägib inimese kõikvõimalikest pahedest ja nõrkustest ning sellest, kui mõjutatav on noor inimene. Filmi rezissöör on inglane Oliver Parker. See on kindel, et film ei sobi inimestele, kes ei soovi mõtlemisainet, vaid otsivad lihtsalt paari tunnist meelelahutust. See on film, mis paneb mõtlema, mida me ...
(KOOLI NIMI) (ERIALA NIMI) (Eesnimi) (Perekonnanimi) TEHNOLOOGIAD TÄNAPÄEVAL JA TULEVIKUS Referaat Juhendaja: (Eesnimi) (Perekonnanimi) (Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö. Liidesed Mis on üldse liidesed? Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd. Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid: o Tarkvaraliidesed o Kasutajaliidesed o Riistva...
Õnnelik olles täna ja homme Leslie Caron on öelnud: "Et tunda suurt õnne, pead kogema tohutut valu ja ebaõnne - kuidas sa muidu aru saaksid, millal Sa oled õnnelik?" Ka mina olen saanud tunda õnnetust ning nüüd ma võin käsi südamel öelda, et ma olen õnnelik. Tujud vahelduvad, aga sisimas peidab end alati õnnetunne. Mis on õnn minu jaoks? Armastus. Kõige tähtsam minu jaoks. Ilma armastuseta ja ilma armastatuta poleks mu elul vist isegi mõtet. Mul ei oleks sihti mille poole pürgida. Armastus on mul alati olnud. Mul on väga tore ja hooliv perekond. Mind armastatakse ning mina armastan. Mu kõrval on ka minu sõbrad, kellega saan suhelda nii palju kui vaja. Meil on alati koos tore ning pähe tuleb igasugu plaane. Iga kord kui ma mõtlen neile, täitub mu süda tohutu rõõmuga. Mul on tõeliselt vedanud. Kodu ja perekond. Olen alati elanud oma kodus. Ma pole palju kolinud ning saan oma elukohta nimetada tõest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
