Tööstus Tööstuse areng ja kasv oli 2001 3.2%. Enamus tööstus ettevõtted asuvad Sveitsti tasandikel ja platool, eriti Zürichis, Bernis, Aargauis, St. Gallenis, Solothurnis, Vaudis, Baselis ja Thurgaus. Mõned tööstusharud on paigutatud kindlatesse regioonidesse: kellaja ehtetööstus Jura mägedes; masinatööstus Zürichis, Genevas ja Baselis; keemiatööstus (värvained ja ravimid) Baselis ja tekstiilitööstus Sveitsi põhjaosas. Tekstiilitööstus(kasutab villa, puuvilla, siidi ja sünteesmaterjale) on vanim Sveitsi tööstusharu ja on siiani tähtis. Masinatööstus, tähtsaim haru tänapäeval, toodab tooteid pikkuse mõõtmiseks relvadeni. Kellad ja masinad moodusatvad 42% kogu Sveitsi ekspordi tulust. Kemikaalid, eriti värvained ja farmaatsiatooted, on samuti olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetude...
huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii inimese seadusevastase tegevuse eest kui looduslike metsakahjustuste vältimiseks. Teiste sõnadega tegevus varguste, tulekahjude, kõikvõimalike haiguste ja muude metsakahjustuste ennetamiseks ning ärahoidmiseks. Metsaparanduse all mõistetakse metsateede ja olemasoleva kraavivõrgu korrashoidu. Illegaalne metsandus. Riigi väitel on moodustab illegaalsete raiete maht 1-2% kogu Eesti raiemahust. Eesti Rohelise Liikumise 2004 avaldatud analüüsis leiti, et koos maksupettuste ja metsaseadusest tuleneva lageraielankide uuendamiskohustuse arvestamisega võib erametsades raiutud puidust olla illegaalne kuni 50%. 2005 aastal avaldas riik satelliitpiltidel põhineva 1999-2002 aastal tehtud raiete inventuuri. Leiti, et 10% raietest oli rikutud metsaseadusest tulenevaid
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega)
Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus Metsa on riigis 11,5% (2010) Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku. Vahemerelises kliimas kasvavad pigem lehtpuud.Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander. Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid
.....................................18 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas ........................................................................18 7.6. Kultuurtaimede kasvatus .....................................................................................19 7.7. Loomakasvatus ....................................................................................................20 7.8. Peamised põllumajandusest tingitud keskkonnaprobleemid...............................20 8. METSANDUS ............................................................................................................21 8.1. Metsade üldiseloomustus.....................................................................................21 8.2. Metsa jätkusuutlikus ............................................................................................21 8.3. Metsade kooslus ..................................................................................................22 8.4
Ecuadori esmasektor Rakvere, märts 2009 Sissejuhatus Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahel...
Suurimad kalapüüdja riigid Hiina, Peruu, Jaapan, India, Usa. Eksport Norra, Hiina, Taani, Indoneesia, Kanada. Import Jaapan, Taani, Hispaania, Usa, Norra. Kalapüügi muutumine sisevetes viimastel aasta kümnetel üha tõusnud (kalakasvatused). Kalapüügi muutumine maailmameres pole nii palju tõusnud viimastel aastakümnetel, meri reostub ja kalasus on vähenenud seoses ülepüügiga. METSANDUS Tähtsus toodavad hapnikku ja seovad süsihappegaasi, kasvu ja elupaik elukeskkonnaks, seovad mulda ja aitavad ära hoida erosiooni teket, reguleerivad kliima muutusi, aitavad ära hoida maanihkeid ja üleujutusi. Ekvatoriaalsete vihmametsade hävitamine hukuvad maailma ainulaadse taime ja loomaliigid. Metsamajanduse põhinõue raiemaht ei tohi ületada metsa aastast juurdekasvu, või peab olema sellega tasakaalus.
1. terav saag 2. nüri saag 3. aiasaag 4. hõõrdsaag tehn , 5. rauasaag , 6. sindlisaag 7. tapisaag 8. tikksaag ehit 9. vibusaag ~ 10. vineerisaag ehit ~ 11. vukssaag , 12. kaldhammastega saag 13. sae leht , 14. sae hambad , 15. viili saag teravaks! []! 16. saagi tuleb räsada 17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid l...
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema met...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline vaheldus toimub, kuna kuusk ei suuda uueneda tekkinud lagedal alal nii edukalt, kui lehtpuud. Kuusk on varjutaluv liik, tema tõusmed on väga tundlikud otsese päikesekiirguse ...
meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5. Liigiline koosseis väärispuu ja tarbeokaspuu Metsarikkamad riigid maailmas: 1. Brasiilia 2. Venemaa 3. Hiina 4. Kanada 5. USA 6. India 6
Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. Maksumuse osatähtsus ekspordis on kõige suurem jällegi ümarpuidul, millele järgneb saematerjal. Kolmandal kohal on muud puidutooted ning kõige väiksemat tähtsust omab puitlaast- ja puitkiudplaadid. 9) Millised tegurid soodustavad / takistavad Eestis metsatööstuse arengut? Eestis on palju metsamaad ja metsandus on oluline riigimajandust edendav majandusharu. Eestis valmistatakse ette ja koolitatakse spetsialiste, kes tegeleks metsahooldusega, metsa majandamise, korrashoiu ja puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsatööstuse arengut takistab maapinna kulutamine metsaraie ja kohatise mittehooldamise tõttu. Mida vähem maapinna/metsa eest hoolt kanda, seda raskem on hiljem samal alal väärtuslikku puitu
Estonian University of Life Sciences What can be learnt? • A lot of subjects, which are connected of life sciences • Examples: • Veterinary Medicine • Horticulture(aiandus) • Forestry(metsandus) • Environmental Protection(keskkonnakaitse) • Nature tourism What are the requirements to get in? • Estonian exam • Math exam(narrow/wide) • Average mark • Admission exam(vastuvõtueksam) Facilities • Library • Dormitories(ühiselamud) • Sport facilities • Different institutes • Võrtsjärve Learning centre • Animal clinic • Organic centre Fees • Depends: • 1.Free • 2. 650 – 3900 euros per semester • Dormitories 80 – 150 euros a month What work can you do later? • Vet • Gardener • Farmer • Officer(ametnik) • And so on What makes the university special • The Estonian University of Life Sciences is one of top 100 universities in the world in the field of agriculture and forestry What would I like to learn there? • It i...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üks...
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
Metsandus ja puidutööstus · Eesti pindalast on metsaga kaetud üle 50%. · Enamus puuliigid on : a.) männid b.) kased c.) kuused · Metsandus tegeleb metsade majandamisega, see on väetamise, kuivendamise , istutamise, tuletõrjetõkke ribadega metsade hooldus. · Metsatööstus tegeleb : a.) puidu raiega b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit.
Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PÕLLUMAJANDUS MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL Referaat Sander Aria Juhendaja: Andres Kapp Vana-antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaed Mootorsaag Stihl Mootorsaag Husqvarna Mootorsaag Jonsered Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tö...
· 13. sajand, Genova, Pisa, Veneetsia = Vahemere kaubanduse valitsejad ja jõukaimad piirkonnad. PÕLLUMAJANDUS · Valdavalt levinud LõunaItaalias. · Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad, oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas. METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI · Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
Indoneesia asub Kagu-Aasias, India ja Vaikse ookeani vahel. Indoneesia koosneb rohkem kui 17 000 saarest ning asub ekvatoriaalses kliimatsoonis. Bioloogilise mitmekesisuse ja troopiliste metsade suuruselt on Indoneesia maailmas teisel kohal. Metsandus ja metsatööstus on Indoneesia majanduse jaoks olulisel kohal, kuid metsade liigne raie ning vähene kaitse paneb Indoneesia metsade ja seeläbi ka metsatööstuse jätkusuutlikuse küsimärgi alla. Suureks probleemiks on ka illegaalne metsandus, mille piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi. Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest. 1 Ülevaade indoneesia metsadest Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. (2p) a Kõige metsasemad Euroopa riigid on Norra, Soome ja Rootsi. VALE, EESTI b Suurbritannia ja Türgi on metsavaesed riigid. VALE- IRAAN 5 Mida on kujutataud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Metsade tähtsus! (5p) 1 Metsalinnud on inimese toiduks ja sulgedest ...
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbi...
................................................. 19 Energiamajandus.............................................................................................................................. 20 Põllumajandus................................................................................................................................. 20 Peamised põllukultuurid............................................................................................................... 20 Metsandus......................................................................................................................................... 22 Probleemid.................................................................................................................................... 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23
FOREST
INSECTS
The control of forest insects: general considerations
raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Majanduse areng Looduslikud olud Põllumajandus tööstus teenindus Eesti põlljumajandus toodab siseturule.
Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5 METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti. Tööstustoodang annab 33 protsenti, teenindussektor 35 protsenti aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1 protsenti). Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja
Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt
Forestry and the Forest Industry in Japan Today I'm going to do a presentation about a book called ,,Forestry and the Forest Industry in Japan", edited by Yoshiya Iwai. --------------------- Participants in private forestry are classified into six categories: forestry households; companies; shrines and temples; joint holdings; various groups and cooperatives; and habitual joint holdings. Except for shrines and temples, these groups manage forests to produce income. In general, these forests are not very large: the average forest area per establishment was 3.7 ha in 1990. Groups operating forests of less than 100 ha control 67% of the total area. Hence forests are not necessarily owned by a few large concerns. Private ownership of forestland was officially permitted after the Meiji restoration of 1868, which marked the end of feudalism. Previously, forestland was legally owned collectively for the use of local comm...
eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust.
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
Participants osalejad Shrine pühamu Joint holding kaasvaldus Habitual harilik Hence seepärast Restoration taastamine Parcel maatükk Assessment uurimine Constitute moodustama Scarcely napilt Salient väljapaistev Agriculture põllumajandus Artificial kunstlik Reforesting taasmetsastamine Seedling võrse Coniferous okas- Timber puit Utilizing kasutades Subsidized riigitoetust saav Afforestation metsastamine Subsidy toetus Affiliated tütar- Prevailing ülekaalus Deteriorate halveneb Labour tööjõud Confront vastu seisma Monetary rahaline Accompanying kaasasolev Silviculture metsakasvatus Revenue tulu Incentive stiimul Entrust usaldama Steep järsk Labour-intensive tööjõumahukas Decline langus Virgin forest põlismets Secondary forest taastunud mets Overstate ülehindama Subsequently järgnevalt Tendency kalduvus Incremental kasvav Pulpwood pabripuit Stumpage puidu langetamise hind Rapidly kiiresti Resemble sarnanema Consistent järjepidev...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitustituut Iseseisvad tööd Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Essee.................................................................................................................................. 3 Teedevõrgu skemaatiline planeerimine............................................................................... 6 Elektriliinide skemaatiline planeerimine. ........................................................................... 10 Dokumentide vormistamine............................................................................................... 12 Tutvumine lõpputööga....................................................................................................... 16 Maa jagamine kruntideks..........................................................
arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük kaasaege võimalus Tai suured, rikkad toodangut riigid Norra suurendada Metsandus · Suurim küttepuidu · Suurima metsamaa toodang: pindalaga riigid: Hiina Venemaa Brasiilia Brasiilia Etioopia Kanada Indoneesia USA · Euroopas · ümarpuidu toodang: Rootsi USA Soome Kanada Prantsusmaa Venemaa Brasiilia · paberipuu:
Kaks murettekitavat probleemi on elanikkonna vananemine ja selle koondumine linnadesse. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse (2009) (2009) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,6% Põllumajandus 4% Tööstus 21,9% Tööstus 28% Teenindus 76,5% Teenindus 68% Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad,
väärindatud puitu (ümarpalki). Tutvu Eesti metsa olukorraga https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/varsked-andmed-eesti-metsadest-mida-me-s eal-naeme https://www.envir.ee/et/metsastatistika Milliseid metsi (domineeriv puuliik, vanus) on Eestis kõige rohkem? Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, arukask, harilik haab, sookask Selgita, milline on Eesti metsapoliitika eesmärk ja kuidas see tagatakse? 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede
karjakasvatuseks. Kuid rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Põllumajandus Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Metsandus Türgis võib näha nii laialehelist metsa kui ka vahemerelist torkvõsa. Metsandus ei ole Türgis eriti tähtis majandusharu, kuid selle areng on kasvutempos. 1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast) Metsandus Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed neid kasutatakse vaid küttepuuks.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisav...
4 Kaubandus Harjumaa 2 Kaubandus Harjumaa 4 Kaubandus Harjumaa 7 Kaubandus Harjumaa 7 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Harjumaa 6 Kaubandus Tallinn 6 Kaubandus Tallinn 7 Kaubandus Tallinn 2 Kaubandus Tallinn 6 Kaubandus Tallinn 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 4 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 5 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Põllumajandus, metsandus Harjumaa 6 Teenindus Tallinn 6 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn 7 Teenindus Tallinn
2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1.Tselluloos ja paber 20 4.5.2. Keemiatooted 20 4.5.3. Metallid 20 4.5.4
Sirle Puusepp 5 2 4 3 4 Vahur Leenurm 3 3 5 5 5 3.6875 3.53125 3.9375 3.90625 3.65625 Aive Liibusk Veehoidlad Elari Tamm Matemaatika Elliko Kõiv Filosoofia Esko Miljukov Metsandus Topograafia Freddy Saarm Topograafia Gert Laksberg Füüsika Inglise keel Heino Jallai Aerofoto Keemia heljo Karu Veehoidlad Topograafia Illimar RaiesmiAerofoto MatemaatikKeemia Jaana Iort Keemia Jakob Seeme Topograafia Joonas MehilanAerofoto Metsandus Jüri Heik Filosoofia Inglise keelMetsandus Kaarel Kluge Matemaatika Topograafia KARL HaljasmäFüüsika kati Keps Filosoofia Lauri Aru Aerofoto
ning seab ohtu kalad, püüdja kui ka looduse. Lisaks ei tohi püüda kala alal kus see ei ole lubatud, põhjuseks on kalapüüdja enda tervis ja ohutus kui ka looduse rikkumine. Kala söömine ning kalandus on vägagi populaarsed tegevused Saksamaal. Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati
katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Nende osatähtsus erinevates riikides. kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, tervishoid, riigihaldus ja muud Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse.
tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. Kalandus- Kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalanduse riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Energeetika- Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Töötlev tööstus- Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terasejavärviliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
