TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Felix Laig DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Kodutöö 3 Õppejõud: lektor Aleksander Lill Tallinn 2017 Sisukord Duralumiiniumsulamid.................................................................................................... 3 Alumiiniumsulamite termotöötlus................................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7 Duralumiiniumsulamid Duralumiiniumsulamid on deformeeritavaist alumiiniumsulamitest tuntud oma kerguse ja tugevuse poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses. Sulami tugevusomadused saavutatakse peamise...
Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42% täitmist
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TARBEPLASTID Kodutöö nr. 6 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord POLÜETÜLEEN (PE) .......................................................................................................... 3 POLÜVINÜÜLKLORIID (PVC) .......................................................................................... 4 POLÜPROPÜLEEN (PP) ..................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 4 Teema: Materjalide struktuur ja omadused. Metallide margivastavus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Materjalide struktuur ja omadused Рис.1 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель натрия (Na) Атомная масса: 22,98976928(2) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 190 пм Структура решетки: кубическая объёмно-центрированная Параметры решетки: 4,2820 Å Рис.2 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель свинца (Pb) Атомная масса: 207,2(1) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 175 пм Структура решетки: кубическая гранецентрированная Параметры решетки: 4,950 Å 2. Metallide margivastavus. Terased- margivastavus Margitähis EN ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; - kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; - jahutamiskeskkonna vali...
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASE TERMOTÖÖTLEMINE Kodutöö nr. 4 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord Ülesanne 1 ............................................................................................................................ 3 Ülesanne 2 ............................................................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 8 ...
mälestuseks. Üle poole lauluväljakust täitnud inimesed kuulasid, kuidas kiiresti vahetuvad esinejad üksteise järel lavale astusid. Pühapäeval toimus Tartu laululaval Silvi Vraiti mälestuskontsert, kus esines palju muusikuid. Kuulama tulnud inimesed täitsid üle poole lauluväljakust. 15. 1936. aastal, kui vastloodud inseneriharidust õpetama loodud tehnikaülikool asus tegutsema endise Vene-Balti laevatehase peamajja (praegune Mereakadeemia - toim) siis enamik professoreid, teadlasi, insenere jt majutati laevatehase ametnike majadesse. 1936. aastal, kui vast loodud tehnikaülikool, kus sai õppida inseneriks, hakkas tegutsema Vene-Balti laevatehase peamajas (praegune Mereakadeemia toimetus), majutati enamik professoreid, teadlasi, insenere ja teisi töötajaid laevatehase ametnike majadesse. 16. Nüüd aga loo püant. Diiva eksmees saatis pärast artikli ilmumist
Tallinna Tehnikaülikool Eesti Mereakadeemia Merenduskeskus Anastassia Stserbakova Vahendus- ja teenindustegevus majanduses ja transpordis Essee Juhendaja: Yrjö Saarinen Tallinn 2017 Vahendustegevus on väärtpaberitehingute sooritamine kliendi huvides vastavalt komisjoni või komisjoni lepingule. Komisjoni vahendusel tegutseb maakler advokaadina, st ta sõlmib tehingu kliendi nimel ja tema arvel. Sel juhul on maakleri põhiülesandeks leida kliendile turult väärtpaberid, mis sobiksid tema hinnaga. Vahenduslepingu alusel maakler annab kliendile väärtpaberite ostmisel teenuseid. Leides kliendile turult vajalikku paberit , sõlmib tema vahendaja väärtpaberite omanikuga kokkuleppe ja klient maksab nende ostmise eest oma kontolt. Teenuste eest maakler saab komisjonitasu. Kui klient ...
funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. Paljude püüniste puhul on selektiivsus määratletav otseselt. See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu. Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga L min võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Töös kasutan Eesti Mereakadeemia professori Ahto Järviku poolt antud andmeid ,mis on tehtud Pakri + Muuga lahest aastatel 2007-2009 2 Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas,
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) ...................................................................................................................3 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................3 1.2. OMADUSED ...........................................................................................................3 1.3. KASUTUSALAD .....................
33. Tartu Kutsehariduskeskus 34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool 38. Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss 39. Iluravi Rahvusvaheline Erakool 40. Informaatika ja Arvutustehnika Kool 41. Juuksurite Erakool "Maridel" 42. M. I. Massaazikool 43. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool 44. Rakenduskunsti Erakool 45. Tallinna Erateeninduskool 46. Eesti Mereakadeemia Merekool 47. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 48. Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz 49. Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz 50. Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi Päästekool 51. Tallinna Pedagoogiline Seminar 52. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo 53. Tartu Tervishoiu Kõrgkool (1)(2) Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad · Tehnikaalad · Arvutiteadused · Ärindus ja haldus · Kunstid · Tootmine ja töötlemine · Arhitektuur ja ehitus
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7 ...
32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu Eesti Rahvamuuseumi raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu Kaitseväe Sõjamuuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukogu Eesti Lennuakadeemia raamatukogu Eesti Mereakadeemia raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu Tartu Kõrgema Kunstikooli raamatukogu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogu
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin TSEMENDI TRANSPORT NING KAHJUSTUSED SELLE TRANSPORTIMISEL JA LAADIMISEL Referaat Juhendaja: Tõnis Hunt Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sain ma küll ehitusmaterjalid, kuid oma referaadis keskendun ma tsemendile, mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjust...
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja ...
Eesti Mereakadeemia Mehhiko lahe merefüüsika Õppejõud: Taavi Liblik Esitaja: Aljona Vain Õpperühm: KH-31 Tallinn 2008 SISUKORD: 1.Sissejuhatus . . . . . . . . . . . 3 2.Merepõhja geoloogiline ehitus . . . . . . . . 4 3.Merepõhja reljeef ja põhjasademed . . . . . . . . ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4 Inimõigused on universaalne väärtus.........................................................................5 Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele.............................................................6 Hirm masside ja julgeoleku ee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Mikro- ja makroökonoomika Priit Alas KS-22 WARREN BUFFETT REFERAAT TALLINN 2015 Sisu Sissejuhatus............................................................................................................................................................................... 3 Varajane elu............................................................................................................................................................................... 4 Kõrgharidus ja varajane karjäär.................................................................................................................................................4 Berkshire Hathaway................................................................................................................................................................... 6 Isiklik elu............................
KLASTRI OLEMUS JA SELLE KOHT MAJANDUSES. MINU KLASTER EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE Sisukord EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED............................1 SISUKORD..........................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................3 2.KLASTRI OLEMUS, EELISED...............................................................4 3.MIKS ON KLASTIT VAJA?....................................................................5 4.KLASTRI NÄITED...............................................................................6 6.KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................7 5.«EESTI MERENDUSKLASTRI TUGEVUSED JA NÕRKUSED NING NENDE MÕJU EESTI VABARIIGI MAJANDUSELE JA SOTSIAALELULE».....................8 6.ALLIKAD:...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 3 Teema: Duralumiiniumi termotöötlus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 Термическая обработка алюминиевых сплавов Термическая обработка алюминиевых сплавов Термическую обработку алюминиевых профилей применяют для модификации свойств алюминиевых сплавов, из которых они сделаны, путем изменения их микроструктуры. Основными упрочняющими механизмами в алюминиевых сплавах являются упрочнение за счет легирования твердого раствора и упрочнение за счет выделений вторичных фаз. Как правило, один из этих механизмов в сплаве является доминирующим. Твердый раствор алюминиевых сплавов Твердый раствор получают нагревом алюминиевого сплава, при котором все имеющиеся в нем ...
EESTI MEREAKADEEMIA Rakendusmehaanika Metallide tehnoloogia, materjalid CNC-PINGID Referaat SISSEJUHATUS Tehnoloogia arenguga on kaasnenud kiire, mugav ja soodne tootmine. CNC-pink on hea masin selle saavutamiseks. CNC-pink on tööpink, mida juhitakse arvutiprogrammi abil. CNC- pinki kasutatakse erinevates valdkondades ning see võimaldab valmistada detaili/toodet väga täpselt. CNC seadmed on kõrgtehnoloogilised masinad. Töötlemine nendel masinatel toimub spetsiaalselt valmistatud programmi kontrolli all. ÜLDISELT CNC-PINGIST CNC tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control, eesti keeles oleks see siis vastavalt arvutijuhtimisega robot-tööpink. Tööpinki juhitakse arvutiprogrammi abil, mis annab tööpingile vajaliku info töö teostamiseks. NC-pink on arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus...
Eesti Mereakadeemia Merendus teaduskond Karlis Strazdin Programmi MS Office Access kasutamine Kursusetöö Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja v...
Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lamerihm%C3%BClekanne Lamerihmülekanne 2. http://www.scribd.com/doc/56945199/70/Rihmulekande-geomeetria Eesti Mereakadeemia MTA 5298 Rakendusmehaanika loengumaterjal; I.Penkov 2010 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rihm%C3%BClekanne Rihmülekanded 4. http://www.mh.ttu.ee/priitp/Masinaelemendid/Kirjandus/Kleis_Masinaelemend id_Konspekt.pdf TTÜ Mehhatroonikainstituut I.Kleis Masinaelemendid konspekt 2005
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KP21 Andmebaas Informaatika kursusetöö Juhendaja: M. Spitsõn Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Andmebaas...............................................................................................................................5 1.1Andmebaasi avamine......................................................................................................... 5 2.Tabelid........................................................................................................................
eesti pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis Eesti Põllumajandusmuuseumi raamatukogu Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu Pärnu Uue Kunsti Muuseumi raamatukogu 34. Nimeta rakenduskõrgkoolide raamatukogusid Eestis Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli raamatukogu Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogu Euroülikooli raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu Eesti lennuakadeemia raamatukogu Eesti Mereakadeemia raamatukogu Estonia Business School'i raamatukogu Eesti Infotehnoloogia Kolledži raamatukogu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste raamatukogu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu Mainori Kõrgkooli raamatukogu
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8. Lisaandmed: Laeva suurus ca 3500 TEU-d; Laeva ümberlaadimisaeg 36 h 2. Kaubaliigi iseloomustus Konteiner on spetsiaalselt kaupade veoks valmistatud kast, mis on tugevdatud, virnastatav ja horisontaalselt või vertikaalselt teisaldatav. Konteinerid on korduvkasuta...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond..............................................................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte ..................................................................................
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kl...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskk...
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD...........................
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.......................................................................................
Standardhälve - STDEV Korrelatsioon CORREL Kokkulugemine COUNTIF Küsimused 1)Sugu? Binaarne tunnus: mees/naine 2) Kuidas hindate NRG ettevalmistust ülikooliks? Järjestustunnus, kasutasin kodeerimist : 3 - Väga hea, 2 Hea, 1 Rahuldav 3) Millises koolis jätkasite õpinguid? Nominaalne tunnus valikvastusena: · Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) · Tartu Ülikool (TÜ) · Tallinna Ülikool · Eesti Maaülikool · Eesti Mereakadeemia · Eesti Lennuakadeemia · Eesti Kunstiakadeemia · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Euroakadeemia · Sisekaitseakadeemia · Eesti-Ameerika Äriakadeemia · Tallinna Majanduskool · Tallinna Tehnikakõrgkool · Tartu Tervishoiu Kõrgkool · Tallinna Tervishoiu Kõrgkool · Estonian Business School (EBS) · Muu (võimalus ise vastata) 4) Millise teaduskonna kasuks otsustasite? Nominaalne tunnus valikvastusena: · Usuteaduskond
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Transport logistikas Nikita Nesterov I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-11 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Igapäeva elus mõistetakse transpordi all................................................................................3 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
EESTI MEREAKADEEMIA MERETEADUSKOND Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine REFERAAT TRANSPORT LOGISTIKAS Kristina Jermolajeva I kursuse üliõpilane Õpperühm: KS-12 Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Transport.............................................................................................................4 Manteetransport...................................................................................................5 Raudteetransport................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT......................................
EESTI MEREAKADEEMIA Teaduskond Õppetool Gretel Roze VIRMALISED, NENDE TEKE JA LEVIK Referaat Juhendaja: Lia Pahapill Tallinn 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Virmaliste teke............................................................................................................................5 Virmaliste värvid.........................................................................................................................8 Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad.............................................................................. 8 Virmaliste kuju.........................................................................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4 Konkurentsieelis..................................................................................................... 4 Konkurentsivormid ja nende tunnused......................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................