jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite.
Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond Kehaväline Kehasisene Sugurakkude kohtumine Väliskeskkonnas Emasloomas Sugurakkude hulk Palju korraga Korraga vähem Sugurakkude kaitsutus Hukkub palju Ebasoodsate tingimuste eest paremini
taimeliigi lehti) Miinus: Tugev sõltuvus keskkonnast o Generalistid: Miinus: Valitseb konkurents Plussid: Sõltuvus keskkonnast väiksem ning edasise arengu võimalus 2) Evolutsiooniline regress: Organite taandareng seotud tavaliselt üleminekuga siseparasitismile o Kaovad aktiivset elutegevust toetavad organid (nt. meeleelundid, aktiivsed liikumisorganid o Suurem osakaal passiivset elutegevust tagavatele organitele (nt. kinnitusorganid, kehakatted) o Ülisuur osakaal on paljunemisorganitel Väljasuremine organismirühm (populatsioon, liik) geneetilise materjali lõplik kadu. Väljasuremise põhjused: o Ulatuslikud looduskatastroofid (jääajad, vulkaanipursked, hiidlained, meteoriidiga kokkupõrked)
partenogenees- viljastumata munarakust Kollakeha eritab naissuguhormoone- östrogeeni, progesterooni embrüogenees- looteline areng platsenta- loote ühendus ema organismiga- läbivad veresooned- hapnik, toitained, jääkprodukte viljastumist- lõigustumine-blastotsüst-(rakukiht-embrüoplast- areneb loode, teine pool rakukihist moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel) Täismoondeline-putukad- munast väljub vastne- ussike- nukkub- valmik- liblikas
Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Inimese bakterihaigused: 1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: läkaköha, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, düsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamüüdia, süüfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtõbi, lihasööja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkõrvapõletik, bakteriaalne silmasarvkestapõletik, 8. veri: sepsis ehk "veremürgitus" Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese loomulikud bakterikooslused. Suguelundid < nahk < seedekulglas Bakterid kaitsevad meid: 1. konkurentsi põhimõttel elukoha hõivamine (see bakter, mis kinnituda ei saa, ei põhjusta meile ka ohtu) Antibiootikumi kuuri korral peaks tarbima selliseid toidutooteid, kus
faasis kujuneb välja kaks rakukihti, hiljem kolmas: 31 3. välimine ektoderm 4. sisemine entoderm 3. keskmine mesoderm (lisandub hilisgastrulas) Need rakukihid on tulevaste organite ja organsüsteemide alged ja neid nimetatakse lootelehtedeks. 1. Välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. 2. Sisemine looteleht ehk entoderm seede- ja hingamiselundkond, kusepõis. 3. Keskmine looteleht ehk mesodrem moodustub ürgjuti (vagu embrüo välispinnal) ümbruse rakkudest, mis liiguvad välimise ja sisemise lootelehe vahele. Mesodermist moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelunkond ja erituselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed.
närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores! Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks: - Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus. Vasak ajupoolkera – analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained, loogika, paremakäelisus, kõnelemine, lugemine
36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema - lõigustuma. See algab juba munajuhas ning jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode (moorula) Sellest arenebki loode. Umbes 6. 7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloote (ehk gastrula) moodustumine. Igast lootelehest arenevad kindlad organid ja organsüsteemid: *Väliskiht (ektoderm) nahk, närvisüsteem, meeleelundid, juuksed, karvad, kabjad, küünised *sisemine (entoderm) seede- ja hingamiselundkond *keskmine (mesoderm) tugi- ja liikumiselundkond luud ja lihased, vereringeelundkond, erituselundkond. Kolmanda arengunädala lõpuks on embrüo u. 3 mm pikkune ja alanud enamiku elundkondade kujunemine, 22. päeval alustab tööd süda. Umbes samal perioodil algab silmade areng. Tegurid mis põhjustavad väärarengut:
nägemine-8 lihtsilma. Putukad-kitiinkest on jäigem kui ämblikulaadsetel. Kehal on 3 osa: pea, rindmik, tagakeha. Pea: laubal 1 paar tundlaid. Suu ümber on suised (välimus vastavalt eluviisile), 2 suurt liitsilma ja 3 väikest lihtsilma. Rindmik-6 jalga. Paljudel on tiivad, tagakeha on lüliline, painduv, emastel lõpeb munetiga. Nektarist toituvad-liblikad, mesilased. Taimtoidulised-rohutirts, sääsed, mardikad. Parasiidid-peatäi, lutikas, kirp. Lagundajad-raisamardikas, hooghännalised. Meeleelundid: lõhn-tundlad, maitsed-suised, kuulmine-kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid-trahheed. Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained. OKASNAHKSED Nende hulka kuuluvad: merisiilikud, meritähed, meripurad. Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne
Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV, punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma). 4. Gastrula e karikloote moodustavad algselt 2 rakukihti, hiljem moodustub nende vahele kolmas: Väline looteleht e ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht e mesoderm tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht e entoderm seede- ja hingamiselundkond. Biogeneetiline reegel ebrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu (fülogeneesi) etapid. 5. toimub rakkude diferentseerumine. Järgneb kudede teke e histogenees. Erinevatest koetüüpidest tekivad organid organogenees.
Erituselundid ei suuda väljutada kõiki organismi sattuvaid keemilisi ühendeid. Eriti käib see uute keemiliste ühendite kohta, mis on elukeskkonda sattunud viimasel ajal reostumise tulemusena. Sellised ained jäävad organismi, kuhjuvad põhiliselt rasvkoes ja püsivad seal kuni surmani. Organismidele võib selliste ainete liigne kogunemine põhjustada tõsiseid häireid organismi elutalitluses või isegi enneaegset surma. 8. Meeleelundid Funktsioonid: Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskkonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Retseptoritele on iseloomulik suur tundlikkus. Suuraju poolkerade koores kutsuvad retseptoritelt tulnud erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat.
parasiidid otsivad peremehi. Nakkustee, mille korral parasiidid kasutavad peremeeste invadeerimiseks liikumiselundeid. Pistesääsed, kihulased, pihukad, pistekärbsed, parmud jt. kasutavad peremeeste leidmiseks tiibu, kirbud, lutikad, kanalest jt. aga hästiarenenud jäsemeid. Nad otsivad ise aktiivselt peremehi. Puugid seevastu aga varitsevad ooteasendis taimedel peremeeste möödumist, et kinnituda neile. Kõigil sellesse rühma kuuluvatel parasiitidel on hästiarenenud meeleelundid, mis võimaldavad neil orienteeruda peremeeste otsimisel. parasiidikandvus (parasiit) Parasitoosi tunnused võivad vaibuda, ilma et loom parasiitidest täiesti vabaneks. Kliiniliselt tervistunud (kuid seejuures nakatunuks jäänud) või subkliiniliselt parasitoose põdevaid nakkust levitavaid loomi nimetatakse parasiidikandjateks. Parasiidikandvus on varjatud ohtlik nakkusallikas loomakarjas, ta esineb paljude parasitooside puhu1. Vt. ka patentaeg, subkliinilised parasitoosid.
Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid. Seda nimetatakse
Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid: 1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat:
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
mullas.Vesilestad elavad veekogudes ja on üsna arvukas liikide poolest. Peale nende on tuntud veel parasiitsed liigid varroalest Varroa jakobsoni, nääpsulest Demodex folliculorum, sõstra-pahklest Eriophyes ribis. Hõimkond: Üheharused UNIRAMIA Erineva välimusega, alates pikast vorstikujulisest kuni ümara kehaga loomani välja. Mõõtmed 0,5 mm 35 cm. Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid. Esineb pea ja sellele kinnituvad meeleelundid - liitsilmad ja kompimisjätked e tundlad. Suu ümber paiknevad erineva ehitusega suised. Suuremal enamusel esinevad tiivad. Sooltoru avatud, suured seedenäärmed puuduvad. Toitumistüübilt väga erinevad. Vereringesüsteem on avatud, süda torujas ja paikneb selgmiselt tagakehas. Veri ei osale hapniku transpordil. Hingamiselunditeks on trahheed. Erituselunditeks on Malpighi sooned. Lahksugulised. Areng toimub sageli metamorfoosiga. Vastsed väga mitmesuguse välimusega
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest mõistsid, et teatud ulatuses allub käitumine keskkonnamõjudele ja on õpitav õppisid oma ideede kontrollimiseks kasutama eksperimentaalset lähenemist samuti, nagu seda olid teinud vaidluspartnerid. Vastuolu tulemus – kontseptsioonide lähenemine, süntees. Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi nende meeleelundid. Käitumine on mõjutatud ka organismi füsioloogilistest muutustest ehk tema sisekeskkonna seisundist. On vaja tunda selle seisundi erinevaid tahke (veresuhkru tase, mitmesuguste hormoonide tase ja vahekord jne) Välis- ja sisekeskkonna ärritajad kutsuvad käitumise esile närvisüsteemi vahendusel. On vaja tunda neuraalseid mehhanisme. Käitumist käivitavate mehhanismide uurimise põhimeetodid:
6. Eufooria- kõrgenenud meeleolu ilma objektiivse (inimese elus sündmus, mis kõrgendab meeleolu) põhjuseta. Enesekriitika oluline kahanemine. 7.Flashback- taastumine, tagasitulek: LSD (ka kanep võib anda)- taastub joobeseisund, mis oli uimasti tegelikul tarvitamisel. Võib tekkida kuid/nädalaid peale uimasti kasutamis. Ei teki iseenesest, peavad olema kokkusattuvus (näiteks pimedast ruumist väga valgesse)- meeleelundid peavad saama äkilist ja tugevat stimulatsiooni. 8. Abuse kuritarvitamine- uimastite kohta kasutatakse 9. Misuse- väärtarvitamine (ravimid) Uimastite erinevad klassifikatsioonid. 1. Valmistamisviisi järgi : kodusel teel (marihuaana- kanepilehtede pudi, mida suitsetatakse; moonivedelik- asendab heroiini) või tööstuslikult valmistatavad (morfiin, amfetamiin). 2
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast esineb perifeerne täppisfiltreerimine enamasti lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. (n: konnade kõrvad on peamiselt spetsialiseerunud liigikaaslaste kosimishäälitsuste kuulmisele, silmad aga peamiselt toidu ja vaenlaste märkamisele). Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Tsentraalseid filtrid: meeleelundid saadavad ajusse palju nn. toorinformatsiooni, selle filtreerimine toimub alles ajus. Keerulisem käitumine eeldab paljude väliskkeskkonna ärritajatega arvestamist, seega on hea kogu info omastada ja siis alles järeldada, mis on oluline. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid,
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 81
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv?
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes. MEELEELUNDID 155) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad? Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 80
5 kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=137&forum=13) Ümarusside närvisüsteem ja meeleelundid Piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud. Ümber neelu või söögitoru paikneb tavaliselt närvirõngas, millest pisut tagapool paikneb keerukas närvitänkude süsteem, mis kujutab endast looma algelist aju. Aju tänkudest suunduvad mitmed närviväädid ettepoole, reguleerides neelu, suu, hammaste ja teiste seedeelundkonna osade tööd. Peakapslile kinnituvad paljudel liikidel kas harjaste või näsakeste sarnased kompimiselundid
eesja tagaots, erinevad ala ja ülapool, aga peegelpildis parem ja vasem pool (üks sümmetriatasapind). Keha tekib neil lootearengus kolmest algsest rakkudekihist ehk lootelehest (ektoderm, entoderm, mesoderm), enamasti on olemas teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida osaliselt või täielikult ümbritseb mesodermist epiteel (viimane võib väiksematel puududa – siis nimetatakse õõnt pseudotsööl). See eluvorm on kohane aktiivseks liikumiseks kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92
diagnoosida. · Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas. · Väga pikk peite periood aastaid Haigestumine: 1. Harv · Geebimutatsioon, mille tulemusena normaalne priionvalk muutub tõvestavaks. Selle sagedus on 1 juhtum : miljoniline. · Kui see mutatsoon on pärilik, siis jäävad haigeks lapsed e. järeltulijad (hädaks on magamatus ei saa magada). 2. Sage · Nakatumine: söögiga(ajud, meeleelundid silmad, harknääre), elukutse kaudu(lihunikud, talunikud, neurokirurgid, kes teevad operatsioone), meditsiiniline(meditsiinivahendite mitme kordne kasutamine, silma sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus).
võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised
ümberkujundamine. Erutusprotsessid pidurdusprotsessidest tugevamad. Impulsiivsus, kompromissitu. Seksuaalhuvi. Enda vastandamine teistele. 6. NOORUSIGA- 17-25- rahunemine, täiskasvanuks saamine, süstemaatilisem mõtlemine, sügavamad, püsivamad tunded. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma näitajate tipu. 7. KÜPSUSIGA 20/25- I 55/59 II 60-75 kõigi võimete kõrgaeg, algab taandareng. Väheneb õppimisvõime, mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Konservatiivsus, püsivuse, harjumuspärase vajadus. 8. RAUGAIGA üle 75- süveneb taandareng, easpetsiifilised hagused, tihti invaliidsus. Vajalik hooldamine, ei mäleta, tunne ära. Aga ka vastupidised variandid olemas. Lähima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. UNI- psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus
saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente. Levinuimaks kiiritusravimiks on joodi sisaldavad tabletid; nende toime seisneb organismi koguneva radioaktiivse joodi väljaviimises tavalise ainevahetuse teel. Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige
võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 – 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised
saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente. Levinuimaks kiiritusravimiks on joodi sisaldavad tabletid; nende toime seisneb organismi koguneva radioaktiivse joodi väljaviimises tavalise ainevahetuse teel. Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. Üldiselt tuleb meeles pidada, et inimese meeleelundid ja organismi kaitsesüsteem on tundetu - seega ka kaitsetu - radioaktiivse kiirguse suhtes. Et tänapäeva tehnoloogilise progressiga kaasneb ka kiirgusoht, tuleb kõikjal jälgida keskkonna radioaktiivse fooni taset ning olla valmis tegutsema reaalse ohu olukorras. Õnneks on kiirgust registreeriv aparatuur suhteliselt lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige
organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel (laiuss) ning kahjustab teda. Põhjustab nakkushaigusi, (infektsioonhaigused) ja vaevusi. Parasitism võib olla kas: 1) fakultatiivne; 2) oblikaatne. Obligaatse parasitismi korral on kumbki organism sellega kohastunud. Parasiidil on taandarenenud liikumis, seede, ja meeleelundid, nad on suure viljakusega. Peremees on vajalike tõrjeviisidega näit. linnud ja liivavannid, suslikud söövad pujusid. Parasitismi liike on veel väga palju, kuid kõiki ei ole vajalik käsitleda, nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi)
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7. Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25-55/59) ja teiseks (60/61-75) e vanuseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg, mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise: väheneb õppimisvõime, nõrgeneb mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Suureneb tung püsivuse ja harjumuspärase järele- in muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse liikuv komponent hakkab taandarenema. 8. Raugaeas (üle 75 eluaasta) süveneb taandareng. Mitmed haigused- Alzheimeri tõbi, skleroos. Mõistus nürineb. Lev Võgotski vaimse arengu käsitlus. Lähima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel
et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin, tavalisest erinev seisund või haigus. Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired
Charles William Morris 19011978 biheiviorism Semioos kui 5-liikmeline suhe Märk mesilase tants, koera haukumine interpretaator interpretant valmisolek reageerida märgile tähendus (signification) -- objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima kontekst Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist: tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukekskused ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem SEMIOOSI KOLM MÕÕDET Charles Morris Semantika. Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. Süntaktika. Märk -- märk
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
..................................... 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia........................................................................................................... 102 4.2. Erifarmakoloogia.............................................................
n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. r. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 33. Kalade meeleelundid ja käitumine. a. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine;
Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui lihtsalt virgeseisundit tagavaid põgusaid kujundeid. Inimeste suur aju ning pikaajaline mälu tegid võimalikuks teadvuse kõrge taseme,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
