Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik. Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Lääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal Võrkkest sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis.
Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu e. fülogeneesi etapid
kurikuulsaid tegelasi, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad, kippudes massiliselt paljunema just seal, kus neid kõige vähem näha tahetakse.Tigusid võib leida peaaegu kõikjalt: neid on nii aedades, mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mitmed meeleelundid, näiteks silmad ja kombitsad. Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida. Koda: Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht (tavaliselt lubjast) ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad vereso...
Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid). Ümarussid Ümarussid ehk nematoodid on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. Sisukord 1.Ussid 2.Usside levik 3
Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid 2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That? Anatomy and Physiology of smell. http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 3) Helen Gatcum and Tim Jacob. Anosmia. http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html 4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. http://www.horisont.ee/node/1992 5) Annika Liivak. Inimese meeled. http://www.keskkonnaamet.ee/public/inimese_meeled.pdf
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid
arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik
Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused? Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine 12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid.
konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Sügoot-viljastunud munarakk Embrüogenees-loote areng Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: Ø moorula e. kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm).
O putkloomad CL õisloomad anthozoa CL karikloomad scyphozoa CL täringmeduusid cubozoa CL karikmeduusilised staurozoa LIIKIDE ARV: 10 000 LEVIK: merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - radiaalsümmeetrilised - 2 eluvormi: polüüp ja meduus - 2 rakukihti: ekto- ja entoderm, vahel mesoglöa - suuava viib gastraalõõnde, mille harud igale poole kehasse - olemas lihaskude, närvirakkude võrgustik - meduusil algelised meeleelundid - esinevad kõrverakud PALJUNEMINE: suguline ja suguta ELUTSÜKKEL: 5 ANATOOMIA JOONISED: hüdraloomad hüdralaadsed kurdhüdralised ebaputkelised 6 putkloomad õisloomad karikloomad täringmeduusid karikmeduusilised 7 ÜKSUSTE VÕRDLUS:
tugielundkond lihased koos toesega; võimaldab liikuda vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele · Põhikoetüübid on epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-, hingamis-, ringe- ja erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid ning sigimiselundkond. KOED Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna ja kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiriteb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval · Vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus.....................................................................................................................4 Kõhrkalad..........................................................................................................................5 Siseehitus...............................................................................................................5 Skelett.....................
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne...
15) Infarkt Tekib siis kui südamelihast verega varustav veresoon ummistub, mille tagajärjel muutub osa lihastest elututuks ja asendub armkoega 16) Alveoolid Alveoolide seinad on õhukesed, koosnevad ühest rakukihist. Igat alveooli ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolides toimub gaasivahetus 17) Sisenõrenääre Sisenõrenääre eritab hormoonid otse verre. Need on munandid, munasarjad, neerupealised, kõhunääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, ajuripats, käbikeha 18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv
Vereringe on avatud. kuna veri ei erine elundite vahel olevast koevedelikust, nim teda hemolümfiks 1. Segmentatsioon (pea, rindmik, tagakeha) 2. Lülilised jäsemed 3. Tugev väliskelett (kitiniseerunud kutiikul) SUBDIVISO: Deuterostomia- teissuused HÕIMKOND: OKASNAHKSED Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. Ambulaklaarsüsteem, regeneratsioonivõime KLASS MERITÄHED Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt
3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2
tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine looteleht on ektoderm(närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude), sisemine looteleht on entoderm(seede-ja hingamiselundkond), keskmine looteleht on mesoderm(luud, lihased, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundid) 40) Sõnasta biogeneetiline reegel ja selgita selle tähtsus. Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 41)Kui kaua kestab normaalne rasedus? 40 nädalat. 42)Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! Bioloogilised: pärilikud
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosa...
poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi. Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega. Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. AINUÕÕSSED - Ainuõõssete närvisüsteem ja meeleelundid on algelised. Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Seega saavad loomad ärritusi vastu võtta kogu kehapinnaga. Kõige rohkem on närvirakke suusagaratel ja kombitsatel. Osal meduusidest on sirmi servadel valgustundlikud närvirakud. Meduusidel on sirmi siseserval närvirõngas, mis annab närviimpulsse sirmi
Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Suuremaid, laiade tiibadega, võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde kutsutakse kotkasteks. Eestis pesitseb 6 liiki kotkaid. Eesti keeles "kotka" nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja...
Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed Eesnääre Seemneväät Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid. Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse.
Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks. -) Partenogenees viljastamata munarakust areneb isend (näiteks mesilased). -) Diploidne kromosoomistk kõiki hanogeenseid kromosoome on kahekordselt. -) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi. -) Embrüogenees loote areng viljastumisest surmani. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest areneb hingamis- ja seedeelundkond. -) Ektoderm väline lootekiht, millest arenevad meeleelundid, närvisüsteem, pindmine nahakiht. -) Otsene areng areng, kus järglane on sündides vanemate sarnane (inimene) ja hakkab siis edasi kasvama. -) Ovogenees munaraku areng. -) Tsütoginees pärast kasiokiheasi toimuv tsütoplasma jagunemine, kahe tütarrakku tekkimise eesmärgil. -) Mentstruaaltsükkel - * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku.
a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad.
eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab · nägemisvälja suurust fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa · vaatevälja suurust fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib liikuda) Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia.
(lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot
2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma
Pärilike haiguste tagajärge on mõningatel juhtudel võimalik leevendada: · Pärilike haiguste raviks on tänapäeval mitmeid võimalusi. · Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. · Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid, näiteks sõrmede või näo muutusi. · Eriõpetust saavad isikud, kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega. · Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia, mis seisneb vigase geeni asendamises normaalsega. Enamik haigusi pole pärilikud: · Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 6. MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID:
6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8
Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka kopsud (süsihappegaasi eritamine) ja nahk (higistamine). - närvisüsteem koos meeleelunditega. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, meeleelundid, seljaaju ja närvid. Närvisüsteem vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni. Kesknärvisüsteemis pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. - sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Sisenõrenäärmed: 1.) ajuripats Sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab kasvu, mõjub eriti luustike ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust
· Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel.
kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid. · Homoöstaas- võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest · Refleksikaar- mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e
Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(difusiooni teel), suuematel liga aeglane see viis, seega vereringe, vere paneb liiguma süda(d) või südametaolised organid. Avatud vereringe: limused, putukad, ämblikud ja vähid, pumpab südant(d) vere mööda lühikesi veresooni kehaõõnde, kust südamesse tagasi
jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima.
Algad kromatiitide lahknemisega ekvatroiaaltasandil ning lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitake tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järkjärgul lahti- tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sise , tsütoplasma jagueeb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks. 15) Välimine looteleht ehk ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude Sisemine looteleht ehk entoderm: seede- ja hingamiselundkond Keskmine looteleht ehk mesoderm: tugi- ja liikumiselundkond , vereringeelundkond 16) a) b)platsenta eritab naissugu hormoone ja need on östrogeen ja progesteroon. Need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja ta´gavad raseduse normaalse arengu- 17) Hoida ema ja loodet ühenduses ning kaitsta loodet. Platsenta on last ootaval emal. Loodet kaitseb veel : vesikest 18)
Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo Gastrulast (kariklootest) arenevad välja lootelehed (millest hiljem arenevad): 1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta
Internetikihist antakse andmed edasi võrgukihile. · Võrgukihis on andmete ette lisatud võrgukihi päis: järgmise marsruuteri MAC aadress. · Iga järgneva päise lisamisel käsitletakse eelmises kihis moodustatud paketti andmetena. Nii on võrgukihi paketti kapseldatud lisaks andmetele ka kahe keskmise kihi päised. · · Inimene kui info allikas ja tarbija, inimese meeleelundite ehitus: · Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja
Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne. Saagi püüdmiseks ja kinnihoidmiseks on luukaladel teravad hambad. Seedimine algab maos ning jätkub sooles. Tahked jääkained väljutatakse päraku kaudu
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
sugurakkudes, siis geneetilise väärvormi - mutandi sündi. Tehnogeenne foon, mis võib loodusliku ületada miljoneid kordi, on äärmiselt ohtlik. Sõjajärgsetel aastatel, kui viidi läbi arvukalt lahtisi tuumaplahvatusi, kasvas keskmine kiirgusfoon Maa atmosfääris sadu kordi. See globaalne saastatus mõjustab meie põlvkonda veel aastakümnete vältel. Veelgi hullemad on lokaalsed (kohalikud) saastekolded, nagu omal ajal Tsernobõli aatomielektrijaama avarii korral. Inimese meeleelundid ei taju kiirguse olemasolu, seda saab kindlaks teha üksnes vastava radiomeetrilise aparatuuri abil. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Jõud looduses" lk 231, 239 Raamat ,,Joliot-Curie" lk 59 Raamat ,,Elektrimootorist kosmoseraketini" lk 21 Füüsika 9. klassi õpik lk 82-84 http://et.wikipedia.org/ http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik http://www.tuumaenergia.ee/ http://maakond.blogspot.com/2006/11/tuumaenergia.html http://inseneeria.eas.ee/index.php
nahk, raamatkopsud, trahheed Süda ja vereringeelundid Süda, lahtine vereringe Süda (2-osaline, 3-osal, 4-osal.) Suur- ja väike vereringe Närvisüsteem Närvitängud, närvikett Seljaaju ja Peaaju (....5), närviniidid Meeleelundid Silmad, nahk, tundlad, Silmad, kõrvad, haistmis-, kombitsad, maitsmis-, kompimisorganid, tasakaalumeel; maitsepungad, komperetseptorid, küljejoon, nahk Paljunemisoranid
Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed, Ringeelundkond juuksed, karvad LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Bioloogilised Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos
Platsenta ülesanneteks on: 1) varustada loodet toitainete ja hapnikuga 2) hormoonide tootmine, mis takistavad uute munarakkude küpsemist e meioosi gastrulatsioon (organismi tähtsaim protsess): 1) organite ja kudede alged paigutatakse õigele kohale 2) toimub kõigi rakkude programmeerimine antud koe rakkudeks Kudede ja organite teke toimub järk-järgult, seda nimetatakse embrüonaalseks induktsiooniks. Tekivad 3 lootelehte: 1) Ektoterm, millest areneb välja närvisüsteem, meeleelundid ja epiteelkude 2) Mesoterm, millest tekib tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, eritus- ja suguorganid 3) Endoterm, millest areneb välja seede- ja hingamiselundkond Teratogenees e väärareng on põhjustatud järgmistest teguritest: 1) füüsilised tegurid (nt vibratsioon, kiirgus, müra) 2) keemilised tegurid (nt alkohol, ravimid, narkootilised ained) 3) bioloogilised tegurid (nt osad bakterid ja algloomad) Kahe nädala jooksul läbitakse gastrulastaadium ja algab elundkondade areng (1.
Merevormid. Bonella viridis 9. Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Arvukam hõimkond. 1. segmentatsioon lülid on erineva ehituse n, ül, sageli pea, rindmik ja tagakeha. 2. lülilised jäsemed 3. kitiniseerunud kutiikul tugeva välisskeleti. lülijalgsed esimesed loomad, kellel on lihased kinnitunud jäiga toese külge, võimaldades sooritada keerukaid, kiireid ja täpseid liigutusi. kaitset kudedele kuivamise eest. Kestumine. väga hästi arenenud meeleelundid. lahksugulised. Vereringe on avatud. kuna veri ei erine elundite vahel olevast koevedelikust, nim teda hemolümfiks. 9.1. Klass: Ämblikulaadsed enamus maismaaloomad, paljud röövtoidulised, 8 jalga, 2 paari suiseid (lõugtundlad ja lõugkobijad) Selts: Skorpionilised pikliku, selgesti lülistunud kehaga. tugevate sõrgadega lõugkobijad ja lüliline painduv "saba", tipul mürgiaparaat, raamatkopsud. N. skorpion Selts: Nugilestalised elavad kellegi kehael, enamasti parasiidid N
paiknevad närvikeskustes (peaajus, seljaajus, närvisõlmedes). Närvikudedeks on: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. 3. Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid. Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond. Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju. 4. Taksonoomilised põhiühikud: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Näiteks: loomariik, lõugtundlased, ämblikulaadsed, ämblikulised, ämblikud, hiidämblikulised, hiidämblik 5. Seltsil lõpp lised, Sugukonnal lõpp -lased, -dae, perekonnal nimisõna ainsuses, liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend. Reeglid on kirjas "Zooloogilise nomenklatuuri koodeksis". Koodeks on pädev vaid sugukonna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
