Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni...
valuärritustele. Kuklasagar võtab vastu ja töötleb nägemismeele abil kogutud infot. (vastused: 1. Seljaaju; 2. Piklikaju; 3. Ajusild; 4. Keskaju;(2-4. Ajutüvi) 5. Vaheaju; 6. Ajuripats; 7. Hüpotalamus; 8. Väikeaju; 9. Suuraju; 10. Otsmikusagar; 11; Kuklasagar; 12. Kiirusagar; 13. Oimusagar; 14. Mõhnkeha) 4. Piirdenärvisüsteem närvid (nool = närviimpulss) Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium) Ürgjutt muutub kokku kasvades närvi toruks, millest hiljem kujunevad pea-ja seljaaju. Mesoderm kolmas looteleht. Tugi ja liikumis elundkonna. Vereringe elundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Ektoderm välimine looteleht. Närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Entoderm Sisemine looteleht. Seede-ja hingamiselundkond. Erinevatel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Paari esimese kuu vältelon embrüo eriti tundlik võimalike kahjustuste suhtes: mitmed
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid, nahk 12. Milline tähtsus on platsental? Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega. Sed aläbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkprodukitd. Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14
Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e
Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus Karikloote etapp on kõige kriitilisem, sest siin võivad tekkida kõige suuremad kõrvalekalded. 6. millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle VÄLIMINE LOOTELEHT närvisüsteem ja meeleelundid, nahk ja selle tekised KESKMINE LOOTELEHT luud ja lihased, vereringe-,eritus- ja sigimiselundkond. SISEMINE LOOTELEHT seede ja hingamiselundkond 7.kirjelda inimese loote arengut (õpikus oleva tabeli alusel, kirjeldades tähtsamaid muutusi arengus elunädalate järgi) Rasedusnädal Keskmised Areng mõõtmed ja kaal 1. nädal 100-rakuline Sügoot lõigustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub
38. Looteline areng e. Embrüogenees. Etapid inimesel: morula e. Kobarloode; blastotsiit e. Põisloode; gartreela e. Kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. 41. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne
Vajab energiat 12. Sünteesireaktsioonid on vaja ainet, energiat ja ensüüme et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed, organid. Lõhustumisreaktsioonid lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks so. Lihtsamateks ühenditeks. Organism lagundab ka oma koostisosi, mida ta enam ei vaja. Vabaneb energiat 13. Oht. Ootamatu ohu ilmnemisel registreerivad selle kõigepealt meeleelundid. Meeleelunditest liigub informatsioon peaaju vastavatesse keskustesse. Seejärel võimenduvad närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel organismi erinevate elundkondade talitlused.
kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab blastula staadiumile. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid. Alguses sarnaneb inimene kala, siis kahepaikse ja roomaja, lõpuks imetaja lootele bioloogiline reegel.
ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt)
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Maitsmine.......................................................................................................................2 Haistmine........................................................................................................................2 Haistmiselundi tähtsus................................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 ...
kujunevad välja organite algmed kõik organid viljastunud säilib idanemisvõimelisena nädalaid hakkab kohe arenema munarakk kuni aastasadu algab viljastumisega allub biogeneetilisele reeglile Millistest lootelehtedest millised elundid, elundkonnad tekivad (ühendada)? Välimine looteleht (ektoderm)- närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap Keskmine looteleht (mesoderm)- tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond Sisemine looteleht (entoderm)- seede- ja hingamiselundkond 9. Lootejärgne areng taimedel, loomadel (võrdlus) Taimed Loomad ajavahemik, kus midagi ei olemas puudub arene
Vegetatiivne paljunemine- õistaimed (risoom, sibul, mugul, maapealsed võsundid, pookimine) 3. ARENG Otsene- vastsündinu on vanemate sarnane, kuid väiksem (vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude)
tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti
tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega. Varvulkõndijad. Meeleelundid ja kesknärvisüsteem hästi arenenud. Pojad on pesahoidjad - sünnivad paljaste ja abitutena. 5. kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal. levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised
ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega
varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest,
Kondoomid Ei lase seemnerakkudel tungida emakakaela ega munajuhadesse. + kaitsevad ka suguhaiguste eest, tõhus, odav, lihtne kasutada. võib maha libiseda, igaks vahekorraks on vaja uut kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist? Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid
4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid 3) neil on 4 paari jalgu, lõugtunglad ning lõugkobijad 4) hingavad raamatkopsudega ja 2 kimbu trahheedega 5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine 6) paljudel ämblikel on võrgunäärmed Ämblikulaadsete toitumine, hingamine ja meeleelundid Ämblikud on lihasööjad ja toidu hankimiseks koovad paljud ämblikud püünisvõrgu, teised ämblikud tabavad saagi tänu kiirele tegutsemisele (krabi-ämblikud). Ämblikel on kehaväline seedimine. See tähendab, et nad ,,süstivad" ohvrisse mürki ning seedemahla ja kui putukas on seedunud siis imevad nad ta tühjaks. Skorpionid on pika painduva tagakehaga ämblikulaadsed, kelle mürgiastel ja mürginääre asuvad tagakeha tipul. Lestad on väikesed taimede või loomade parasiidid
südant seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid vihmaussil pole.südamena talitlevad ning rohkem toitaineid imendub läbi soole eesmised ringsooned,mis kokkutõmbudes seina organismi.seedimisjäägid eritab vere liikuma panevad.veri kannab toitaineid vihmauss pärasku kaudu. ja hapnikku rakkudesse ja SHG neist välja. Vihmaussil on peaaju,kõhtmine närvikett Vihmauss hingab läbi naha ning nahas meeleelundid Vihmauss hingab naha Asjust saab alguse kõhtmine kaudu,hingamiselundeid tal pole.nahas on närvikett.Meeleelundiga võtab vihmauss tihedalt veresooni.kuna hapnik liigub õhust vastu ärritusi. meelerakud paiknevad nahas verre ainult läbi niiske naha,ei tohi ussi kogu keha pinnal.nendega tajub ta keapind kuiv olla.slp käibki ta pinnal valgust,võtab vastu lõhna,maitse ja kompimis õõsel,kui on niiskem ja päike ei kuivata
ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. 11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145 Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Dieetravi ainevahetushäirete korral, loobutakse sellest toidu või toitainest ,mida organism ei suuda omastada või lõhustada. Kirurgiline ravi saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid. Eriõpetus saavad isikud kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega. 12.Miks muundatakse taimi geneetiliselt? (2) * paremad maitseomadused * suurem saagikus * parem säilivus * suurem haiguskindlus ja kahjukindlus 13.Miks muundatakse loomi geneetiliselt? (2) * rohkem toitu (kasvavad kiiremini) * haigusekindlad 14.Joonisel on kujutatud tunnuste esinemist ühes perekonnas. Vasta joonise põhjal. abiks Õp. lk 130
· I Elundkonnad 1. Nimetage 3 naha tähtsust organismis. 2. Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2. Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune? 3. Mis juhtub inimesega, kes sööb rohkem kui ta energiat vajab? 4. Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust? 5. Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri (palavas ja külmas)? 6. Kuidas reguleerib organism veresuhkrusisaldust? 7
inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud või liigiomased käitumisavaldused (Mänd, 1998). Kevad on armastuse aeg, õnne sünonüüm. Varakevadel mutuva varblaste ,,hommikused nõupidamised" lööminguteks: isavarblased ajavad ennast üksteise ees puhevile ning tülitavad ebaviisakalt emaseid. Kaklused sagenevad lahingut lüüakse iga vähemagi sobiliku pesaehituse nurgakese pärast. Kui korter on soetatud, satub ta veel suuremasse erutusse ja säutsub
Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b
paljusid geene. Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõva, tema rakkude ehituseja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. Asendusravi seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Pärilike ainevahetushäiretekorral kasutatakse dieetravi. Kirurgilise raviga saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid.Isikud, kellel kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega, saavad eriõpetust. Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. Tuleb hoiduda sugulusabieludest. Pärilikke haigusi aitab oluliselt vältida ka sünnieelne diagnostika. Perspektiivne tulevikusuund pärilike haiguste ravis on geeniteraapia, mis seinseb vigase geeni asendamises normaalsega
Tagab gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 5)Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Vere liikumine tagada ainete kiire transports kehaosade vahel (kauguse tõttu ebapiisav v aeglane). 6)Närvisüsteem koos meeleelunditega vahenab ja töötleb informatsiooni; seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd, reguleerib organismi talitlust vastavalt keskkonnale. Meeleelundid silmad, kõrvad, nina , keel , nahk- 7)Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi; paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all. Hormoonid toodavad sisenõrenäärmed, on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Reguleerivad paljusi funktsioone , ntks rakuainevahetust, kasvu ja värvuse kujunemist, sigimine. 8)Sigimiselundkond vajalik järglaste saamiseks; toimub suguliselt; mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemine. Sisenõrenäärmed:
Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab" Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad Hingamine kiireneb
3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu. 4) HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni
kujutada. Meduusi keha ehk "kummik" meenutab tagurpidi pööratud süldist alustassi. Selle alakülje keskosas asub suuava, mille ümber on juba mainitud sugunäärmetest rist. Suu juures ripnevad ka neli eeslikõrvu meenutavat suusagarat, mida rahvasuus sageli ekslikult kombitsateks nimetatakse. Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste
medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas
kaan http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8- 6-13-4.htm 27. Kes on limused? Limused ehk molluskid on: teod, karbid ja peajalgsed. Kõige rohkem on neid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. Meeleelunditest on teol 2 paari kombitsaid ja silmad (asuvad teise kombitsapaari tipul - eristab valgust ja varju ).Teo tähtsamateks meelteks on kompamis- ja maitsmismeel. Kompavad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Peaaju on ühenduses närviväätidega. Seedeelundkond algab suuavaga (pea alapoolele). Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi)
6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
*kutiikula VARBUSS Rõngussid (klass: väheharjas, hulkharjas, kaanid) *keha koosneb paljudest lülidest, nahk niiske *igal lülil väikesed harjased *vabalt looduses *liitsuguline *kinnine vereringe VIHMAUSS Limused (klass: teod, karbid, peajalgsed) TEOD *koda *pea, jalg, kombitsad, silmad *avatud vereringe *lõpused, kops *liitsugulised KEERISTEOD, LABATEOD, NÄLKJAD KARBID *puudub pea ja sellega seotud meeleelundid *lahksugulised *tugev, kahe poolmega koda *toituvad vees elavatest väikestest loomadest MAGEVETE KARP, RÄNDKARP PEAJALGSED *väga soolastest vetes *puudub väline koda *haarmed ja lehter *liikumiseks- veejuga ja haarmed *muudavad kiirelt värvi *tindinääre SEEPIAD, KALMAARID, KAHEKSAJALAD Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti rakkudest moodustavad keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude Mesoderm: tugi-, liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond Entoderm: seede-ja hingamiselundkond Embrüonaalne induktsioon rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Biogeneetiline reegel: embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid ehk imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles siis omandab imetajatele omased tunnused.
Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained. *Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid, seljaaju, peaaju. Juhib ja kontrollib elundite tööd. *Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. *Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon.
Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu e. filogeneesi lühike ja kiire kordus. PLATSENTA e. emakakook Ülesanded:
tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus?
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist. Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on r...
veresuhkru ja soolade tasakaal. Kui elukeskkond muutub, siis tekib haigus ja hiljem ka surm. Elukeskkonda reguleerib vesi. Temperatuuri säilitamiseks vajab keha energiat, mida ta saab toidust. 1.5. Reageerimine keskkonna muutustele Organismid võtavad väliskeskkonnast info vastu ja reageerivad sellele. Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. Inimesele on meeleelundid eluliselt vajalikud. 1.6. Paljunemine Jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks paljunemiseks. Mittesuguline: pooldumine (ainuraksed), vegetatiivne (taimed), eostega (seened). Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 1.7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. 1.8. Evolutsioneerimine Areng, mis on tekkinud pika aja jooksul, alates ürgajast kui tekkisid esimesed elusorganismid. 2. ORGANISEERITUSE TASEMED 2.1. Molekulaarne tase
Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik. Higi tähtsus: Higi tekitab nahale bakteritsiitse omadustega kaitsekile ja higi jahutab nahka. Rasunäärmete tähtsus: Võiab nahka ja karvu ning hoiab sellega neid elastsena.paiknevad pärisnaha näsa ja võrkihi piiril ning leidub nahas kõikjal va. Peopesadel ja jalataldades. Funktsioon: kaitsta ja hoida nahka. 3. Meeleelundid silm, kõrv, nina Silm oculus Koosneb silma munast ja abiaparaadist- silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat Silma adaptsioon- on silma kohanemine esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Silma akommmodatsioon- silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Nägiemisteravus- on silma võime eraldada kaks pun. nende minimaalse kauguse puhul üksteiset. Lühinäegevuse korral näeb inimene hästi lähedale ja nägemise korrektsioon toimub
Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne
Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest)
Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine
Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ...
1 Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
