docstxt/135271575576.txt
Loomakaitseseadus Mis on loomakaitseseadus? · Reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. · Loom - imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. · Põllumajandusloom- loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Looma suhtes lubamatu tegu: · looma sundimine üle jõu käivatele pingutustele · loomavõitluse korraldamine, · looma hülgamine · abitusse seisundisse jätmine · loomale kannatusi põhjustav aretustegevus Looma lubatud hukkamine: · Põllumajanduslooma tapmine; · Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmine; · Põllumajanduslooma hädatapmine; · Looma tapmine religioossel eesmärgil; · Looma eutanaasia; · Püütud kala tapmine; · Uluki küttimine; · Kahjurputukate ja -näriliste hävitamine; · Looma hukkamine enesekaitseks Ülesanne Lõuna-Eesti väikeses külas elav talunik Piimamees peab lehmi...
Loomakaitseseadus Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima farmis nälgib ja külmetab teist talve 260 lehma-vasikat, kelle üheks omanikuks on Euroopa Liidu hollandlasest põllumajandusnõunik, ka Eestis mitut europrojekti juhtinud Allard Andela. Põima farmi saabudes hoiatas eesseisvast kõva hais. Jõudes noorloomade kinnipidamispoolele ootas ees ca 50 looma, kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest ripp...
Loomade tervishoid Loomade pidamisr sätestavad seadused Veterinaarkorralduse seadus Mahepõllumajanduse seadus Loomakaitseseadus Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on: 1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle; 3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje loomadel;
LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus Looduskaitseline või esteetiline väärtus
Katsetest ahvide ja inimahvidega Euroopa Komisjoni kuuendas statistikaaruandes, mis on ülevaade liikmesriikides 2008. aastal katseteks kasutatud loomade kohta, kirjutatakse, et Euroopa Liidus ei kasutatud inimahvlasi katseteks või muudel teaduslikel eesmärkidel aastatel 2002, 2005 ja 2008. (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2010:0511:REV1:ET:HTML) Eestis kehtib loomakaitseseadus, mis paneb paika, kes ja milliseid katseid võib loomade peal teha. Seda täiustati pärast Euroopa Komisjoni uut direktiivi Huvitavad väljavõtteid loomakaitse seadusest, kaheksandast peatükist – Katseloomade kaitse: Loomkatse ei hõlma katselooma hukkamist tema kudede või elundite kasutamise eesmärgil (§34). Loomkatse võib teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbi viia järgmistel juhtudel (§35): 8) kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või tööalane koolitus;
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega kaasnevate probleemidega, ega tohi iga väiksema probleemi pärast looma hüljata. Eestis ja muidugi ka mujal maailmas on olemas organisatsioonid, mis tegelevad loomade kaitsmisega ning jälgivad, et loomi ei väärkoheldaks. Eestis on loomakaitse tööd tehtud juba alates aastast 1869. Loomakaitse eesmärgiks on loomakaitse ja halastuse põhimõtete propageerimine, edend...
Enne toidu vahetamist tuleb arvestada koera vajadustega – väljas/õues, palju liigub, kuidas liigub, mis tõugu, kas kehakaal on OK, kas silm särab ja karv läigib? Anna seda, mis sobib! 8 9 4. VAJALIKUD SEADUSED NB! 9. dets. arvestus! Tiinused, jooksuajad, hormoonid, söötmine! Redaktsioonide võrdlemine RT-s. Vaata seaduste loengu slaide. 4.1. Loomakaitseseadus Kõik punktid ei pruugi olla reaalselt täidetavad või ka kvantitatiivselt kontrollitavad, kuid vajadusel saab neid kasutada probleemide lahendamiseks – kohad, mille kallal saab tähti närida. Kaitseb mitte looma eest, vaid inimese tegevuse eest – mitte karistada koera ründamise eest, vaid inimest koera lahti laskmise eest. Loom vs lemmikloom – lemmiklooma peetakse meelelahutuseks (vanaema lehma näide). Norras pole lubatud koeri steriliseerida/kastreerida ilma med. näidustuseta.
5. Loomade heaolu. Loomade heaolu tagamise all mõistetakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade heaolu kui sellist võib määratleda loomade vajaduste, stressi, enesetunde, ja tervise kaudu. Loomade kaitsele keskenduvad arvukad nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusaktid, lisaks mitmed konventsioonid. Eestis reguleerib loomade heaolu kaitsmist Loomakaitseseadus, millest tulenev põhiülesanne on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade (imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade, putukate ja teiste elusolendite, välja arvatud mikroorganismid) kaitse inimese vägivalla eest. Looma suhtes on lubamatu looma hukkumist, vigastamist või loomale kannatusi põhjustav tegu, kui see ei ole tingitud vajadusest looma ravida, veterinaarsest menetlusest või mingist vältimatust olukorrast. 6
222 Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisemad saada laboris töötades. A-tüüpi salmonelloosid. 222 Loetle olulisemaid seadusandlikke akte, mis reguleerivad Eestis tööd geneetiliselt muundatud organismidega. · Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus · Toiduseadus · GMO keskkonda viimise seadus · Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletus keskkonnas kasutamise seadus · Loomakaitseseadus · Bioloogilise mitmekesisuse konvensiooni Cartogena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seadus 222 Millel põhineb riskianalüüs töötamiseks geneetiliselt muundatud organismidega suletud keskkonnas või looduses? 1) Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse läbiviimise loa taotlemisel peab loataotleja koos taotlusega esitama loomkatse riskianalüüsi 2) Loomkatse riskianalüüs peab sisaldama geneetiliselt muundatud loomaga
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets); zooloogilised kaitsealad (1910 - Vaika linnukaitseala, 1938 - Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS, Loomakaitseseadus, Jahiseadus, Kalapüügiseadus Liigikaitse põhimõtted: · Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine · Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud
saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku
Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid. Liigid, kes ei ole looduskaitse all (jahiulukid). Kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kelle kaitset reguleerib vaid Loomakaitseseadus. Liikide kaitse korraldamine: Kalade kudemis- ja elupaikade nimistu. Rändeteede ja liigi kaitseks ajutised liikumispiirangud. Kaitsekorralduskava. Kaitse ja ohjamise tegevuskava. Kaitsekohustuse teatis. Kaitseala, hoiuala, püsielupaik (I kaitsekategooria liigi elupaik või kasvukoht). I ja II kaitsekategooria liikide ja püsielupaiga täpse asukoha mitteavalikustamine. Järelevalve, seire ja registrid. Liigikaitse põhimõtted: Võimalikult madal takson, kõigi liikide säilimine, oluliste
Liigikaitse Liik - niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigikaitse kategooriad: · kaitstavad liigid ehk looduskaitse alla võetud looduslikud liigid · jahiulukid (sh jahilinnud) ehk liigid, kes ei ole looduskaitse all · kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus
49. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 50. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 51. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata
48. Kes peab omama teavet loodusväärtuste kohta, et neid ei hävitataks? Maa omanik ja maa valdaja, inimene kes töötab looduses, 49. Millistesse nimestikesse on kirjutatud liike ja vastavalt sellele milline seadus reguleerib nende liikide kasutust? Milline seadus kaitseb kõiki loomi. Millised seadused reguleerivad liikide kasutusi? Liike on kirjutatud nii Punase raamatu nimestikkesse, Natura 2000 nimestikesse, Jahiloomade nimestik, Kõiki loomi kaitse loomakaitseseadus, Natura 2000 liigid on kaitstud linnudirektiivi ja loodusdirektiiviga, jahiseadus ja kalapüügiseadus. 50. Miks on kivistised ohus? Mis neid ohustab? Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
liigile: niidu kuremõõk kaunis kuldking siberi võhumõõk harilik näsiniin vareskold harilik talvik liigikaitset reguleerivad õigusaktid: o looduskaitseseadus (LKS, 2004) o loomakaitseseadus (LoKS, 2003) o planeerimisseadus (PlanS, 2002) o säästva arengu seadus (SäAS, 1995) o jahiseadus (JahiS, 2002) o kalapüügiseadus (KPS, 1995) liigikaitse põhimõtted: o võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilitamine o võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine o oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud o soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse
Mõlema talvitusperioodi jaanuari kuus leiti talvitumas ainult veelendlase (Myotis daubentonii) isendeid. 4.6 Nahkhiirte kaitse Eestis elavaid nahkhiiri kaitsevad mitmed rahvusvahelised lepped, nagu Berni konventsioon, Bonni konventsioon ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS. Looduse elujõulisena püsimiseks ja mitmekesisuse säilitamiseks on Eestis loodud väga mitmekülgne kaitse. Eestis reguleerivad loomastiku kaitset Looduskaitseseadus ja Loomakaitseseadus ja Punane Raamat (Sepp, 2008). 51 Eesti Punase Raamatu järgi jaotub ohustatud kuute erinevasse kategooriasse. Nendeks on: hävinud või tõenäoliselt hävinud liigid, eriti ohustatud liigid, ohualtid liigid, haruldased liigid, tähelepanu vajavad liigid ja määramata liigid. Eestis elavatest nahkhiirtest on viis liiki ära märgitud haruldaste liikide alla (Lilleleht, 1998).
... Paljud liigid on säilinud vaid oma teatava kasulikkuse tõttu (ulukid liha, nahk) või inimasustuse ebaühtluse tõttu nende areaali piires (kobras, lendorav jt.) või et neile teatud määral sobivad inimese tekitatud tingimused (metskits, metssiga, mitmed närilised jne). Eestis on looduskaitse all lendorav, euroopa naarits, kõik nahkhiired, viigerhüljes, hallhüljes, pringel, saarmas, ahm, kasetriibik, pähklinäpp, lagrits. Loomade kaitset reguleerib lisaks looduskaitseseadusele ka loomakaitseseadus, samuti jahiseadus ja kalapüügiseadus. Mõned sagedasemad looduslike imetajatega seotud keskkonnaprobleemid Eestis: - Kokkupõrked maanteedel; - Rohealasid mööda linnadesse sattuvad loomad, kes võivad käituda ettearvamatult; - Põllukultuure, koduloomi ja puid kahjustavad ulukid (metssead, hundid, põdrad jt.); - Haigused, mis võivad levida koduloomadele või inimesele (marutaud, kärntõbi, seakatk jt.); - Konkurents kalavarude pärast (hülged); - Närilisetõrje jne.
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
Mis see kehaline tähendab? Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle. Jõuame selleni, et see, mis võib olla meelega tajutav, nt õhk, pole ikkagi reeglina asi, sest puuduvad 2 järgmist tunnust. Tsüs pg 49 lg 3. Kas loomad on asjad? Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiugse jaoks nagu ikkagi on. Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiguses kohaldatakse neile asjade kohta käivaid sätteid. Loomakaitseseadus teeb seda peamist vahet siin. Erisused tulenevad eri seadustes eri moodi siis. Õigusele teatud juhtudel kohaldatakse asja kohta sätestatut. (eriti ehituses) HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile. Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale. 4.2.2 Asjade liigid Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!
liigutusvõime. (Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C. Bernard, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiaõpetust ja ravi. Elu käsituses püstitas ta nn milieu interieur kontseptsiooni (vt ptk 8). Bernard avastas, et pankreasenõre omab tähtsust lipiidide ainevahetuses ning maks tähtust süsivesikute omas, ta andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Jätkas
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil. Siinjuures mainitakse Göttingeni professorit A. Hallerit. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda teadusparkide loomiseni (,,loomapiinajad" sunniti ülikoolikampustest välja kolima). Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud (siinkohal väike kõrvalepõige mehe eraellu tema abielu olevat olnud õnnetu: naisele, kes oli antivivisektsionist, 39 meeldisid rohkem katseloomad, kui abikaasa...) Magendie õpilane Claude Bernard
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
