NSV laienes eriti intensiivselt pead (kauaaegne sea- ja eeskujul vangutas.rajatiKõik agrotööstuskoondisi see tähendas esimees Endel Lieberg), ka linnukasvatus (kui Gagari- ni- iseseisvusaja Lätis, teatavatGruusias ja teisteskitõusu efektiivsuse NSV Liidu nimeline näidissovhoostehnikum ja lõpuks oli sigade arv tõusnud poole piirkondades. 1982. aastal käsitsitöö vähenemist, Viljandi lähedale,
Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C.
Põllumajandus hakkas vaikselt toibuma. Aastal 1951 loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mis aitas kaasa põllumajandusspetsialistide ametialasele ettevalmistamisele. Toibumine oli aga vaevaline. Halvalt mõjusid Nikita Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti. Aastatel 1960 halgas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle kindlate põllumajandussaaduste tootmise peale üle. Esmalt viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Hakati rajama ka abimajandeid(nt. konservitehased). Aastatel 1970 hakati looma suurmajandeid ja farme. Pärast väiksemate majandite liitmisega paranesid kohati majandusnäitajad. Rajati korralikud majandikeskused ning maaelanike olme- ning elutingimused paranesid märgatavalt. Kahjuks andsid selle suurushulluse tagajärjed ennast rohkem tunda: kurnas maad ja halvendas keskkonna olukorda. xxvi. Majanduslik ummik
kuid bioloogilisi varasid puudutavaid uurimustöid on koostatud vähe. Põllumajandusel on oluline koht Eesti majanduses. Sealt tuleb meie toit, tooraine teistele majandusharudele, samuti saab põllumajanduses tööd suur osa Eesti elanikkonnast. Põllumajandus hõlmab erinevaid alasid: metsandus, juurviljakasvatus, kalakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, lillekasvatus, linnukasvatus, loomakasvatus, mesindus, piimakarjakasvatus, puuviljakasvatus, seakasvatus, teraviljakasvatus. Eesti astumine Euroopa Liitu oma toonud põllumajandusse lisatoetusi, mis on kaasa aidanud põllumajanduse arengule. Mida aeg edasi, seda täpsemaks ja loogilisemaks on muutunud raamatupidamine ja seda rohkem on hakatud otsima meetodeid, kuidas kajastada keerulisi bioloogilisi protsesse varade arvestamisel ja aruandluses
paberipuit ja vineeripakud). Eesti üks suurimaid metsatööstusettevõtteid on Imavere Saeveski Järvamaal (aga ka Püssis ja Pärnus). Väheväärtuslik puit läheb kütteks ja tuletikkudeks (Viljandi). Keemilisel töötlemisel tehakse tselluloosi (paber ja papp). Põllumajandusest hõlmab peamise loomakasvatus, kuna meie kliima soosib heina ja söödateravilja kasvamist. Peamine on piimakarjandus, teisel kohal seakasvatus, vähemal määral kasvatatakse lambaid ning suure osatähtsusega on ka linnukasvatus (Tallegg). Edukamad põllumajanduspiirkonnad on Kesk-Eestis (Lääne- Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa). Rohkem 1/3 Eesti pindalast heina all, veerand odra all. Laienenud on rapsikasvatus, linakasvatus väljasurnud. Piimatööstus (1/4 toiduainetööstusest) Lihatööstus Kalatööstus (75 % Läänemerest) Eksport: Metalli- ja masina tooted, puit ja puidutooted, kergetööstustooted, keemiatooted ja põllumajandussaadused.
.. 1999 lambaliha kogutoodang stabiliseerus 0,5 tuhande tonni tasemel, moodustades selle perioodi liha kogutoodangust 0,8% ja sõjaeelsest tasemest ainult 7,7%. 5. Linnuliha kogutoodang saavutas sõjaeelse taseme alles 1960. aastal. Veiseliha ja sealiha tootmisel oli selleks ajaks sõjaeelne tase juba 1,5 kordselt ületatud. Linnuliha tootmine sai hoo sisse linnukasvatuse spetsialiseerumisega (linnuvabrikute rajamisega). Olgu märgitud, et linnukasvatus oli nõukogude perioodi lõpupoole kõige enam spetsialiseeritud loomakasvatusharu. 1985. a. ületas linnuliha kogutoodang 20 tuhande tonni piiri ning suurenes 1989. aastaks 25,4 tuhande tonnini. See oli ka linnuliha kogutoodangu maksimaalne tase, ületades ennesõjaeelset 14,1 korda. Aastatel 1996 ... 1997 linnuliha kogutoodang stabiliseerus 4,4 tuhande tonni tasemel, moodustades rekordaastast ainult 17,3% ning ületades sõjaeelsest taset 2,4 korda
Hoidlad ja laohooned Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele
pereliikme surma, harvemini pulmi. 7. Lehma kõhu alt läbi lendamine (nagu lepalinnugi puhul) tähendavat, et lehm hakkab verd lüpsma. Üks raviviise on tulel suitsutatud pääsupesa sisseandmine haigele loo- male. 8. Pääsupesa lõhkumisel ootab ees õnnetus või pimedaks jäämine, lapsepea kasvab pää- supeataoliseks, kariloomadel jäävad jalad haigeks, lehm hakkab verd lüpsma, lambad surevad, linnukasvatus ei õnnestu või läheb maja põlema. Lääne- ja Pärnumaal öeldi, et lõhkuja näole ilmuvad pääsukesetäpid (tedretähed). 9. Pääsukest keelati puutuda, öeldi siis see lind elama ei jää ja varsti hukkub. 10. Esmakordne nägemine kevadel on tähenduslik: lennus peavalu, peapööritus; paaris- arv pulmad; häälitsemine sead sigivad hästi. Tartu- ja Võrumaal on soovitatud pääsukese esmakordsel nägemisel uperpalli visata, et suvel seljavalu poleks. 11
Haritavat maad 7,3% territooriumist. Põllumajandusega tegeldakse peamiselt stepi- ja metsastepivööndis. Kasvatatakse nisu, otra, kaera, rukist, maisi, hirssi, tatart ja riisi. Teraviljakasvatus rahuldab 75% siseturu vajadustest. Veel kasvatatakse kartulit, suhkrupeeti, hernest, päevalille, soja ja rapsi, piirkonniti veel lina, teepõõsast ja tubakat, samuti köögi-, puu- ja juurvilju. Olulised veel veise-, sea-, lambakasvatus ning suurlinnade läheduses ka linnukasvatus. Traditsioonilised on karusloomakasvatus ning mesindus. Kala püütakse 3-3,5 mln tonni/a. Kaspia merest ning Volgast püütakse tuurlasi, kuid nende arvukus vähenenud röövpüügi tagajärjel. Väliskaubanduse bilanss positiivne. Kaugvedudes esikohal raudteetransport ning lähivedudes autotransport. Oluline ka lennutransport (eriti Siberis ja Kaug-Idas). Üle poole ekspordist moodustab nafta ja naftasaadused, samuti värvilised ja mustad metallid. SKT 1 el. kohta
Veetehnika, AS Õppe ja Töölerakenduskeskus, milles õigusvormitähis peaks paiknema kirjeldava nimetuse lõpus, kuna keelelist nime nendes ei leidu. Ka sellised nimetused, mis koosnevad ainult tegevusala nimetusest, ei ole nt Saksamaal ja Soomes üldjuhul lubatavad, sest need pole piisavalt individualiseerivad. Individualiseerida on võimalik nt kohamäärangu abil, seda moodust on kasutatud umbes 7% Eesti ärinimede moodustamisel, nt Kose Maakorraldus OÜ, OÜ Kurtna Linnukasvatus, AS Viimsi Keevitus, Rataskaevu Housing Development OÜ. Eeltoodud ärinimedes oleks õigusvormitähise õige koht nimetuse lõpus ning sellele eelnev osa peaks olema genitiivis. Kolmandat laadi ärinimesid, mis koosnevad seletav-kirjeldavast nimetusest ning nimest, on praeguses praktikas ligikaudu 15-16%. Nii mõneski suhtes moodustavad need kõige keerulisema ja heterogeensema rühma, kuna on sageli segakeelsed ning nimekomponentide omavahelisi süntaktilisi seoseid
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
22.Tootmise spetsialiseerimise olemus, liigid, integreerivad ja diferentseerivad tegurid. Põllumajandustootmise spetsialiseerimise iseärasused. Spetsialiseerumine on samalaadse tootmise koondumine tööjaotuse alusel. Pm- taimekasvatuses on eraldunud kaubalised harud (tehnilised kultuurid), aiandus, köögiviljandus. Loomakasvatuses on iseseisvate harudena välja kujunenud : veise, sea, lamba ja linnukasvatus jne. Ühiskondlik tööjaotus võib eeltoodust veelgi sügavam olla. See ei hõlma ainult tootmise lõhenemist üksikuteks harudeks vaid ka tööprotsessi ennast . Spetsialiseerimise vormid: *territoriaalne üh tööjaotuse süvenemine, ku tootmisharude ja kultuuride otstarbekohane paigutus võimaldab suurima efektiga ära kasut kohalikke loodusikke ja maj tingimusi *haruline *majandiline (ettevõttesisene)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
