EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...
Võrgurakendused IV loengu konspekt Javascriptis on array nagu list. Pikkust ei pea määrama. Saab suvalisele indeksile lisada väärtuse, isegi siis, kui olemasoleva array pikkus on väiksem. var words=["rebane","kala","lind"]; words[10]="koll"; Kui javascriptis võrrelda kahe võrdusmärgiga ==, siis javascript üritab v6rduse mõlemad pooled samasse andmetüüpi teisendada ja siis võrdleb neid. Kui on kolm ===, siis ei teisenda tüüpi. null == 0 on näiteks tõene. TypeOf() true ja false väikeste tähtedega. JS converdib true 1-ks ja false'i 0-ks, juhul kui == kasutada. NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita min...
pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule Sööb hästi ristikut ja lutshernest Nad vajavad ka sobiva suurusega kive, et abistada seedimist Huvitavat jaanalindudest Esimese eluaasta lõpuks tõuseb kaal kuni 100 kg-ni Normaalne kehatemperatuur on 39-40 kraadi Ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast Kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajal Kasutatu kirjandus http://www.slideshare.net/kaureermaa/jaanalind http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loom Tänan tähelepane eest!!!
Werner Karl Heisenberg (1901-1976) Freddy Rohtla, Kaspar Lind 12B 2014 Üldiselt elust • Sündis 5. detsembril 1901; • Õppis Maximiliani gümnaasiumis ja Müncheni ülikoolis; • Võttis osa noorteliikumistest; • Doktorikraad Göttingeni ülikoolist; • Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat.
Porgandihullus Oli ilus päev. Georg tuli jäneseid püüdma, ta pani lõksu üles ja siis kostis tuul. Tuli välja et Toomas tuli ka jänest püüdma. Toomas pani jänesele suurema lõksu üles ja suurema porgandi. Siis Toomas kallas kotist suure hunniku porgandeid välja. Jänes tuli kohe tema juurde lähemale ja hakkas minema, kui ta kuulis häält. Ta vaatas mis see on ja tuli välja, et suur veok, mille sees istus Toomas. Sealt tuli kohe hunnikute viisi porgandeid välja ja jänes läks kohe tema juurde. Aga Georg tegi porgandikoogi mis oli kolmekihiline ja jänes läks jälle tema juurde. Siis Toomas mõtles ja mõtles, tal tuli idee ja ta kutsus telefoniga helikopteri kohale. Porgand, mille helikopter tõi, oli kuusepuu pikkune ja jänes oli nii õnnelik. Georg oli väga pahane ja viskas porgandi temale, aga Toomas püüdis porgandi kinni ja viskas selle talle suhu. Georg oli väga vihane ja hakkas sõda. Nad kaklesid ja tu...
Filmindus Rasmus Eidapere Kool Lind 6.Klass Filmikeel Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua
taimestunud järvi. Ohustatus ja kaitse: Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Ronk Levik: Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias. Toitumine: Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne toit ja raibe. Pesitsemine: Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa
Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist cruciare "piinama" ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu Köis sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed Moon punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit Ohakalind Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et
Kõik küll unistavad sellest, aga täide see ei lähe. Kas härral pole olnud unistusi sellest, et ta saaks uuesti noor olla ja teha midagi enneolematut? Faust: Kui aus olla, siis võin vastata jaatavalt. On olnud noorena minu elu unistus lennata. Ma tean, et see kõlab nagu oleks ma idioot. Ma tean, et inimesed pole loodud lendamiseks. Ainult lindudel on see privileeg. Kas sa kujutaksid ette kui võimas oleks kõndimise asemel tõusta lendu ja tunda end sama vabalt nagu tunneb end lind? Mefistofeles: Kui aus olla lugupeetud härra, siis kujutan küll. Faust: Mis moodi? Kuidas on see võimalik, et vanapagan lennata oskab? Ära tule mulle kärbseid pähe ajama va koletis! Mefistofeles: Rahunege! Ei aja ma hetkel kellelegi kärbseid pähe. Mulle endale pole muidugi antud võimet lennata, kuid selles ajas kus me hetkel viibime on inimesed saanud hakkama millegi enneolematuga. Nimelt on leiutatud selline masin millel on tiivad nagu linnul ja mis
Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult
,, Karu: ,,Oi ei!Nüüd palun minge ära! Ma kardan poegade pärast! Ma pean tagasi urgu minema!" Jaan: ,,Goodbye! Oeh, tähendab, head aega!" Õpetaja: ,,Metsas käisid imelikud põksimis hääled.- Põkk-põkk, põkk, põkk-põkk- põkk." Kägu: ,,Põkk-põkk. Kas te näete seda puud, kuhu on peale kirjutatud: Made in china?" Hanna-Liisa: ,, Ähh, mida, mina ei näe siin pimedas midagi." Kägu: ,,Mina lähen enda puusse. Ma olen solvunud. Head aega!" Hanna-Liisa: ,,Nii imelik lind. Mis lind see oligi?" Jaan: ,, Ei ole vaja teada enam." Õpetaja: ,,Nüüd leidsid Hanna-Liisa ja Jaan ennast mägra juurest." Mäger: ,, Oeh, tere, ka, noorrahvas! Kuis elu käib eksisite ära või? Kuidas ma võin abiks olla?" Jaan: ,, Kas sina, mägraisand, oled näinud siin hunti? Meil on vaja üks üles leida." Mäger: ,, Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi." Jaan: ,,Aitäh! Me lähme kohe vaatama!" Mäger: ,, Head aega
Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestis talvituda. Enamasti talvitub linavästrik Aafrikas. Eestisse saabub linavästrik kas aprilli alguses või märtsi teisel poolel. Sügisel lahkub tavaliselt oktoobri alguses, hilinejad ka detsembri alguses. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une...
..kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagi ilus, kuid ta võib ka halastamatu olla ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on nad liiga väetid tema jaoks...". ,,Puhka hästi, väike linnuke...siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala...". Peategelane Santiago on lihtne inimene, keda kord, raskeil katsumuse hetkil valdab kõhklus lootusetus, alistumismeeleolu, kuid kes samas on taas täis usku ja elutahet. Kuna antud teos jäi Hemingway viimaseks teoseks, siis tundub nagu autor tahaks ennast lõpuni avada või tühjaks rääkida, sellest siis ka need siirad arutlused, kõhklused ning vaidlused.
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Plastide identifitseerimine ja kõvadus Aruanne Aron Alt 112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Plastide läbipaistvus ja lõigatavus ID nr Värv ja Tulemus Laastu Tulemus läbipaist lõikamin vus e Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalik(ud) Kerg Raske Võimalik( läbipaistev läbipaistev läbipaistmatu materjal(id) e ud)
- Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed, koer lase ketist ja lind päästa puurist, turjale tõusma pead äkitsel katsel, põll võta eest ja põgene kodust, muidu ta sind võib tantseldes tappa, kuusikutukas näed kaheksat hobust, sõrmed pead suruma sügavalt lakka, võta seitsmes, kes heledalt hirnus, parema käega pead juhtima hobust, mine ta juurde ja talitse hirmu kiiresti kaugele eemale kodust. Kasutatud materjal http://handorunnel.comuv.com/ http://www.slideshare.net/
Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel aladel. Merikotkas. Merikotkas eelistab veekogudelhedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja mnnikud. Jkoskel. Jkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas. Teda vib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Aul. Aul on viksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravtmes, kuid talvituma lendab luna poole.
merikotkaid. Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta vanune lind on pruun mustja peaga, sulgede tüvikuosa on valkjas ja alapool valkjas pruunide tähnidega. Ta tiivad on pikad ja laiad, aga saba lühike ja kiiljas. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuusesegametsades, rabamännikutes ning mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremiseohus. sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndetel aga vaid 9... 10. praegu arvatakse olevat 35... 40 paari
Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskeimad. Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22...37 kg-ni. Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. Keiserpingviinid võivad rännata kuni 150 km kaugusele, et toitu hankida. Keiserpingviinid pesitsevad Antarktise mandril. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad
saareks. Terve saar oli täis tuld purskavaid lohesid, kellel lendas ka ninasõõrmetest sädemeid. Saarel valitsev kuumus oli nii suur, et printsessi pikad ripsmed hakkasid koheselt krussi tõmbama ning ta jooksis kohe tagasi laevale. Laevale jõudes küsisid teised talt aga, et ega ta teenijat näinud ei olnud. Printsess ütles, et oli ta juba ammu silmist kaotanud. Sel ajal lendas laevale valge lind, kelle käest keeletark koheselt uuris, et ega tema polnud kuskil teenijat näinud. ,,Te võite edasi sõita, tema enam tagasi ei tule. Teenija on teisel pool saart koos kaunite näkineidudega ning elab seal ilusti kuni oma elu lõpuni," ütles lind keeletargale. ,,Laev" purjetas edasi. Olles juba mitu päeva teel olnud jõudsid nad jällegi võõrale saarele. Seekord läksid saarele keeletark ning printsi sõbrad Kalev ja Malev. Nad kõndisid saarel tundide kaupa ringi,
on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnud. Enamus linde on tumedad, aga neiu, kelle käele valge lind maandub toob justkui valgust ja häid tundeid maalile ja hakkab hajutama tumedust. Tüdrukut kujutatakse maalil rõõmutuna ja justkui kurvana, teda ümbritsevad tumedad varjud ja mustad rongad. Pilt annab tunde, et valge tuvi tuleb tagant kaugelt üle mägede ja tee, kust ta tuleb on helgust ja valgust täis. Tüdruku näoilme muutub rõõmsamaks, kui lind ta kätte hakkab maanduma. Mustad linnud tiirlevad veel ümber tüdruku, kuid suur enamus on juba kaugel taevas.
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati seoses teiste asjadega. Eelkõige on see seos tajujaga(loom, lind, inimene vms) ning tema seisundiga. Peale selle on asjadki ise omavahel seostes: näiteks vasak- ja parempoolne, suurem ja väiksem. Seepärast me ei saagi öelda, millised asjad ise oma loomuselt on. · Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele (järelikult ei ole pori oma
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede,
juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede,
Mehaaniline liikumine Merili Sutt Mj213 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km ... Mõõdetakse piki trajektoori A B
Ma ei peaks enam koolis käima, saaks terve päev magada ja mõnuleda. Enamus mu eluajast oleks murevaba, õues poleks mul külm kuna mu keha katab paks karv. Vahest väga külmal ajal oleks ikka külm, aga enamasti mitte. Saaksin teiste kassidega suhelda, nendega koos aega veeta. Ma magaksin seal kus tahan, enamasti seal kus kõige soojem on või kus kõige mugavam on. Mulle meeldiks vaadata enda inimesi ilma mingi mõtteta ja vaadata aknast teisi loomi. Kui juhtub, et tuleb lind, siis teda ma ajaks taga nagu saaki. Ma saan enda inimestelt küsida, et nad mind õue laseksid, et nad mulle süüa annaksid ja et nad mulle pai teeksid. Kasside elu on enamasti vaba elu, pole eriti reegleid ja võid enamus lollusi teha, kui need liiga hullud pole. Väga lihtne elu on kassidel ja see ongi perfektne elu. Mark Uustalu 7b
ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu. 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Hasso Krull " *** inimene on inimesele loom..." inimene on inimesele loom inimene on inimesele taim inimene on inimesele kala inimene on inimesele lind inimene on inimesele inime- ne kes pole kunagi elanud aga ta hakkab küllap vist hakkab kui kord ometi loodud on Ilmunud kogus "Veel ju vist" (2012)
Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida. Maeterlinck vihjas "Sinilinnus" sellele, et inimkond peab alati edasi püüdlema, et eksirännakutel areneb inimene ka ise. Samuti ka see, et inimene ei pea ainult edasi püüdlema, vaid peab ka hea olema. "Sinilind" pole siiski traditsiooniline muinasjutt. Selles leidub Maeterlinckile
Räästapääsuke Väike jässakas musta-valgekirju sulestiku ja kontrastselt valge päranipualaga räästapääsuke on paljudes Põhja-Euroopa linnades ja külades tavaline pesitseja. Toitub ainult väikestest kärbestest jm õhuputukatest, tiireldes kõrgel katuste kohal või madalal mageveekogude kohal. Maapinnale tuleb ainult, selleks et koguda oma iseloomuliku pesa esitamiseks muda ja savi. (Elphick, J. Et al 2006) Suitsupääsuke Eesti rahvuslind suitsupääsuke on harkis sabaga läikiv lind, kes on suvel Euroopa talude juures tavaline nähtus, sest ta eelistab pesitseda lautades ja küünides, mille lähedal on tagatud meelistoit suured kärbsed. Püüab neid lennult, sööstes sageli sujuvalt ja nõtkelt madalal kariloomade vahel ning kasutades oma pikka saba küljelt- küljele käänates tüürina. Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste
"Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. " Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna.
Tema kummardamine jõudis linnadesse kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid need jumalad pikkapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need armuseiklused, seega oli tulemus ikkagi ebaõnnestunud. Kuid kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusi. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Zeusi rinda kaitses egiid. Tema lind oli kotkas, tema puu tamm, Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja samas ka õde. Teda kasvatasid ülesse titaanid Okeanos ja Tethys. Hera oli abielu kaitsja ning abielu naised olid tema erilise hoole all. Teda kummardati sama palju kui Zeusi. Tema peamine tegevus oli paljude naiste karistamine, kellesse Zeus oli armunud, isegi siis
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub aja...
Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada
Fantaasiateema kajastumine tänapäeva kirjanduses Koostaja: Marit Juursalu Juhendaja: õp. Leili Lind Fantaasiakirjanduse meelisteemad: Vampiirid Libahundid Zombid Tulnukad Alternatiivajalugu Maavälised eluvormid Maagiline realism ,,Kivid, tulnukad ja sekt", Reeli Reinaus Probleemid: Teose teemaks on tulnukatega seotud probleemid ja see, kuidas mõned inimesed neid uskumusi oma kasuks pööravad.
Christian Doppler Matti Aivar Lind Andre Viljamaa 10H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·Austria, Salzburg (1803 a.) ·Viini Polütehniline ·Kiviraidurist isa Instituut (1822 1825 a.) ·Doppleril kehv tervis - isa ·Filosoofia, psühholoogia, alternatiiv - raamatupidaja matemaatika NOORUS ·Õpetamine (matem. ja füüs.) ·Professor Burg (4a.) ·Mehaanika, astronoomia ja ·Paralleelide teooria kõrgem matemaatika (1825-29) ·Ebaõnn tööle saamisega ·K. matemaatika abi-õppejõud ·Praha Tehnikum (1835) (V.Ü) KARJÄÄR ÕPPEJÕUNA ·Ebaõnnestunud kandideerimine Viini ja Praha Polütehnikumi (1936 1838 :: 2a - 4h nädalas) ·Geomeetria ja matemaatika asendusõppejõud (1838-41) ·Praha Polütehnikumi matemaatika õppejõud (al. 1841) SAAVUTUSED ·1842 a. avaldas karjääri tähtsaima töö ·Tänapäeval tuntud kui Doppleri efekt...
Benjamin Franklin Matti Aivar Lind Liina Salonen 11H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·USA, Boston (1706 a. jaanuar) ·Algkoolist isa ärisse, ·Ärimehest isa Josiah Franklin sealt venna trükkikotta ja ·Kodukanast ema Abiah ujuma Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai teada, et tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter! ·1752. a tuulelohega siidinöör võtmega äikesepi...
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941
“ Kaunid elamused” Pr Mari Pahane Teie 25.05.2014 nr 2 – 1/2 Meie 26.05.2014 nr 1 – 2/3 Vastuskiri Lugupeetud proua Pahane, Täname Teie poolt 25. mail saadetud kirja eest ning meil on väga kahju teada saada Teie ebameeldivast kogemusest meie hotellis viibimise ajal. Vabandan ettevõtte nimel meie töötajate pärast, kes on vastutavad selle eest, et Te sobivat tuba ei saanud ja pidite kogema kehva teenindust. Üritame lahendada esimesel võimalusel probleemi ja viia läbi uus koolitus töötajatele. Osad teenindadt on oma tööd alles alustanud meie ettevõttes ning luban omalt poolt, et selgitame neile tööülesanded uuesti ja täpsemini üle. Rääkisin asjasse otseselt puutuvate töötajatega Teie õigustatud ärritusest ning pahameelest. Neil on tõsiselt kahju juhtunu pärast ning nad soovivad Teile oma siirad vabandused edasi anda. Kuid kreem...
B) kiht ebatervisliku toidu Fourth level Fifth level jääkidest C) toidujäänustest ja seda asustavatest bakteritest kiht hammastel 5.- 6. klass 6. Kes on pildil? A) karvasjalg-kakk B) hiireviu C) raudkull 7.-9. klass 6. Kes on see lind joonisel, keda vanarahvas on kutsunud ka nimedega "külvikurg" ja "kurluu" ? Click to edit Master text styles Second level A) Valge- toonekurg Third level B) Sookurg Fourth level Fifth level
Sääl kasekõne loob kui pilvi teele, Et kanda kojukutset minu meelde. Ja sala laulavad minu vaiksed leinad, Et õitsvad kodus valged ristikheinad.’’ Perest ja kodust kirjutas Marie Under luuletuse ,,Lind poegadega’’. Tema ei räägi loodusest kui enda kodust, vaid talle meeldib kujutada ette, et ta oleks nagu keegi teine, näiteks nagu mõni lind, kes elab oma pesas ja tegeleb seal rahulikult enda asjadega. ,,Elas, elas uisa unes, pesa palmis siis ja munes sinitähnilisi mune, ikka nagu läbi une. Kuni äratet sai tema -nüüd ju hellameelne ema- pesapõhjas murdund koorest
66 87 65 12 4. AHVIL OLI 1000 BANAANI,TA SÕI NEIST ÄRA 678.MITU BANAANI JÄI JÄRGI? V: 2.KLASS PIKKUSÜHIK KILOMEETER 1 KILOMEETER ON 1000 MEETRIT=1KM ON 1000M 1.ISA SÕIDAB RATTAGA 12 KM TUNNIS.KUI KAUGEL ON SUVILA KUI ISA SÕIDAB SINNA 2H? V: 2.MIKK KÜLASTAS SÕPRU.KUI PIKK ON EDASI-TAGASI SÕIT KUI SÕBRA JUURDE ON.... ...6 KM V: .... 8 KM V: .... 14 KM V: .... 25 KM V: 3.KAUGELE SUUDAVAD ETTEANTUD AJAGA LENNATA LIND,PARM . PUTUKAS 1H 4H 5H LIND 9KM PARM 4KM LÕPUTÖÖ SISALDAB KÕIKI MATERJALE 1.TÄIDA TABEL KELL 45 MIN 1 H 1 H 45 5H HILJEM HILJEM MIN HILJEM HILJEM 17.00 7.00 19.00 12.45 00.00 2.MART HÜPPAS KAUGUST 4M,MÄRT AGA 45 CM VÄHEM.MITU CM HÜPPAS MÄRT? V: 3.LENNUK VÄLJUB TALLINNAST KL 14.00 JA JÕUAB PEKINGISSE 12H HILJEM.MIS
sajandi teisel poolel üha rohkem inimesi arengumaades olid pühendunud sellesse tegevusse. Riikidevaheline linnuvaatlus on mänginud olulist rolli selles, et kui kodanikud arengumaades olid hõivatud linnuvaatlusega, siis tavaliselt see ajaviide mõjutas välisriike kes on juba tegelenud linnundusega. (Wikipedia, 2016) 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching) Esimene teadaolev kasutatav mõiste oli linnuvaatleja (birdwatcher – ingl k.) 1891. aastal. Lind (bird – ingl. k) oli kehtestatud verbina 1918. aastal. Linnunduse (birding – ingl. k) mõiste oli kasutatud ka jahipidamises, kus kasutati tulirelva 1602. aastal. Linnuvaatluse ja linnunduse termineid kasutatakse tänapäeval kui sünonüümidena, kuigi mõned liikmed eelistavad kasutatada sõna linnundus. Põhja-Ameerikas paljud lindurid tahavad eristuda teistest linnuvaatlejatest ja termin lindur on paljudele tavainimestele teadmata. Kõige elementaarsem tase teistest eristuda oli
toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel. Viljasaagi kindlustamiseks olid talupoegadel viljakushaldjad, puust nukud, mida hoiti viljasalves, toalakas vm. ja kellele viidi ohvriande. Töö oli talupoja tõekspidamiste järgi inimese loomulik olelusvorm: "inimene on loodud tööd tegema ja lind laulma." Töö eksisteeris eesti talupojale kahel kujul: oma talus endale ja lastele või kurnava teotööna mõisapõldudel. Tööta jõude istumine oli taluperes ettekujutamatu asi. Töökust ja tööoskust loeti külaühiskonnas kõige tähtsamaks vooruseks. Vaatamata raskustele oli talupoja arvates tema elukutse siiski kõige põhilisem ja auväärsem. Vanasõna ütleb: "ametimees ajuti, kaupmees korrati, põllumees põline rikas." Kalliks peeti kodukohta.
surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla Euroopas orjad ja tapsid end et sinn mitte minna ja nad töötasid istandustes. Laevadega viidi indiaanlased Euroopasse, sest Ameerika müüs indiaanlased Euroopale. Kapitalism: vahemere äärsed linnad käisid alla nt põhja-Itaalias(veneetsia,genova) lääne-Euroopas ja esile tõusid nüüd ookeani äärsed linnad nt Sevilla,Lissabon,Amsterdam. Kultuurtaimed: kartul,mais,tomat,kakao,päevalill ja lind kalkun. 1453-türklased vallutasid Konstantinoopoli. 1487-88-Hea lootuse neeme avastamine(Vasco da Gama). 1492-Ameerika avastamine (Columbus). 1497-98-India meretee avastus. 1519-1522- esimene ümber maailma reis.(Fernao de magalhaes)1519-asteetide riigi vallutaminea(Hervan Cortes). 1532-inkade riigi vallutamine(Francisco Pizarro)
Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist. Oli joonistus õpetaja poeg.19 aastaselt tuli Pariisi ja jäi.#avingnoni neiud #Nuttev naine #Viiul ja viinamarjad. Skulptor C. Brancusi# lind avaruses. Futurism-1909-1914kõrgaeg. Tekkis Itaalias. Taheti järele jõuda Lõuna Euroopale.Oma kavatseva loomingu nim. Nad futurismiks. Futuro- itaalia keeles tulevik.Futurism kui programm sündis enne kui kunst.F. T. Marinetti avaldas ajalehes manifesti kus ya ütles et vana kunst on kõlbmatu, muuseumid, surnuaiad. Futuriste vaimustas tehnika areng, kunsti ülessanne on väljendada liikumist.Näiteks jooksval hobusel on 20 jalga.G. Bella# koer keti otsas #Viiuldaja käed
PõhjaCarolina PõhjaCarolinast üldiselt PõhjaCarolina paikneb Ameerika Ühendriikide idarannikul. Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q puidutööstus q paberitööstus q m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
