Rasvatihane Rasvatihast tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes on näinud teda akna taga pekitükikese küljes rippumas, see tunneb ta ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. See vilgas linnuke on levinud peaaegu kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levinud ta üle kogu maa. Eelkõige võib teda kohata inimasulate ümbruses, looduslikes- ja kultuurpuistutes. Sobiva pesapaiga valib välja isaslind. Pesa asuvad ehitama mõlemad vanemad koos. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms
Futurism 1909- 1914 a. Itaalias Giacomo Balla(1871-1958), Koer keti otsas 1912a. Umberto Boccioni(1882-1916), Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis.(Inimekeha llikumisel), 1913 a. Brancusi(1881-1973), Lind kosmoses,1905a Robert Delaunay(1885-1941), Marsi väljak. Punane torn., 1911 a.
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ...
n�it. � n�iteks PE � P�hja-Eesti murretes Rei � Reigi murrakus sm. � soome keeles v. � v�lde; v�i van. � vanap�rane vrd. � v�rdle Aare Aarde Aas -a Agan -a Agu Ao Ahas Ahta III v. � �kitsas� Ahke � �uhke�, �tubli�, �usin� Ahm -a v. -i � van. �kaljukass� Gulo gulo Aht Ahi � �veehaldjas� vrd. sm. Ahto Ahun -a � LE �ahven� Aim -u Ainik -u Ainus Ainsa Ait Aida Ald Allu � Rei �laine� Alk Algi � lind Alca torda Allik -a Alo Amb Ammu Ambur -i And Anni Anderikas -rikka Annik -u Aopelg -pelju Aot�iv -u Are -da � �selge�, �kindel� Arm -u Armas Armsa v. Arma Aro Arp Arva Aru Arukas Aruka Arv -u � ka �v��rtus�, �t�hendus� Ase -me Astel Astla Asu Atko Aul -i � lind Clangula hyemalis Aulemb -e Aun -a Ebe -me Edel -a Edu Edukas Eduka Eha Ehe Ehte III v. Ehm -u Elo Ere -da Ergas Erksa Ergav -a Erk Ergu Haab Haava
SUURMAINA SUURUS · Pikkus: 25cm. · Saba pikkus: 8cm. · Tiivaulatus:50-55cm. · Kaal:200-220 g. PALJUNEMINE · Pesitsusaeg:Aprillist juulini. · Munadearv: 2-3 · Haudumisaeg: 13-15 päeva. · Pajad saavad lennuvõimeliseks: · 21-23 päeva vanuselt. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis:Seltsiv lind, puhkab, hangib toitu ja pesitseb väikestse seltsinkutena, partnei valib kogu eluks. Toitumine:Puuviljad, nektar, putukad ja väikesed selgrootud. Sugukond:Kuldnoklased.
Mehed 2011 Kristiina Lõhmus Merike Lind RR-71 Stiil Naiselik look Värvid · toontoonis värvigamma · Mustvalge kontrast · Neoonvärvid · Naturaalsed toonid Kitsad kahe Up · või üherealised pintsakud · Ülerõivas endiselt militaarsus · Suvised puuvillased safaristiilis jakid ja pintsakud · Erinevad detailid pintsakutel ja jakkidel · Linased ülikonnad · Kihilisus · Läbikumavu s Püksid: väga Down · lühikesest kuni pahkluuni · Ratsapüksid · Slimfit püksid · Allääred üles keeratud ...
ALKOHOLIDE TUNTUMAD ESINDAJAD Kaspar Lind, Hendrik Heinman, Daniil Trofimov, Freddy Rohtla, Kristjan Risti, Aleksandr Maitak 11. Klass 2014 Metanool · Keemiline ühend · Füüsikalised omadused · Kasutusalad · Leidumine looduses · Mürgisus Etanool · Etanooli erinevad nimed · Füüsikalised ja keemilised omadused · Tootmine · Kasutusalad Mentool · Esinemine looduses · Kasutusalad · Jahutav mõju Butanool · Keemiline ühend · Kasutusalad · Mürgisus · Looduses esinemine Glütserool · Üldised omadused · Keemilised omadused · Kasutusvaldkonnad etüleenglükool · Füüsikalised omadused · Kasutusalad AITÄH KUULAMAST!
Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14
Referaat LINAVÄSTRIK Linavästrik Linavästrik, ladina keelse nimetusega Motacilla alba on umbes varblase suurune, saledam, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi kuuluv lind. Linavästriku alapool on valge, selg tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub
Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees.Krratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. Fööniks-ta on väga ustav ja tark lind. Fööniks on mütoloogiline lind, kes "tõuseb tuhast": mingi aja tagant ta sureb, süttides leegina põlema ning seejärel sünnib ta kohe uuesti pisikese linnupojana sealsamas tuleasemes, kus ta hetk enne leekidesse lahvatas. Fööniksi pisaratel on ravivõime, mis parandavad isegi surmavad haavad.
Rästik · Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. · Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. · Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu · Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut
kaitse. Kotkaste elupaigad ning rändlindude peatuspaikadena tuntud Matsalu laht, Vilsandi saared ja mõned teisedki väiksemad alad on Eestis kaitse all. Mürkained, mida inimesed kasutavad põllul ja aias, ohustavad lindude elu. Mürkidega toite süües linnud hukkuvad, aga need võivad linde kahjustada ka teisiti, nt. mürkide tõttu, mis on sattunud linnu organismi, munevad nad õhukese koorega mune. Haudumisel võib lind need enda all katki suruda ning seetõttu nendest munadest järglasi ei arene. Ka inimese majanduslik tegevus ohustab linde. Inimene hävitab lindude elupaiku metsade raiumise, maaharimise, karjääride kaevandamise ja teede ning asulate rajamisega. Pannes lindudele üles pesakaste ja andes talvel lisatoitu saavad inimesed linde aidata. Lisatoidu andmiseks seatakse üles toidumaju, kuid tuleb meeles pidada, et toidumajast toitu leidma harjunud linnud ei lähe seda tavaliselt
Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill. Kui õitsev lill ka seemneid annab, siis kodumaa ka noorust kannab.
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum Monument TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
ikka paksemaks ning ühel päeval puhkeb õide toomingas. Saabub valgete õite pidu. Aedades hakkavad õitsema krookused, tulbid ja nartsissid. Roosas õievahus on õunapuud. Aprillikuine ilm on üpris tujukas ja kevaderõõmu päevad vahelduvad aegadega, mil talv tagasi tiksub. Kui aga päike uuesti särama lööb, toob iga päev metsa uusi lauljaid. Kevadekuulutaja kuldnokk on musta , metalse läikega sulestikuga, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Rändlinnuna saabub ta meile juba märtsi lõpus, kui põlde katab veel lumi. (K. Põldmaa "Nurmelt ja niidult" Valgus, Tallinn 1976). Rästaste saabumist märkab kohe metslindude koori on ilmunud tõeliselt musikaalsed solistid. Metsakontsertide korralduses valitseb teatav kord pärast päikese tõusu ja enne loojangut hõiskab igaüks nii, kuis nokk jaksab. Mingil aimataval, kuid raskesti seletataval
Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
Muutused tänapäeva autotööstuses · Alternatiivkütustel töötavad moototrid o Vesinik o Vesi o Elekter o Päikeseenergia o Jpm · Väiksemad ja ökonoomsemad o Vajavad vähem ruumi o Vajavad vähem kütust o On tihtipeale ka odavamad seega laiem tarbijaskond · Uued tehnoloogiad ja ,,vidinad" o Vähesem kütusekulu o Mugavam o Erinevad kiirusehoidjad o Avariiennetussüsteemid o Turvavarustus o GPS jms o Jne · Erinevad uued kvaliteetsed materjalid o Kergemad o Vastupidavamad o Paremate iluomadustega o Odavam hind ja suurem saadavus o Kunstnahad · Tootmisviis o Masstoodang o Vähem inimtööjõudu o Automatiseerimine Margus Lind
õigemaid) liikmeid. Sarnasus tekivad eelneva kogemuse abil. Erinevused: Defineerivate tunnuste teooria kõige olulisemaks peab kõiki neid tunnuseid Prototüübi tunnuste teooria kõige olulisem on kõige iseloomulikum tunnus 6. Miks tuleb märksõna ,,lind" peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin? üldiste levinud omaduste põhjal määrame subjekti kuuluvuse. Pääsukesi teame oleme näinud ning seega on see meile tuttav ning oskame seostada sõnaga lind. Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska 7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb mõistele ,,lind"? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud? Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1
rohkem taimi, kui teistes paikades. Niidul on vähe linde, sest seal ei ole häid pesapaiku, olgugi et mõned teevad pesa maasse. Siin elavad põhiliselt väikesed imetajad näiteks hiired, jänesed jt. Suurem osa imetajatest käib siin lihtsalt toitu hankimas. Toitu käivad hankimas niitudelt näiteks rebane, põdrad, metskitsed jt. Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib
Varstu kool Suitsupääsuke Referaat Robin Soe Juhendaja: Lemmi Pehlak Varstu 2017 Sissejuhatus Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata
Günter Lind 9c. · Premia Tallinna Külmhoone jäätiste ajalugu ulatub aastasse 1956, mil Peterburi teel asuvas tehases alustati jäätise tootmist. Jäätised Väikesed jäätised Perejäätised Horeca Väikesed Jäätised · Vahvlitopsid · Koonusjäätised · Pulgajäätised · Mahlajääd · Batoonid · Teised · Premia sügavkülmutatud toodete valik on tehtud kohalikke maitse-eelistusi arvestades ning sortiment täieneb pidevalt uute ja põnevate toodete ning maitsetega. · Juurviljad · Marjad · Friikartulid · Pitsad · Liha, lihatooted · Mereannid · Kala, kalatooted · Jää · Pagaritooted · Horeca · Premia Soome ja Rootsi kalakasvatuste forellist, jahutatud tooteid toodab kalatoodete ettevõtte Saaremaal, Vätta poolsaarel asuvas Vetteli-nimelises moodsas vabrikus. Allikad · Vanaema · Mina · Minu Kass · www.premia.ee · www.google.ee ...
.............................................................................................................2 3. KOKKUVÕTE..............................................................................................................2 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................2 2 SISSEJUHATUS Kui minu käest küsida, missugune loom ma sooviks olla, vastaksin tavaliselt pikalt mõtlemata: lind. Küllap on see nii sellepärast, et lennuvõime annab mingi erilise vabaduse ja jõu tunde, mida meil lennuvõimetuina pole. Lindude puhul on tegu uue arengutasandiga, sest nad on püsisoojased ehk soojaverelised loomad. Viimased evolutsioonialased uurimistööd on näidanud, et linnud kujutavad endast tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru. Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad, kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad
tähelepanu sellele, sügisel! Kas te kõik ikka teate, mis Mainitakse värve (kollane, punane, oranz). mida lapsed ei märka. aastaaeg meil praegu on? Aga mis Minna koos lastega akna juurde ja tõdeda, aastaaeg tuleb enne sügist? Õige, väga et ikka on sügis. Nii palju lehti maas. tubli. Mida te lasteaeda tulles nägite? Küsida, kas väljas soe/külm, mida sügisel Kas keegi langenud puude lehti nägi? loomad ja linnud teevad? Mis lind see on Mis värvi need olid? Kas keegi linde (kui on mõnda näha)? Miks praegu vähem nägi? Aga vaatame kõik koos. Liikuda linde? edasi akna kõrvale, vaadata, kas on näha. Enne kui tagasi minna, küsida, mis tuleb peale sügist, mis aastaajad on veel, mitu aastaaega on. Läheme nüüd kõik koos istuma tagasi. Põhiosa (umbes 10 minutit) Enne kontrollida, et Vaadake
kohata oktoobriski veel. Konnakotkaste elupaigaks on tavaliselt mosaiikne maastik. Metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas on kõige paremini kohastunud elama põllumajandusmaastikul. Oma pesa ehitavad nad ise ja enamasti asustavad seda korduvalt mitmel aastal. Aegajalt kasutavad isegi teiste suuremate röövlindude või musta-toonekure vanu pesi. Vahest on neil ka mitu pesa, mida nad aastati vahetavad. Kohe pärast saabumist asub lind oma pesa korrastama. Emalind asub hauduma kohe pärast esimese muna munemist, mis tõttu kooruvad pojad eri aegadel, haudevältus on 37-41 päeva. Tavaliselt lennuvõimestub ainult 1 poeg, harva 2. Konnakotkaste sigimisedukus sõltub enamasti uruhiirte arvukusest. Levik Palju leidub konnakotkaid Lõuna-Eestis Madukotkas Madukotkas on Eesti väga haruldane. Kuulub I kategooriasse. Mõni suvi ei juhtugi madukotkast kohata Eestis
niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest
Kanakull Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad.
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel
Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu. Lind liikus poiste suunas. See lind pidi järvest kalu püüdma ja konni ka sööma. Haigur lamas muru peal. Poisid otsustasid ta ära matta.Rainil oli õudne vanglas. Keegi ei olnud teda külastanud. Rain oli koristaja noortevanglas. Rainile ei meeldinud noorte vanglas, kuna kõik mõnitasid teda. Rain pidi koguaeg koristama. Näpp selgitas talle, et mis on tee, kuna Rain ei teadnud seda. Ants lebas haiglas viiendat nädalat. Ants oli natuke punkar ja natuke rokkat
Ehitame pesakasti Pesakastiehitust peaks alustama materjalivalikust. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuu laudadest. Okaspuu võib vaiku välja ajada ning lind oma suled sellega õnnetult kokku kleepida. Materjal peaks olema võimalikult kuiv, et pesakast hiljem puu otsas lõhki ei kuivaks ja nii juba pesitsema asunud linnukeste elu ebamugavaks ei teeks. Kindlasti ei maksa vaeva näha materjali hööveldamise, lihvimise ja värvimisega! Kasti ilus välimus on ehk küll oluline inimesele, kuid linnud eelistavad siiski võimalikult naturaalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see paremini ilmastikule ja ajale vastu.
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid? Kuidas suhestub läänemeresoome regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ilmalinnu loo puhul võib eesti redaktsioonis olla loo kandvaks tegelaseks olev lind olla nii vares, lõoke või mis tahes lind, keda "pühaks" peetakse. Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean on paljude rahvaste loomislugude lähtepilt (esineb Piibliski) ning seob vastavat eesti
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soo...
Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine
Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/naftareostus_evelin.htm http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/newwin print/article_id9788
Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Kreeka vägedele Trooja all öeldakse, et Zeus ei abista kunagi valelikke, kes tõotust ei pea. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all.
Vastus:Päike 4) MAA ON - INIMESI EI KANNA, VESI ON - LAEVAD EI SÕIDA? Vastus:soo 5)Vaikne koerake, aga majja ei lase? Vastus:lukk 6) Ei astu, aga käib? Vastus:kell 7) Teavad seda puuvilja lapsed,armastavad teda süüa ahvid. Parit on ta sojest riigist. Vastus:banaan 8)Pole tal kätt,aga joonistab,pole tal hambaid,aga Vastus:külm hammustab. 9)Talvel ja suvel,on ta üht värvi. Vastus:Kuusk 0)vedel,aga pole esi,valge,aga Vastus:Piim pole lumi. 11)Pole lind aga lennab Vastus:Lennuk 12)Talvel-täht, Kevadel-vesi. Vastus:Lumehelbike 13)Valge,aga pole suhkur,pole jälgu,aga käib. Vastus:Lumi 14)Öösel ei maga,hiiri vaatab. Vastus:Kass
inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Elukoha suhtes väga valiv, peab olema vanu puid, sobilik veekogu (toidu saamiseks) ning inimestest eemal. * Soodsas seisundis (LC or LR/lc), lowest risk. Does not qualify for a more at risk category. Widespread and abundant taxa are included in this category.
Psilotsübiin Kaspar Lind 12B Üldiselt • Psühhedeelise toimega seened • Kasutusel juba aastatuhandeid põlisrahvaste poolt • Võimalik kasvatada ka Eestis Mõju • Oleneb keskkonnast • Keskmine joove 4-7 tundi • Keskmine doos 0.75 – 1.5 grammi Positiivne • tuju tõus, eufooria • itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega...
Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb kõige paremini ära tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Merikotka noorlind on tunduvalt heledam vanalinnust, sulestikus on palju valgeid toone, mis vahelduvad tumedatega. Noore merikotka nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased. Toitumine: Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates
See sisaldas seitse siklast, ühe röövkärblase ja ühe liblikarööviku. Ühe pesapoja mao sisust leidsin kuus põrnikat ja hulgaliselt munakollast, mis ilmselt pärines varastatud kanamunast. Pesa ümbruskonna taludest sain teada, et sealsed harakad röövivad tihti kanamune. Pesast neljasaja meetri kaugusel asuvast talust viisid nad sageli kanamune ära ning sõid kanade ja koera sööta. Harakas lendab lauta ukse vahelt või alt, täpselt kana kaagutamise peale. Kui aega jätkub, joob lind muna sisu kohapeal ära, muidu viib ta kaasa kogu muna. Selleks lööb harakas noka munasse ja lendab minema. Vaid mõni minut enne seda, kui ma talusse jõudsin, oli perenaine hirmutanud laudast välja lendavat harakat ning too oli põgenedes maha visanud nokaauguga muna. Pigem kasulik kui kahjulik. Oma iseloomu tõttu ei saa inimene jätta küsimata: mis kasu on üldse harakast? Sellele peavad vastuse andma toitumisuuringud. Paljudes riikides, sealhulgas Leedus peetakse harakat kahjulikuks
nelinurk Kolmnur neli tippu k kolm tippu vastasküljed võrdsed kõik nurgad täisnurgad ristkülik ruut kõik küljed võrdsed Defineerivate tunnuste teooria · On mõisted, mida on raske esitada defineerivate tunnustena (tarvilik ja piisav kas määravad üheselt just selle mõiste?) · LIND Kõigi lindude kohta kehtivad tunnused: elusolend, sulgedega, muneb Lendamine kas on tarvilik ja piisav? Milline on tüüpiline lind? Varblane ja pingviin sama head linnu näited http://etc.usf.edu/clipart/ Defineerivate tunnuste teooria probleemid · On mõisteid, mida ei ole võimalik tarvilike ja piisavate tunnuste kaudu esitada · Mõned mõiste alla kuuluvatest objektidest
põhjatu ja pikk epiteet Autor kasutab sidesõna 'ja', et tuua välja kaks omadussõna. Seda näeme vähemalt kolmes kohas selles luuletuses. Omadussõnad on tihtipeale ka omavahel kuidagi seotud. Näiteks põhjatu tähendab antud kontekstis midagi hiiglama suurt, ja pikk seejuures aitab kaasa selle 'hiiglama suure ootuse' iseloomustamiseks. nii abitu ja habisev kui lind võrdlus Siin lauses võrdleb autor südant ja lindu, justkui neil oleks ühiseid omadusi. Autor toob välja, et süda on nii abitu ja habisev kui lind, mis tähendab, et kõrvutades lindu ja õrna sulguvat südant, leidub neil ühiseid omadusi. Nagu taeva valgust võrdlus Autor kõrvutab taeva valgust sellega, kuidas ta ootab Sind, keset võõrast ülbet karja (mis on ka epiteet)
Ning otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas vaesestub. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. Kui mõnele minu perekonnaliikmele antakse GMO-d, siis ma keelduksin, kuna see
On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse sattuda ka kõige tavalisema sademeveega tänavalt, tööstusheitmetest, laevadest. Loetelu on pikk. Miks on naftareostus ohtlik? Esimeseks näiteks võiks tuua mõju lindudele. Veelindude sulgede omadused muutuvad nafta kokkupuutel. Sulestik ei ole enam vetthülgav ning lind ei suuda oma kehatemperatuuri hoida. Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma. Kui sulestik on määrdunud siis esimese asjana püütakse seda puhastada, ehk järgmisena määrdub nokk. Seega on suur tõenäosus, et osa naftat satub organismi, mis kahjustab elundeid ja organeid, tagajärjeks: alajahtumine, uppumine, õlimürgitus ja nälg. Kahjuks ei ole ka veeloomade saatus helgem. Naftareostus kahjustab hingamisteid,
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda
. a) 1km b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver...
Artiklid Soomes vahistati juhiloata narkojoobes Eesti autojuht. Ilmus 5 jaanuaril 2014, autor on Matti Aivar Lind, artikkel ilmus delfi.ee Soomes süüdistatakse keskealist Eesti kodanikust meesterahvast joobes ja juhtimisõiguseta auto juhtimises ning narkootikumide tarvitamises. Eestist pärit mees peeti Koivakkalantie lähistel kinni laupäeva öösel kella 2 paiku, kui viimane parasjagu autoistmel uinakut tegi, edastab MSN. Kiire narkotest andis vastuseks, et mees oli tarvitanud amfetamiini. Autojuhil ei olnud juhtimisõigust ja ta võeti uurimise ajaks vahi alla.
Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub isaslind, päeval emaslind. Kuuvanuselt saavad loomad iseseisvaks. 7. Muid huvitavaid fakte Üks jaanalinnu muna võrdub umbes 24 kanamunaga Suudavad joosta kuni 70km/h. Suurim lind. 8. Kasutatud kirjandus 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaanalind_kaidikobar.htm 2) http://www.jaanalind.ee/Kysimused_vastused_detail.php?id=46 3) ENE 4. köide
Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvirn ukse ette. Kadripäevaks lõpetati kõik naiste sügistööd, seepärast olid ka kadrid väga naiselikud, puhtad ning valged.