pikka aega eemal oma kallist kodust. Lõpuks on ta jõudnud sügisel oma koju ja tunneb ära tuttavaid asju ja oma kodu lõhna. See luuletus näitab, kuidas meeldib talle kodus olla ja kui hästi ta end seal tunneb ja seda, et kodus olles hakkas lausa aeg aeglasemalt tiksuma. Luule on ühe stroofiline. Luule näitab seda, et autor on jõudnud kuhugi kuhu ta on ammu saada soovinud ning nüüd on tal selle üle hea meel ja on mõnus olla. 2.Walge lind Luuletus räägib sellest, et inimesed võiksid endale hankida unistusi, kuni neil on veel odav hind. Inimesed kes ei hangi endale unistusi, võivad saada omale kurbuse. Pigem on mõtekam raisata veidi oma unistustele kui saada tasuta ja palumata endale kurbuse. Raha eest saab kõike, aga peab vaatama, et endale ei soetaks igasugust mõtetust, mille üle on endal hiljem halb tuju või lausa kurbus. Kasutatakse võrdlusi nt:Kurbus lendab linnataewas nagu särawwalge lind.
• ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses, ehete valmistamisel • kergesti töödeldav RAHVUSEEPOS “KALEVIPOEG” • eesti ennemuistne jutt 20 laulus • koostas Fr. R. Kreutzwald • esmatrükk august 1861. a
Hallrästas Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele. Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha
Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt joovastust tema häälest. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Suur lind hakkas mind vaikselt kurgust alla laskma, kui ma lõpuks suutsin ennast kokku võtta ja vastu võidelda. Mulle meenus, et mu seljal on terav oga, millega olen varem päästnud ka oma kallima elu. Nii ma siis võitlesingi nii vapralt, kui võimalik. Kallima hääl muudkui kõlas mu kõrvus. Ka lind pressis vastu ning üritas mind kurgust veel suurema jõuga alla lasta. See ei heidutanud mind. Iga punkt minu väikeses kehas võitles. Võitles kallima eest, kes oleks
jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Suurkirjurähn Dendrocopos major · Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuusesegametsad. · Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal meeldib tal segajatega ka peitust mängida. Hallhaigur Ardea cinerea · Hallhaiguri üldpikkus on 9098 cm,
Merikotkas Välimus Inimesed pidasid vanasti kotkaid jumalikeks lindudeks. Neil on uhke välimus ja võimsad tiivad. Merikotkas on kõige suurem lind. Kui ta oma tiivad välja sirutab on nende laius kuni 2,5 meetrit. Ta kaalub kuni kuus kilogrammi. Tal on hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise nokkloomaga. Merikotka põhivärvuseks on pruun. Merikotka nokk on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskkohast sulgedega kaetud. Küüned on kotkal mustad. Teda tunneb ära kõige paremini tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab.
protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse Linde ohustanud õli - õlikatk lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. L Lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada ning saab mürgistuse Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Väetised:
· Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades · Marjad on väga kõrge toiteväärtusega 28.12.12 28.12.12 Kanarbik Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Kanarbik · Meie taimedest üks suurema nektarihulgaga · Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett · Vajab tohutult päikest 28.12.12 28.12.12 Jääkaur · Hane suurune tumedat värvi lind · Selga kaunistavad iseloomulikud valged tähnid · Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne · Pesitseb jääkaur meist põhja pool tundras · Toiduks on jääkauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi 28.12.12 40 kilomeetri kaugusele 28.12.12 Valgejänes Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes · Rangelt taimetoiduline
musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja Toit saartel. Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun, Musträstas toitub tavaliselt maas, kust Laul võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, ainsatena rästastest jalgadega maad siblida, vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult
................................................................................................... Järgnevad ülesanded tuleb täita õues. 2. Leidke kooliaiast vähemalt kaks erinevat lindu. Pildistage neid ja saatke pildid õ[email protected]. Avage oma nutiseadmes lehekülg linnud.loodus.ee ja proovige määrata, kellega on tegu. Täitke tabel. Välimus Koht Linnu käitumine Liigi nimi 1. lind 2. lind 3. Ilmavaatlus. Leidke kooliõues endale meeldiv koht ja täitke tabel. Kuupäev Temperatuur Pilvisus Sademed 4.Leia kooli ümbrusest tabelis olevad puud ja teosta nende välimuse (tüvi, lehed, pungad) vaatlus. Täida tabel kirjeldustega või joonistustega. Leia puude kohta veelgi informatsiooni leheküljelt http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html ja
Räästas:Ära söö rebane ,ma ajan su naerma. Räästas muutus kurvaks,jäi mõttesse,kuidas saaks rebase naerma ajada,seejärel ütles: Räästas:Tule mulle järele! Nad läksid metsast välja ,jällegi külavaheteele.Rebane puges rukkisse,jäi ootama.Teed mööda sõitis toosama mees,kes oli endist vet vedanud,mees ise istus eespool,tema selja taga istus poeg, vits käes.Räästas lendas juurde ,istus mehe õlale ja hakkas teda nokkima. Poeg:Oi ,taat.Sinu peal istub lind!Ära liiguta ennast ma löön ta maha. Vanamees ei jõudnud õieti kuuldagi ,mida poeg ütles ,kui too tõstis vitsa ja nähvas isale vastu õlga. Mees:Oi pojuke ,mis sa teed? Poeg:Ole vakka taat!Üks lind istub järjest su õlale ja ma tahan teda kätte saada. Mees:Siis püüa teda ,aga ära peksa(vastas isa talle oiates valust)! Rästas lendas viivu ringi ,laskus siis vanamehe pähe ja hakkas nokkima ta õlgkaabut ,nagu peakski see nõnda olema
Näiteks Zeus oli Jupiter ja Hera oli Juno.Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime, nt. Paani. Jumalatest.... Zeus oli võimsam kui teised jumalad kokku. Tema palee asus Olümpose mäel.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Kuid tal oli nõrkus ilusate naiste vastu. Kuid ta proovis iga hinna eest oma truudusetust enda naise eest varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus. Temale olid pühendatud lehm ja paabulind. Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki. Ta kargas täiskasvanuna ja täies relvastuses Zeusi peast välja. Vanemates lugudes kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, hilisemas poeesias aga arukuse, puhtuse ning tarkuse kehastusena. Tema taltsutas esimesena hobuse
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
isegi inimeste tervist (näiteks klaasikillud). Loomadele võib ohtlikuks saada ka muud tüüpi prügi. Näiteks minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud, näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks. Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu, seetõttu on tina kasutamine paljudes riikides keelatud. Randadel võivad linnud takerduda joogipurkide kaanel olevatesse avamiskonksudesse. Need võivad linnu nokka- või isegi peadpidi lõksu püüda, nii et lind sureb nälga. Kui lind on jalga- või tiibapidi kinni jäänud, püüab ta end meeleheitlikult vabastada. Vabadusse pääsemisel on kurnatud linnud vaenlastele väga kergeks saagiks.
Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma
Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla.
Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi. Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu otsas olevalt linnult. Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane. Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja. Kuningapoeg kohtus tuvimaja juures tuhkatriinu isaga. Tuhkatriinu isa arvas, et ehk otsib kuningapoeg tuhkatriinut. Tuhkatriinu asetas ilusad rõivad ema hauale, kust lind need minema viis. Järgmisel päeval toimus veel uhkem pidu, lind andis Tuhkatriinule veel uhkema kleidi. Hiljem põgenes Tuhkatriinu pirni otsa. Kuningapoeg otsis teda jälle. Kolmandal korral andis lind veel uhkema kelidi ja kuldsed kingad. Kuningapoeg lasi lossi trepi pigiga üle kallata, seega jäi üks Tuhkatriinu king sinna kinni. Kuningapoeg läks kingaga Tuhkatriinu koju ja ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb.
on tume rohekas, hall ja triibuline vertikaalselt, sest see läheb vanemaks 8 8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong Andamani Wood Pigeon 9 9. Inimtegevus 9.1 Tegeletakse peamiselt kalandusega kuid aktiiveslt on arenenud ka eskport ja põllumajandus. 9.2 Pinnamoe mõju põllumajandusele on suur sest pinnamood on künklik kuid leidub kohti kuhu endale põld teha.
Vahel tuleb neil ka kolmas pesakond. Areng Koorunud poegi toidetakse vahetpidamatult kogu valge aja jooksul: 600 korda päevas, see teeb 25 korda tunnis. Pesast lahkuvad pojad 3-nädalaselt. Seejärel toidetakse veel mõni päev, aga siis koonduvad noored suurtesse parvedesse ja lendavad ise toitu otsima. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Kokkuvõte Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind, kes on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud. Ta on ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata.
Ning palusid andestust oma halva käitumise pärast. Tuhkatriinu viidi lossi ja võttis ka õed kaasa, kus need pandi kahele tähtsale õukondlasele samal päeval mehele. Tuhkatriinu asetas ilusad rõivad ema hauale, kust lind need minema viis. Järgmisel päeval toimus veel uhkem pidu, lind andis Tuhkatriinule veel uhkema kleidi. Hiljem põgenes Tuhkatriinu pirni otsa. Kuningapoeg otsis teda jälle. Kolmandal korral andis lind veel uhkema kelidi ja kuldsed kingad. Kuningapoeg lasi lossi trepi pigiga üle kallata, seega jäi üks Tuhkatriinu king sinna kinni. Kuningapoeg läks kingaga Tuhkatriinu koju ja ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb. Üks võõrasõde lõikas oma varba maha, et king jalga sobiks. See pettus toimis lühiajaliselt,
..................................... 4 7. Huvitavat......................................................................................................... 4 8. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 4 1. Aastalind 2015 Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter.
Valge toonekurg Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda
Valge toonekurg Tarvi Langus 6.Klass Mõniste kool Sisukord Sissejuhatus Levik Pesitsemine Toitumine Veel pilte Sissejuhatus Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa aidata igaüks tugevate ja vastupidavate pesaaluste ülesseadmisega! Levik Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult
Esmeralda ja Phoebus Phoebus päästab Esmeralda Quasimodo käest Phoebus kutsub Esmeralda oma seltskonna hulka (aadlikud teevad ta üle nalja) Phoebus ja Esmeralda kohtuvad vanas majas Esmeralda märkab Phoebust oma hukkamisel, kuid mees lahkub Esmeralda hüüab Phoebust tornist Esmeralda reedab end ema juures peidus olles, kui kuuleb Phoebuse nime Erilisi kujundeid: "Esmeralda liikus taarudes nagu lind, keda oli haavanud mao pilk" "Ta sinised huuled värisesid nii elutult ja mehaaniliselt kui lehed, mida tuul laiali puhub" "Elavalt ja tormakalt nagu oleks veepais avatud või naine äkki midagi otsustanud" "Ühendus nende vahel tekkis vahetult nagu elektrivool" "Ta oli nagu purustatud hiiglane, kes tükkidest oskamatult uuesti kokku oli pandud" "Kuusirp pilvede vahel oli nagu taevalaev, mis nende õhuliste jääkampade vahele kinni oli jäänud"
JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED SIIL SIILID KARU HÜPPAB. REBANE HÜPPAB KA. HUNT JOOKSEB. JÄNES JOOKSEB VÄGA KIIRESTI. SIIL SEISAB. TA VILISTAB.
kopsurohi toomingas pihlakas pärn · Tuuletolmlejad: kuusk arukask sookask hall lepp sanglepp haab sarapuu Tänan tähelepanu eest! Rahvuspargid, Vilsandi freeloader123 Vilsandi Rahvuspargi asukoht o Asub Eesti äärmises lääneosas o Asub Saaremaal o Vilsandi on saar Vilsandi rahvuspargis elav lind Vilsadi rahvuspargis on kõige tuntum lind harilik hahk. Tänan tähelepanu eest! Siirdesoo Megapanda456 Sisukord Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo loomastik Siirdesoo taimestik Üldisemalt siirdesoost Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoo loomastik Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks.
Öö palee on vaimude, varjude ja hirmude varjupaik, Öö suurimaks vaenlaseks on Valgus. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu, eksirännakud on neid õpetanud. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid - headus teeb imet. Antud teos kajastab autori loome kõrgtasandit - kujutades lihtsas muinasjutuvormis filosoofilisi tõdesid. Maailma tõdemustele otsitakse võrdkujusid sümboolsete tähenduste abil. Näiteks Valgus räägib sümbolite abil Valguse eri liikidest - vaimuvalgust
aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning
Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A. Kumpase laul ,,Tasa, tasa" Algab näidend Jänesest ja hundist Jutustaja: Kui esimesed külmad saabusid, ehitasid hunt ja jänes endile toredad majad. Hunt samblast ja jänes ehitas puust. Majad olid lähestikku ning Hunt ja jänes said omavahel sõpradeks. Jänes: Tere hunt! Hunt: Tere jänes! Jänes: Ilm on pärsi jaheda...
varjupaik. Tuleviku riigis nad kohtuvad sündimata lastega. Nad kohtusid ka seal oma õega, kes pidi järgmisel aastal sündima ja tooma kaasa haigusi.Seal igaüks teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu , eksirännakud on neid õpetanud Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu
● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks varjud. Jäätab hingeõhu su huultekurd ja sissepoole sa karjud… Ju lendamas ära kuu valge lind ja tähed nõrkevad taevas; Et päike sind paistab, näib peaaegu patt, all jalge sul jälle kasvamas pind, et valgust täis jalad ja juuksed: silm unest end lahti kaevas. vees, õhus ja mullas kui hingematt on teistel, ja majades nuuksed. Sa oksana päevapuust võrsumas taas, kuid lohisev lõhestikust On tulnud me üle suur ohupõlv –
Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud teada-tuntud võrukaelaga tegemist teha ja tegi, nagu ei oleks ta Mõttetust märganud. Viimast ajas see veelgi rohkem naerma ja ta otsustas Kure-härrale vembu mängida! "Teate, härra Kurg, käivad kuulujutud, et siin maapõues peitub suur kulla varakamber!" lausus ta justkui möödaminnes ja uuris salatsi teise reaktsiooni. Kurg kahvatas veidi, ent vaikis. "Ja veel räägitakse, et seda on võimatu leida..."
AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis oli Suure Tõllu naise nimi? 2. Mis oli Kalevipoja nimi? 3
Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovituslikud mõõtmed Avapesitsejad ehitavad pesa lahtiselt maapinnale või okstele poolsuluspesitsejad rajavad oma pesa tühmikke majaseintes või suurtes oksaakudega puudesse. Linnumaja valmistamine Lindudele sobiliku maja valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Kõige lihtsam on teha maja plastpudelist või piimapakist.
Linnustik. Läänemere linnustik. Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud. Naerukajaka s. Kühmn0kk- luik. Naerukajakas on Eesti üks tavalisimaid kajakaid. Tema Kühmnokk-luik (Cygnus olor) siinset pesitsusaegset on partlaste sugukonda luige perek arvukust hinnatakse 30 000 onda kuuluv lind, EESTI suurim 50 000 paarile, talvist lind. Linnu tiibade pikkus on 5762 arvukust 100 2000 isendile. cm, kaal 813 kilogrammi. Tänan tähelepanu eest.
37803090504 Jaan Laubre mees 3/9/1978 38 Finants raamatupida 850 37005020007 Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 46 Tootmine treial 790 47010010868 Faina Lepp naine 10/1/1970 46 Finants jurist 1,570 45604030496 Malle Ligi naine 4/3/1956 60 Finants jurist 1,510 47005130963 Heli Lind naine 5/13/1970 46 Tootmine tööline 500 38201060031 Raivo Lokk mees 1/6/1982 34 Tootmine tööline 650 35105180673 Eino Luige mees 5/18/1951 65 Tootmine tööline 510 34309100049 Madis Maasalu mees 9/10/1943 73 Tootmine tööline 720 35009030894 Margus Maasalu mees 9/3/1950 66 Tootmine tööline 710
Praegu õnnestub austraallastel teatud määral nende arvukust kontrolli all hoida. 8 lk 2. Austraaliale iseloomulikumad linnud Austraalias elab umbes 800 linnuliiki, mis kuuluvad erinevaesse perekondadesse, sugukondadesse ja seltsidesse. 2.1. Kaasuariliste selts 2.1.1 Sugukond: Emulased Emu on Austraalias elutsev suur lennuvõimetu lind. Tema kõrguseks on kuni 2 meetrit. Tänapäeval elavate liikide hulgas on temast suurem vaid Aafrikas elav jaanalind. Emu koos känguruga on Austraalia vapiloomad. Emu suled on muidu tumeda värvusega, ent enne sulgimist muutuvad need helepruuniks. See kummalise välimusega lind on suguluses teiste maapinnal elutsevate lennuvõimetute lindudega: kaasuari, jaanalinnu ja kiiviga. Kõigil neil lindudel on sarnase kujuga kolju ning pikad, võimsad jalad. Emu on rändava eluviisiga lind, ta hulgub
Peale koorumist viib emaslind pojad pesast eemale, kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast. · Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest. · Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari. · Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu. Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu otsida häälitsuste järgi. · Pereelu. Pesa uuristavad linnud ise lehtpuutüvesse, eelistades pehmema puiduga haaba või remmelgat. Pesa vooderdatakse puulaastudega. Pesas 5-10 muna. Haudeaeg 15-17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi väljaöögitud toiduga. Pojad
paremale. Kolmas pilt (Mälestustemaa) Lapsed jõudsid suure tamme juurde, millel on silt ,,Mälestustemaa". Edasi tuli minna läbi tiheda udu, et vanavanemateni jõuda. Vanaema ja vanaisa soovitasid lastel tihedamini külas käia, selleks pidid nad vaid vanavanematele mõtlema. Nad nägid ka oma surnud õdesid- vendi (3 venda ja 4 õde). Kiiruga söödi kapsasuppi ning meenutati lemmikloomi. Lastel oli nii kiire, et nad vanaema ploomikooki ei jõudnudki süüa. Haarati kaasa sinine lind ning lahkuti. Paraku muutus see lind tamme juurde jõudes mustaks. Kolmas vaatus Neljas pilt (Öö palee) Kass hoiatas Ööd laste eest, kes Sinilindu otsima tulevad. Valgus ja Tuli ei saanud lastega kaasa minna, Vesi tundis end liiga halvasti, et kaasa minna. Kui Tyltyl Ööle Teemanti näitas sai ta võtme, mille abiga sai ta Sinilindu otsida. Ta vaatas sisse Kummituste; Haiguste; Sõdade; Varjude ja Hirmude; Saladuste; Tähtede, Isiklike Lõhnade, Helkide, Virvatulede,
Kalevipoja seiklused reisil maailma otsa 16. peatükis Kalevipojale tuli tahtmine minna kohta, kus keegi teine varem käinud ei ole. Lind rääkis talle maailmalõpust, kus pidi väga hea olema. Kalevipoeg mõtles, et äkki leiab Soomest inimesi, kes on teda nõus aitama. Ta lasi laeva hõbedast ehitada. Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis
salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millised selle sõrmuse võimed on? PÕRGUNEITSI: ( uhkelt ) Siiski on mul võimalik selle pooliku tundmisega palju imeasju teha, mida ükski teine ei suuda teha. PEETER: ( õhinaga, hämmeldunult, väga uudishimulik ) No äkki räägid veel lähemalt, kui võid. PÕRGUNEITSI: ( rõõmuga) Sulle mu Peetrike ikka võin. Ma võin selle sõrmuse kandmisega lennata kui lind, omada jõudu sama palju et lõhkuda kasvõi kaljud, samas ei tee mulle ükski terariist haiget, saan ka muutuda nähtamatuks ja luua endale mida tahes. Sõrmus olnud targa kuninga Salomoni oma. Dialoog : Karbikest näidates ütles neitsi: ,, Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas kusagil ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. Kui sa kosid mind siis ma kingin selle sõrmuse sulle kihlapandiks."
Mida võime linnas näha? Bussipeatus Toidupood Mänguväljak Koolilaps Kirik Purskkaev Buss Valgusfoor Auto Autotee Tänavalamp Prügikast Ülekäigurada Jalgratas Lind Päike
Võib juhtuda, et pojad ei jõua veel pesastki välja kui uued munad tulevad. Pojad uitavad veel mõnda aega perena sünnikoha lähedal ja asuvad siis tavaliselt pesaõõne läheduses asuvasse teisse, uude pesaõõnsusesse (R.Ling,1980). Rasvatihane piirab kahjurite arvu, tema suurim konkurent pesades on metsis. Rasvatihane ei ole looduskaitse all (Linnud"Eesti selgroogsed"). 5 Sinitihane (Parus caeruleus) Sinitihane on väga sarnane lind rasvatihasele, aga sinitihane on rasvatihasest palju väiksem. Teistest sugukonna liikidest erineb helesiniste toonide poolest (H.Relve, 2001). Sinitihast näeb harva, sest lind ei lasku maapinnale toitu otsima. Sinitihast on võimalik näha lindude söögimajas, paarina lendamas või tuleb teda otsida leht- ja segametsadest, enamasti lehtpuudelt (R. Ling, 1980). Sinitihane sarnaneb rasvatihasele natuke ka laulu poolest, aga ta laulab helisevamalt, nagu hõbekelluke (H. Relve, 2001)
Seal oli välja toodud Lumine põld videvikus, Jäine põld, Raps (kollase ja rohelisega), Tärkav oras (musta ja rohelisega), Lumine põld ja Talirukis (valge ja rohelisega). Kunstniku kirjeldus tööle oli see, et Eestlane on ikka olnud seotud maaga-seda korduvalt välja ostnud ning taas üles harinud. Minu üks lemmikumaid teoseid näitusel oli Piret Ellamaa teos ,, Munast loodud". Soome- ugri algmüütide järgi on maailma loojaks lind. Lind muneb munad, millest tekivad maa, taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub. Seda mõtet püüdiski kunstnik edasi anda. Tema teos oli huvitavalt koostatud. Oli tehtud savist muna millel auk sees ja muna sees oli klaas milles omakorda oli inimese kuju kõveras. Nagu linnu poeg. Kasutatud oli selles töös savivormimist ja klaasisulatust. See töö oli kuidagi nii loomulik ja ilusti üles ehitatud. Väga meeldis.
Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid.
Tagavaraks kogutud toidu suhtes on neil suurepärane mälu. Lindude toidulaudadel on ta suhteliselt harv külaline, kuid olude sunni tulevad ka sinna. Kui paljud teised tihased piirduvad toiduotsingul ainult peente puuokstega, siis tutt-tihane otsib toitu ka jämedatelt okstelt ja tüvedelt. Talle meeldib tegutseda puudel allpool, samuti võib otsida söödavat maapinnalt. Toitu eelistavad otsida vanematelt, sammaldunud puudelt. Tutt-tihane on väga krapsakas lind, ta võib rippuda okstel ka pea alaspidi, et soovitud toidupoolis kätte saada.Tema menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Sama puud kasutatakse mitu korda, kuid igal aastal tehakse uus õõnsus. Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse
liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp
vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. ), mõistatused( : 1) üks hani, kaks kaela ( püksid) 2) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) 3) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) 4)üks ema, üheksa last ( kartul ) 5) veest lukk, puust võti ( sild) 6)mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) 7) valge poiss , must nina ( uba ), 8) roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), 9) kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), 10) vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik )).Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : *)suuline looming, *) traditsiooniline, *) kollektiivne, *) varieeruv, *) anonüümne.Rahvajutu liigid on : muistend *) tekke-seletus, *) koha *) vägilasmuistend, *) ajalooline, *) rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus),*) traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), *) traditsiooniline algus
Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus...
läheduses leidub alati piisaval hulgal maitsvat toidupoolist. Tema toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad. Neid leiab ta sagedamini kas rohurindest või siis päris maapinnalt. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Välimuselt on ta väga sarnane linavästrikule: sihvakas väike lind. Erinevuseks on aga kollane üldvärv: alapool kollane või kollakas, selg kollakas- või pruunikashall, pikk saba on aga valge, nagu ka selgesti eristatav kulmutriip. Öeldakse ka, et hänilane on lihtsalt linavästriku kollane sugulane. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) 1.1. Välisehitus Hänilase rind ja kõht on säravalt kollased, selg kollakas- või pruunikashall. Emaslindudel kõht kahvatum, poegadel helepruun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
