Maailmas on umbes 9000 erinevat linnuliiki. Eestis on registreeritud 375 linnuliiki. Suurim lind on jaanalind. Väikseim lind on kimalaskoolibri. Linnud on peale nahkhiire ainsad selgroogsed olendid, kes suudavad lennata. Papagoid on ühed värvilisemad linnud maailmas, kes enamus elavad lõunapoolkeral, neid on umbes 300 liiki. U. 130 kakulist u. 340 liiki koolibrisi u.200 rähni u. 5000 liiki värvulisi u 200 liiki rannikulinde sookurgi ja nende sugulasi on u. 200 liiki ja nende hulka kuuluvad ka mõned maailma kõige ohustatumad liikid. U 230 liiki jahilinde U 280 röövlindu U 150 liiki luiki,parte ja hani
.....20 SISSEJUHATUS 2 Valisin teemaks jäälinnu, sest ta on lindudest mu vaieldamatu lemmik. Uurimustöös saab teada tema pesitsemise, toitumise, leviku, ohustatuse jpm kohta. 3 LIIGIKIRJELDUS Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. [1] Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. [1] Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool
Minu mõtted raamatuga Lugesin Aive Raudkivi raamatut "Pilvedesse poodud lind" Alguses kohe ütleksin, et jäin raamatuga väga, väga hästi rahule, samuti ma soovitaksin kõigil lugeda seda raamatut. See raamat oli jagatud kirjadeks, mis oli pühendatud ta sõpradele, perele, tuttavatele ja teda aidanud arstidele. Aive oli tahtejõuline noor ja abivamis inimene, seniks kuni ta oma sünnipäeval sai teada, et tal on lihashaigus-müasteenia. Ma ei saa aru kuidas heade inimestega just sellised halvad asjad juhtuvad. See on lihtsalt ülimalt ebaõiglane, kuidas elutervel ja noorel naisel tuleb lihtsalt kuskilt lihasaigus, mis ähvardab ta eluks ajaks voodisse naelutada. Õnneks Aivel oli selline lihashaigus, mida sai kontrollida ravimite abil. Aivele oli see raske, eriti kui ta mõtles oma pojale, kuidas ta saab hakkama kui peaks nii juhtuma, et ta naelutataks voodisse. Esialgu oli Aive postiivne ja rahustas end sellega, et haigust saab kontrollida ravimi...
Linnu lendu modelleeritakse järgm 1. Linnu asukoht muudetakse juhu võrra. Juhusarvude tekitamine on 2. Tehakse paus 0,1 s. Programmi Tegevus kordub, kuni lind saab pu Töölehele väljastatakse tehtud sam millimeetrites (1pt ~ 25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis p keskpunkti. Keskele
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid. Aive oli abivalmis, tahtejõuline ja noor inimene, kuni ta sai oma sünnipäeval teada, et tal on lihashaigus-müasteenia
Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest natuke suurem lind. Ta on kuni 20 cm pikk ja kaalub kuni 45 kg. Tiivad on lühikesed ning laiad ja nokk on pikk ning sirge. Eestis on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on levinud Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki.
Seetõttu lõpetavad jäälinnud mõnikord ilma kalata, suus puupulk. Joonis 3 Aelwyn, 2006 Kokkuvõte ja Jäälinnud on Eestis elutsevad varblasesuurused kalatoidulised linnud. Jäälinnud elavad jõgede/ojade ääres, teevad pesakoopa, kasvatavad 1-3 pesakonda aastas. Joonis 2 Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kingfisher_India.jpg Zacek,S. (2007) Loodusõpe. Loetud: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1
Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne).
Common Kingfisher Common Kingfisher is 16-20cm tall and weighs 38-45 grams. It's wings are short and wide and about 7-8cm long. It has short and straight-cut tail. Beak is long, straight and with suddenly outreaching end. Common Kingfisher's head, back and wing feathers are azurite blue, pate has black and light blue stripes. Common Kingfisher is also known as Eurasian Kingfisher or River Kingfisher. Common Kingfisher lives in Eurasia and North-Africa, except for North-Scandinavia. In Finland it lives at south coast, in Africa it lives in north from Sahara. In Asia it lives in North-Turkey, Caucasia, West-Iran, India, East-China and more. It is resident in much of its range, but migrates from areas where rivers freeze in winter. In winter Common Kingfisher travels from north to Mediterranean countries. It is a rare bird in Estonia, up to 1000 birds in summer, and 100 birds in winter. Commo...
Linnu lendu modelleeritakse järgmiselt 1. Linnu asukoht muudetakse juhusliku nihke võrra. Juhusarvude tekitamine on 2. Tehakse paus 0,1 s. Programmi Pau Tegevus kordub, kuni lind saab puurist Töölehele väljastatakse tehtud sammu millimeetrites (1pt ~ 25.4/72 mm) ja a Ülesanne 2 Koostage programm Tagasi, mis paigu keskpunkti. Sub paus(pp) Programmi algus
Jäälind ja Vesipapp M agaret kuzo vnik 6a Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude
,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et ta teda ilmtingimata võidab ja kasutab valel eesmärgil armastatu kingitud sõrmust. Ballaad näitab mis võib juhtuda kui kasutada armastusega kingitud eset kellegi surmamiseks see toob hukatuse. 5. ,,Rändav järv" Probleem ühiskonnas armastatu truudusetus. Tegelasteks noormees, kes
Pasknäär Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist
Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
Üsna meeleldi kasutab tutt-tihane ka ülesseatud pesakaste. Vahel on ta pesitsenud ka vanades oravapesades. Pesamaterjali kogub ainult emaslind, keda isaslind seejuures saadab. Pesa ehitamiseks kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud rohukõrsi. Pesalohk vooderdatakse hoolikalt taimevillaga. Pesa juures ei tee tutt-tihane teistest lindudest palju välja, ainult metstika vastu muutub ta agressiivseks, sest see lind püüab teda sageli rünnata, et tema pesakoobast üle võtta. Võitlused metstikkadega on mõnikord üsna kestvad ja võivad lõppeda pesa loovutamisega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega. Mune hakkab hauduma ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Seejärel tegutsevad tutt- tihased pesakonniti pesitsusterritooriumi lähemas ümbruses, segunedes vaid juhuslikult ja
Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna. Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas täpselt? Statistilise füüsika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et füüsikud üritavad kõrvale jätta kõik pisidetailid ja keskenduda põhiprintsiipidele
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida ...
musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kal...
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune
Händkakk Sandra Roosme 5a Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltk...
Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb
Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, k...
Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud. Tema nokk ja tiivad on tugevad nagu varestel. Kuna ta ka suuruselt hakki meenutab, on talle mitmeid tema võõramaisusele viitavaid nimesid pandud: Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Jaapani vares jne. Siniraag on haki suurune, Kehapikkus on 3032 cm, tiiva siruulatus 5258 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120-126 g. Lend on sirgjooneline. Pesitsemine ja paljunemine Siniraag pesitseb suuremates puuõõnsustes ja eriti musträhni vanades pesakoobastes. Sobivate looduslike õõnsuste puudusel hõivab ka pesakaste, seejuures sobivad kuldnokkadele valmistatud tehiskodudest vaid need, mil suurem lennuava. Pesamaterjali siniraag ise ei varu, vaid tüüpilise suluspesitsejana muneb 34 mustrita valget muna õõnsuse (pesakasti) põhja
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?" Ööbik vastanud: "Kuulasin külalapsi karjatänaval." Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias
on hõbekajakad, kes armastavad neid kohti üle kõigi. (Mustimets 2005) Prügilas viibimine pakub linudele küll palju toitu, kuid osutab ka suurt ohtu. Minemavisatud õngenöörid on nagu püünised, kuhu võivad kinni jääda veelinnud, näiteks laugud või luiged. Õngenöör takerdub nende jalgadesse ja tiibadesse või mässib end ümber kaela. Vahel jääb neile kõrri või mujale kehasse kinni õngekonks. Lindudele on ohtlikud ka õnge raskust suurendavad tinapommid. Kui uudishimulik lind tina alla neelab, hukkub ta mürgituse tõttu. Sellel põhjusel on tina kasutamine paljudes riikides 6 keelatud. Randadel võivad linnud takerduda joogipurkide kaanel olevatesse avamiskonksudesse. Need võivad linnu nokka- või isegi peadpidi lõksu püüda, seega lind sureb nälga. Kui lind on jalga- või tiibapidi kinni jäänud, püüab ta end meeleheitlikult vabastada
Kuidas ma kohtusin draakoniga Oliver Reinol 4B klass Kõndisin ühel päeval metsas. Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama
sõnad. 1. _ _ stt _ _ 5. _ _ _ _ ll _ _ _ _ _ 2. _ _ ppk _ _ _ 6. _ _ _ va _ _ _ 3. _ _ _ _ _ _ llt _ _ 7. _ _ kks _ _ _ 4. _ _ kss _ _ _ 8. _ _ _ kkk _ _ _ auk, kaks, karp, kast, kontroll, lennuk, liiva, lukk, mudel, papp, plekk, rist, sada, sepp, tee, töö Igas tulbas on kolm sõnapaari, milles sõnad tuleb kokku kirjutada. Märgi nenede vahele märk +. laulu lind kõrge puu veo auto uus kleit väike lind jõulu puu isa auto siid kleit ränd lind iidne puu sõidu auto kirju kleit pääsu lind kase puu beez auto suve kleit lendav lind kütte puu sport auto kooli kleit
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level , . 1 340 194 69% 25% 45 226 ² : · · · · . . . . ( ) ( ) - ( ) - ( ) - ( ) ( , ). ( , ). ( , , ). ( . ). ( , , ). : 1150 . - 7000 . - 1520 . - - - - - - - - - - : , : PÖFF : - : Tooc, . - . . , , , . . , . !!!
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna...
Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus
Enamik paare püsib koos vaid pesitsusaja. Pesa ehitatakse raagudest ja kõrtest. Mais muneb leevike 4...7 muna. Haudumine kestab 12...14 päeva ning haub vaid emalind. isaslind toidab teda. Pojad viibivad pesas 15...16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 3 Header and footer ; nimi Kiivitaja Kiivitaja äratab möödakäija tähelepanu oma erakordse emotsionaalsusega. Ta on elav, liikuv ja häälekas lind. Pea, kael ja puguala on mustad sinirohelise helgiga, rind, kõhualune ja pea küljed valged. Kuklal mitmest ahtast sulest koosneva tuti ja väljapaistva käitumise tõttu on ta äratuntav kõigile. Ta jookseb osavalt ja kiiresti rohus, samuti mööda ebatasast mätlikku pinnast, aeg- ajalt ootamatult peatudes ja ringi vaadates. Seejärel jookseb aga edasi, vahel mõnd ettesattunud putukat oma lühikese nokaga haarates. Häirituna tõuseb lendu ja annab
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista.guillaume-alexandre.com/i/bra_billard.jpg Patience http://wisdomportal.com/Aug31/Braque-Patience(324x422).jpg Still Life Pitchers Still Life With Violin Guitare et verre http://www.kmm.nl/routeplanner/images/450/KM%20109.172.jpg L'Estaque, The Harbour ht...
Hea hulk teisigi Euroopa kulle võib rapelda, kuid keegi ei ole selle lennuviisiga saagiotsingul nii seotud kui tuuletallaja. Ta lendab maapinna kohal mõõdukas kõrguses, tiivad kiiresti vehklemas ja saba laiutatud, pead hoitakse seejuures liikumatult ja allasuunatult ning alati vastu tuult, et märgata maapinnal igat liikumist. Rapeldes seisab tuuletallaja täiesti ühel kohal, nagu ripuks ta mingi nähtamatu traadi otsas, suhteliselt pika ja ümara otsaga saba kasutab lind tüürina. Kui keegi ilmub nähtavale, võib tuuletallaja tihti raplemise katkestada, laskuda pisut allapoole ja uuesti rapelda. Kui ta on avastanud sobiva saagi, laskub ta järk-järgult. Lõpprünnakuks on kiire sööst maapinnale ning küünistega rabamine sellisel juhul õnnestub ohvril harva pääseda. Aeg-ajal võib tuuletallaja ka lihtsamalt oma saaki rünnata ja alustada oma sööstu seirepaigast. Just sellise raplemise kaudu on tuuletallaja saanud oma nime, rappelennul
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral!
Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu)
Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega. Välimuselt kergesti äratuntav - pika sabaga musta-valge-hallikirju lind, kes armastab mööda maad kõndida, ise sabaga vibutades. Linavästrik on üsnagi häälekas lind, tavaliselt kuuleme tema lühikest ühe või kahesilbilist "tsik", "tsisik". Harvem võib kuulda linavästriku laulu, mis sarnaneb veidi suitsupääsukese sidinale. Kas mäletad? · hakk lind; kokkuseotud vilja- või linavihkude paigutamisviis · västrik linavästrik lind · keris sauna- või reheahju osa; piltlik: toit läks nagu kuumale kerisele, s
5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega. 6. Ükspäev, linnapea kabinetis papagoi puuri puhastades, unustas koristaja puuriukse lahti ja pani lind plehku. Koristaja ähmi täis nüüd lastakse töölt lahti ja visatakse kohukeste ridadest välja. Läheb hädaga loomapoodi, et uus lind osta.Kirjeldab müüjale papagoid ja oh imet, üks täpselt samasugune lind on saadaval. ,,On ainult üks probleem", ütleb müüja." ,,Papagoi on 3 aastat bordellis elanud." ,,Parem see kui mitte midagi", mõtleb koristaja, ostab linnu ja paneb linnapea kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana",
Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem ja röövloom ei saa neile märkamatult läheneda ja nad on valmis teda ründama. 14.Suurim lind: Jaanalind ,lennuvõimetu aga jookseb kuni 50km/h Väikseim lind: Koolibri,lõunamaine lind. Eesti suurim lind: Kühm nokk luik, iseloomutunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. Kaal kuni 12 kilo. Eesti väikseim lind: Pöialpoiss, üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas.
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis
Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas.
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
