Ukraina rahva kombeks on kihlumine, mida tehakse kirikus. Kuna ukraina pulmal on külalisi palju siis peab osa neist seisma kirikust väljas. Kui kihlumine on lõpenud ning noorukid astuvad kirikust välja abikaasadena. Sellele järgneb pidutsemine rikka laua taga. Esimesele pulma päevale järgneb pulmaöö, mis möödub mehe majas. Svekrov võtab neiult loori maha ning seob selle asemel rätiku. Pulmaööl kontrollitakse, kas neiu oli süütu või mitte. Hommikul riputakse lina õue, kõigile nähtavale. Ning saabub teine pulmapäev. Ämma koos tema mehega külaskäik abiellunute majas koos toiduga on ukrainas kombeks. Ning jällegi jätkub pidutsemine, kuhu tuleb kokku kõik küla. Üheks ukraina pulmakombeks on ämma jalgade pesemine. Alles abiellunud mees peseb oma naise ema jalgu. Sellega ta näitab oma austust tema vastu. Ukraina pulmadel mängib traditsiooni kohaselt ainult elav muusika. hommikust õhtuni on
Segametsad s-soe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 4-5 kuud keskmise viljakusega Bismarck Mõõdukas köögiviljad, raps, lina nisu, mais, (riis), sojauba, Parasvööde niiske-lehtmetsad s-soe, t-jahe aastaläbi mõõdukalt 6 kuud viljakad mullad suhkrupeet, päevalill, Pariis Soe kont.-rohtlad, poolkõrbed
Pärisorjuse kaotamine Eestis · Liivimaal 2 vöörmündrit 1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi ...
7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis
(eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik, esimene eesti keelne ajaleht ,,Lühhike Öpetus", eesti keelse ilmaliku kirjanduse
raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut. Mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks. Et saavutada: putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), viirusresistentsus, (papaia) herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi. Selektiivsöötmel jöövad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud.
Toit. Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS
Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad: Sool Luksusesemed Metall Paber Manufaktuurid: Keskus Narva: * vaseveski * saeveski Hüti klaasikoda (Hiiumaal) eesti esimene klaasikoda
öde Segam s-soe, t- keskmise Bismarc mõõduka 4-5 kuud kartul, Mõõduka etsad külm viljakusega k lt köögiviljad, s raps, lina niiske- nisu, mais, lehtmet (riis), sojauba, Parasvö sad aastaläbi s-soe, t- viljakad suhkrupeet, öde kont.- mõõduka 6 kuud Pariis
Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B
Ameerika suure pindala tõttu tegeletakse põllumajandusega kogu riigis, aga suuremad paigad on Great Plains’i ala ning Suur-järvede piirkonnas. Põllumajandus moodustab umbes 1.2% SKT-st. Ameerikas leidub rikkalikult põllumaad ja sealt tuleb umbes pool kogu maailma teraviljaekspordist. Osa maad on küntud põlluks, et kasvatada teravilja, või kasutada veiste ja lammaste karjamaana. Tähtsad põllukultuurid on mais, soja, puuvill, maapähkel, kartul, päevalilleseemned,nisu ja lina. Leidub ka banaani-, kohvi-, puuvilla- ja suhkrurooistandusi ning suuri õuna-, apelsini-, kirsi- ja muid puuviljaaedu. Enamus toorainest saadakse riigisiseselt, kuid tooraine import on aastatega tõusmas. Aastatel 2013-2015 moodustas Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika kokku 62% Ameerika Ühendriikide põllumajandussaaduste ekspordist. Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea juhitud Ida-Aasia oli suurim turg,mis moodustas koguekspordist 34%. USA ekspordi
7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1.TERAVILI (Pärnu) 2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv. Lääs->Ida: 1.Sool 2.Kalev, lõuend, heeringas 3.Vein, õlu, vürtsid Ida->Lääs: 1.Vaha, rasv 2.Mesi, kanep 3.Tökat, karusnahk, lina Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa- vahelistel kaubateedel. Hansa Liidu õitseaeg: 12.-16. sajand. Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 9. Mõisted. Balthasar Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas kroonika Eesti ajaloost 13.-16. sajandil, k
Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja- Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas. Üheaastane köömen vajab valmimiseks pikka kasvuperioodi ja seetõttu on meie kliimas kasvatamine riskantne.
ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine
isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Tekstiilkiudude liigitus Tekstiilkiude on kasutataud kangaste valmistamiseks tuhandeid aastaid. Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Peamiselt kasutatavad kiud olid vill, lina, puuvill ja siid. Need kiud on säilitanud oma tähtsuse tekstiiltoodetes ka tänapäeval, kuigi nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes on tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Uute kiudude areng on tekitanud mitmetel juhtudel segadust tekstiilimaailmas kiunimetuste, liigituste ja kiu määramise (identifitseerimise) osas. Segadust on suurendanud asjaolu, et paljud kiutootjad nimetavad kiudu oma nimega (tootja
kaubakontoreid asus Novgorodis. 1346 said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu Hansa liidult Novgorodi kaubanduse laokohaõiguse: ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodi sõita vaid pidid tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja kaubad ümber laadima. Läänest viidi Liivimaa kaudu Venemaale eelkoige kasitööd. Venemaalt eksporditi laande mitmesugust toorainet. Liivimaal toodetud kaupadest oli kõige tähtsam ekspordiks teravili, mida veeti välja vahetuskaubana soola vastu. Välja veeti ka lina, paekivi, puitu ja kanepiheiet. Kui keskaja algul sõitis kaupmees oma kaubaga ise merede taha siis peagi hakati kauplema kaubanduspartnerite vorgu vahendusel. Neile saadeti kodulinnast kaupu, mille eest ttasuti vastassuunaliste saadetistega. Kaupmees jäi ise koju ja juhtis oma äritegevust kontorist. Kaubad idast läände: ● mesilasvaha ● karusnahad ● lina ja kanep ● looma- ja hülgerasv Kaubad läänest itta: ● sool ● sangad
Eestlased kaotavad kohtuõiguse. Peks karistusena, mis suurim hirm ja häbi. Relvakandmise õigus võetakse ära. Uute perekondade rajamiseks ei olnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Oma talu said ka vabadikud. Karl XI kuulutab välja mõisate reduktsiooni- mõis kuulutati riigi omaks. Vakuraamatute sisseseadmine, talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Teravilja ja lina väljavedu välismaale. Sissevoes oli tähtsaim sool. Nõia jaht. Eestlastelt võetakse ära metsaõigus, keelatakse ära kõrgete ulukite küttimine. Kehtestatakse teedeorjus- teede ehitamine ja võrgustiku kujunemine. Eestlased hakkavad viina jooma. Kihistumine: orjus süveneb, sest kihistumine väheneb. Üksikud vabad talupojad( kõrtsmikud,möldrid). 75% adratalupojad peredega ja 25% sulased. 1695-1697 Suur Nälg. 1700 Põhjasõda-genotsiid
Seebid Seebid on: 1. Kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) soolad. 2. Pesemisvahendid, milles pindaktiivseteks aineteks on vees lahustuvad rasvhappesoolad. Seepe saadakse loomsete rasvade (näit. veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatat...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks
talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere saartel banaane, Brasiilias kohviube, Sri Lankal teepöösast jpm Tänapäeval iseloomulikud arengumaadele (Mustas Aafrikas) SPETSIALISEERITUD SUURTALUD Tekkisid konkurentsis püsimiseks segatalude liitumisel XX saj. algul (Austraalias, Lääne-Eu., P-Am) või agraarreformi tulemusel Müügiks toodetakse vaid mõnda saadust Levinud Euroopas, P-Am., Jaapanis (arengumaades vähe) 1) Piimakarjatalud 2) Ekstensiivsed teraviljatalud
Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust. Üks on pea sissekäik ja teine juurdeehitatud osal. Pea üks on gooti stiilis. Uksele on pandud lukk seppa naeltega. Peaukse olukord on hea. Tagumise uks värvitud lina värviga, värv maha kulunud. Mõlemad uksed on tahvel uksed. Mõõdud Kiriku laius eest 13m. Külje laius 29m, 4,8m, 4m, 1,5m Akna kõrgus 4,7m, ja laius 1,8m. Akna kõrgus maast 1,7m Peasissekäigu mõõdud. Ava kõrgus 3,9m ja ukse kõrgus 3,6m, ava lajus 2,3m ja ukse lajus 2m Käärkambri räästa kõrgus maast 4,1m Sokli lajus 1,4m, pikkus 4,8m Laser mõõdik Lico disto
Tööd ja tööriistad Madis Aavik ja Ivo Rohula Ankeet Küsitlesime neljateist inimest vanuses 44-78 Ankeedis oli 21 küsimust Kõik küsitletud vastasid kirjalikult, lisati ka suuliselt veidi Töö vormistamiseks kulus ~3 tundi Slaidiseeria tegemisele kulus ~3 tundi Tööd ja tööriistad Tööd erinesid peamiselt selle poolest, et palju tehti käsitsi Masinaid olid vähe Kasutati palju inim ja loomajõudu Tööpäevad olid päikesetõusust kuni loojanguni (vahel isegi kauem) Pühapäev oli harilikult puhkepäev Tööd ja tööriistad Majapidamistes kasutati vahel ka kõrvalist tööjõudu ning neile maksti asjades (lina, toit, toitained jne) Tööriistu hoiti kuuris ning nende eest hoolitses peremees Osades taludes olid ka sepikojad, kus tehti kõik metallitööd Tööriistad valmistati enamjaolt ise, kuid vahel ka osteti Töid ei...
Koeru Keskkool Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,...
Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Peale Hansa Liidu tegeleti ka transiit kaubandusega, mida peeti jõuka linna aluseks. Impodis oli esikohal sool ning ekspordis lina, kanep, karusnahad, pigi, tõrv ja puit, kuid ka kohalik teravili. Tulutoov kaubavahetus käis läbi Riia, Tallinna ja Tartu. Peale selle võis ka linnaõhk talupoja vabaks teha, kui too oli suutnud ennast peita aasta ja üks päev aadlike eest. Linnad andsid võimaluse talupoegadel ennast peita ning seda seepärast, et linnade loomulik iive oli negatiivne. Keskaja jooksul tekkis laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku.
2. Redisepüreesupp 3. Lambakarbonaad tsilli ja mustade oliividega 4. Pähklitarretis sokolaadikastmega 1. Vesi 2. Mahl 1. Kukkel 2. Sai 3. Leib Lauakate 1. Toolid tõmmatakse laudadest eemale. 2. Lauad kaetakse linadega nii, et keskmine murdejoon jääb laua telgjoonele ja lina served ripuvad 25-30 cm üle laua ääre. 3. Suurte lauakaunistuste olemasolu asetatakse need lauale. 4. Toolid asetatakse õigetele kohtadele (määravad lauakatte asukoha). 5. Lauale asetatakse kohanäitamistaldrikud (katmistaldrikud), millele asetatakse esimese ja hiljem ka järgnevate toidukäikude nõud. 6. Lauale asetatakse söögiriistad. 7
· merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid Kunagi ei pandud kogu oma varandust ühe reisi peale, kauba pealt võeti suuri vaheltkadusid, õnnestunud reisi pealt teeniti palju. Eesti osad linnad kuulusid Saksa kaubalinnade liitu Hansa Liitu.(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra · Linnaelnikud: Tallinn 7-8 tuhat Tartu 5-6 tuhat
Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "AmorTrio" jm). Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. Esimene. Tean, et läbi irvituse, läbi teineteisepiina
Kergetööstus Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Kergetööstus hõlmab umbes 30 allharu, mille hulka kuuluvad rõiva-, naha-, trikoo-, jalatsi-, karusnaha-, lina- jms tööstus, kõige suurim on testiilitööstus. • Pikka aega valmistati kangaid, rõivaid ja jalatseid kodus, kus iga perekond tegi seda, mida vajas. • Alles hilisagraases ühiskonnas tekkis käsitööndu, kus tooteid hakati valmistama tellimuse alusel. • Varaindustriaalses ühiskonnas arenes kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema levikuga tööstusharusid, mille geograa...
Isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla raehärrad, kui vaid üks sureb või astub raest tagasi, siis võib teise küll raadi võtta. Põhjendage §104 ja §127 otstarbekust. Raehärrad pidid olema kohusetundlikud ja ausad et linna hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
rõivatööstus ~50% masstoodang, tekstiilitööstus moetoodang tööstustooted ~25% Looduslikud kiud lõnga ketrus, riide kudu- polstrid, rihmad jm Taimsed (puuvill, lina, kanep) mine,viimistlemine Loomsed (vill, siid jt) Puit, nafta, gaas tekstiilitooted ~25% keemiatööstus kardinad jm sisustustarbed kunstkiu tootmine kodumajapidamised (tselluloos, sünteetiline kiud) kangaste jaemüük
Beebieelarve Emale vajadusel vitamiinid, rinnapadjad ja arstilkäigud (visiiditasu puudub, kuid siiski vajalik). Kokku läheb raha: 30 euri. 0-3 kuud Kogus Raha (eurodes) Mähkmed 12 pakki (3 kuu peale) 30 euri pakk = 360 euri Voodi 1 130 euri Madrats 1 70 euri Voodipesu (lina, 2 komplekti 100 euri voodipehmendus, tekk, tekikotid padjapüür, voodikardin) Turvahäll 1 160 euri Vanker + vihmakile + 1 500 euri putukavõrk Riided (toariided + Kogu komplekt kokku 120 euri õueriided) Medikamendid Kogu komplekt kokku 50 euri Lutt (vajadusel Kogu komplekt kokku 160 euri piimapulber ja lutip...
Hakati korraldama hingeloendusi. Et murda aadli võimalikku vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada. 5. Millal ja kuidas toimus talude päriseks ostmine talupoegade poolt? (5 fakti) (1859 Liivimaal, 1866 Eestimaal) - Sama mõisa talupojad said ostal. - Kohe neil raha polnud, seega said võimaluse maksta iga-aasta natuke. - Raha pidid ise muretsema. Kasvatasid selleks loomi, kellest saadi võid, koort, lõssi jne. Hakati kasvatama lina ja kartult. - Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste
Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja.
Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli ligemale 15 aastaks puhkama jätta. Külvati otra, nisu ja lina. Saak lõigati luusirpidega ja küllap leidus üksikuid kalleid pronkssirpegi. Lina kitkuti ja temast kooti hiljem linast riiet, millest valmistati rõivaid. Soojemal ajal oli linane riie kehale igati hea ning kerge kanda. Odra- ja nisuterad hõõrusid naised jahvekividega suurel kivialusel jahuks. Jahust valmistati putru ja karaskit. Toidulauale andsid tublisti lisa kalapüük ja küttimine. Kui koduloomad haigustesse
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...
1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor. Suri 1850a.2. Looming:muinas lood kalevipojast , muistendid:nt. "Emajõe sünd","Vanemuise laul";"Koit ja hämarik". Luule:eesti keel sobib ka antiikseks vormiks "Piibujutt".-dialoog milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest.Jutud ilm kalendrites. Rahvuslik ärkamisaeg: 1. Eeldused:_pärisorjuse kaotamine, uus talurahvaseadus 1849L/1856E Raharent>ettevõtlikus,hilisem taluge ostmine. >kartuli-ja lina kasvatus>jõukus>põllumeeste seltsid. Mõisates tõusis sordiaretus>mõju ka taludeni. Vabrikute ehitamine(norra) koolivõrgu välja kujunemine. 1838 ÕES . eesti rahvusest haritlased, eesti keelsed raamatud,ajalehed, ajakirjad, rahvusluse ärkamine Euroopas>austus oma keele, kultuuri,maa vastu->ideed eestimaale. 2, Üritused: ajaleht"Perno Postimees 1857. Laulu-ja mänguseltisd(Vanemuine, Estonia, Koit, Kannel)-->rahvuslik teater 1870. 1
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aast...
kumbagi poolt. Peagi hakkati mõtlema seaduse revideerimisele. Aastal 1816 kaotati pärisorjus Eestimaal. Talupojad olid nüüd vabad ning nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad said omale õigusi, kuid siiski nad ei tohtinud elukutset valida, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Aastal 1849 võteti vastu seadus, mis lubas talupoegadel omale maad osta ja juba 1850. aastal hakkas Lõuna-Eestis levima talude päriseksmüümine. Põhilise raha selleks said talupojad lina kasvatusest. Vähesed suutsid talu omale kohe tervikuna ära osta, suurem osa aga ostis tingimusega, et maksab kogu summa näiteks 10 aasta jooksul ära. Põhja-Eestis hakkas talude massiline päriseksmüümine 1860.-1870. aastatel, Saaremaal aga hiljem, kusagil 20. sajandi algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas
periood mõõdukas osas kuivadel aladel sooldumisoht tuule ja veeerosioon parasvöötme mussoonkliima kliima: talved külmad ja kuivad, suved soojad ja niisked kevadel niiskusepuudus ja suve lõpus ülejääk, mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F
Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone
............. Üliõpilase allkiri: ................... Õppejõu allkiri: ..................... Tallinn 2015 Sissejuhatus Paberit vajavad maailmas pea kõik. Seda hakati tegema 105. aastal Hiinas. See asendas üsna kiirest välja ennem kasutatud matejalid nagu papüürus ja savitahvlid. Seda sellepärast, kuna paber on käepärasem, kergem ja vastupidavam. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal peenestati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Paberimassi ammutati vannist nelinurksele bambuskiududest punutud sõelale. Sõelalt asetati paberimass vildile, pressiti liigne vesi välja, siluti ja kuivatati. Paberilehed liimistati taimsete liimidega. 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Birma ning Nepali Indiasse.
I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rahvaarv vähenes katku pä...
Polüsahhariidide kolm gruppi Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist. Mõnest taimest, nagu puuvill või lina, on võimalik saada kõrge tselluloosisisaldusega pika makrokiuga materjale. Tselluloos on paberi, etanooli, lõhkeainete ja muude materjalide tootmise läteaine. Tselluloos on hüdrofiilne ehk riided imavad hästi niiskust ja on mugavad. Kirjelda tärklist-koostis, saamine, omadused, kasutamine Tärklis on ehitatud A-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varuplüsahhariidid. Eristatakse kahte vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul · Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul. · Ühel linataimel on keskmiselt 3...5 õit, õitsemine toimub 3...4 päeva jooksul · Kogu põllu õitsemine kestab 6...10 päeva Kasvatamine Niiskus- niiskuslembene Valgus- pikapäevataim Soojus- idaneb 3..
silmas pidada kindlasti ka tulevasi matkaplaane. 7. Soojal suvel võib küll magada väljas, kaitstes end juhusliku vihma eest magamisaseme kohale kinnitatud kile või veekindla riidega, kuid normaalne oleks kasutada selleks siiski telki. Telkide valik on lai ja sõltub suuresti tuleviku vajadustest ja olemasolevatest võimalustest. 8. Magamiskott tuleb valida sõltuvalt matkadel võimalikust välistemperatuurist. Täiendavat sisekotiks õmmeldud lina saab magamisel kasutada sooja ilma puhul ka ilma kotita. 9. Looduses viibimise ja tule tegemise kohta on täpsemad juhised ja piirangud toodud "Igaühe õigustes". Paljudel juhtudel on lõkketegemine keelatud ning toiduvalmistamiseks tuleb kasutada matkapriimust või vastavat -gaasipliiti. Tuletegemiseks ettenähtud kohti võib leida spetsiaalselt ettevalmistatud telkimisplatsidel. 10
lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane. Saal oli kottpime ning lauljad tulid märkamatult lavale. Järsku hakkas kostma ilusat neidudekoori kõla. Sõnadest küll polnud võimalik aru saada, aga kõlas väga kaunilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
