Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pik...
Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu
Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses
· Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku · läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle Hansa Liit ja Eesti Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Liidu lagunemine 16. sajandil hakkas Hansa Liit langema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed Ainult üksikutes kohtades sajab lund Suur osa vahemereäärsetest riikidest ekspordivad naftat
päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad. Nad panevad valge lina puu alla ning raputavad puud. Kangestunud liikmetega liblikad ei suuda urbadest kinni hoida ning kukuvad linale, kus neid saab lähemalt uurida. Kevade arenedes hakkavad õitsvatele pajudele konkurentsi pakkuma teised nektarit pakkuvad õistaimed. See ei tähenda aga, et putukate huvi pajude vastu väheneks. Nüüd lendavad kohale teised putukad. Nende hulka kuuluvad pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad
Dekoratiiv tapeedid Koostajad: Endo-Aron Vuht, Martin Kornilov, Andres Müürisepp, Sääsk 1. Sissejuhatus Dekoratiivtapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase dekoratiivtapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, dzuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti. 2. Nõudmised Dekoratiivtapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. 3. Iseloomustus Dekoratiivtapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned dekoratiivtapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Dekoratiiviga võib katta ka vaid ühe seina. Põhjus, miks mitu korda
Iirimaa Iirimaa lipu värvid on roheline, valge ja oranž. Iirimaa vapil on kujutatud harfi. Aga rahvamuusikas kasutatakse ka väga palju iiri torupilli. Iiri muusika on väga eriline. Pealinn on Dublin, mis on suurem kui Tallinn. Iirimaa kliima on soojem kui Eestis. Seal on palju rohtu, mida söövad lambad, aga seal kasvab vähe puid. Iirimaal peetakse palju lambaid. Iirimaal on huvitavad “laisapeenrad”. Need on umbes poole meetri kõrgused kartulipeenrad. Kartulit hakati Iirimaal kasvatama 18. sajandil. Mis need “laisapeenrad” siis on? Peenardesse kuhjati palju mulda ja sinna pandi kartulid maha ainult üks kord. Pär...
aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus oli ka Lätis. Selline arvestus arvatakse olevat pärit varasemast ajast. Külvatavatele kultuuridele olid sobivaimad külviajad - kaer külvati 9-7. külvinädalal, oder ja lina 5.külvinädalal. 6. külvinädal, mai keskel, oli "rohunädal", mis uskumuse kohaselt sigitas rohkem umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei saaks. 19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites. Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks -
*lina paras- ja lähistroopiline kliima; USA, Hiina, India *suhkruroog ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise
Esteetiline pool kajastus eelkõige ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. · Ornamendikunstis oli roll ka kirikukunstis. Kasutati kirikukunsti elemente, kasutati rõngasriste. · Naiste ehted ja rõivastus kaunistati, samuti igapäevased esemed. · Kodune käsitöö oli olulisel kohal, eriti just talvisel perioodil. Igasugused puu- ja nahatööd, villa- ja lina töölemine. · Linnades koondusid saklastest käsitöölised tsunftidesse (käsitööliste ühingud). Nad ei laskunud eestlasi nendesse tulla. Tekkisid tsunftijänesed, kes läksid mõisadesse tööle. Tekkisid uued käsitööoskused ja uued tehnikad. Saksa keelest on tulnud eesti keelde enamus tööriistade nimetusi (N: haamer, höövel, saal, kangid). · Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani.
Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid.3000eKr nöörkeraamika kultuur- loomakasvatus,maaviljelus. Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tar...
Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki saadakse isegi 3 korda aastas. Koostaja: Antero Maslovski 12A
Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraalia) piinia (Vahemere maad) lavendliistandus (Vahemere maad) salvei (Vahemere maad) loorber (Väike-Aasia & Euroopa Vahemere maad) pistaatsia (Väike-Aasia & Vahemere äärsed alad) oleander (Lähistroppiline Aasia korgitamm (Vahemere maad, &
Vahemere stiil Koostaja: Kairi Kann Mp-10 Vahemere stiil Pärit Vahemere põhjapoolsetest riikidest. Hispaania mõjutustega stiil. Lihtne ja funktsionaalne. Värvid peegeldavad merd ja taevast, mis tähendab rohelise ja sinise erinevaid toone. Maroko mõjutusi leiab pronksi- ja teiste metallikarva aksessuaaride näol. Vahemere stiil Suurima mõjutekke andis sellele stiilile Kreeka ja Itaalia. Kreekale on iseloomulik valged seinad ja merele iseloomulikud külmad toonid: sinine, helekollane, türkiis ja teised. Itaaliale on vastupidiselt domineerivad soojad värvid: kahvatu-pruun, oliiv, seinad värvitud beezi värvi. Vahemere stiil Seinad on vahel värvitud eri värvides ja paigutatud erilisel moel. Vahemere-stiilis kasutatakse tikandites naturaalsed tekstiile (lina, puuvill). Köök Click to edit Master text styles Second...
uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud. Seda hakati kasvatama õlirikaste seemnete pärast, kuid seejärel õpiti linataime varrest linakiudu eraldama, mida kasutatakse riiete valmistamiseks. Lina perekonnas on umbes 200 taimeliiki, mida võib leida paras- ja subtroopikavöötmest. [5] Linane on inimese organismile kõige sõbralikum materjal. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ning on niiskust reguleeriv. Lina imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused
......................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal.............................................................
maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardikaru, kuid ka mardihobune, mardisokk, mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal on paiguti käinud ringi ka mardihani. Maskeerumine toimus võimalikult lihtsalt: poeti näiteks kahekesi teki või lina alla, mõnikord jäi teine n.-ö ratsanikuna poolest saadik nähtavaks. Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. MÕISTATUSED
rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei
Veenus Eget Lina Retla kool 9.klass Mis on veenus? Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet(vähim kaugus 42 miljonit km). atmosfäär § Temperatuur on 480 °C § Rõhk 9 Mpa. § Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. § Süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2%, hapnikku 0,1%, § Kasvuhooneefekt. § Tihe pilvekiht. pilved § Kollakasvalged pilved. § Pilvkate on mitmekihiline. § Pilvede põhikihis on nähtavus hea. § Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest ( Nt kloor). Pinnavormid ja koostis § Sarnane Maaga. § Üldiselt tasane. § Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. ...
Viimistlusmaterjalid Kodune töö 1. Miks kasutatakse viimistlusmaterjale? Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsoonide katmiseks. Eesmärkideks võivad olla: · Konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest · Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turu...
Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist Kergsüttiv põlemise Hajuv tuhk sisal, kookos). eemaldamisel lõhn Hüdraattsellulooskiud põlemine (viskoos, modaal). jätkub Põleb kiiresti suure leegiga, Hall tuhk
kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse. Põletused • Ära aseta lahtisele suurele põletushaavale mingeid aineid: • Või, õli, hapukoor, mesi, vaseliin, aaloe, salv, kreem vms. • Väldi haava saastumist! • Haavale on soovitav asetada spetsiaalse jahutava geeliga side, steriilset sidet või pesupuhast lina! Põletused Põletused • Põletusprontsent • Peopesa reegel: • Kannatanu peopesa on umbes 1% patsiendi kehapinnast. Ennetamine • Tikud,elektriseadmed ning kemikaalid tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas • Peab olema ettevaatlik lahtise tulega • Paigaldada koju tulealarm ning lapsed peavad teadma tule ohtlikkusest
Vanimad säilinud mööblitükid pärinevad arhailisest perioodist. Muu mööbli moodustasid lauad ja hoiukohad. Polnud suuri laudu. Voodi asus kõrgendatud alusel, et hoida eemal roomavaid elukaid. Riided hoiti seinaorvudes. Hügieen, kosmeetika, riietus Pesti end Niiluses, kanalites või tiikides. Ainult kõrgklass võis endale lubada vannituba. Seebina kasutati soodat või spetsiaalseid pesupastasi. Eelistatuim riidesort oli lina. Kuningate ja eraisikute kujud loovad elava pildi moe muutumisest. Naised kandsid liibuvaid kleite, mehed ümber keha seotud seelikuid. Ametlik riietus nägi ette ka parukat.
kõrvale. 3) Võta kaste ja soojenda pannil keskmiselt-kõrgel kuumusel, pidevalt segades, umbes 1 minut (Kui tahad paksemat kastet, siis sega 2-3 minutit kauem). Lisa ettevaatlikult krevetid ja sega kuni nad on kastmega ühtlaselt kaetud. 4) Serveeri kohe koos tükeldatud koriandriga. Piknik toimub ilusa ilma korral rannas. Selga on soovitav panna õhukesed riided, kui on päikesepaisteline ilm. Tuulise ilma puhul peab lina laua külge klambritega kinnitama. Toidukoguseid jätkub umbes kaheksale inimesele, igal inimesel on enda taldrik ja joogitass, kuhu ta saab toitu ise tõsta.
· Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15 30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat · Villide avamine on kohustuslik!!!
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
MOTIIVID LAUA KOHTA 1. Laual on küünlajalg, milles on poolikuks põlenud küünal Laud oli kunagi pruun, nüüdseks ära pleekinud ja kulunud. Laual on praod, mõned väiksemad mõned suuremad. Küünlajalg on roostes. Põlenud küünlavaha on küünla jalapeal kinni kuivanud. Küünal on valget värvi. 2. Laual on lahtiselt mu lemmiksraamat Laud on madal. Laud on tume pruun ja teravate nurkadega. Laual on valge lina,pistilise äärega, millel on kohvitassi rant. Laud on tugev ja lõhnab puidu järgi. Laual on mu lemmikraamat, millel on rohelised kaaned. 3. Laual on vaas sügislehtedega Laud on kõrge ja lai. Laual on klaaskuuli kujuline vaas, millest pool on vett täis. Vaasis on kolletund, punased ja orantšikad lehed. Lehed lõhnavad sügise järgi. Lauale on lehtedelt pudenenud kuivanud okkaid ja mulda. 4. Laua sahtilst paistab vanaema päevik Laua sahtel on katki
suurema intensiivsusega käiguteele. *Paanid asetada valguse ja akna suunas, võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Põranda PVC PVC põrandakatted on elastsed sünteetilised põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud polüvinüülkloriidi. Kattevaibad Vaipkatted jaotatakse lõnga tüübi järgi: naturaalseteks ja sünteetilisteks. Naturaalsed vaipkatted võivad olla taimset või loomset päritolu. Taimsed kiud on dzjuut, lina, puuvill, sisal ja kookose kiud, loomseteks kiududeks on vill ja ja siid. Tänapäeval on turul levinud vaipkatted, mis sisaldavad 10-30% naturaalseid kiude. Nende hinnad ei ole kallid ja nendes on ühendatud naturaalsete ja sünteetiliste vaipkatete parimad omadused, näiteks villa pehmus ja sünteetilise kiu vastupidavus ja pikaealisus. Vaipkatetes kasutatavad sünteeetilised kiud on polüamiid(nailon),
vajalikud materjalid Varu aega ruumide koristamiseks ja kaunisamiseks Tee kuupäevaliselt ettvalmistustööde plaan ja pea sellest täpselt kinni ERINEVAD PEOLAUAD Laste peolaud Kohvi- või teelaud Rootsi laud ehk selvelaud ETIKETINÕUDED PEOLAUAS Toolide paigutamine Igale inimesele tuleks arvestada laua ääres ruumi 6070 cm. Laudlina Laudlina valikul tuleb arvestada teiste laual olevate esemetega. Kui lauanõud on kirjud, oleks soovitav valida ühevärviline lina. Suurätik ehk servjett Suurätik võib olla nii riidest kui paberist ning selle valikul lähtutakse selle sobivusest laudlinaga. Lauanõud Laual olevad nõud peavad olema sirges reas. Peatoidutaldriku äär ning nugade ja kahvlite pidemete otsad ulatuvad kas laua ääreni või on umbes 12 cm sellest eemal. Varem tarvitatavad toidunõud asuvad väljaspool,( st praetaldrikust kaugemal, kust neid on kergem võtta.)
KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des,
Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus
KÕNE Eesti keel enne, nüüd ja tulevikus Tere, kallid klassikaaslased! Mina olen Karin 10-1 klassist ja ma tutvustan teile täpsemalt, kuidas on arenenud eesti keel ja milleine peaks olema see tulevikus. Eesti keel on läänemere lõunarühma kuuluv keel, mille varasem nimetus oli maakeel. Selle lähimad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on ka riigikeeleks. Alates 2004.aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Eesti keele tähestik võrreldes teiste riikidega on küllaldki erinev tänu oma erilistele täpitähtedele, mida on keeruline välismaalastel öelda, kuna nemad neid ei kasuta. Meie emakeele eristab ära paljudest teistest keeltest seoses häälikute pikkusega, mis annab sõnadele hoopis teie tähenduse nagu näiteks lina/linna. Eesti keelt saab võrrelda teiste ke...
Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgool Reisikorraldus EESTI PUHKUSEREISIJA Essee Saku 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 EESTI PUHKUSEREISIJA.................................................................................................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga............................
17. sajandil kaubateed kujunesid Tartust mööda (mitte läbi), st tartu osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud)
Põhjalikult muudeti maksukorraldust. Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks ja maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Majandus Poola aeg: Pärast Liivi sõda sai Tartust, Viljandist ja Pärnust kaubalinnad. Rootsi aeg: Aktiivne majandustegevuse võimalus oli üksnes sadamalinnadel. Olulisemad olid Tallinn ja Narva. Tartu tähtsus hakkab tõusma alles 1632 kui asutatakse ülikool. Peamisteks kaupadeks kujunesid teravili ja lina, mida veeti Eesti sadamate kaudu. Tekkisid ka manufaktuurid, mille keskuseks oli Narva. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne-Euroopasse veoks. Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Valitsus püüdis suurendada Peterburi sadamakäivet, aga selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus
toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø olulisemateks maavaradeks Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas KESKKONNA PROBLEEMID Ø Õhusaaste selle tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk- Euroopas Ø Veekogude reostumine Ø Veeressursside ammendumine Ø Tööstusjäätmete halb ladustamine Ø Liigne metsade raiumine
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõnana ehk sellel sõnal on terviktähendus. d) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline, kus üks osa väljendab põhitähendust ja teine osa ainult iseloomustab või täpsustab seda. Näiteks laudlina või voodilina on teatud tüüpi lina. e) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on sümmeetriline. Kui uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähenduste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. 1. Näited Käsi- a) käsilane, b) käekene, c) käeline, käsitsi, d) käsitöö, e) Plaan- a) planeerija, b) plaanike, c) plaaniline, d) reisiplaan, e) plaanipärane
Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget usku ning inimesed usuvad erinevatesse uskudesse.
tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda. Peale pesemist on soovitav kasutada pehmendusainet, et eemaldada staatilist elektrit. Polüester: *Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine rõivad kuivavad ruttu. *Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 2030% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam
4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1. Keskmiselt kaaluvad 1011 grammi 2. Leidub rohkesti mineraalaineid ja makroelemente 3. Leidub A ja B rühma vitamiine 4. Süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult Tervisemunad 1. Sisaldavad 510 korda rohkem organismile kasulikke oomega3 rasvhappeid 2. Munevatele kanadel lisatakse söödale juurde: lina ja rapsiõli 3. Suurus M (5363 g) Olemas on veel 1. Kollased munad asendamatud köögis, eriti kookide küpsetamise juures 2. Hiidmunad ühest munast võib leida koguni kaks rebu 3. Pesamunad 4. Peremunad Tänan kuulamast!
rosmariin ja oleander, mis sisaldavad palju eeterlikke õlisid. Vööndi katkendliku leviala tõttu on vahemerelise taimestiku liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel suhteliselt erinev. Sellele on palju kaasa aidanud kõrged mäestikud ja laiad kõrbed. Taimedel on lehed jäigad, kaetud vaha või vaigukihiga. Nad on kitsad või kaetud karrakestega. Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina. Tänapäeval on seal oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Loomadest esinevad seal känguru, pulstikkits, ida-ja vöötorav, mägilammas ehk muflon ja pekaari. Inimtegevus Vahemerelise kliima põhiline leviku ala on Vahemere ümbrus, mis on väga tiheda inimasustusega. Vahemere ümbrus on ka oluline turismi-ja puhkekoht. Metsade
majapidamises, ravimite valmistamiseks Sahharoos- valge värvusega, vees lahustuv valge kristalne aine kas: toiduaine, toidu ja kondiitritoodete valmistamiseks Karamell- kuumutamisel muutub suhkur pruuniks ja juurde tuleb mõrkjas maitse Invertsuhkur- sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud glükoosi ja fruktoosi segu Mesi- glükoosi ja fruktoosi lahus Kliister- tärklise kolloidlahus soojas vees Looduslikud kiudained-taimsed- lina, kanep, loomsed- vill, siid, jõhv Keemilised kiudained- klaaskiud, metallkiud, kunstkiud- atsetaatsiid, sünteetilised kiudained- nailon, nitron, elaan, kloriin Keemiliste kiudainete om: ei märgu, odavad, ei kortsu, ei luitu värv, tekitavad allergiat, ei ima niiskust Looduslike kiudainete om: õhku läbi laskvad, niiskust imavad, ei tekita allergiat, kiirelt kuluvad, kiirelt luituvad, kortsuvad, kallid, vihmaga märguvad Sahhariidide koostiselemendid- süsinik, vesinik ja hapnik
armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS ! Aitäh ! Eget Lina 7.klass Retla Kool
armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS ! Aitäh ! Eget Lina 7.klass Retla Kool
Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas
*kalapk, jaht ja korilus *surnuid maeti toa pranda alla *vga palju panuseid - merevaigud, ehtedm riistad, relvad *kaubavahetus 3. Millised olid eestlaste philised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda neid lhemalt (triistad, materjalid) Eestlased tegelesid karjakasvatamisega, ksitga, jahiga. Triistadeks olid philiselt rauast kirved. Kasutati palju luust, puust ja kivist materjale. Pronksist tehti ehteid. Kasvatati sigu ja muid koduloomi. Hobuseid oli vhem. Kasvatati vilja ja lina. Hariti pldu. Relvadeks olid teravaotsalised odad.Tegeldi kaubandusega. 4. Millised olid ristiusu mjud Eesti ala elanikele 11. sajandil? Millest vib seda jreldada? Mned eestlased olid ristitud. Ristiusk levis Venemaalt ja teistelt naaberriikidelt. Eestlased ei olnud alguses ristiusu vastu, kuid prast tekkis neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
