62. Catch up on- järele tegema asju 63. Check up on- kontrollima 64. Cut down on- midagi vähendama 65. Get along with- kellegagi hästi läbi saama 66. Get out of- väljapääsu otsima/pääsema 67. Get rid of- ära viskama 68. Keep up with- järje peal olema 69. Look up to- imetlema kedagi 70. Run out on- hätta jätma 71. Burst into tears- nutma puhkema 72. Missed a beat- lööki vahele jätma 73. Cant believe my ears- ei suuda oma kõrvu uskuda 74. Have butterflies in my stomach- liblikad kõhus 75. Make blood boil- ajab vere keema 76. Over the moon- üliõnnelik 77. Calm down- maha rahunema 78. Bump into- kokku põrkama 79. Fool around- lollitama 80. Get on with- läbi saama 81. Put up with- taluma 82. Come up with- millegagi välja tulema 83. Brought out- välja tooma 84. Run out of- tühjaks saama 85. Go dead- tühjaks saama 86. Switch off- välja lülitama 87. Turn up- valjemaks keerama 88. No signal- levi puudub 89. The battery is low- aku tühi 90
läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24. Täismoondega: liblikad Vaegmoondega: rohutirtsud, prussakad, lutikad 25. Organismi vananemine sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 26. Surm rakkude pöördumatu hävimine 27. Agoonia vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. 28. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Võib kesta kuni 5 minutit. 29
Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba,
pimedas. Käsitiivalised Tüvepikkus 41… Pikad ja torujalt Paarituvad talve Öise eluviisiga, Putuktoiduline: Kaitsealuste Erinevalt teistest Suurkõrv 52 mm, kumerad kõrvad. jooksul. Mai lõpus koguneb peamiselt liikida II nahkhiirtest Plecotus auritus küünarvarre koonduvad kolooniatesse. liblikad. kategooria. püüab ja sööb ka pikkus 36…42 emasloomad kokku putukaid, kes ei mm. Mass 5,1- ja moodustavad ole lennus. 9,6 g. poegimiskolooniaid,
Franz Schubert (1797-1828) Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi osales ta koduses keelpillikvartetis ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimaluste ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus koorikoolist häälemurde tõttu. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta elas Beethoveni...
See tagab lapsele terve ja vaba arengu. Täiskasvanutega on, aga teine teema. Kui saadakse täiskasvanuks, siis omandab armastus hoopis teised mõõtmed ja saab uue tähenduse see toimub hiljemalt ajal, mil huvi hakkab pakkuma teine sugupool. Rohkem hakkad märkama enda ümber armastusteemasid: ajakirjad, romaanid, laulud. Selline armastus erineb vanemate armastusest. Sellise armastusega kaasneb ka seksuaalsus, aga enne seda, hakkab noor endale otsima seda õiget, kes n.ö tooks liblikad kõhtu. Aga nii lihtne see ei ole, sest ehkki tunnetes on lõpmatult võimalusi, siis leidub seal ka palju ohtusid. Kui tunned, et nüüd oled valmis, siis eksitab tunneterägastik kõike, millest ei ole võimalik läbi näha. Armastus võib tabada nagu välk või arendea alles pikkamööda, olla unistav või hoopis kirglikult pöörane. Armastada võib erinevalt mõnikord armastad natukene, siis veidi rohkem, tihti aga päris tugevalt. Selle kõige juurde kuulub ka eneseteadlikkus
Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud Viljapõld Roosid Keemilised sümbolid Keemiateadmisi ja tema algelemente tuli ka kuidagi kirja panna. Et aga pidevalt avastati uusi ühendeid, kasvas sümbolite arv 4000-ni. Toome näiteid: tuld kujutati kolmnurgana,
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
Kujutasin kohe seda tavalist talve pakast ja külma, mis meid kõiki nakatab ja nohusse ajab. Talv möödus rahulikumalt ja vaiksemalt ning kevade alguse trumbiks oli jällegi rõõm ja soojus. Õite väljapuhkemine, loomade sigin sagin igal pool. Tihe elu hakkas taas käima ümberringi. Kõigil jälle palju asju ajada ja siia sinna käia. Suve aga oli kujutatud väga mitmekülgselt ja erinevalt. Osalt äikest ja torme mis suvel tavalised on, kuid ei puudunud ka suverõõmud ehk lilled, liblikad ja päike. Suve muster oli veidi nukker ja lõppes ka veidike kiiruga ja sellise ruttava tooniga pannes punkti kontserdile. Kevin Maranik 10.C Antud kontsert oli väga rõõmsakstegev ja vägagi kuulatav. Arvan, et leidsin omale siit mõndagi,
kasutavad nad liikumiseks põhiliselt kahte tagumist jalapaari, mis on teistest lühemad. Krabiämbliklaste jalad on külgmise asetusega, mis võimaldab krabilaadset liikumist ka külgsuunas ja tahapoole. Krabiämbliklased ei püüa saaki võrguga, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele oma värvust muutma. Üldiselt nende saagiks langevad liblikad, kärbsed või mesilased, kes lendavad õitele nektari järele ning ei märka seal passivat ämblikku. Krabiämblik hoiab esimest jalapaari kahele poole laiali – valmis saaki haarama. Seejärel ta tapab ohvri mürgihammustusega. Eestiski tavaline liik Misumena vatia emasloomad muudavad oma keha värvust sõltuvalt taime värvist kas kollaseks, rohekasvalgeks või siis päris lumivalgeks. Eelnimetatud liiki kutsutakse vahel isegi “valgeks surmaks”
........................................................................7 3. Lisa....................................................................................................8 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta...................................................8 3.2. Pildid...........................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi koostasin ma liblikalistest. Valisin liblikad kuna nad on nii võrratult ilusad. Kui väljas on näha liblikaid siis on teada, et suvi pole enam kaugel. Järgnevas tuleb juttu nende arengust, toitumisest, levikust ning sise- ja välisehitusest. Lähemalt tutvustan ma Pääsusaba liiki. Ka seal kirjutasin ma nende paljunemisest, toitumisest, keskkonnast ja ka enesekaitsest. Töö lõppust leiab ka lisasid, mis minu arvates sobisid siia. 3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...
Maksimaalselt nelja tuhande tähemärgiga saab kirjandusteost tõepoolest üksnes markeerida ning väljendada kriitiku põgusat suhet sellesse. Teose lülitamine laiemasse ringi ei tule sel juhul kõne allagi. Pealegi nõuaks see kirjandusloolist ja -teoreetilist eruditsiooni, milleks nn jooksva kriitika kirjutajail pole motivatsiooni. Arvustuste honorar on sümboolne ega soosi uurimistööd. Nõnda avaneb meie ees suur hulk kriitikat, milles ilmuvad kirjandusteosed hõljuvad õhus otsekui liblikad, keda kriitikud imetlevad või siis oma võrku püüavad/sulgevad. See ongi kriitika üksildumine. Varasema kirjanduskogemuse haprus, kirjanduse kui tervikorganismi tajumise nõrkus teeb kriitikast fragmendi. Selles fragmendis pihustub ka kujutlus kirjandusest. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann 2. http://www.sirp.ee/2004/13.02.04/Kirjand/kirjand1-1.html 3. http://www.parnupostimees.ee/081007/artiklid/10078871_foto.php
Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja mä...
Küsimused: - Mis on esimene märk armastusest? - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. - Kas armastus on abielus kõige olulisem? - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? - Kas armastatu eest tuleb võidelda? - Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumus, lähedus. - Missugune on tõeline armastus? Mina: 1. Liblikad kõhus. 2. Ei. 3. Jah. 4. Kõik mis minu võimuses. 5. Jah. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. 7. Tõeline armastus on kahe inimese lahutamatu kooselu elu lõpuni. 17 aastane poiss: 1. Kui tunned seda et oled leidnud endale kellegi õige 2. Jah,naised mõtlevad suhteliselt palju üle 3. Jah 4. Kõike mida selleks vaja teha on 5. Jah 6. Pühendumus,kirg,lähedus 7
Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik
ELU MUISTSEL ISESEISVUSAJAL Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...
vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu organismi ainevahetus eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun, Fourth level Fifth level kõhupool hall *elab parkids, ka leidub teda pargitaolistes looduslikes puistutes, alleedel ning hoonete ümbruses *kütib ööseti lennates toitu *melistoiduks liblikad ja verdimevad kahetiivalised *elutsevad kolooniattena *Kuigi röövloomade näol nahkhiirtel looduses vaenlasi pole, on nad siiski kergesti haavatavad inimeste poolt. Neile mõjub halvasti häirimine ja igasugune inimtegevus, samuti kemikaalide kasutamine putukatõrjes. *võivad elada paarikümne aasta vanuseks Kodurott Click to edit Master text styles Second level
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29. juunil 1982. aastal Tallinnas. Ta on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Ott Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.2006. aastani oli ta Ott Sepp Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Ta on abie...
Hõimkond: Lülijalgsed. Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Põualibliklased. Perekond: Koiduliblikas. Liik: Koiduliblikas. Ladinakeelne nimetus: Anthocharis cardamines. Tiibade siruulatus: 4cm. Lennuaeg: mai-juuni. Röövik toitub mitmesugustel ristõielistel. Sarnased liigid: harilik reseedaliblikas. Levik ja arvukus: Eestis tavaline. Kasutatud kirjandus Koiduliblikas- http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas (10.04.2012) Sterry, Paul ; Mackay, Andrew 2004 Looduse taskuraamat LIBLIKAD. Tallinn: Varrak Viidalepp, Jaan 1971 Liblikate määraja. Tallin: Valgus
ilusatest silmadest. Arvatavasti sarnastab ta poeetiliselt tumedat silma vikerkesta, mis on ümbritsetud silmavalgega, end piimas pesevate sinakashallide tuvidega Saalomon võrdleb suulamlanna kaela "elevandiluust torniga". Varem tegi Saalomon tüdrukule sellise komplimendi: "Su kael on nagu Taaveti torn". Torn on pikk ja sale ning elevandiluu on sile. Saalomon on vaimustuses tüdruku kaela saledusest ja siledusest Kokkuvõtteks võib öelda, et armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, on nad omavahelises suhtes täiesti rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Armastus on andmine. Me tahame anda oma armastatule, mitte aga võtta. Armastus on teise tundmine. Me tahame oma armastatut tunda üle kõige muu. Armastus on nauding. Me tahame
vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Tänapäeva maailmas pole imeks, et süütu või juhuslik internetisuhtlus võtab ootamatu pöörde. Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest parem variant on see, kui suhtlus muutub vägagi isiklikuks ning paneb kõhus lendama liblikad. See võib juhtuda kõigiga, täiesti juhuslikult ja pöörata pea peale kogu senise elu. ,,Hea põhjatuule vastu" räägibki just sellisest internetisuhtlusest, mis tekkis täiesti juhuslikult, valele meiliaadressile saadetud kirjast. Naise rolli mängiv Emmi soovib tühistada ajakirja tellimust ning saadab enda arvates toimetusse mitmeid kirju, vastust saamata. Tegelikult oli ta kogemata saatnud kirju mehele, kes pole ajakirja toimetusega mitte kuidagi seotud
- Lihtne. Sa kardad teda kaotada. Mina ise eelistan olla vaba, kuna mu kogu aeg kulub kõigele muule, mul ei oleks lihtsalt aega, kuigi öeldakse, et armastatud inimese jaoks leiad alati aega. Paraku ei ole ma selleks kõigeks valmis. Ma olen alles noor ja mul on veel aega armuda. Miks olla praegu suhtes ja pühendada oma aeg armastusele, kui ma saan olla vaba ja teha seda, mida hing ihkab ja otseloomulikult täita enda unistused? Ma olen olnud armunud. Iga-kord, kui ma teda nägin mul lendasid liblikad kõhus, ma tundsin, et ma rändaksin temaga kasvõi maailma lõppu ja, et ta toob mu ellu päikest. Ta oli mul koguaeg mõtetes. Ma tundsin, et rohkem pole vajagi. Ma olin rohkem avatud ja temaga ma sain alati tunda, et ma võin olla mina ise. Ma võisin temaga koos naerda tunde, kasvõi mingisuguse tühise asja peale. Ma lihtsalt tundsin end temaga koos mugavalt ja kindlalt. Lõpuks läks aeg edasi ja tunded lihtsalt kadusid. Ma üritasin veel neid tagasi saada aga see ei õnnestunud
kõrvkärsaklased); kahetiivalistel funktsioneerivad nööpnõelataolisteks moondunud tagatiivad lennustabilisaatoritena (nt päevaliblikad- eestiiva pinna asend muudab ka lennu suunda). 53. Putukate (Insecta) vaeg- ja täismoone: moonde järgud, kummagi esinemine tähtsamates seltsides, näiteid Vaegmoone: muna-vastne-valmik; esinemine: lutikalised, tirtsud, ritsikad, ühepäevikulised, Täismoone: muna-vastne-valmik-nukk; esinemine: liblikad, kärbsed,. 54. Ühepäevikulised (Ephemeroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Vastse rindmikul on tiivaalgmed ja tagakehalülide seljapoolel lehtjad või sulgjad trahheelõpused. Eluviis: Vastsed elavad väga mitmesugustes veekogudes, toitudes enamasti vetikaist ja kõdust. Valmikud ei toitu ja elavad vaid päeva või paar (sellest ka rühma nimi). Moone: vahetult pärast kestast koorumist laskub maapinnale ja kestub veel korra;
Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna- Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
Elus olla tähendab tegutseda. Ärgata igal hommikul võimalikult vara.Koristada,pesta,kraamida,triikida,vahetada mäkmeid, täita ja tühjendada piimapudeleid, lugeda hambaid,samme ja muhke. Tõsta asju kõrgemale ja kõrgemale, kuni keegi ei mäleta enam nende olemasolu.Päästa tuppalennanud põrnikad,liblikad, mesimumme ja kustukumme halvema saatuse eest ja möödaminnes tunda kaasa pisikesele beebiämblikule, kes on teinud su küpressi otsa peopesasuuruse võrgu ja ootab nüüd kannatlikult, et temast kümme korda suurem kärbes oma karvased jalad just sellele lapikesele toetaks. Töötada igal vabal minutil, et üldse midagi tehtud saaks. Elus olla tähendab liigutada. Tõsta krobelise pinnaga hantleid, üks, kaks, kaheksa, neli korda kakskümmend viis korda, et õigustada tundidepikkust küürutamist läpaka taga, sõrmenukkide krampi kiskudes. Vuhiseda, suhiseda, tuhiseda piimakruuside, püreetasside, lusikate, pudipõllede ja niiskete lappidega mööda korterit, e...
· kuumuskindlus on võrdlemisi väike · kiud elektriseeruvad KASUTAMINE · elastaani kasutatakse kanga elastsuse suurendamiseks · rituusid · ujumisriided · aluspesu · sokkid HOOLDUS · Soovitav pesta sageli higitaluvus madal · Pesta käsitsi või max 40° C, sageli piisab vaid loputamisest · Kuivatada varjus · Triikimist enamasti ei vaja, äärmisel vajadusel madalal temperatuuril 1.9 SIID (SL) · Siidi toodavad liblikad · see on looduslik kiud OMADUSED · suur hügroskoopsus · imab endasse niiskust · kuivab väga kiiresti · tõmbetugevus on suurem kui villal · valguse vastu vähem vastupidav · suur venivus · higi suhtes tundlik KASUTAMINE · lipsud · aluspesu · rõivad · sallid HOOLDAMINE · ei leotata · õrna pesu programm · ei tohi kuivatada päikese käes · mitte tugevalt tsentrifuugida
1) Selgrootud, kes elavad vees või ka mullas ehk ka teistes organismides võivad hingata kogu oma keha pinnaga, kui keha on piisavalt suur (käsnad, rõngussid, meduusid, hüdrad) 2) Veeloomade spetsiaalsed hingamiselundiks on lõpused (järvekarp, jõevähk, peajalgsed) 3) Maismaaloomad hingavad kopsudega (kiritigu) või trahheedega (ämblikud, meemesilane, liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid) 6) saadakse mett, vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane) 7) saadakse siidi (siidiliblikas) 8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas)
Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks liblikate parv pärast äikest võib veenda kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss, kes pritsib kiiresti sööbivat mürki või siis võib tappa elektrilöögiga. Ussi pole teadlased leidnud, küll on aga kokku korjatud rohkesti suuliseid andmeid. Näiteks räägitakse, et kaamelikari võib astuda liiva sisse peidetud surmaussile ja
Bioloogia ,,Evolutsioon" Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul Lamarkism teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Muutlikkus populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel Fossiilid ehk kivistised ammustel aegadel elanud organismide jäänused Elavad fossiilid tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel Analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloom...
rutiin, millesse ollakse kiindunud ja millest ei suudeta lahti lasta. Sellisel juhul on väide tõesti õigustatud. "Legaalne armastus on surnud armastus. Legaalsus eksisteerib ainult igapäevasuse jaoks, aga armastus asub väljaspool igapäevasust. Kui armastus sukeldub igapäevasusse, siis ta jahtub ning kustub järk-järgult." Kindlasti on kõik huvitavam ja põnevam uut suhet luues, kohtingutel käies ning enne igat kokku saamist tekib tunne justkui liblikad lendaksid kõhus. Kui aga suhe tõsisemaks muutub ja koos argielu elama hakatakse, hääbub tasapisi ka ärevustunne. Võib juhtuda, et armastus vajab vahtevahel midagi põnevat, et seda värskena hoida, kuid rutiini tekkimine ja ärevuse taandumine enne endale kalli inimesega kohtumist ei tähenda tingimata armastuse kadumist. Iga päev õpitakse üksteist paremini tundma, satutakse koos uutesse olukordadesse, avastatakse teineteises ühiseid jooni ning ka erinevuseid ja
Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve. Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim. Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta sisaldab palju sidrunhapet, vähesel määral ka C-vitamiini. Jõhvikates leidub bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Mittesuguline paljunemine- uus organism pärineb ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eostega paljunevad: Maarjasõnajalg, Harilik karusammal, kivipuravik, koppvetikas. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Vegetat...
Ta on rändlind, kes talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast
(järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone: muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu,
vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi peategelased on kaks Peterburi arhitekti ning uhked, ent veidrad sakslased, kelle närve tõmbavad pingule pidevalt silmapiirile ilmuvad eestlased Ennud ja Ened. Osatäitjateks on muidugi teatri näitlejate paremik. Lugu algab ööl, kui Bubõr (Ivo Uukkivi) ei saa rahulikult magada, kuna akna taga lendlevad tuhanded liblikad, kellel näib olevat kangekaelne soov just sealt sisse pääseda, justkui leiaks nad nii piiritu vabaduse. Üksikus valgusvihus seisev kentsakalt hädine Uukkivi jätab publiku maagilisse tundmusesse ning annab aimu, et edaspidi läheb ainult huvitavamaks. Kummalisel kombel selgub järgmisel päeval, et ka Vassiljev (Tiit Sukk) sattus putukate piiramisvõrku, kuid kellelgi teisel peale nende kahe pole veidrast juhtumist õrna aimugi. Edasi hargneb lahti veelgi kentsakamate sündmuste rada
40. Miks on vanilje jäätis valge, kui vanilje ekstrakt on pruun? 41. Kui välk lööb ookeani, miks kõik kalad ei sure? 42. Kas haigutad magades? 43. Kas Noa laevas oli rähni? 44. Kui politsei ukse maha murrab, kas nad maksavad ka selle eest? 45. Kas kosmoses puhutud mull läheks katki? 46. Kuidas panna inimesel käed raudu, kui tal on vaid üks käsi? 47. Kas ühe käega inimene saab allahindlust maniküürija juures? 48. Kas liblikad mäletavad elu kookonina? 49. Kui krooniline valetaja ütleb, et ta on krooniline valetaja, kas sa usud teda? 50. Kui üritad ebaõnnestuda ja oled edukas, kumba sa teinud oled? 51. Mis juhtub, kui kohtus palutakse rääkida tõtt ja keeldutakse? 52. Kas veel all saab nutta? 53. Kui kilpkonnal poleks kilpi, oleks ta siis lihtsalt konn? 54. Kui üks sünkroonujujast peaks uppuma, kas teised upuvad ka? 55. Kas värv on vaid pettekujutelm? 56. Kas puudel on omad õigused? 57
Linnud laulsid, rohutirtsud siristasid ja puud kasvasid ta ümber. Alguses arvas Merili, et ta metsas on, kuigi see oli Allmaailm. Hernehirmutis ütles, et neil ei ole aega rääkida ja et Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi. Ümber tema lendasid ringi säravad liblikad ja haldjad. Lõpuks ta kohtas kahte olevust. Üks nägi välja nagu roheline päkapikk ilma mütsita ja nui käes ning teine nägi välja nagu kahe silmaga taim mis kõnnib oma juurtel. Ootamatult hüppasid nad õhku ja hakkasid Merilini ründama, kuid Hernehirmutis päästis ta õigel ajal. Hernehirmutis käskis Merilil enda käsi tõsta. Ta ei saanud aru mis toimub, kuid tegi nagu öeldud ja Lepekite hingejõud lendas tema mantlisse. Järgneva tee jooksul ta õnneks neid rohkem ei märganud.
Otsene areng: järglane on sündides kohe vanema moodi; nt. imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Jätkub elundkondade tegevus, kuid teadvus kaob, pulss peaaegu kaob, hingamine aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab?
Saavutamaks oma vanematega sama välimuse peab organism läbima mitmeid vahestaadiume. Eristatakse Vaegmoonet ja täismoonet...Esineb paljudel selgrootutel ja ka mõnedel selgroogsetel loomasel. 11. Täismoondelile areng(suuremosa putukaid) Oraganism muneb muna ->munast väljub vastne(väliselt meenutab ussikest) ->toitub, kasvab & nukkub(Nukul aktiivne elutegevus puudub->muutused toimuvad sees) -> Nukust väljub valmik Liblikad Mardikad Mesilased Vaegmoondeline areng (puudub nukkustaadium) Vatsündinu erineb täiskasvanud eellasest nii välili- kui ka siseehituselt -> muutused toimuvad järk- järgult aktiivse elukeskkonna käigus Lutikad Tarakanid Prussakad
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigusteki...
katki astutud päikeseprille rannaraadiote patareisid, korjan bon aquasid ja eviane karastusjookide korke ja õllepurke nii palju nii palju nii palju plassmassi ja kilet plekki ja klaasi ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul suurde musta prügikotti veneaegsete poenukkude käsi ja jalgu kummist pingviinipoja pea vene piirivalvuri mütsi nii väikse? oli tal alles laps? vahtkummitükid kerged nagu liblikad pagevad mu külmast kohmetanud käte vahelt ei ühtki karikat ei ühtegi sõrmust aga nii palju muud kummist täispuhutav naisekeha mis on mõeldud kasutamiseks vees? ujudes? auke täis nagu juust rinnad õhutühjalt rippu hambutu karjumisvõimetu suu kutsuvalt lahti siniseks võõbatud laugude all veel sinisemad silmad tarvitamistühjust täis missugune mees kaisutas ja kasutas sind enne kui torm süleles su siia selle selge hommiku suurde musta prügikotti
4) Küsimus: "Kas see on halb, et hunt ei saanud jänest kätte?" Ühepäevaliblikas L. Tungal Kes tead, et leidub liblikaid, kel elu kestab päeva vaid? Kuid see ei teegi neile valu, ei valmista ta mingit vaeva, sest küll on vahva: terve elu nad peavad oma sünnipäeva! 1) "Südasuvi" Leelo Tungal. 2) Mulle meeldis see luuletus, sest kui ma oleksin väike laps siis pärast seda luuletust, ma ei tunneks kurbust sellepärast, et mõned liblikad elavad ainult ühe päeva. 3) Sõnum: Peab koguaeg olema positiivne isegi kui tundub, et asi on halb/kurb. 4) Küsimus: "Kas teil on kahju loomadest, kes elavad ainult ühe päeva?" Habemikud L. Tungal Kas lapselegi kasvada võib valge habe ette? Jah, võib, kui iseseisvalt ta sööb hoolega spagette. Kui habe muutub punaseks, ons lapsel mingi viga? Ei, talle meeldivad vist, eks? spagetid ketsupiga! 1) "Südasuvi" Leelo Tungal.
Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne-ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm- liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
