Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's life and portraits of Hus, Savonarola, Wycliffe, Cruciger, Melanchton, Bugenhagen, Gustav Adolf, & Bernhard, duke of Saxe-Weimar. 1 print : lithograph, color. Lutheri panus haridusse Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde. Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt oli küll siiski tegemist vaid algharidusega Inimeste võrdsuse idee levik Luther avaldas lastele õppimiseks mõeldud, piltidega Katekismuseid Endisest suuremal määral pöörati tähelepanu õpetajatele Maarahva õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt...
Igapäevases asjaajamises kasutati lihtsamat- hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti hieroglüüfid või hieraatilised märgid. Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Kirjaoskus oli Egiptuses vaieldamatu privileeg, mida oskas vaid paar protsenti elanikkonnast. Lugemisoskuse levik oli mõnevõrra laiem. Teadus teadus jäi peamiselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele päris täpse päikesekalendri. Aastas oli 365 päeva, igas kuus 30, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Aasta algas 19.juulil (üleujutuse algus). Geomeetria oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala. Teati arvu pii väärtust (3,125). Osati arvutada isegi silindri ja püramiidi ruumala...
reformi algatamine ¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid ¤BAM nt:seakombinaat, suurfarmid jne ¤majandusliku mahajäävuse süvenemine ¤toodangu kvaliteet ei vastanud toodangu kvanditeedile ¤varimajanduse osakaalu suurenemine (riigi tagant varastati suurel hulgal) ¤korruptsiooni laialdane levik Sisepoliitika: ¤riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine (kindel partei- ja riiklike ametnike grupp) ¤bürokraatia suurenemine ¤neostalinismi kujunemine ¤ideoloogilise surutise süvenemine ¤dissidentluse tugevnemine ¤uue NL konstitutsiooni vastuvõtmine ¤kampaania töödistsipliini parandamiseks ¤tsensuuri karmistumine ¤ühiskonnateaduste parteiline juhtimine ¤korteriprobleemi teravnemine ¤toiduainete ja tarbekaupade defitsiidi süvenemine ¤eripoodide võrk ja tutvused...
Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik , linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu...
Eduka ettevõtte juht, kes Godini sõnul peabki tänapäeval olema pigem turundaja ( Godin, S. 2002/2005, lk 123) , saab sellest kindlasti kokku just endale sobiva käitumismudeli. 3.1 Seth Godin Lisaks varem kirjutatule (erakordsusele ja riskidele minek) on Godin kasutusele võtnud hõimu ( tribes) mõiste. Just nö hõimu enda sees toimub kõige efektiivsemalt ideede levik (idea spreading), töötavad aevastajad, kes oma lähemate suhtegruppide kaudu levitavad viiruslikult (viral marketing) värskeid teenuseid ja tooteid. Samas on tähtis see viirus just tootesse sisse panna juba enne turule jõudmist, mitte paisata müüki midagi, millele hiljem hinnaalanduste või uuendustega turuosa võita. Ettevõtja jaoks tähendab see oskust tähtsustada väikseid samme, leida oma vähene tõeliste esmakasutajate rühm, kes hiljem ise toote tööle panevad, ning mitte...
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks...
Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi. Nimi seob pildi Bruant'i lauluga ja näitab selgelt, et meie ees on inimene kelle elu on hukutanud tema amet, mida ta oli sunnitud pidama, ning et nüüd on ta liiga vana, et seda jätkata. Litograafia levik , mis oli üks osa massikultuuri revolutsioonist, andis uusi võimalusi ka Henrile. Illustreerides neid laulusõnu lootis Henri, et Bruant teeb talle ettepaneku joonistada nende põhjal Bruanti loodud ülimenuka ajakirja "Mirliton" jaoks pilte. Bruant sellest söödast aga ei hoolinud. Henri esimene graafiline töö, lihtne skets napsitajatest ja kahest baarileti taga jooke segavast kelnerist, ilmus hoopis pisut vanemas võistlevas ajakirjas "Le Courrier Francais"...
Igal riigil on oma rahvustoidud, mis tänu globaliseerumisele on võimaldanud ülemaailmset levikut . Samalaadselt saavad erinevad rahvad osa hoopis teiste rahvuste kultuurist ja ollaksegi jälle samm lähemale parema, terviklikuma ja ühtsema maailma loomisele. Ehkki arvatakse, et teiste rahvuste kommete, tehnoloogiate, toodete jt iseloomulike joonte üleilmne levik tekitab liigset kultuuride erinevuse vähenemist, mis iseenesest ei ole vale, ent mida ei saa ka lõpuni õigeks pidada. Igal kultuuril on oma algsed põhitõed ja tõekspidamised, rahvustoidud, keel ja kombed, mida saavad ülemaailmselt üle võtta kõik huvitatud olevad riigid, jäävad selle algsed juured ikkagi sinna, kust need pärit olid. Seega toimub küll kultuuride segunemine ja ehk ka uute teke, ent algsed algmed siiski jäävad...
4. Suhe hapnikkusse a) anaeroobid - hapnik on neile mürk b) aeroobid c) universaalid a ja b vahel, kes võivad elada hapnikuga ja ilma selleta. 5. Muutlikkus. Bakteritel esineb mutatsioone vähem kui päristuumsetel, kuna neil avalduvad kõik mutatsioonid ja põlvkonnad vahelduvad kiiresti. 6. Levik - kosmopoliitne levik (st kõikjal), tingitud a) väiksetest mõõtmetest b) kiirest paljunemisest c) võime elada anaerobioosis ja aerobioosis d) äärmuslike tingimuste talumine (kõrgeim temperatuur on 120o, pH 1 või 13, mitmesaja atm rõhk) e) kasut. väga erinevaid süsinikuallikaid Inimene ja bakterid (bakterhaigused) 1. Nakatumisviisid on samad, mis viirushaigustel 2. Haigused ise on erinevad:...
Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt. Aaloed on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsia tööstusele. Neist saadakse...
Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsat...
Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia allharud: -Kõne, telefon -Heli- ja videolindistused -Paber -Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon -Internet Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses. Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus ,...
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega. 2. Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust. See võis olla täiesti võimalik, kuna relvade ja ehete levik sel ajajärgul oli küllaltki suur. 3. Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele ? Olid külad, mis moodustasid kihelkonnad(45) ning mis omakorda moodustasid maakonnad, mida oli kaheksa: Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala + kihelkonnad(moodustasid ühe maakonna) (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana). 4...
aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast. · Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 1000-3000 katku haigestumise juhtu. USAs on aastas 10-20 haigestunut. 4. Must surm 1347. aastal. See oli üks ajaloo kohutavamaid ja kindlasti meeldejäävamaid katastroofe. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Must surm tappis ainuüksi...
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste...
Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke suure osa Indiast endale allutanud Asoka tegevus III sajandil eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi. Ühtlasi otsustas ta levitada seda õpetust oma alamate seas, kuid saatis misjonäre ka paljudesse maadesse Sri Lankast Tiibeini. Nii pani Asoka aluse budismi levikule väljaspool Indiat. Õpetuse lai levik soodustas selle jagunemist erinevateks koolkondadeks. Muu hulgas tõlgendavad need koolkonnad erinevalt ka Buddha tähtsust. Tänapäeval on budismi erinevad voolud kinnitanud kanda ka Tiibetis ja Sri Lankal ning levinud ka Kagu- Aasias, Hiinas ja Jaapanis. Indias seevastu kaotas budism I aastatuhande teisel poolel pKr järk-järgult oma tähtsuse. Moslemite sisetungid alates X sajandist mõjusid budismile Indias hävitavalt. Seeeiolekonto...
SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik .............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus...
Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi. Põhilised lennuviisid on purilend, rappelend ja sõudelend. Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid, neil on kaitsevärvi sulestik, nad suudavad kiiresti põgeneda või võtavad hirmutamisasendi. Lindude elupaikade levik ja ränne Metsade ja parkide linnud: nende varbad on sellise ehitusega, et võimaldavad vaevata istuda peenikestel puuokstel. Rähnil erinevalt teistest lindudest on tugevad sabasuled ja jalal kaks varvast ette suunatud ja kaks taha suunatud. Niitude ja põldude linnud: kuna peitumiskohti on vähe, on lindude sulestik maastikukarva (põldlõoke, kelle sulestik o pruunikas-hall). Teine osa seal elavaid linde on aga mõõtmetelt suured (nurmkana ja kiivitaja)....
Need laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Nad olid nukra varjundiga karmid laulud. tavaliselt aeglase rütmiga. Puudus kindel taktimõõt, ning rütm allus tekstile.Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles. Mitmehäälse muusika areng pole täpselt teada, kuid vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7 -ndal saj. Kusjuures tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9-ndast sajandist. Oletatakse,et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke ka oreli levik . Oreli levikuga on seotud varasemate mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus- ladina keeles orel on ORGANUM. Ning täpselt samuti nimetati ka esimesi mitmehäälseid koorilaule. Kuni 12 saj. olid organumid 2-häälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Umbes 12-13 saj. vahetasid organumi hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. 15-16 saj. eksisteeris ka hoopis teistsugune stiil- RENESSANSS, mis oli tekkinud 14 saj. Itaalias. Uus...