Elustiil, vähenõudlik, religioossus, Oluliseks muutub puhke- Ülim vabadus, tohutud KAS KÕIK ON väärtused esivanemate austus, kõrge aeg ja meelelahutus. Katkeb valikud, elustiilide HALVASTI ? moraal, tugevad peresidemed side sünnikoduga, ühtlustumine, massi- vastastikune abistamine tekib massikultuurile aldis kultuuri levik, virtu- inimtüüp. Esile kerkivad aalne reaalsus, indi- inimõigused, individualism vidualism ja üksildus, positiivne ellusuhtumine, trad. tööeetika hävi- usk tulevikku, rahvuslus mine, anonüümsusega
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu.
2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4. Avatud võnkering ehk antenn, mis on ühendatud aparaadiga · On loodud elektromagnetlainete vastuvõtmiseks ja tekitamiseks · Vaja on selleks, et saaks vastu võtta või edasi saata elektromagnetilisi laineid 5. Elektromagnetlained Tekib kui elektrijõud ja magnetjõud omavahel ühendatakse ja sellega saavutatakse valguskiirus · C=3*108m/s · Energia sõltub sageduse neljandast astmest
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad,
· Igal aastal nakatub Aafrikas HIV-i 2.7 miljonit inimest · Aafrikas sureb aastas AIDS-i 2 miljonit inimest. Toidukriis · Toidukriisi all kannatanute arv suurenes kahe viimase aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. · Toidu hinnad maailmaturul on aafriklaste jaoks liiga kõrged kuna elatustase ja sissetulekud on pea olematud võrreldes arenenud riikidega. Toidukriisi põhjused · Kõrbestumine · Kahjurite levik · Haritava maa kvaliteedi langus · Erosioon Kõik need tegurid on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) vastse aruande kohaselt juba vähendanud Aafrika põllumajandustoodangut regiooniti kuni 2 korda Täname kuulamast! http://www.youtube.com/watch?v=pP_QiLO0VKo
· Pöörduma peaks decompressor are needed to see this picture. kindlasti väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juurde. Tagajärjed · Meestel võib tekkida fimoos, krooniline eesnäärme põletik ja viljatus · Naistel vaagnaelundite põletik, ohud rasedusele ja sünnitusele. · Gonorröasse on võimalik nakatuda korduvalt, sest immuunsust haiguse tekitajate suhtes ei teki. Levik · Gonorröa on levinud üle terve maailma. · Igal aastal registreeritakse maailmas umbes 120 miljonit gonorröaga inimest. · Eestis 2000-2500 inimest. Huvitavad faktid · 60% gonorröa juhtumeid registreeritakse inimestel vanuses 15-24. · Gonorröa on tuntud ka nime all tripper. · 60%-73% inimestel, kellel diagnoositakse suguhaigus saavad uue suguhaiguse ühe aasta pärast. · Gonorröa on kõige levinum suguhaigus pärast trihhomonoosi ja klamüdioosi.
Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraka viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Harilik kivipuravik esineb väga hästi. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoopis hulk üksteisele lähedasi liike, millel lisaks ehituslikele omadustele on erinevusi ka kasvukoha eelistuses. Need kõik on head söögiseened.
Maailm 20. saj. algul Imperialismiajastu ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Imperialismajastu · 19. saj. lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse, sest ... ... seda sajandit oli mõjutanud rahvusluse levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan
21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism. 26) Juugendistiil sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga väga laialdane, ulatudes ka Ameerikasse. See kestis u 1920dateni. Hoonete fassaadi puhul loobuti teljejoonest ja sümmeetriast 27) Juugend ruumid tihti asümmeetrilised, fassaadil erinsugused aknad ja uksed. Tihti ühendati erinevaid materjale ning esitleti katmata metallkonstruktsiooned. Vanadest detailidest loodi uued struktuurid. 28)Juugend rajas tee modernistlikule arhitektuurile!
ja neljaniieleisi toimseid võrdlemisi hõredakoelisi riidetükke, sh ornamenditud sõbasid. Rauaaja lõpul olid usutavasti tuntud ka rõhtsad kangasteljed. Neil oli palju hõlpsam luua niitega ühendatud tallalaudu sõtkudes koelõngade läbiviimiseks vahelikku. Ka võimaldasid need kududa mitmesuguse pikkusega tihedamaid, vastupidavamaid ja keerukama koemustriga kangaid. Rõhtsate kangaspuude areng ja levik toimus Eestis üsna pikka aega. Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega (kangas)teljed. 19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning pitstehnikas kangaid
ja maheseeni (austerservikut ja šampinjoni). Eksport ja import • Eestist eksporidtakse ja eestisse imporditakse mitmesuguseid toiduaineid. • Elusloomi. • Piima ja piimatooteid, linnumune ja mett • Köögivilju, söödavaid juuri ja mugulaid • Teravilja, jahutooteid. • Söödavaid puuvilju, marju ja pähkleid. Probleemid • Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud. • Seakatku levik on mõjutanud sealiha sisse- ja väljavedu. • Põllumajandus on Eestis muutunud üsna kitsa ringkonna huvivaldkonnaks. • Põllumajandus ei tasu ennast varsti ära, ei ole nii head sissetulekut kui varem. Kasutatud info • http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_p%C3%B5llumajandus • http://www.epkk.ee/valdkonnad/pollumajandus • http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/agro/maakasut.html • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_loomakasvatus
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe
Barokk on kui pärl keset teisi ajastuid. Enamasti tuntakse aega ka kui Louis XIV, päikesekuninga järgi. Ta elas oma elu väga laia käeliselt ning oli väga kade ei soovinud, et keegi teine võimule saaks. Mille poolest tuntakse ära Barokiajastut ja kunsti? Ajastu näib väga suurejooneline ning omas palju meelelisi ja ka füüsilisi kaunistusi. Mida nimetaksin ka Baroki iseloomujoonteks. Välja paistavad veel muusika, kunst ja muidugi ka arhitektuur. Baroki levik algas Itaalias 16.sajandil. Veel olid suured levikumaad Prantsusmaa ja Inglismaa. Itaalias sai alguse ka Baroki kunsti käik. Arhitektuur levis kuni 18. sajandi alguseni laialt. Kõige enim tuntakse barokki Arhitektuuri ajastuna. Barokkstiilis arhitektuur oli võimas ja kaunistuste rohke. Raha väärtust ei tuntud. Kujundamisel ei kardetud ka seda kasutada. Arvan, et arhitektuur tol ajal oli kvaliteetne, sest on tänapäevani tuntud ja armastatud.. Ehitised mida
üles rahutustele, kuid kord taastati üsna ruttu. Ulatuslikku talusõda Liivimaal ei toimunud. •Eestlastele seati sisse eraldi kirik - Tallinnas Püha Vaimu kirik. REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Linnade raed korraldasid kirikuelu ümber- teenistusi hakati pidama saksa keeles, loodi katekismus (lühike usuõpetuse käsiraamat) , mis on ühtlasi esimene säilinud eestikeelne raamat. •Kiriku sissetulekute haldamiseks loodi fond, mille kaudu kirkuelu krraldati. •Reformatsiooni levik oli vaevalisem maal, sest maahärrad ei suutnud usku oma stiftis läbi suruda. See muutus oluliseks teemaks võimuvõitlustes. LIIVI SÕDA • 16. sajandil, aastatel 1558-1583 võitlus ülemvõimu pärast. Põhjused: • Maa puudus • Tartu maks • Posvoli leping • Usk KESKAEGSE LIIVIMAA LÕPP • 1561. aastal alistusid liin ja rüütelkond Rootsi kuningale. • Gotthard Kettler allutas Liivimaa Poolale • Liivimaal jäid rivaalitsema Poola ja Rootsi Lagunemise tagajärjed:
kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei olnud väga suur, sest lugeda ja kirjutada oskasid keskajal vaid vähesed. 3) Uusajakirjandus jaotatakse üldiselt neljaks: renessansikirjandus (15.-16. sajand), barokk- ja klassitsistlik kirjandus (17. sajand), valgustuskirjandus (18.sajand) ning eraldi veel 19. ja 20. sajand. Renessanss ehk taassünd oli vaimuliikumine, mis tõi endaga kaasa
Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht
tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur. H2, N2, O2, F2 Mittemolekulaarne ei koosne üksikmolekulidest, vaid on polümeersed, st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Nähtus, kus üks ja sama keemiline elemenent saab esineda mitme erineva lihtainena. O2 ja O3 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11
Deevey kõverad näitavad populatsioonis toimuva elumuse ehk ellujäämuse sõltuvust elueast. 1. tüüpi kõver K-strateeg, nt. inimene; 2. tüüpi kõver näitab suremist, kui juhuslikku ajast sõltumatut protsessi (merikarp); 3. tüüpi kõver r-strateegid, nt. jänes. Paljunemisväärtus: vx= x lt/lx x mt Milline on tõenäosus, et organism on saavutanud vanuse x ja elab saavutab mingi vanuse t. Vx x vanuse isendi paljunemisväärtus; põlvkonna ootus 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon. Levik isendite jaotus ja paiknemine ruumis. Levimine protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab. 1) Juhuslik levik iga organismi paiknemine sõltumatu teistest, nt. kõrbede ja poolkõrbede umbrohud. 2) Regulaarne levik organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suur, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi). 3) Agregeeritud levik organismid rühmades, tihedates kogumites, nt
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus.
....................................................3 3.1. Lehed............................................................................................................................3 3.2. Õied..............................................................................................................................3 3.3. Vili................................................................................................................................3 4. Levik....................................................................................................................................3 5. Sugukonna liikide tähtsus....................................................................................................3 5.1. Kasutusviisid................................................................................................................3 5.2. Tavalisemad liigid Eestis....................................................
Referaat HARILIKU KUUSE KOHTA Karl Tälli 10. klass 2010 SISUKORD: Kuusest 1 Hariliku kuuse iseloomustus 2 Levik ja kasvukohad 4 Paljunemine 5 Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestik...
............................................................................. ..3 Süstemaatiline kuuluvus .....................................................................................3 Välimus ja iseloomulikud tunnused ...........................................................................3 Levik looduses ....................................................................................................4 Sigimine .............................................................................................................4-5 Toitumine ............................................................................................................... ......5 1
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides
biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil põllumajandustootmine oluliselt vähenes ja detsentraliseerus, mineraalväetiste tarbimine vähenes ning sõnnikukasutus muutus loodussõbralikumaks. Kuid sellegi poolest ka tänasel päeval on jõgede reostatus erinevate ainete poolest vägagi oluline probleem. Üldlämmastikureostus on käesoleval ajal Eestis 14,0% jõelõikudes. Vesikonniti on reostuse levik ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus uuritute hulgas on suurim Soome lahe vesikonnas 27,1%, võrdlemisi suur Väinameres (20,0%), mõõdukas Peipsi-Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub. Üldlämmastiku väga kõrge ja ülikõrge sisaldusega vooluvete kujunemise peamiseks piirkonnaks on karstunud paasaluspõhja ja valdavalt õhukese koheva pinnakattega Lahkme-Eesti: Pandivere
7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril
Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Polypodiales Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae) Perekond: Astelsõnajalg (Polystichum) Liik: Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) BRAUNI ASTELSÕNAJALG Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Levik Põhjapoolkera parasvöötmes. Suuremad osalevilad Euroopas (Norras, Rootsis ja KeskEuroopa mägedes) Ida pool paarkümmend üksikleiukohta Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Eestis. Suure Munamäe taimedele lähimad liigikaaslased kasvavad Lätis Kuramaal ja sama kaugel Venemaal. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Kirjeldus Täiskasvanud taime lehed: pehmed, rohtjad ja küllaltki õhukesed, kaetud valgete kuni helepruunide karvasarnaste sõkalsoomustega, süstjate,
1799. aastal korraldas mees riigipöörde ja kuulutas end esimeseks konsuliks. Nii lõppes revolutsioon ja pöörduti ainuvalitsuse juurde. Revolutsiooni tagajärjed: Lõhkus varasemalt kehtinud feodaalkorra (seisuste ja privileegide kaotamine) Kuninavõim asendus vabariigiga (rahva võimalused poliitikas kaasa rääkida suurenesid; Napoleoni dikatatuur) Revolutsioon ühendas rahvast, rahvustude tugevnemine (teisalt suur terror ja hukkamine) Revolutsiooniliste ideede levik (Euroopa kuningakodadele hirm rev. Levimise ees; rahva kõrgeim võim riigivalitsemise üle) IJKÕ deklaratsioon (inimesed võrdseks) Kuupäevad: Bastille' vallutamine 14. juuli 1789 Kuninga hukkamine - 21. jaanuar 1793 Jakobiinide diktatuur - 1793 - 1795 Napoleoni riigipööre 1799. aastal Mõisted: Generaalstaadid vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal. Suverään sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis
haridus (vähem haritud inimesed saavad rohkem lapsi), *rahvusromantika (80ndate lõpus ja 90ndate alguses sündis Eestis palju lapsi revolutsiooni käigus vms), pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, kooselu traditsioonid (mis vanalt peaks alustama kooselu, palju partnereid jne), väärtushinnangud (kas tahetakse palju lapsi, majanduslik seisund (toit, eluase, raha, toetused Suremus: peamised mõjutajad arenenud riikides - haigused ja nende levik (südame- veresoonkonna, nakkushaigused, hingamisteede, AIDS/HIV, vähk), vägivald, Looduskatastroofid, arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, ebaterve eluviis (tubakas, alkohol, vähene liikumine), rahvastiku vanuseline koosseis, enesetapud ; peamised mõjutajad arengumaades - nälg ja puhta vee puudus, sõjad/rahutused/poliitiline olukord/terrorism 5. Asustustiheduse arvutamine: Rahvaarv/pindala (in/km2) keskmine tihedus maailmas: 50in/km2
................................................................3 1. Etruskid.................................................................................................................................4 2. Religioon...............................................................................................................................4 3. Kristluse teke........................................................................................................................4 4. Kristluse levik.......................................................................................................................5 5. Kristlased ja Rooma..............................................................................................................5 6. Valitsemine............................................................................................................................5 7. Valitsemine vabariigi ajal.............................................................................
1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan.
inimvõimetesse ning hinnati isikupära Austus loominguliste inimeste, poeetide ja kunstnike vastu Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet")
Hüdrosfäär Iirimaa jõestik on väga tihe ja veerohke kuna suur osa saarest katab madalik. Iirimaal voolab ka Briti saarestiku pikim jõgi Shannon, mille pikkuseks on mõõdetud 386 km, kuid saarel voolab ka Barrow'i, Blackwater'i ja Liffey jõgi. Iirimaal on ka palju järvi, suurimad nendest on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ning Lough Ree. Rahvastik ja asustus Iirimaa rahvaarv on 4,1 miljonit inimest, tihedus on 58,5 in/ km². Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli. Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork, Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle. 16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaale kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid
saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja lämmastiku kättesaadavus määrab, kus ja kui hästi taimed suudavad kasvada. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest: Liikidele on omane, et kui nende isendite arv kasvab, püüavad nad oma levialat laiendada. Osa isendeid kohaneb paremini ja võib oma ökonisi piires leida uue soodsa elupaiga
Informatsioon liigub kiiresti üle maailma Kultuuride erinevus väheneb Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt. majanduskriisid, keskkonnareostus) Valdkonnad, kus esineb globaliseerumist Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, näiteks eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad (e-mail). Filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne Keskkonnaalane globaliseerumine õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle ühe riigi piiride. Sellepärast peavad saaste vähendamiseks koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased Teadustöö globaliseerumine teadusuuringud on väga kallid, väikesed uurimisrühmad ei jõua kallist tehnikat osta. Suur osa teadustöödest tehakse inglise keeles suurtes teadusparkides, kus töötavad eri riikidest pärit teadlased
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Liana Veremi VÄRVIPIMEDUS Referaat Nägemise uurimise alustes Juhendaja:Cintia Räppo Tallinn 2018 SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus........................................
Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: keemiline tõrje, mugulate puhtimine, haiguskindlad sordid, seemnematerjali sorteerimine ja uuendamine. o Mugula kuivmädanik levib nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Nakatuvad vigastatud mugulad. Säilitamisel võib hävida kogu partii
vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava. (Üksteisega vahelduvad tardunud laavakihid), tuhakihte ei ole). Siia kuuluvad nt. ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa vulkaan Havail. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 4.1 Tekkimispõhjused ja levik Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Joon 3 Pool lehte 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. St. Helena vulkaan enne ja pärast purset 1980 (Washingtoni osariik USA) Vulkaane leidub: • Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani
Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide püsivus ja muutumatus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud 6. Rahvalaulu kujundisüsteem.
transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: majanduskriisid, keskkonnareostus) Globaliseerumise põhjused (eeldused) (4 tk teada): 1. Info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv 2. Transpordi, eriti lennunduse kiire areng 3. Toodetel pole enam päritolumaad, sest erinevad osad valmistatakse erinevates riikides (nt: Nike jalanõud) 4
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse peiteperiood on 24-48 tundi Kõigepealt satub tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju tekitajaid Tekkepõhjused ja mehhanismid Edasi ...
Narkomaania, alkoholism ja noored Tänapäeval on maailmas palju suuri probleeme, ühed suuremad on narkomaania ja alkoholism. Nende vastu on raske võidelda, kuid usun, et mõningal juhul on see võimalik. Alkoholismiga ei ole enam seotud ainult täiskasvanud, vaid ka suurel hulgal noori. Kuid miks noored kalduvad sellele halvale teele, ehk hakkavad siis narkootikume ja alkohol pruukima? Usun, et noorte hulgas saab narkomaania ja alkoholism alguse peamiselt kodust. Kodus tegevus puudub või ei tegeleta asjadega, millega kodus peaks tegema, tekib igavus, minnakse välja uute inimestega tutvuma, pahatihti ,,valede inimestega" , kes siis tegelevad millegi sellisega, millega nooruk ise pole tegelenud, näiteks siis narkootikumide pruukimisega või alkoholi tarbimisega. Noored tahavad ikka ju kõike, mis tundub uus ja keelatud järgi proovida. Ning sageli jäävad nad nendest tarbivatest mõnuainetest sõltuvusse, t...
lahendama hakata. -1950-1960-ndatel oli mustanahaliste eesotsas pastor Martin Luther King. -1968.a. tapeti Martin Luther King -tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims ja Ku Klux Klan jne. ·1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu: -keeldumised astuda USA armeesse -sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine -hipiliikumise teke -narkomaania levik (marihuaana) -1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. · Watergate afäär Välispoliitika · USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. · Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine · Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide · Aktiivne osalemine Korea sõjas 1950.a.-1953.a
Olulised huved toodetakse üksnes oma kogukonna tarbeks-elatusmajandus. Tööjaotust ei esine. Varaagraalne töötmisviis- põlluharimine karja kasvatamine, paikne eluviis, tsivilisatsioonide teke, rändkarjandus, alepõllundus. Hilisagraalne tootmisviis kujuneb taime ja loomakasvatuse ühinemisel. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, kõrge haridustase, uued tehnoloogiad Varaindrustriaalne tootmisviis- tehnoloogia suht kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõidis majandusharudes. Iseseisevindrustrialiseerumine on riigi indrustrialiseerumine omal algatusel ja omade jõududega. Sõltuvindrustrialiseerumine on teistest riikidest sõltuv indrustrialiseerumine, sest sellest on huvitatud teised riigid ning seda teostatakse ka nende jõududega. Koloonia on asumaa mis sõltub oma emamaast. Hilisindrustriaalne tootmisviis- minek suurtootmisele ja elatusmajanduse välja tõrjumine.
Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse. Samuti võib pidada positiivseks kuningavõimu tugevnemist.Nt Inglismaal kuulutas parlament 1534
Jumalateenistuse lõppedes said mungad pool tundi vaba aega. Õhtusöögile lisandus palvetund. Kord nädalas pidid vaimulikud preestrile pihtima. 20:00 oli öörahu. Kloostri eeskirjade vastu eksinuile olid määratud kindlad karistused. Tavalised kartistused olid 36 või 300 piitsahoopi. Suure pattude korral pidid mungad kandma paljal ihul okasvööd. Peale selle, et niigi raske päevakava oli kurvav, väsitasid munki veel hulgaliste nakkushaiguste levik. Nakkushaigused levisid, kuna hügeenist ei peetud kloostrites erilist lugu. Ka paastumine põhjustas tihti suuri tervisehäireid. Haigestunud munkadel kaasnesid sümptomitena mõttetu naer, krambid, maas püherdamine, võikad unenäod ning hallutsinatsioonid. Aja möödudes hakati rangetest reeglitest kõrvale kalduma. Tööd ei viitsitud enam teha ning see jäi talupoegade õlule. Munkadele sigines raga, mille tagajärjel soetati endale omandivara. Igapäevasesse
Aasta ideeks 2006 valiti "Mobiil-ID teenus", alternatiivse mobiiltelefonil põhineva autoriseerimislahenduse põhimõtte väljatöötamise eest. Ma arvan, et noored on vägagi huvitunud sellest erialast selletõttu, et sellel alal toimub pidev areng. Nagu teadagi on paljudel lastel võimalus juba noorena kasutada arvuteid ning just see võib neid veelgi enam inspireerida, sest saadakse juba noorukieas kokku puutuda ennast huvitava erialaga. Infotehnoloogia nii laialdane levik on muutnud inimeste elu oluliselt mugavamaks. Olen kindel, et need asjad, mida praegu vaatame suurte silmadega on kunagi tavalised asjad ja seda seetõttu, et infotehnoloogia areneb väga kiiresti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
