seksuaalsusega. Arvan, et enamus Eesti noori suhtub seksuaalvahekorda pigem väikese kartuse, või pelgusega. Eestlased pole nii avatud, kui mõni soojamaa elanik, ja tahab pigem inimest enne pikalt tundma õppida. Eesti noori ja ka üleüldse eesti rahvast on mõjutanud niinimetatud seksrevolutsioon, mis viimaste kümnendite jooksul on toimunud. Inimesed on palju avameelsemad ja suhtlemisaltid. Lisaks veel ka suhtlusportaalide ja interneti levik, sest inimesed leiavad endale aina rohkem sõpru ja tuttavaid, korraldatakse pidusid ja kokkusaamisi, kus inimesed saavad üksteist tundma .Neil pidudel tarbitakse tihtipeale ka uimastavaid aineid, nagu alkohol ja narkootikumid, mis aitavad ja annavad julgust vahekorda astumisks. Internetis levib ka palju niinimetatud ,,kollast ajakirjandust" mis on täis erootikat ja sellega seonduvat, ning mis annab ,,eeskuju".
Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. Nende ainukeseks eesmärgiks elus ongi paljuneda ning tagada sellega liigi levik. TOITUMINE Kõigerohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud väikesed õied (nt porgand). Röövikul on võimsad haukamissuised, millega ta on võimeline peenestama kitsad taimelehed süües väikesteks tükkideks. HUVITAVAID FAKTE Kliimast olenevalt on pääsusabad võimelised
Gümnaasium Ehitus Tarantlite suurus võib ulatad sõrmeküüne suurusest kuni õhtusöögi taldriku suuruseni jalad välja sirutatuna. Olenevalt liigist, keha pikkus tarantlitel on 2.5cm-10cm, jalgade ulatus 8cm-30cm. Mõni suurim tarantli liik võib kaaluda üle 85g(suurim the goliath birdeater Venezueelast ja Brasiiliast väidetavalt kaalub 150g). Sündides on mehed pikemad ja naised kogukamad. Levik Suures osas tarantli liigid esinevad lõuna ja lääne Ameerika osades, Ameerika keskel ja läbinisti Lääne Ameerikas. Teised liigid esinevad Aafrikas, suures osas Aasias ja läbinisti Austraalias. Euroopas osad liigid esinevad Hispaanias, Portugalis, Türgis, Itaalias ja Küprosel. Paljunemine Suur ja pikk protsess on mehel omale sobiva aja ootamine ja sobiva paarilise leidmine. Naistarantel muneb 50 kuni 2000
mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL -i ja USA vahel põhjustasid pikaleleveninud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda. Saksamaa lõhenemine algas, kui Hitleri-vastased koalitsiooniriigid jagasid Saksamaa omavahel neljaks okupatsioonitsooniks. NSV Liidu kontrolli alla sattusid Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. Läänetsoonist kujunes välja Saksa Liitvabariik ja idatsoonist Saksa Demokraatlik vabariik. Kuna kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust esitas USA president Harry Truman 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Samal aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus avastati 1950ndatel Paapua Uus-Guinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. H...
liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi • Jätkusid kontinentide kokkupõrked • Moodustusid Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus • Kliima külmem • Tekkisid mandriliustikud • Taimestik ja loomastik sarnanevad praegustega • Levima hakkasid maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired • Rohttaimede kiire levik • Esimesed inimeste eellased • Tekkisid inimahvid-šimpansid, gorillad, orangutanid • Vaalalised arenesid ja levisid kiiresti Vaalalised ja haid Mõõkhambuline tiiger Karvane ninasarvik Rekonstruktsioon vanimast hominiidist Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke • Jääaeg vahetus tihti jäävabaajaga • Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased • Kujunesid inimesed
Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE....
Kas metsas leidus puuke? Oma uurimustöö eesmärgiks võtsin uurida välja, kas sügise alguses leidub metsas puuke. Infot nende elupaiga kohta otsisin internetist. Puukide levik on seotud metsa- ja võsaaladega. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa-ja rohurinne, samuti rohke lehekõdu. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes,
Budism Märjamaa Gümnaasium 8B Hanna-Liisa Hannus 2013/2014 Budism • Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse “budismist”, nemad ütlevad “Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäev...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim.
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus D 1,2613576796 Korstna diameeter f 0,0026030194 m leidmiseks v...
Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoopis hulk üksteisele lähedasi liike, millel lisaks ehituslikele omadustele on erinevusi ka kasvukoha eelistuses. Need kõik on head söögiseened. Hariliku kivipuraviku kasutamine
Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada. Keskkonnareostuste tagajärjed Hapniku sisaldus õhus väheneb Osoonikihi hõrenemine tänu kahjulikele gaasidele Suurenend haiguste levik ning teke Loomade hävinemine reostuse tõttu Kliima soojenemine Põhjavee reostamine Probleemide vältimine Energia kokkuhoidmine(nafta, metsad, maavarad) Reostunud kohtade puhastamine(veekogud, inimeste tekitatud prügimäed) Jäätmete kogumine ja sorteerimine Õhukvaliteedi parandamine(ühistranspordi kasutus) Keskkonnareostused Eestis Põlevkivi kasutamine Nafta reostused Läänemeres. Metsades vedelevad prügihunnikud Intensiivse põllumajanduse mõju veekogudele Pildid
Eesti keele kõnelejaskonda saab ainult siis nimetada väikeseks, kui keeltena arvestada ainult riigikeeli. Keele suurust ei tohiks määrata pelgalt kõnelejaskonna järgi, vaid peaks arvestama ka keele arengutaset. Eesti keelel on kirjakeel ja ulatuslik raamatukultuur. Kirjakeel on umbes kolmandikul maailma keeltest. Eesti keeles on välja antud üle 90000 Vikipeedia artikli. See kõik näitab ,et eesti keel on kõrgelt arenenud keel. Eesti keele suurust näitab ka tema levik maailmas. Kuigi eesti keel ei ole eriti populaarne väljaspool Eestit, ei tähenda veel seda, et ta on välismaal tühine, sest seda õpetatakse mitmetes ülikoolides üle maailma. Järelikult peetakse eesti keelt piisavalt tähtsaks, et seda välismaa ülikoolides õpetada. Eesti keele suurus sõltub sellest kuidas suurust mõista. Kõige õigem oleks minu meelest hinnata keelt tema püsivuse järgi. Eesti keelt võib pidada umbes tuhande aasta vanuseks
kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne- Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale. Kovektsioon- soojuse levik gaasis või vedelikus. 9.Temperatuur näitab soojus astet. Reamur, Celcius, Fahrenheit.
põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist. b) Ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad on organismidevahelised suhted, aineringed ja kuidas nende muutused mõjutavad organisme, eluta keskkonna mõju elusolenditele, populatsioonide arvukuse muutumise põhjused ning nende muutuste tagajärjed. Ökoloogia uurimisprobleemid on: organismide kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, organismidega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine ning keskkondade liigirikkus. c) Ökosüsteemide terviklikkus seisneb selles, et peale organismide moodustatud elukooslust kuulub sinna ka sellega vastastikmõjus olev eluta keskkond. d) Ökosüsteemides valitsevat tasakaalu võivad mõjutada võõrliikide sissetoomised, perioodiliselt võivad mõjuta- da metsatulekahjud, vulkaanipursked, üleujutused
Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Rootsi ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel. Põhjasõja järgne aeg tõi kaasa endaga ka mud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Samuti hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikkust (ellu jäänuid oli u 150 000). Kaasnesid ka näljahäda ja haiguste levik. Maad ja linnad (Tartu, Tallinn) olid varemeis. Põllud kasvasid sööti. Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada. 1. Nimetage kaks Balti erikorra tunnust. 2. Kas Balti erikord sidus Eesti rohkem Lääne-Euroopaga või Venemaaga
Maismaale tekkis taimestik olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad) · Rüükalad kaovad · Kõhrkalade õitseaeg (haid) · Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite · Palju käsijalgseid ja karpe · Mandrite koondumine hiidkontinendiks · Gondwanal ulatuslikud liustikud · Seemnetaimede levik · Ulatuslike söeladestute teke Karbon, maismaa loomastik · Ilmusid esimesed roomajad · Lendavad putukad KARBONIAEGSED PUUD · SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON) · PITSATIPUUD (SIGILLARIA) · KALAMIIDID (CALAMITES) · KORDAIIDID (CORDAITES) Kliimavööndid karbonis · Niiske troopika · Sesoonne troopika · Subtroopiline kõrb · Soe parasvööde Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA. Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske. Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad
Euroopas leidub (on leidunud) mageveepärlikarpe Austrias, Belgias, Tsehhis (väga ohustatud), Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal (tõenäoliselt välja surnud), Ühendkuningriikides, Luxemburgis, Leedus (tõenäoliselt välja surnud), Poolas (välja surnud), Ibeeria poolsaarel (Portugalis ja Hispaanias), Skandinaavias (foto 2), Venemaal (Valgesse merre ja Põhja-Jäämerre suubuvates jõgedes ning Koola poolsaarel, selgusetu on selle liigi levik Ida-Euroopas ja Siberi aladel) ja Eestis. 10, 11 Ohustatus ja kaitsestaatus Ebapärlikarp kuulub Eesti Punase Raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i Punase Raamatu eriti ohustatud liikude hulka, EL elupaiga direktiivi II ja V lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse. Sellest tulenevalt on ebapärlikarbi seire peamiseks esmärgiks liigi elupaikade ja populatsiooni seisundi pidev jälgimine, et tagada vajalik informatsioon liigi kaitse korraldamiseks. Seirealad paiknevad
üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos.
Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.....................................................................
Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism teadmiste allikaks on kogemus. Deism Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Rahva arenguks pidasid vajalikuks teaduse, hariduse ja kultuuri edasijagamist rahvale. 2) Kirjandust ja kunsti peeti ühiskonna arengu tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis valgustajate teostes propageeriti uusi ideid ning tekkisid uued kirjanduszanrid filosoofiline jutustus ja romaan
kõikuda, kuna südame löögisagedus pole ühesugune, süda võib olla erinevatel inimestel erineva suurusega, koormus ja treenitus võivad olla erinevad. 3. löögisagedus (frekvents) normaalselt 60-80 korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Nii tõuseb löögisagedus kehatemperatuuri tõustes, füüsilisel või psüühilisel pingutusel jne. Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile
rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised
6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus.
Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus ides. Peamised usside rühmad · Kidakärssussid · Rõngussid · Paelussid · Harjaslõugsed · Sammalloomad · Lõugsuud
a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel
talumaast, osad talud jäid rendile. Ostutalude peremeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm, algas põllumajanduse ja kultuurielu kiire areng. Talude päriseksostmisel koostati talude maakasutust kajastavad kaardid. Muutused põllumajanduses Uued kultuurid- ristik ja kartul Uued loomatõud – meriinolambad ning toimus tõuparandus Üleminek mitmeväljasüsteemile, maaparanduse levik mõisatest talumaadele, kasutusel võeti hõlmader Muutused talude ilmes 19.sajandil: rehielamute asemel taluhäärberid (eriti lõuna-eestis) Ilu ja puuviljaaedade levik Taluümbruse haljastamine (enne talude ümbrus suhteliselt lage) Majapidamisõue eraldamine 19.-20.saj Venestamine Peale 1819.aasta Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist tegi Venemaa Keisririigi
majandusteoreetilistel vaadetel põhinev ühiskonnaõpetus ning sellel põhinevad poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. 1. Kolm eeldust valgustusajastuks koos selgitustega? Maadeavastus Teaduse ja tehnika areng Maailmapildi avardumine Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon) Valgustatud absolutism Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine Rahulolematus feodaalkorraga 2. Valgustusajastu põhitunnused?(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime)
VALGUSTUS XVIII sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks ja ajastu kirjandust valgustuskkirjanduseks (u 1660-1770). Sellele ajajärgule oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest
Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel.
kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest nende põhitoiduseks olevaid vilju, noori võrseid ja putukaid leidub parasvöötmes talvel napilt. Pärdiklased ilmusid maailma faunasse miotseenis. Neil kõigil on saba, Mis talitleb tasakaalu elundina. Nägu on enamasti karvutu, peopesad ja tallaalused paljad, kõhupoole karvkate hõre. Mõnel perekonnal on põsetaskud. Eesjäsemed on lühemad kui tagajäsemed, Käed ja jalad haaramisvõimelised, Sõrmede/varvaste lamedad küüned
Fifth level Mis on AIDS ? AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV. Ajavahemik nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. HIV-i levik LEVIB EI LEVI Kaitsevahenditeta seksi Inimene ei nakatu HIVi kaudu. õhu kaudu ja vee kaudu Ühist süstalt kasutades. Samal põhjusel ei nakatu Emalt lapsele raseduse, inimene HIVi sünnituse ja rinnapiima viirusekandjaga koos kaudu, kuid sellist töötades või õppides, nakatumist saab vältida. kallistades, ühest tassist Verekontakti kaudu juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi.
· 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine · Haiguste levik ja nälg · Asutati ligikaudu 400 getot · Alates 1942. aastast "lõpplahenduse" (Endlösung) poliitika getode hävitamine ja juutide koonduslaagritesse saatmine Vastupanuliikumine · Partisanid · Varssavi geto ülestõus · Juutide varjamine · Põgenejate abistamine 1933 · Juutidele keelati maa omamine · Vallandati ajalehtede peatoimetajad
Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala. Tekib juurde viljatuid aasasid. LAHENDUSED Tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimekasvatusmeetodeid. Istutada juurde puid. 1996 jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon.
Taoism Taoismi algus Taoism sai alguse 6. sajand eKr VanasHiinas Taoismi loojaks peetakse Laozit. Laozi on arvatavalt kirjutanud taoismi põhiteose Daodejingi. Teiseks tähtsaks taoismi teoseks peetakse Zhuangzi mille autor oli õpetlane Zhuangzi Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peetakse ka tarkuseks ja filosoofiliseks õpetuseks kuivõrd religiooniks. Levik maailmas Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugeva...
MERIHUMUR Stefan Jõemägi 6A SISUKORD Kirjeldus Merihumuri õied on Munajad lihakad teravatipulised rootsutud lihtlehed, neil on alumisel pinnal üks selgesti eristatav rood. Asetsevad varrel ristvastakuti, korrapäraselt 4 reana. Alusel on kaks lehte iseloomulikult kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1-3 cm ja laius 5-15mm. Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannat...
Riigid Erinevused Sarnasused USA · Osales Külmas sõjas · Heaoluühiskonna teke · Hea majanduslik · Demokraatia areng areng · Kõrgtehnoloogilised · Majanduskriis USA- suurtööstused sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis Aastal Saksa · Uus idapoliitika Liitvabariik · Euroopa sõe ja
Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, selle jälje abil saab jälgida inimese igapäeva tegevusi ja harjumusi, mis võib omakorda häirida inimese privaatsust. Samuti võivad kaupmehed seda oma huvides ära kasutada. Kuna tänapäeval on raha levik elektrooniline võivad seda kasutada ära ka häkkerid, kes kerge ja lihtsa nupule vajutusega kahandavad inimese pangaarvel olevat rahasummat. Identiteedivargus tähendab teise inimesena esinemist, millele aitab kaasa inimeseprügikastis tuhnimine ja kontoväljavõtete, kõnekaartide ning isikukoodide otsimine. Tänapäeva nutikas varas kasutab aga identiteedivargusel tõenäoliselt erinevaid e-pettuse vahendeid, mille abil inimese kohta infot saada.
nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest. Müümise käigus perekonnad sageli lahutati. Mehed eraldati naistest, vanemad lastest. Valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine iminõigustele olid tagamaaks üleeuroopalisele talurahva olukorra parandamise küsimusele 18.-19. sajandi vahetusel. Ollukarra muutust nõudsid ka muutunnud majandusolud. Pärisorjdele kehtivate seaduste inimlikustamine algas reformimeelse Aleksander I võimuletulekust 1801. aastal. 1802. aastal kinnitas Aleksander I talurahvaregulatiivi ''Iggaüks...'', mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste
· Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine · Transpordiprobleemid (+arenenud maad) · Mahajäetud tööstusettevõtted (ainult arenenud maad) · Migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid · Suur kuritegevus · Õhu saastatus ja vee reostus (+arenenud maad) · Tohutute jäätmekoguste teke (+arenenud maad) LINNAMUDELID
liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta · Ladinakeelne · Tüvepikkus 80-130 nimetus: Felis Lynx cm · Elab looduses kuni 15 · Kaalub 12-25 kg aastat · Sabapikkus 11-25 cm · Eestis elab umbes · Hambaid 28-30 700-1000 isendit · Tiinus kestab 74
samaaegselt nelja-viie erineva ravimiga • Kaks kuni kolm kuud vältava ravi järel vähendab arst igapäevaselt võetavate ravimite hulka kahele-kolmele ravimile. •Kõik tuberkuloosiravimid on haigele ravikindlustuse olemasolust sõltumata tasuta. Kuidas tuberkuloosi eest kaitsta? • Vaktsineerimine ei kaitse tuberkuloosi nakatumise eest • Akende avamise ja tuulutamisega saab oluliselt vähendada võimalikku nakatumist. • Hoiduda kaugemale haigetest Tuberkuloosi levik • Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma elanikkonnast • Igal aastal haigestub neist tuberkuloosi kaheksa kuni kümme miljonit inimest ja selle haiguse tõttu sureb kaks kuni kolm •miljonit inimest aastas • Eestis haigestub tuberkuloosi umbes 550 inimest AITÄH KUULAMAST!
Rändtirtsud Locusta migratoria Levik Leidub rohkelt Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Uus meremaal. Levinud ka Euroopas, kuid arvukus väheneb. Parvede suurus Väiksemad parved u 5 millionit isendit. Suuremad parved kuni mitu miljardit isendit. Mõned rändtirtsud ei ela parves vaid hoopis üksikult. Liikumine Väga liikuvad. Olenevalt tuulest, kiirus 15-20 km/h. Liiguvad etapiviisiliselt. Suurematele aladele, et toitu oleks piisavalt.
Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. Kaitse Kaitse Eestis. Viigerhüljes kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Oht Viigerhüljest ohustab peamiselt inimtegevus: keskkonna reostamine mürkainetega, kalapüüdmisel kasutatavad võrgud ja röövküttimine. Sigimine Innaaeg on neil kevadel märtsist maini. Tiinus kestab 9…10 kuud. Poegib jää peal asuvas lumekoopas veebruaris- märtsis
saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. OLUKORD EESTIS: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv · HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv ESIMENE TARVITAMINE · esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hasisit), amfetamiini või ecstasy`t · kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt Miks hakatakse tarvitama? o uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi o olla meelepärane oma heale sõbrale o eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei
vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid ...
genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.
· Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarusid Pojad · Naaritsa tiinus kestab keskmiselt 73.päeva · Pojad sünnivad Mais või Juunis(3-4tk) · Nägema hakkavad 1 kuu pärast · Suguküpsus saabub aastaselt · Kui naaritsat on viljastanud mink,siis looted surevad ennem sündi.See on peamine naaritsa väljasuremise põhjus Levik · Enne mingi sissetoomist Euroopasse oli Euroopa naarits laialt levinud kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võib-olla on veel säilinud suuremalt Lääne-Venemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · 15-20a. Pärast võib olla täielikult hävinenud · Võivad minna vee alla kuni 2 minutiks · Elab kuni 4 aastaseks,vangistuses võib elada 10a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
