1. Rakkude jagunemise tähtsus. Mis on mitoos, mis on meioos? Oska neid võrrelda (leia nii sarnasusi kui erinevusi). Mis on rakutsükkel? Millisteks osadeks see jaguneb? Mis nende etappide ajal rakus toimub? (õpik lk 36-39) o Rakkude jagunemise tõttu saavad tekkida uued rakud. Miks on uusi rakke vaja? vt õpikust nt lk 36. MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on eellasrakkudega identsed tütarrakud MEIOOS-Tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes 2x geneetilist materjali (esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel) SARNASUS leia veel sarnasusi ERINEVUSED Toimub rakkude jagunemine Meioosil toimub ristsiire, mitoosil mitte Mitoos leiab aset KÕIGIS organismides, meioos ainult suguliselt paljunevates ...
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb nukleotiididest, asub rakutuumas...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige k...
Sisukord Sissejuhatus lk. 2 Bakterite üldiseloomustus lk. 3 Bakterite ehitus lk. 3 Bakterite kuju lk. 4 Bakterite kasv ja paljunemine lk. 4 Bakterite toitumine ja ainevahetus lk. 5 Bakterid ja keskkond lk. 6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle ku...
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhju...
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
ALKOHOL Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. Olenevalt sellest, millise aj...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö ...
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 2 UNI Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis ...
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soo...
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. ...
Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed Kusti Nõlvak 7. Klass Kivimäe Põhikool Tervise Arengu Instituudi andmetel proovivad tüdrukud alkoholi keskmiselt 13aastaselt, poisid umbes 12aastaselt. Täiesti purjus on tüdrukud olnud keskmiselt 14aastaselt, poisid 13aastaselt. Nädalas pruugivad kangeid vägijooke 13aastastest tüdrukutest üks protsent, 15aastastest viis protsenti. Nädalas tarvitab 2,5 protsenti 13aastatest poistest kangeid jooke, 15aastastest umbes 9 protsenti. 13aastastest tüdrukutest tarvitab nädalas õlut 3,3 protsenti, 15aastastest 6,5 protsenti. Poisid vastavalt 8,6 protsenti ja 26,8 protsenti. Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning...
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sell...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
Islami meditsiin keskajal Keskaegne islami meditsiin oli mõjutatud mitmetest eelnevatest meditsiini traditsioonidest. Näiteks Muhamedi aegsest araabia meditsiinist, hellenismi unani meditsiinist, Hippocratese ja Galeni õpetustest, India Ayurvedast ja Pärsia meditsiinist (eriti Gunsishapuri akadeemia). Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et ig...
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik...
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire definee...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
Lühiülevaade inimese organismi ehitusest ja talitlusest. 1) Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. (Organell ehk raku väikeorgan) Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid tuhandeid. Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga, neid on palju sellistes rakkudes, mille energiavajadus on suur. Müofibrillid on üksnes lihasrakus esinevad organellid. Müofibrillid annavad lihasele kokkutõmbevõime, inimesele tervikuna aga liikumisvõime. 2) Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paikne...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad ...
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 ...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI ...
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärj...
Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2....
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: ...
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
