1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt ...
Suuremal osal rooma templitest on ilmselt etruski eeskujul fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris 2 seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Rooma ehituskunsti suured uuendused olid kaared, võlvid, kuplid ja lubimördi kastuselevõtt. Ainuke täielikult tänapäevani säilinud Rooma-aegne ehitis, kõikidele jumalatele pühendatud Panteon (ehit. keiser Hadrianuse ajal 2. saj. p. Kr) oli ühtlasi antiikaja suurim kuppelehitis. Panteoni kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja ava selle keskel valgusallikat Päikest. Kuplit katab kassettlagi. Pildil jumalanna Vesta tempel (2. saj. e. Kr) Roomas. (Pildi Panteonist leiab mõiste
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
kokku suruda. Tulemuseks on ringikujulised, hästi väljakujunenud valliga ja kausikujulise põhjaga kraatrid. Niisuguseid leidub kõigil Päikesesüsteemi kalju- või jääplaneetidel, sealhulgas ka Maal - näiteks kas või Kaali kraater Saaremaal. 9 Ehkki Kuul domineerivad kraatrid, leidub seal ka teisi vaatlemist väärivaid objekte. Näiteks vulkaanilised kuplid. Et Kuu mered koosnevad laavast, võiks arvata, et seal leidub ka koonusekujulisi suuri vulkaane, nagu Vesuuv või Kilimandzaaro. Niisuguseid vulkaane Kuul siiski pole. Tundub, et sealne laava on olnud väga voolav ja täitnud kiiresti madalamad alad, moodustades Kuu mered. Siiski, mõnikord ja seni veel teadmata põhjustel on laava pursanud aeglaselt, kuhjudes lõõri ümbrusesse ja moodustades nii väikese kupli. Üheks seesuguseks
Montorio kloostri õuele. Alustas 16. saj algul Vatikani lossi ümberehitust ja kujundas Püha Peetri kiriku. Tema surma järel jätkas Michelangelo, kes on ekspressiivse loominguga valmistas teed barokile. 1506 tegi Julius II Bramantele ülesandeks teha Peetri basiilika. Ta plaanis seda tsentraalsena, vägeva keskkupliga ja ümbritsevate väikeste kuplitega. Michelangelo lihtsustas plaani, jättis ära nurgatornid ja väikesed kuplid. Ehitas võimsa kupli, mida peetakse tänapäevani kõige ilusamaks kuppelehituseks. PALLADIO (1508-1580) oli viimane suurmeister. Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism. Tuntumad kõrgrenes. Arhitektid: Maderna, Sansorvino, Sanmichele, Tullaporto · Prantsusmaa renes
Kiriku sisemus jätab üsna lageda, koopaliku mulje. See on taotluslik. Et kirikut rahastati peamiselt annetustest, siis võib kiriku interjööris kohata mitme suurannetaja, kuid ka lihtsalt väljapaistvate linnakodanike kujutisi. Kiriku 16. sajandist pärineva keeruka mosaiikmustriga põranda kavandasid Baccio d'Agnolo ja Francesco da Sangallo. Kiriku idapoolse otsa kolmes apsiidis asuvad igaühes viis kabelit. Kõigil kabelitel on suurt peakuplit kordavad väiksed kuplid. Toomkiriku kellatorni kavandas 1334. aastal Giotto; valmis see aga alles 1359 ehk 22 aastat peale meistri surma. Kampaniil on 85 m kõrge ja seega vaid pisut kuplist madalam. Kellatorni teisel korruse Andrea Pisano reljeefid kujutavad inimese loomist ning allegooriaid kunstist ja käsitööst. Reljeefid on koopiad Toomkiriku muuseumis hoitavatest originaalidest. Kellatorn on kaunistatud valge, rohelise ja roosa Toscana marmoriga.
Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojenes,ilmusid kase-ja männimetsad,sisse olid rännanud põdrad,karud,koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Muinasaeg-ajajärk inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal
kolmandik lihtsustamine ja tugevdamine, dekooririkkusest ja Michelangelo Buonarroti ( 1475-1564) detailide kuhjamisest loobumine, suurejooneline Andrea Palladio (1508-1580) lihtsus, ülevaatlik, iga üksikvorm on kooskõlas Maal ja skulptuur: tervikuga, kantkiviehitus, kuplid Leonardo da Vinci (1452-1519) Maal ja skulptuur: ideaalne suurejoonelisus, Michelangelo Buonarotti (1475-1564) ühtsus, idealiseeritud tõde, tasakaalustatud Raffael (1483-1520) kompositsioon, joontel on võrratu selgus ja ilu, Correggio ( 1494-1534)
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
PEETER I !!!! Vana Vene kunst Paremate poliitiliste ja majanduslike suhete arendamiseks naabritega , võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu ja kuulutas selle 988.a riigiusuks. Usu valimisel otsustas Vladimir Bütsantsi õigeusu , sest talle imponeeris selle tore rituaal. Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus. Arhitektuur valdavaks kujunes Bütsantsis levinud viie kupliga kirik. Kuplid on algselt lamedad, ehitusmaterjalina kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel aladel ka puitu. kaunimaks ehitismälestiseks: Sofi katedraal. 5 lööviline kirik. meenutas Bütsantsi kirikut ( väliselt) ; erakordne oli kuplite arv-13. Sofia katedraalis on freskod ja mosaiigid paigutatud Bütsantsi skeemi järgi. Ei jää neile alla ! Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid- tahvelmaalid Miniatuur maal- raamatutes
saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8
idaosaks ehk nn. lääne- ja idatiivaks. Neid eraldab teineteisest Pühajärve vagumus. Kõrgustiku lääneosa on pindalalt väiksem, kompaktsem ning suhteliselt kõrgem kui idaosa. Ta on ka reljeefi põhijoontelt korrapärasem: nii kõrgustiku tüvendi kui ka sellel esinevate pinnavormide kõrgus suureneb äärealadelt keskosa suunas võrdlemisi järsult. Keskosas on jälgitav loode-kagu suunas piklik kõrgem telg. Selle piirides paiknevad lääneosa kõige kõrgemad kuplid ja seljakud, nende hulgas Kuutse mägi (217 m), mis on kogu Otepää kõrgustiku kõrgeim punkt. Kuutse mäest põhja ja loode poole jäävad Meegaste mägi (214 m), Marana mägi (205 m), Tepani mägi (203 m), Savilöövi; mägi (214 m), Laagri mägi, Sannamägi (200 m) jt. Meegaste mäest omakorda kirdes on Rebaste mägi, Tiugaste mägi, Tsooru Jaanimägi (193 m; mäel kasvav mänd paistab kaugele) ja Hardu mägi. Telje lõunaosas
Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri ·Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. ·Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ·Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall +
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused
Mis võivad olla erinevuse põhjused? Dante esitas Odysseust petturina, mitte kangelasena. See erinevus võis tulla sellest, et Danteni oli müüt jõudnud ,,Aeneise" vahendusel, mitte ei olnud ta tuttav Homerose enda loominguga. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Nii kujutav kunst kui skulptuur võtsid ainestiku otse antiigist, kohati ka vormi (skulptuur). Arhitektuuris võeti kasutusele kuplid ja sammastikud. 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased pidasid romantismi liiga sentimentaalseks, sellist ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kohatuks. Kasutasid klassikalisi ja eksootilisi teemasid. 17
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist
rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad
Pinnamood on mitmekesine. 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m). Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud. Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi. ¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest
e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil. · Pärast purset 79.a. mattus vulkaanilise tuha alla. · Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis omased ka väikelinnadele. · Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega. 2. Ehituskunst a. Kõrgem tase kui Vana-Kreekas: · Uudseks oli nn Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks. · Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu- Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema
keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena. Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid. Olulisus: Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Kivimiline koostis: Purdsetted, settekivimid, tard- ja moondekivimid ja nende alajaotused. Maavarad: Aluspõhja kivimitest: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi. Pinnakatte setetest: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne).
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll. Tema mahlad eraldavad fenütoolseid lõhnu. Nende elementide kiirgus korrastab meie vaimset keha . mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. Kindlasti sellisel juhul võetakse koort okste pealt ja kraabitakse koore alust ...
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Ta pagendati Roomast terveks eluks Rooma arhitektuuri süsteem Rooma kunstis oli omapära, mis eriti väljendus arhitektuuris. Tehti ehitustehnilisi uuendusi, võeti kasutusele kaari, võlve ja kupleid. Kõiki neid võis kohata vanada Idamaade ja samuti etruski kunstis, kuid roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede
Moskvas alustati 14.sajandil Kremli kivimüüri ja tornide ehitamist. Kui võeti tulirelvad kasutusele, ei suutnud Kreml enam kaitset pakkuda. 16.sajandil ehitatakse uued müürid, 17. sajandil kaetakse need telkkatusega. Moskvas toimus hoogne kirikuehitus samuti, esimesed kivist hooned. Üks esimesi kirikuid on ka Uspenski katedraal. Tuntuim kirik on Vassili Blazennõi. Liitkirik, kus suurema tornkiriku ümber ehitati 8 väiksemat kirikut ja 1 kabel. Sibulakujulised kuplid 16. sajandi lõpul. Algselt olid ühevärvilised, hiljem eri värvi. Maalikunstis esikohal ikoonimaal. Kujunevad välja omanäolised ikoonimaalijate koolkonnad. Moskvasse on siirdunud Theophanes Kreeklane, kelle üks õpilane on Andrei Rubljov. Maalib õrnade toonidega. Theophanes maalis Moskvas esimese ikonostaasi. Algselt oli see madal võre, mis eraldas absiidi kesklöövist. Aegade jooksul hakati rohkem üksikuid pühapilte asetama, kuni pildisein täitis kogu absiidiava
vaid sisekujundusele . Paganlike templite juures oli olnud vastupidi . Eriti kõrge meisterlikkuse saavutasid romealastest kunstnikud mosaiikpiltide kokkupanemisel ja ikoonide maalimisel. Traditsiooni kohaselt kujutati nendel piltidel inimesi tardunud poosides ja ebaloomulikult pikaks venitatud figuuridega. Eelistati enamasti tumedaid värve, eelkõige musta ja lillat. Kiriku põhiplaan meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Aknad tehti meelega hästi väikesed, et ka kuumal keskpäeval valitseks jumalakojas jahe poolhämarus. Uudselt planeerisid Bütsantsi arhitektid ka linnu. Linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik. Väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad, mille ääres paiknesid tähtsamad ametiasutused ja jõukamate bütsantslaste eramud. 22 Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale. Kuni XXI saj
skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked, antiigiainelised teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid, müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus (Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus,
ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja õrnadest puusadest ääristatud kõht, otsekui õitsev lilleõis oma pehmete kurdudega, mis on üksteise peal ja pringid reied nagu pärlitest sambad, ja tuharad, mis laienevad otsekui kristallmeri või valgusemäed, ja tal on väikesed jalad ja käed, mis sarnanevad kullakangidega.'' Varasemas araabia kirjanduses ja luules on sageli juttu pirtsakast, isemeelselt, iseseisvast rikkast naisest, kes elab oma mõnuks, ei taha end siduda kindlalt ühegi mehega, reisib, pillab raha ja naudib elu
väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud poosides. Eelistati tumedaid värve, eriti musta ja lillat. Bütsantsi stiilis rajatud kirik meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Kiriku aknad tehti väiksed, nii valitses jumalakojas jahe poolhämarus. Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik ja väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad. Bütsantsis hinnati kõrgelt käsitööliste-tarbekunstnike kunstiväärtusega toodangut. See oli otsitud kaup nii keisririigis, kui ka väljaspool riigi piire. Bütsantsi kunstile on ette heidetud jäika kinnipidamist kord omaks võetud kujutuslaadist
Jäik ja rabe, mõõduka tugevusega (36...52 MPa). Töötemperatuurivahemik kitsas PMMA Polümetüülmetakrülaat PMMA on toatemperatuuril amorfne ja seda kuni klaasistumistemperatuurini (110 °C) PMMA on kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega. Ta on väga läbipaistev, Kergesti vormitav kõigi termoplastide korral kasutatavate. PMMA rakendused: Leht- ja vormitooted: reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid jm. Termovaakumvormitud tooted: vannid, valamud jm. Taignatest (siirupitest) hamba- jm proteesid (põlve- ja puusaliigesed), kunstmarmor. Polüetüleentereftalaat (PET, PETP) Saadakse polümerisatsioonil ja esterifikatsioonil. Head mehaanilised omadused kuni temperatuurini 175 °C. PET on sitke ja tugev. Teda on kerge töödelda. Suur mahukahanemine vormimisel.Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Kasutatakse karboniseeritud jookide pudelitena, kuna PET ei lase gaase läbi. PET rakendused:
katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks Painutatud vitstele Klaaskuplid ja pingutatud kile või Külmakindlate taimede Kile või kupli all muld kiletunnelid klaasist kuplid paljundamiseks soojeneb varem Ilma kütteta kinniste Taimede Taimed vajavad külgedega ehitis, millel aklimatiseerimine enne välistemperatuuriga on klaasist hingedel kate, katmikalalt välja harjutamist, kaitse hiliste Külmlavad mida saab tõsta ülesse istutamist. öökülmade eest
Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud. Seintel olid seinajoonised. Mehed tumedamad, tumedamad, naised heledamad. Täisskulptuure tehti ka - Kapitooliumi emahunt, ROOMA KUNST Võtsid kreeklastelt hästi palju loomingulistes valdkondades üle. Võeti üle kirandust ka. Pragmaatilistes valdkondades olid roomlased tugevad, õigusteadus, sõjateadus. Rooma kunst baseerus vana-Itaalia kultuuridel Terra Mare ja Villa Noval. Leiutused: lubimört, võlv, kuplid Arhitektuurisaavutused: · Võimalikult sirged teed, kui takistus tuli, tuli see läbi murda. Tunnelid, sillad. Sillutatud teed, kindla vahemaa tagant puhkekohad. · Akveduktid 2,5 või 1,5 kordsed kaarestikud mäekurude kohal veejuhtmete toestamiseks, samal ajal olid ka sillad. Põhja-Itaalias on säilinud, Lõuna-Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313
Seega võib välisseinalt välja lugeda sisemiste ruumide funktsioonid. Hoone muudavad veelgi vabavormilisemaks erineva suuruse ja kujuga aknad, mis tunduvad kohati juhuslikena. Aknaraamidki on erivärvilised, kuid see harmoniseerub maja üldise värvigammaga. Seintel võib märgata keraamilistest plaatidest laike, mis peegeldavad puude rohelust. Üllatava elemendina on arhitekt katusele paigutanud sibulkuplid, põhjendades seda sellega, et kuldsed kuplid ülendavad elaniku kuninga staatusesse. Valmimise järel 1985. aastal sai hoone nii positiivse kui ka negatiivse hinnangu osaliseks. Suurim kriitika tuli teistelt arhitektidelt, kes ilmselt tundsid, et keegi on astunud üle lubatud piiri. Vaatamata kõigele oli huvi selle omalaadse maja vastu suur. Maja on sündinud Hundertwasseri vastureaktsioonina tavapärasele arhitektuurile. Seda 52.-e korteriga maja on nimetatud nii kaheksandaks maailmaimeks kui ka fantaasialossiks
ühiskonnas on kaasa toonud. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid
- Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE - Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu - Ristiusu vastuvõtmise tähtsus tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu paranes suhtlemine teiste maadega soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid II KÕRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. §13 Riigivõim 1. Euroopa keskvõimu nõrgenemise põhjused: - Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid - Riiki ei ühendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt
Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) Avastused, teaduste areng K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) :
Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe kirik lõhenes kaheks suureks kirikud. Tekkisid Lääne kirik ehk Rooma katoliku kirik ja ida kirik ehk Kreeka katoliku kirik ( õigeusu kirik ). Bütsants oli väga kultuurne riik. Seal rajati suurepäraseid kirikuid ja kloostreid. Nende arhitektuuris ühinesid ühelt poolt muistsed Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti pärsia traditsioonid. Lossid ja kirikud paistsid silma suurejoonelisusega. Kirikuid katsid pealt kuplid, seest olid nad aga kaunistatud arvukate mosaiikidega, mis kujutasid enamasti Kristust, pühakuid või ka ilmalikke valitsejaid. Palju maaliti pühapilte ehk ikoone. Nendelegi kujutati Kristust, tema ema Neitsi Maarjat või pühakuid. Kunstis kujunesid välja kindlad reelid, mille kohaselt inimesi kujutati pidulikes poosides ja tõsise ilmega. 2) tehnika areng keskaja lõpul ( 30 ) 13. 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused
alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga.
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i, nt va-ja - vai-a; sa-jad - sai-ad. Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Lubjamört saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee kokkusegamisel ning oli väga vastupidav. Samuti kasutati ehitamise juures ka põletatud telliseid. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Mida tähendab foorum? turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni triumfikaar! Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas Kirjelda Colosseumi! Colosseum on 50.meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolma tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintuse. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid
· Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos. d) Füüsika - Demokritos. e) Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm." f) Botaanika - Plinius noorem. II Uuendused ehituskunstis: sambad, kuplid, betaan, Vitruvius "Kümme raamatut ehitus kunstist," ehitus stiilid. III Tähestik - laenatud foiniiklastelt, läbi Kreeka ja Rooma meile jõudnud. IV Teater - tragöödiad ja komöödiad. V Kirjandus liigid - ood, valm, eepos. VI Olümpiamängud. 776 eKr - 396 pKr, 1896 kaasaegsed olümpiamängud. VII Inimeste nimed. · Petras (kalju): Peeter, Pjotr, Pedro, Pierre, Per, Pekka. · Paulus (väike): Paul, Pavel, Pablo, Paavo, Poul, Paap.
Vilen Künnapu sõnul Ahhaa keskuse kaugvaated töötavad koos Tigutorniga: spiraalne Tigutorn, selle ees kuppel, poolkuppel, kera kõik kokku moodustab tervikliku kompositsiooni. Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda muuta ja järgi jäi poolteist kuplit, mõeldi isegi panna Raadile plekk-angaar püsti, kuid arhitektid soovisid projekti võimalikult palju päästa. Kuplid, mis on keskuse üks tähtsamaid osi on kaetud pikkade alumiiniumpaneelidega, mis asetsevad nii nagu sidrunit lahti lõigates viiludena. Valtsimismasinaga tõmmati need omavahel kokku. Kera on titaantsingist, koosneb rombidest. Pool kerast on betoonist, nagu kauss, mis toetub kolmele jalale. Betoonkausi peale on tehtud metallist kaared ja selle peale laudisega aluspind, mille peal on rullmaterjal ja lõpuks rombikujulised paneelid. Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga
madalatele sammastele. Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. Sambad oli alguse puus, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Lihtsa ehituse muutsid toredamask arvukad keraamilised kaunistused. 7. Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? Etruskid pärandasid roomlastele ümarkaared, mida nad ise kasutasid linnaväravate ehitamisel, samuti ka võlvid ja kuplid. Rooma arhitektuuri süsteem 1.Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmasid Rooma oma kõrgajal? Rooma riik sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Algselt asetsesid külad seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, 25 kilomeetrit merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. 8. sajandil eKr ühinesid külad Rooma linnriigiks. Õitseajal hõlmas Rooma Lõuna- ja Lääne-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lähis-Ida. 2
Geograafias olihästi tuntud Idamaad, head looduskirjeldused, kuid Kosmas Indiassesõitja arvab, et maa on lame nelinurk. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne_euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants iseäranisti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia.
Kokku oli 4-5 jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Osa geolooge arvab, et elame praegugi jäävaheajal ja paarikümne tuhande aasta pärast algab uus jääliustike pealetung. Eesti maastiku kujunemine 1-2 km paksused jääkihid kandsid endas liiva,-kruusa ja savimassse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. Jääsulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu -Eesti kuplid ja Kesk eesti voored. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas kerkima. Loode-eestis n maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala tunduvalt väiksem praegusest. Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
